Vereringeelundkond - süda-veresooned-veri (0)

S�DA - lihaseline elund , mis tagab vereringe toimimise S�dame lihaseline vahesein jagab s�dame VASAKUKS ja PAREMAKS POOLEKS Vasakus pooles HAPNIKURIKAS veri Paremas pooles HAPNIKUVAENE veri S�DAMEKLAPID tagavad vere �hesuunalise liikumise S�damelihased t��tavad automaatselt. K�ige PAKSEMAD s�damelihased on vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse �le terve organismi laiali. S�DAME TS�KKEL 1) Kodade kokkut�mme (0,1 sek) 2) Vatsakeste kokkut�mme (0,3 sek) 3) Kogu s�dame puhkus (0,4 sek) S�dame verevarustus suureneb f��silise koormuse, r��mu, ehmatuse jne korral. Kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust. S�da suurendab k�ll l��gi- sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka. Elektrokardiogramm v�imaldab otsustada, kas s�dametalitlus on korras ja avastada s�damehaigusi. VERERINGE - vere liikumistee organismis VERESOONED - torujad elundid ., mida m��da veri ringleb 3 t��pi: ARTERID -viivad verd s�damest organitesse -hapnikurikas veri -seinad paksud, tugevad, elastsed KAPILLAARID -�hendavad artereid veenidega -juhivad verd organites rakkudeni -keharakkude ja vere gaasivahetus -�ks rakukiht VEENID -juhivad verd organitest s�damesse -seinad pehmed ja �hukesed -klapid, mis takistavad vere tagasivoolu 2 VERERINGET SUUR e KEHAVERERINGE -varustada rakke toitainete ja hapnikuga S�dame vasak vatsake > k�ik keha organid > s�dame parem koda V�IKE e kopsuvereringe -rikastada kopsudes veri hapnikuga, vabaneda s�sihappegaasist S�dame parem vatsake > kopsud > s�dame vasak koda PULSS - arterite l�tvumine ja kokkut�mme VERER�HK - r�hk, mida veri avaldab veresoonte seintele Veri voolab k�rgema r�hu all olevatest soontest sinna, kus r�hk on madalam. Verer�hk s�ltub aorti paisatava vere hulgast, veresoonte l�bim��dust, elastusest jne. Ateroskleroos - veresoonte lubjastumine S�damelihase infarkt - tromb suleb s�dame veresoone v�i haru VERI - vedel sidekude, mis ringleb veresoontes T�iskasvanul u 5-6l verd Veri koosneb VEREPLASMAST ja selles h�ljuvatest VERERAKKUDEST. Vererakke on 3 t��pi 1) Punased vererakud ehk er�tros��did -hapniku toimetamine kopsudest kudedesse -tuumata, punased, ei liigu 2) Valged vererakud -v�itlus v��rkehade ja v��rmikroobidega - tuumaga , v�rvusetud, suured, liikumisv�imelised 3) Vereliistakud -vere h��bimine -tuumata, ei liigu VERE H��BIMINE - vererakud takerduvad fibriinikiududesse ja sulevad haava Veregrupid 0, A, B, AB Tingitud erinevatest valkudest punastel vererakkudel Vale veregrupp v�ib p�hjustada punaste vererakkude kokkukleepumist, mist�ttu ei saa enam hapnikku transportida ja inimene sureb VERE �LESANDED -transpordib aineid -organismi kaitse -�htlustab organismi sisetemperatuuri -seob organismi tervikuks L�MF - v�rvuseta vedelik, mis voolab l�mfisoontes ja koosneb peamiselt vereplasmast IMMUUNS�STEEM - organismi v�ime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende m�rke enne haiguse p�hjustamist Moodustavad VALGED VERERAKUD, L�MFIS�LMED, P�RN JA HARKEELUND �girakud haaravad sissetungijad endasse ja lagundavad need L�mfots��did valmistavad antikehi, mis liituvad viirustega, et neid n�rgestada Omandatud immuunsus kujuneb p�rast nakkushaiguse l�bip�demist v�i vaktsineerimist VAKTSINEERIMINE - organismi vaktsiini viimine ALLERGIA - organismi ebatavaliselt �ge reageerimine v�lisele v�i organismis olevale tegurile ALLERGEEN - allergiat tekitav tegur