Viirused kokkuvõte, mõisted (3)

6.4 VIIRUSED
Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid
- koosnevad nukleiinhappest ja valkudest
- puudub rakuline ehitus
- paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid)
- sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot
Virioon – väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina
- tal puuduvad elu tunnused.
Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi.
Viroid – sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris
- paljunevad taimerakkudes
- põhjustavad taimhaigusi
- moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku
- viiruseparasiidid
Vaktsiin - surmatud või nõrgestatud viirused.
ELUS
ELUTA

• Ehituses on valgud ja nukleiinhapped
  

• Puudub ainevahetus
  

• Evolutsioneeruvad
  

• Ei paljune ilma peremeesrakuta
  

• muteeruvad
  

• puudub rakuline ehitus
  

• ei kasva ega arene
  

1.E H I T U S:
- enamik keraja , silinderja või hulktahuka kujuga (keerulisem ehitus bakteriofaagil)
Kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate (peremeesrakust väljaspool).
- korrapärane paigutus annab iseloomuliku kuju
Ümbris – koosneb valkudest ja lipiididest
-kapsiidist väljaspool
- mõnedel viirustel
- moodustunud peremeesrakku ümbritsevast membraanist,
kuid sisaldab viirusele omaseid valke

• Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevad valgu on
  - kaitseks
  - aitab peremeesrakule kinnituda
  - peremeesraku ümbriseid (membraani ja kesta) lagundada
  

Viirused jaotatakse:
1) Nukleiinhappe alusel:
*DNA viirused( herpes, adeno, papiloom)
*RNA viirused(HIV, gripiviirus, punetised, lastehalvatus , puukentsefaliit)
* DNA ja RNA viirused
DNA-viirused
RNA-viirused
1 DNA molekul - lineaarne, rõngakujuline
1 või mitu RNA molekuli
2) Peremeesraku järgi:
*taime-,looma-,putuka-,seene- jne viirused
Bakteriofaag- viirus, mille peremeesrakuks on bakter .
2. V I I R U S E G E N O OM:
Genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.
* Võib esineda geene, mis pole otseselt viiruse paljunemisega seotud, vaid on kaasa tulnud eelmisest peremeesrakust.
Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:
1. STRUKTUURGEENID – kindlustavad viirusvalkude sünteesi
- enamik neist kuulud kapsiidi või ka ümbrise koostisse
2. REPLIKATSIOONIGEENID – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise
3. REGULAATORGEENID – mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks)
- tagab uute viirusosakeste moodustumise
3. P A L J U N E M I N E:
1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile;
2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani;
3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku;
4. Viirusosake vabaneb kapsiidist;
Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.
Lüsogeenne tsükkel – Protsess, mille käigus peremees raku kromosoomiga seostunud viirusgenoom
koheselt ei avaldu.
- kui viirusel on head elutingimused -> paljundab enda genoomi
- tagab viiruse ellujäämise bakterite populatsioonid
1. Viirus siseneb rakku.
2. Viirus lülitab oma genoomi bakteri genoomi, kus paljuneb ja säilib üheaegselt koos bakteri paljunemisega. (Viiruse geenid ei avaldu.)
3. Viirus on inaktiivses seisundis, ei avaldu, aga paljuneb.
(avaldub kui kasutusele võetakse kõik 3 tüüpi geene)
Lüütiline tsükkel – protsess, millega kaasneb peremeesraku hävimine
1. Viirus siseneb rakku.
- Korraldab ümber raku ainevahetuse (toodab ensüüme oma genoomi paljundamiseks)
käiku läksid regulaatorgeenid
- lülitab välja raku transkriptsiooni
(peremees rakk ei tooda enam RNA -> ei toodeta valke -> peremeesrakk ei paljune)
2. - Viiruse paljunemise periood rakus
- viiruse replikatsiooni geenid põhjustavad viirusele pärilikkusaine tootmise
- struktuurgeenid määravad valgu sünteesi -> tekivad uued viirused
(sest olemas on viiruse genoom ja valk)
3. Peremeesraku lagunemine
(sest keskkonda vabanevad uued viirused -> toimub nakatumine)
4. N A K A T U M I N E
* piisknakkusega
* toidu ja joogiga
* koevedelikega
* haigete loomadega
Eristatakse 3 tüüpi nakkusi:
1) peidetud nakkus ( ohatis )
- viirus püsib latensena rakus lüsegeennses tsüklis
- pikka aega peidetud
- organism nõrgeneb -> viirus aktiivne -> haigus
2) ägenakkus ( gripp , tuulerõuged)
- viiruse pärilikkusaine hakkab kohe mõjuma
- nakatunud rakk toodab massiliselt viirusosakesi (lüütilises tsüklis)
- peremeesrakk sureb
- kogunevad jääkained -> põhjustavad põletikku -> kõrge palavik -> antikehade süntees
- kujuneb eluaegne immuunsus (va gripp)
antikeha – neljast ahelast koosnev kaitsevalk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi
sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks
3) krooniline nakkus (AIDS, hepatiit )
- organism võitleb mitme aasta jooksul, aga võitu ei saa
- toimub pidevalt ja mõõdukalt viirusosakeste paljunemine
- haigused kulgevad aeglaselt
- viiruse omadused muutuvad ajajooksul
- organismi kaitsesüsteemid ei suuda hävitada nakatunud rakke
- inimene on kogu aeg nakkusohtlik
5. G E E N I T E H N O L O O G I A
geenitehnoloogia - molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni
muutmine DNA molekuli osade siirdamisega
geeniteraapia- geneetiliste haiguste ravimeetod , mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt
konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks
normaalselt avalduma
1) Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga.
2) Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga.
3) Lisatud geen integreerub raku genoomiga.
4) Antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku .
6.5 VIIRUSTE TÄHTSUS
1.Põhjustavad viirushaigusi -> aitavad tugevndada immuunsüsteemi
2. Teostavad geenide ülekannet, olles päriliku muutlikuse allikaks
3. Geenitehnoloogias viirusvektoritena –
viiruse genoomi lisatakse soovitav geen, mille viirus viib peremeesrakku
transduktsioon -viiruste poolt teostatav geenide ülekanne, mille teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi. On üheks päriliku muutlikuse allikaks.