Viirused ja geenimutatsioon (0)

5 VÄGA HEA

viiruste ehitus
Enamik neist on keraja , silinderja või hulktahuka kujulised. Keerulisema ehitusega on bakteriofaagid. Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada RNA ja DNA viiruseid . DNA viiruste koostises on vaid üks DNA molekul (lineaarne või rõngakujuline). RNA viiruses võib olla aga mitu RNA molekuli.Peremees rakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi kapsiid , millest tuleneb ka viiruse kuju, mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole ümbris.

Kuidas viirused paljunevad
Viirused paljunevad lüütilise tsükliga(kaasneb peremeesraku hävimine) ja lüsogeense tsükliga(protsess, mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu)

Milline on viiruste lüütiline tsükkel
Rakku sisestatakse viiruse DNA, mlle geenides on info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Sünteesitakse regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Pidurdub raku geenide transkriptsioon, mis aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. Viiruse paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed, mis lõpuks lagundavad membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Sellega kaasneb peremeesraku hävimine.

Milline on viiruste lüsogeenne tsükkel
Viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisesse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse.

Milline on viiruste osa looduses
Viirused on rakuparasiidid, mis on nakatunud organismidele kahjulikud põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. See toob kaasa suuri muutusi rakkude talituses.

Millised on levinuimad viirushaigused
On olemas DNA-viirused: tuulerõuged, rõuged, herpesviirus , soolatüükad, konnasilmad. Ja on olemas RNA-viirused: gripp, marutaud , mumps , punetised , aids/HIV, hepatiit .

Kuidas organism kaitseb end viiruste eest
Organismi kaitseb immuunsüsteem, mille moodustavad valged vererakud e. Lümfotsüüdid. Inimene saab immuunsüsteemi esile kutsuda ehk vaktsineerida . B-lümfotsüüdid: toodavad antikehasid. T-lümfotsüüdid: lagundavad valesid valke tootvaid rakke ja Makrofaagid e õgirakud: fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud „vanelastest“.

Mis on geenitehnoloogia
Geenitehnoloogia on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene(geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse muul viisil geene, saadakse GMO

Millised on levinumad geenitehnoloogia võtted(transgeensed organismid)
Nokautorganism-organism kellel on teatud geen maha surutud. Restiktaaside abil- need on ensüümid mida toodavad bakterid enesekaitseks, need lõikavad dna lõikudeks, nii et tekivad kleepuvad otsad . Selliste otstega dna’d on võimalik liita ja saadakse rekombinatne dna. Geene saab kohale viia bakteri plasmiidiga, viirustega, kullapüstoliga ja taimedele agrobakteriga.

GM plussid
Geenimutatsiooniga bakterid toodavad inimestele vajalike valke, suurem taimede saagikus, uued ravimid

GM miinused
Võib olla keskkonnakahjulik, võib inimorganismile kahjulik olla(allergeenid), väheneb looduslik mitmekesisus , varane raukumine, juuste väljalangemine, XY-kromosoome kandev loode ei arene poisiks.

Mis on geeniteraapia
Geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma .

Milles seisnevad geenimutatsioonid
Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukleotiidi. Geenimutatsiooni tulemusena võivad tekkida uued alleelid . Tekivad peamiselt replikatsiooni käigus(Sagedusega 1/ miljoni nukleotiidi kohta) see toob kaasa vastava valgu aminohappelise koostise muutuse, mis omakorda väljendub fenotüübis. Tulemus võib olla märkamatu või väga suur. Kui 1-2 nukleotiidi on juurde tulnud/ära kadunud, muutub kogu aminohappeline järjestus valeks.

Tuua näiteid kasulikest ja kahjulikest geenimutatsioonidest
Kasulikud: Erütropoietiin( hormoon ) stimuleerib vereliblede kasvu, HIV immuunsus , ensüüm mis eraldab kolesterooli verest.
Kahjulikud: juuste väljalangemine, tsüstiline fibroos, varane raukumine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

raidy Õppematerjali autor

kokkuvõttev osa viirustest ja geenimutatsioonist. kirjas on viiruste ehitus, paljunemine, lüütiline tsükkel, lüsogeenne tsükkel, viiruste osa looduses, levinumad viirushaigused, kuidas organism kaitseb end viiruste eest, mis on geenitehnoloogia, levinumad geenitehnoloogilsed võtted, GM plussid, GM miinused, geeniteraapia, milles seineb geenimutatsioon

viiruste ehitus paljunemine lüütiline tsükkel lüsogeenne tsükkel viiruste osa looduses levinumad viirushaigused kuidas organism kaitseb end viiruste eest geenitehnoloogia levinumad geenitehnoloogilsed võtted gm plussid gm miinused geeniteraapia geenimutatsioon

Sarnased õppematerjalid

docx

Viirused

Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm. LÜSOGEENNE TSÜKKEL Rakku sisenenud GENOOM lülitub peremeesraku koostisesse ja säilib seal mingi aja mitteaktiivses olekus. Peremeesraku jagunemisega kanduvad geenid edasi tütarrakkudesse. Viirused on organismidele kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Nad võivad ka geene ühest organismist teistele üle kanda. LEVINUMAD VIIRUSED tuulerõuged, herpes, soolatüükad, marutaud, mumps, punetised, HIV. INIMENE kaitseb ennast viiruste eest, kui võtta antibiootikume või, kui keha toodab antikehi. TAIMED eritavad lipiide, mis vähendavad vastuvõtlikkust. GEENITEHNOLOOGIA on biotehnoloogia haru, mis tegeleb geenide ülekandmisega ühest organismist teise. GMO-de PLUSSID suurem saagikus, väiksem keskkonna saastatus, uued ravimid.

Bioloogia

docx

Viirused kokkuvõte, mõisted

- sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA · Ehituses on valgud ja nukleiinhapped · Puudub ainevahetus · Evolutsioneeruvad · Ei paljune ilma peremeesrakuta · muteeruvad · puudub rakuline ehitus · ei kasva ega arene 1.E H I T U S: - enamik keraja, silinderja või hulktahuka kujuga (keerulisem ehitus bakteriofaagil)

Bioloogia

doc

Pärilikkus

Iga viiruse genoomis on replikatsiooni- (kindlustavad DNA või RNA paljunemise), regulaator- (korraldavad ümber peremeesrakkude ainevahetuse, tagades sellega uute viirusosakeste moodustamise) ja struktuurgeene (sisaldavad infot valkude sünteesiks; kapsiidis, ümbrises). Nii piisab kolmest geenist, kuid tavaliselt on neid rohkem. Viroidid on RNA rõngasmolekulid, mis paljunevad taimerakkudes ja põhjustavad taimehaigusi. Virusoidid on viirused, mis paljunevad ainult koos mõne teise viirusega. Priion on nakkuslik valk, mis põhjustab hullu lehma tõbe. Raku Ande Andekas-Lammutaja nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Seejärel lagundatakse kinnitumiskohas rakukest ja membraan. Rakku sisestatakse DNA, milles paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks

Bioloogia

docx

Bakterid ja viirused

Antraksise bakter. Eestis 1962. Louis Pasteur. Yersenia pestis e muhkkatk: närilised, kirbud; must surm; pole vaktsiini · Egiptus 3500a tagasi · 1796 esimene vaktsiin RÕUGETELE- Edward Jenner · Viirushaigused: rõuged, lastehalvatus, ensefaliit, sarlakid, marutaud · 1979- maailmas loetakse rõuged likvideerituks · Robert Koch- Kochi kepike- tuberkoloosibakter, vaktsiini avastaja · Louis Pasteur- marutaudi vaktsiin 1885 · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. · Väljaspool rakku: viirusosake e virioon e partikkel · Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väiskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. · Nad on ringi rändavad ,,halvad uudised" · Võimalik jagada kuju ja genoomi järgi(organismi geneetiline materjal)

Bioloogia

doc

Geneetika

Met Val Ser < valk 7. Geneetiline kood valgu süntees tugineb geneetilisele koodile. Koodon- koodonid on 3 järjestikust nukleotiidi RNA ahelas Antikoodon seostub valgusünteesi mRNA koodoniga. Intsiaatorkoodon- temaga algab alati valgu süntees (AUG) Stoppkoodon- lõpetab valgu sünteesi (UAA, UGA, UAG) 8. Mis on Viirus? Elusja eluta looduse vahepealne paikne bioobjekt. Viirused on rakust rakku rändavad parasiitgeenid. 9. Viiruse ehitus, nende ülesanded. a. Genoom (RNA või DNA) 3 tüüpi geene: info viiruse valkude kohta, millised 1. struktuurgeenid peavad olema 2. replikatsioongeenid viiruse RNA/DNA sünteesi info 3. regulaatorgeenid info raku mõjutamiseks b.Kapsiid valguline kate genoomi ümber, kaiseks c

Bioloogia

docx

KT Viirused

4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse 3)viiruse genoomi vabanemine raku tsütoplasmas 4)viiruse genoomi replikatsiooni varane staadium viirusvalkude mRNA süntees 5)viiruse genoomi replikatsiooni hiline staadium genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakeste moodustumine ja vabanemine DNA genoomiga viiruste paljunemine:

Bioloogia

odt

Viirused ja Bakterid

1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi?

Bioloogia

docx

Viirused, levimine, viirused ja inimesed.

Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on viirused elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused viirusosakestena ega pole võimelised paljunema. Viiruste elutsükkel Viroloogia uurib viiruste paljunemist rakkudes ja viirusosakeste omadusi väljaspool rakku.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid