Ri klik immuniseerimiskava
Arvestades immuniseerimise olulisust ja mõju rahva tervisele, on ri klikult korraldatud
immuniseerimiskavad ja – programmid maailmas tavapärane praktika. Immuniseerimiskava
eesmärk on tagada laste ja noorukite ühtlane, õ
igeaegne ja kõikehõlmav v
aktsineerimistega
hõlmatus. Kõige praktilisem ja reaalsem on see saavutada ri kliku korraldusega. See
tähendab, et ri klikult rahastatakse ja tagatakse kõikide vajalike vaktsi nide hankimine,
säilitamine ja transport. Vastsündinud immuniseeritakse tuberkuloosi ja B-vi rushepati di
vastu sünnitusmajas. Järgnevaid immuniseerimiskava alusel tehtavaid vaktsineerimisi v
i vad
läbi perearstid või –õed. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi
korraldab kooliõde.
Pi sava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kol ekti vne või
populatsiooni immuunsus . See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole
pi savalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on
vajalik seni, kuni haigus pole lõplikult likvideeritud. Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus
ei ole pi sav või on ebaühtlane , on võimalik haigustekitajate edasine ringlus ning p
uhangute
teke.
Erinevate ri kide immuniseerimiskavad on erinevad. Põhjuseks on ri kide erinev
nakkushaigustealane epidemioloogiline olukord ja tervishoiukorraldus. Üheks põhjuseks on
kindlasti ka erinevad majanduslikud võimalused ja prioriteedid tervishoius . Vaktsineerimiste
lisamisel immuniseerimiskavasse lähtutakse rahvatervise seisukohalt prioriteetsematest
nakkushaigustest ning enim ohustatud elanikerühmadest. Prioriteetsed on need
vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida
nendest põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte.
Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames lapsi ja noorukeid tuberkuloosi,
B-vi rushepati di, rotavi rusnakkuse, difteeria , teetanuse , läkaköha, punetiste, leetrite,
mumpsi , lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofi lusnakkuse vastu. Samuti toimub
immuniseerimiskava järgi kõikide täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu
iga kümne aasta tagant.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marcel55
Õppematerjali autor
kontaktsete isikute uurimisega. ENNETAMINE: läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ja läkaköha võib elu jooksul põdeda rohkem kui üks kord. Ka vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus ei ole eluaegne(mõni aasta) Läkaköha vaktsiini manustatakse koos difteeria ja teetanuse vaktsiiniga, mille esimene doos tehakse 3kuuselt. Vaktsiini manustamise järel kulub 2 nädalat immuunsuse väljakujunemiseks. Immuniseerimiskava 01.01.2012 kohaselt manustatakse kokku 6 läkaköha vaktsiinidoosi, neist viimane 15-16 eluaasta vanuses. Läkaköha leviku piiramiseks tuleb vältida haigega otsekontakte ja mitte lubada lasteaeda, kooli jm nakkusohtlikul perioodil 21 päeva jooksul või siis vähemalt 5- päevase ravikuuri jooksul. RAVI : määrab arst. Raviks kasutatakse antibiootikumi – erütromütsiini. Köhavaigistitest pole tavaliselt läkaköha puhul abi ning neid ei soovitata kasutada.
VIIRUSED 10.Ar MIS ON VIIRUS? Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mis paljuneivad ainult teiste elusrakkude abil. Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused ◼ Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest ◼Puudub rakuline ehitus ◼ Paljunevad peremees-organismi◼Puuduvad iseseisvad kaasabil eluavaldused (aine- ja ◼ Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, ◼ Evolutsioneeruvad reageerimine ärritustele ) VIIRUSE EHITUS Genoom on viiruse kõige tähtsam kompone nt ja kõigi omadust e määraja VIIRUSTE PALJUNEMINE ◼Esiteks peab viirus peremees raku leidma, ehk kus ta paljuneda saab ◼Seejärel siseneb ta rakku ja korraldab raku ainevahetuse ümber ◼Siis saab viirus paljuneda ◼Rakk läheb katki ning paljunenud viirus saab oma tööd edasi jätkata
Referaat: Vaktsineerimine koostaja: Saks, Birgit Tartu Kivilinna Gümnaasium 10.a klass 20.05.2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsi
kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus). Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti. Passiivne immuunsus- Nakkushaiguse ennetamine antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline. Aktiivne immuunsus- Haiguse läbi põdemisel tekkinud immuunsus. Immuniseerimise plaaniline kava- Riiklik immuniseerimiskava, mille alusel võimaldatakse teatud vaktsiine lastele ja täiskasvanutele tasuta. Immuniseerimiskavas on kirjas kui vanalt tuleks vaktsineerida, mille vastu ja millal tuleks teha revaktsineerimine. Immuniseerimispass- Pass, kuhu kirjutatakse sissekanded kõikide vaktsineerimiste kohta Karantiin- Karantiin on nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine
Esmatasandi tervishoid 2013/2014 1. Mis on esmatasandi tervishoid? Esmatasandi tervisehoid on iga inimese terviseprobleeme lahendav töö-,kooli- ja elukohajärgselt kättesaadav esmavajalike ambulatoorsete teenuste kogum. Tihedas koostöös teiste tervisehoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande ning haridussütsteemidega. 2. Mis on esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne? Olla esmaseks kontaktpunktiks tervisehoiusüsteemiga kõigile isikutele ninde vanusest ja soost olenemata, kus tagatakse abi enamus seisundite korral ning vajadusel eesmärgistatud edasisuunamine eriarstiabi süsteemi. Oluliseks osaks on tervise edendamine ja haiguste ennetamie, abi koordineerimine ja erinevate teenuste seostamine. 3. Nimeta esmatasandi tervishoiu põhiteenused. o Perearsti ja-õe teenused o Kodune õenduabi teenus o Füsioteraapia teenus o Ämmaemandusabi teenus o Koolitervisehoiu teenus 4. Nimeta esmatasandi tervishoiu teenused
Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Erinevalt bakterite
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid