Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

BAKTERID JA VIIRUSED (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millistes osadest viirus koosneb?
  • Millised geenid viiruse genoomis peavad olema?
  • Mis toimub vaktsineerimise tagajärjel?
  • Miks on vaktsineerimine tähtis?
  • Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks?
  • Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus?
  • Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega?
  • Kuidas nakatutakse herpesviirusega?
  • Mida ta põhjustab?
  • Millies seisneb praegu HIV-i ravi?
  • Mis on antibiootikumid?
  • Miks tekivad antibiootikumiresistentsed bakterid?
  • Mis põhjustab bakterite kiiret evolutsiooni?
  • Mis on geenivektor?
  • Milleks kasutatakse?
  • Mis piiarb GM-bakterite kasutamist keskkonna keskkonna puhastamisel?
  • Millal peab GM-toit olema märgistatud?
Bioloogia kontrolltöö
1. Millistes osadest viirus koosneb?
-nukleiinhappest(genoom)
-valkudest
Millised geenid viiruse genoomis peavad olema?
- struktuurgeenid
-geenid, mille pealt sünteesivad ensüümid tagavad viiruse geneetilise materjali paljundamise
-regulaatorgeen (mõjutavad peremeesraku ainevahetust, suunates raku uusi viirusosakesi tootma)
Viiruse ümbris- kaitseb viirust ja aitab sellel peremeesrakku pääseda.
2. Viiruste erinevused ja sarnasused võrreldes elusorganismidega.
- ei ole ainevahetus
- ei ole rakuslist ehitust
- ei paljune iseseisvalt
- ei kasva ega arene
3. Viiruste paljunemine.
Lüütiline tsükkel
- kaasneb peremeesraku surm
Lüsogeenne tsükkel
- viiruste genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega(on mitteaktiivne)
(lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks)
transtuktsioon- geneetilise onfo kandumine ühelt bakterirakult teisele.
4. Mis toimub vaktsineerimise tagajärjel? Miks on vaktsineerimine tähtis?(õp lk 43)
- immuunvaste esilekutsumine
- peale vaktsineerimist tekib meil haigustekitaja vastu immuunsus
5. Haigused, mille vastu kohustuslikult vaktsineeritakse
- leetrid, tuberkuloos , B- hepatiit , mumps , punetised , teetanus , läkakõha, lastehalvatus
6.Epideemia ja pandeemia
Epideemia- hulgaline haigestumine mingisse ägedasse hakkushaigusesse.
Pandeemia- väga suurtel aladel leviv epideemia ( maailmajaod , terve maailm)
7.Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks?
8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus ?
Naatavad ainult nahka ja limaskesta, sageli ei kaasne mingeid sümptomeid.
- soolatüükad, emakakaelavähk, villid
9.Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega?
Esialgu kulgeb C-hepatiidi viiruse nakkus enamasti ilma sümptomiteta, kuid krooniline nakatumine võib viia maksakahjustusteni.
Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga: narkootikume süstides või korralikult puhastamata meditsiinivahendeid kasutades.
10.Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab?
Nakatumine toimub nahakontakti kaudu ja kokkupuutes kehavedelikega
- villid huultel või suguelunditel
11. Millies seisneb praegu HIV-i ravi?
Ei ole vaktsiini, kuid on kemikaalid , mis takistavad valkude tööd.
12. Kuidas levivad haigusi tekitavad bakterid : tuberkuloos, difteeria , salmonelloos , koolera , süüfilis, gonorröa?
Tuberkuloos- bakterid levivad põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega või õhk-tolmunakkusega. Haiusetkitaja võib organismis peituda aastakümneid enne kui järgeb haigestumine.
Difteeria (kurgutõbi)- levib piisknakkusena, kuid ka süljeganing saastunud esemete ja toidunõudega.
Salmonelloos- inimene nakatub haige või bakterikandja inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel .
Koolera- levib vee ja toidu kaudu ning kokkupuutel nakatunu väljaheidetega.
