Riiklik immuniseerimiskava (0)

 
Ri klik immuniseerimiskava 
 
Arvestades  immuniseerimise  olulisust  ja  mõju  rahva  tervisele,  on  ri klikult  korraldatud 
immuniseerimiskavad  ja  – programmid   maailmas  tavapärane  praktika.  Immuniseerimiskava 
eesmärk on tagada laste ja noorukite ühtlane, õ
  igeaegne ja kõikehõlmav v
  aktsineerimistega 
hõlmatus.  Kõige  praktilisem  ja  reaalsem  on  see  saavutada  ri kliku  korraldusega.  See 
tähendab,  et  ri klikult  rahastatakse  ja  tagatakse  kõikide  vajalike  vaktsi nide  hankimine, 
säilitamine  ja  transport.  Vastsündinud  immuniseeritakse  tuberkuloosi  ja  B-vi rushepati di 
vastu sünnitusmajas.  Järgnevaid  immuniseerimiskava alusel tehtavaid vaktsineerimisi v
  i vad 
läbi  perearstid  või  –õed.   Kooliealiste   laste  ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi 
korraldab kooliõde. 
Pi sava  vaktsineerimistega  hõlmatuse  tulemusena  kujuneb  elanikkonnal  kol ekti vne  või 
populatsiooni   immuunsus .  See  tähendab,  et   nakkushaigus   ei  saa  enam  levida,  kuna  pole 
pi savalt  vastuvõtlikke  inimesi.  Elanikkonna  immuunsusfooni  kujundamine  ja  hoidmine  on 
vajalik  seni,  kuni  haigus pole lõplikult likvideeritud. Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus 
ei ole pi sav või on  ebaühtlane , on võimalik haigustekitajate edasine  ringlus  ning p
  uhangute 
teke.   
Erinevate  ri  kide   immuniseerimiskavad  on  erinevad.  Põhjuseks  on  ri kide  erinev 
nakkushaigustealane  epidemioloogiline  olukord  ja  tervishoiukorraldus.  Üheks põhjuseks on 
kindlasti  ka  erinevad  majanduslikud võimalused ja prioriteedid  tervishoius . Vaktsineerimiste 
lisamisel  immuniseerimiskavasse  lähtutakse  rahvatervise  seisukohalt  prioriteetsematest 
nakkushaigustest  ning  enim  ohustatud  elanikerühmadest.  Prioriteetsed  on  need 
vaktsineerimised,  mis  aitavad  ennetada  raskete  tagajärgedega  nakkushaigusi  ning  vältida 
nendest  põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte.   
Eestis   vaktsineeritakse   immuniseerimiskava  raames  lapsi  ja  noorukeid  tuberkuloosi, 
B-vi rushepati di,  rotavi rusnakkuse,   difteeria ,   teetanuse ,  läkaköha,  punetiste,  leetrite, 
mumpsi ,  lastehalvatuse,  HPV  ja  b-tüübi  hemofi lusnakkuse  vastu.  Samuti  toimub 
immuniseerimiskava  järgi  kõikide  täiskasvanute   vaktsineerimine   difteeria-teetanuse  vastu 
iga kümne aasta tagant. 
 
 
 
 
 
 
Vanus ning vaktsi ni nimetus ja manustamise kordsus: 
 
 
12 tundi 
HepB 1 
1–5 päeva 
BCG 
1 kuu 
HepB 2 
2 kuud 
RV 1 
3 kuud 
DTaP-IPV-Hib 1 + RV 2 
4,5 kuud 
IPV-DTaP-Hib 2 + RV 3* 
6 kuud 
IPV- DTaP-Hib 3, HepB 3 
1 aasta 
MMR 1 
2 aastat 
DTaP-IPV-Hib 4 
6-7 aastat 
DTaP-IPV 5 
12 aastat 
HepB 1,2,3** 
13 aastat 
MMR 2 
15-16 aastat 
DTaP 6 
25, 35 jne. aastat (iga 10 
dT 7 
aasta järel) 
Tähiste seletused:  
HepB – B-vi rushepati di vaktsi n  
BCG – tuberkuloosi vaktsi n  
RV – rotavi rusnakkuse vaktsi n  
DTaP-IPV-Hib – difteeria, teetanuse, atsel ulaarse läkaköha, inaktiveeritud poliomüeli di ja 
Haemophilus influenzae tüüp b vaktsi n  
MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsi n  
DTaP-IPV – difteeria, teetanuse, atsel ulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeli di 
vaktsi n  
dTpa – difteeria, teetanuse ja atsel ulaarse läkaköha vaktsi n  
dT – difteeria ja teetanuse vaktsi n 
  
* Üksnes rotavi rusnakkuse vi evalentse vaktsi ni korral  
** 1995.–2003. aastal sündinud ja eelnevalt B-vi rushepati di vastu vaktsineerimata lapsed 
immuniseeritakse interval iga 1 kuu esimese ja teise doosi ning interval iga 5 kuud teise ja 
kolmanda vaktsi nidoosi vahel. 
Vi ted: 
http://www.vaktsineeri.ee/ri klik-immuniseerimiskava.html 
 
 
HepB - B-hepati t on nakkushaigus, mis võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi. 
Iseloomulikuks tunnuseks on naha, limaskestade ja silmavalgete kol akaks värvumine. Naha 
värvumine toimub 25% haigestunutest, enamikul juhtudel kaasnevad haigestumisega vaid 
nõrkus, i veldus ja  oksendamine . B-hepati t on üks kõige levinumaid nakkushaigusi 
maailmas, ol es 100 korda nakkavam kui HIV. 
 
BCG -  Tuberkuloos  (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc[1]) on mitmetel selgroogsetel 
(sh madudel) esinev  akuutne  või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev 
nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma li kmed, 
kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja  kudesid , kõige sagedamini kopse. 
Tuberkuloos ei anna läbipõdemisel immuunsust, mis tähendab, et tuberkuloosi võib põdeda 
korduvalt. 
 
RV - Rotavi rus on vi rus, mis põhjustab peensoole põletikku (enteri ti), mis avaldub 
kõhulahtisuse,  oksendamise  ja palavikuna. Vi rus on väga nakkav, levib haige 
väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Sel ine  väljaheide  võib ol a nakkav kuni 2 
nädalat.