Süüfilis ja gonorröa- levivad sugulisel teel.
13.Mis on antibiootikumid ? Laia toimespektriga antibiootikum ? Kitsa toimespektriga antibiootikum?
Antibiootikumid- ained, mida toodavad mõned bakterid ja seened ning, mis takistavad teiste mikroorganismide paljunemist.
Laia toimespektriga antib .- antib. , mis mõjuvad paljudele erinevatele bakteritele.
Kitsa toimespektriga antib.- antib. , mis mõjuvad ühele või mõnele üksikule bakterile.
14. Miks tekivad antibiootikumiresistentsed bakterid?
Tekib siis, kui bakterite talitlus muutub antibiootikumide surve all selliselt , et nõrgeneb või kaob nende tundlikkus antibiootikumide vastu. Selle tulemusena jäävad bakterid ellu ja paljunevad edasi.
15.Mis põhjustab bakterite kiiret evolutsiooni?
- bakterid on väga pisikesed, paljunevad ja levivad kiiresti.
- Konjukatsioon- bakterid võivad pärilikku infot jagada omavahelise kontakti teel.
- Transformatsioon - bakterid võivad keskkonnast surnud organismide DNA-d üles korjata.
- Transduktsioon - viirused võivad geene üle kanda.
16. Biotehnoloogia ? Geenitehnoloogia? GMO? Transgeenne organism? Geeninokaudiga organism?
Biotehnoloogia- rakendusteadus, kus organisme kasutatakse põllumajanduses, teaduses või tööstuses.
Geenitehnoloogia- teadusharu , milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot.
GMO- organism või viirus , mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või mille genoomi on siiratud uusi geene.
Transgeenne organism- organism, kelle genoomi on molekulaarsete meetoditega viidud võõr DNA.
Geeninokaudiga organism- organism, kelle teatud geen on maha surutud.
17.Mis on geenivektor ? Milleks kasutatakse?
Geenivektoriks nim. Seda kui soovitud geen on lisatud.
18.Bakterite ja GM-bakterite kasutamise biotehnoloogias .
- antibiootikumide tootmine
- vitamiinide saamiseks
- aminohapete saamiseks
- paksendajate valmistamiseks
- orgaaniliste hapete tootmiseks
- etanooli valmistamiseks
19. Mis piiarb GM-bakterite kasutamist keskkonna keskkonna puhastamisel?
Kuna ei teata täpselt, mis ja kui suurt kahju see kaasa võib tuua ehk kuidas see loodusele mõjub.
20.GM-toit. Millal peab GM-toit olema märgistatud?
- toit, mille tooraineks on kasutatud gennetiliselt muundatud organisme, nt geenmuundatud maisist valmistatud hommikusöögihelbed või geenmuundatud tomatitest valmistatud tomatipüree.
- peab olema märgistatud, kui on üle 1% GMO-d.
21. GM-toidu poolt ja vastu.
Poolt
- parem toit biotehnoloogia abiga
- GMO-d seljatavad Kolmanda maailma näljahäda
- geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige puhtam (Putukatõrjet pole vaja enam teha ja nii on toit, mida me sööme ja keskkond selle võrra puhtamad.)
Vastu
- geneetiline saastumine (GMOdega on võimalik luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud)
- Geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele
BAKTERID JA VIIRUSED #1 BAKTERID JA VIIRUSED #2 BAKTERID JA VIIRUSED #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karikakar1002 Õppematerjali autor
Bakterite ja viiruste ehitus ja talitlus. Kuidas levivad haigusi tekitavad bakterid: tuberkuloos, difteeria, salmonelloos, koolera, süüfilis, gonorröa? Mis on antibiootikumid? Laia toimespektriga antibiootikum? Kitsa toimespektriga antibiootikum? Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega? Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Viiruste erinevused ja sarnasused võrreldes elusorganismidega. Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks tekivad antibiootikumiresistentsed bakterid?Mis põhjustab bakterite kiiret evolutsiooni?Biotehnoloogia? Geenitehnoloogia? GMO? Transgeenne organism? Geeninokaudiga organism?

Sarnased õppematerjalid

Bakterid ja viirused
8
doc

Bakterid ja viirused

Kordamine Viirused ja bakterid 1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks mõnel viirusel on ümbris? Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid: Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega.

Bioloogia
Viirused-bakterid ja GMO
10
docx

Viirused, bakterid ja GMO

Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid

Mikrobioloogia
Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl
8
pdf

Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl

DNA-lõik võis ajapikku hankida endale kaitsva valguümbrise ja omandada võime ühest rakust teise liikuda. Viiruste ehitus. Erinevate osade ülesanded Genoom (DNA või RNA) – sisaldab pärilikku infot Kapsiid (valguline kate) – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist Viiruste paljunemisvõimalused Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab rakku oma genoomi Viirus sisestab rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber hulka Viiruse genoom püsib pikka aega inaktiivsena Peremees rakus paljundatakse viiruse genoomi

Bioloogia
Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused
7
docx

Bioloogia konspekt - viirused, geneetika, haigused

Ribosoomid -toodavad valke, rakuaku DNA - pärilikkusaine, tuum puudub Plasmiidid (väike rõngas DNA) - iseseisvad molekulid, toodavad spetsiifilisi valke, mis lubavad keskkonnas hakkama saada, määravad raku mitmesuguseid omadusi Paljunemine: ● Vertikaalne paljunemine (järglased): Geneetilist materjali antakse edasi pooldumise teel tütarrakkudele ehk järgmisele põlvkonnale (mitoos) ● Horisontaalne ülekanne (generatsioon): Tänu sellele saavad sama generatsiooni bakterid uusi omadusi, Tänu sellele toimub kiire evolutsioon, mis põhjustab nt resistentsust antibiootikumide suhtes. Kasutab sekspiili, et jagada sama generatsiooni bakteritele plasmiide. ● Bakterid liigitatakse kuju järgi: 1) kerabakterid e kokid 2)pulkbakterid e batsillid 3)spirillid e spiraalsed 4)keeritsbakterid e spiroheelid 5)jätkega bakterid e komajad 6) niitjad bakterid ● Bakterid jaotatakse: 1)Autotroofid (fotosüntees) 2)Heterotroofid (aeroobne,

Bioloogia
Viirused ja bakterid
4
docx

Viirused ja bakterid

8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3. Vaktsiini kasulikkus ja selle toime: Teatud haiguste vastu tekkiv immuunsus. Vastupanuvõime nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma haiguse enda ohtlike tagajärgedeta. Vaktsiin hävitab viirused ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4. Levinumad viirushaigused ja nendega nakatumisviisid. Gripiviirus-levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu või pesemata kätega Papilloomiviirus-levib sugulisel teel C-Hepatiidi viirus-nakatutakse verekontakti ja sugulise vahekorra teel Herpeseviirus-nakatumine on nahakontakti kaudu ja kokkupuutest kehavedelikega

Bioloogia
Geneetika KT konspekt-12 klass
7
docx

Geneetika KT konspekt-12 klass

I Põhivara Viiruste ja bakterite erinevused Viirused Bakterid Paljunemine Lüütiline või lüsogeenne tsükkel Pooldumine Elu Elutu Elus organism Pisikestest keemiliste ühendite Ühest ilma tuumata Koosnevad pakikestest rakust Saab Ei ole võimalik

Kategoriseerimata
Geneetika KT konspekt-12 klass
7
docx

Geneetika KT konspekt-12 klass

I Põhivara Viiruste ja bakterite erinevused Viirused Bakterid Paljunemine Lüütiline või lüsogeenne tsükkel Pooldumine Elu Elutu Elus organism Pisikestest keemiliste ühendite Ühest ilma tuumata Koosnevad pakikestest rakust Saab Ei ole võimalik

Kategoriseerimata
Geneetika KT konspekt-12 klass
7
docx

Geneetika KT konspekt-12 klass

I Põhivara Viiruste ja bakterite erinevused Viirused Bakterid Paljunemine Lüütiline või lüsogeenne tsükkel Pooldumine Elu Elutu Elus organism Pisikestest keemiliste ühendite Ühest ilma tuumata Koosnevad pakikestest rakust Saab Ei ole võimalik

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun