rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks I variant urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud. Loomade eluviisi ja käitumise muutumine linnas. Jäätmed- tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks kõlblikud ained või materjal. Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektiks moondustab
Eesti Energia arendab seni suurimat maismaa tuuleparki Baltikumis, milleks on Aulepa tuulepark. Lisaks on tuulepargid veel Virtsus, Sõrves, Türjus, Rõustel ja mujal. Arvestades, et vastavalt elektrituruseadusele on Eesti Energia kohustatud tuuleelektrit 12 aasta jooksul ostma kokku 1,8-kordse Narva elektrijaama tootjahinnaga, võiks tuulikute tasuvusaeg ulatuda ligi kümne aastani. Juhul kui tuulikute omanikud saavad õiguse ka tuuleenergia abil vähendatud CO2 heitmete kvootide müügiks, lüheneb tasuvusaeg tunduvalt. Kui varasematel aastatel väideti, et Eestis võiks tuuleenergia kasutegur ulatuda 16 protsendini, siis Virtsu tuulikutel on see küündinud 35 protsendini. Parimat kasutegurit on võimalik saavutada suuremate tuultega Lääne-Eesti rannikul ja saartel. Mitmekümne tuulikuga tuuleparkide asukohana kaalub Eesti Energia Nõva, Audrut, Pakrit ja Rõustet ning lisaks plaanitakse paarkümmend ligi saja meetri kõrgust
ö skriinimiseks, kui tahetakse üles osta olulist sadama- või energia infrastruktuuri või strateegilise tähtsusega ettevõtteid. See on vastus osade liikmesriikide murele, et eelkõige Hiina ostab kokku Euroopa Liidu konkurentsivõime jaoks olulist tehnoloogiat. Juncker lubas Euroopa Liidule ka uut tööstusstrateegiat ning jätkuvalt keskset rolli võitluses kliimamuutustega. Selleks plaanib komisjon välja tulla strateegiaga transpordisektori heitmete vähendamiseks. Veel tõstis Juncker esile digitaalse ühisturu arendamise vajaduse, rõhutades eriti küberkaitse tähtsust, ning migratsiooniteema. Viimases on plaanis arendada kanaleid legaalseks rändeks, tõhustades samas süsteemi nende inimeste Euroopast välja saatmiseks, kes pole saanud õigust kohale jääda. Juncker manitses liikmesriike panustama Euroopa Liidu loodud fondi Aafrika majandusarengu toetamiseks, mis on samuti osa plaanist rändesurve vähendamiseks.
raskusi kehtestatud standardite saavutamisel. Deponeerimise-tagastamise süsteem – ohtlike jäätmete korjanduskohad. Tagatisraha skeemi (sisse- ja tagasimakse süsteemi) põhimõtet rakendatakse potentsiaalselt loodust reostavale tootele hinnalisa kehtestamise kaudu. Kui toode pärast tarbimist ümbertöötlemis- või kogumispunkti viiakse, siis ostmisel tasutud hinnalisa tagastatakse. Näide: taara tagastamine. Turu loomine (heitmelubadega kauplemine) - Määratakse heitmete kogus ja algupärane jaotus. Heitmelubadega kauplemine Määratakse heitmete kogus . Määratakse algupärane heitmelubade jaotus. Luuakse heitmelubadega kauplemiseks turg. Näide: elektritootjate SO2- lubadega kauplemine 25) Administratiivne reguleerimine tähistab ettekirjutatud maksimaalset lubatud saastekogust (saasteluba). Miks administratiivse reguleerimise puhul ei saa tagada saasteallikatevahelist kuluefektiivset saastevähendamise jaotust
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse ...
Keskkonnatehnoloogia põhisisu: Saasteainete emissiooni vähendamine puhastusseadmete abil („end-of-pipe“ tech.) Saasteainete emissiooni vähendamine ennetava tehnoloogiaga, alternatiivsete kütuste, suletud tootmistsüklite abil („precautionary principle“) Keskkonna seire ja seisundi hindamine (Keskkonna seire seadus, vv 1999.a.) Keskkonna remediatsioon(puhastamine) ja taastamine Erinevad lähenemisviisid: heitmete lahjendamine, -puhastamine ja saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon ( O3 ): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist)
) Akupaak: 3000 l Soojusallikas: järvevesi Aastane COP: 2,47 Endla LKA Tooma keskusehoone Aastane soojuse tarbimine: 185 MWh 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 118 SP kasutamise keskkonnamõju. Näide Soojuspumba ja teiste soojussaamisviiside atmosfääri heitmete võrdlus. Emisioonide arvutamisel on lähtutud alljärgnevas tabelis toodud eeldustest. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 119 SP kasutamise keskkonnamõju. Näide Soojusenergia tarbimisest tingitud aastased heitmete kogused, sõltuvalt energia saamise viisist 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 120 SP kasutamise keskkonnamõju. Näide
osas 2020 aastaks Euroopa Liidu eesmärgid taastuvenergia osas Taastuvenergia osakaal energiasektoris 1994, 2005 ja eesmärk 2020 aastaks Konventsionaalsete energiatehnoloogiate edasiarendused Maavarade efektiivsem ammutamine Tuumaelektrijaamade III, III+ ja IV põlvkond Energia tootmine jäätmetest (biogaas prügilates, heitveepuhastites jt.) Heitmete kahandamine, taaskasutamine, neutraliseerimine EOR (Enhanced Oil Recovery) Meetod (ammenduvate) naftaväljade tootlikkuse suurendamiseks. Kui tavapärase pumpamise abil on võimalik ammutada 20-40% maardla naftavarudest, siis selle meetodi abil 30-60% kogu varust. · Gaasi lisamine: kõige levinum meetod, kus naftamaardlasse pumbatakse CO2, maagaasi või lämmastikku. Gaas suurendab rõhku ja parandab nafta voolavust, mistõttuammutamiskiirus ja puurtornide toodang suureneb.
· tööstuse rangem kontroll (tööstusheitmete puhul on load kohustuslikud); · mere keskkonnaseisundi parem ühine seire; · hüljeste ja merikotkaste populatsioonide taastamine; · parem eriregulatsioon laevade põhjustatud reostuse vältimiseks Läänemeres, mis on välja töötatud kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO); · meetmed laevadelt Läänemerre paisatavate ebaseaduslike heitmete kõrvaldamiseks 8
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna. Maailma energiaprobleemid. Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on al...
Vähendada looduslike taastumatute ressursside kasutamist Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist Pikendada toodete elutsüklit (kestvust) Lõpetada ohtlike ainete kasutamine Säästva arengu konseptsioone Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides kõikide majandusse haaratud materjalide hulk Ökoloogilise jalakälje loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse, ressursside ja heitmete taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui jalajälg < olemasolevast pinnast = säästlikkus Keskkonnaruum käsitletakse vaid põhilisi loodusressursse ja looduse taluvust. Kehtestatakse ressurssidele säästva kasutamise piirid ja mõõdetakse piirini jõudmise aega. Põhimõtted: Keskkonnaruum on piiratud Võrdsusprintsiip igal inimesel on võrdne õigus (kuid mitte kohustus) kasutada sama suurt hulka keskkonnaruumi Säästev ühiskond
põldude väetamine. On vaja vähem reostada elukeskkonda ja loodust. Keskkonnaseire ja kus neid andmeid kasutada võidakse Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit, saada lähteandmeid programmidele, palneeringutele ja arengukavade koostamiseks Ettevõtja teeb keskkonnaseiret omal kulul iseenda tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas. Seda nii erahuvist kui ka seadusega ette nähtud juhtudel. Ideaalis peaksid eri tasemete seireandmed üksteist täiendama. Seireandmed sobivad kindlasti haridustööd näitlikustama: millega veel me oma lapsi ja kaaskodanikke keskkonnameelseiks õpetame Nimeta jäätme...te ümbertöötlemisvõimalusi? Mis on erijäätmed? Too näiteid. Mehaanilised meetodid, Termilised meetodid,Bioloogilised meetodid,Keemilised meetodid.
põldude väetamine. On vaja vähem reostada elukeskkonda ja loodust. Keskkonnaseire ja kus neid andmeid kasutada võidakse Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit, saada lähteandmeid programmidele, palneeringutele ja arengukavade koostamiseks Ettevõtja teeb keskkonnaseiret omal kulul iseenda tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas. Seda nii erahuvist kui ka seadusega ette nähtud juhtudel. Ideaalis peaksid eri tasemete seireandmed üksteist täiendama. Seireandmed sobivad kindlasti haridustööd näitlikustama: millega veel me oma lapsi ja kaaskodanikke keskkonnameelseiks õpetame Nimeta jäätme...te ümbertöötlemisvõimalusi? Mis on erijäätmed? Too näiteid. Mehaanilised meetodid, Termilised meetodid,Bioloogilised meetodid,Keemilised meetodid.
regiooni tähtsamaid elektrienergia tootjaid. Aktsiaselts on asutatud 1999. aastal kahe maailma suurima põlevkivil töötava Balti ja Eesti elektrijaama baasil. 2007. aasta seisuga on antud aktsiaseltsi elektriline võimsus kokku 2380MW (sellest Eesti elektrijaamal 1615MW ja Balti elektrijaamal 765MW). Viimaste aastate üks peamisi saavutusi on põlevkivi keevkihttehnoloogia ehitamine. See tehnoloogia suurendas tööefektiivsust ning vähendas tunduvalt kahjulike heitmete kogust välisõhus. Näiteks Kohtla-Järve ja Ahtme elektrijaamade elektriline võimsus moodustab vaid 2% Eesti ja Balti jaamade omadest. [], [] 1kWh elektrienergia saamiseks on vaja keskmiselt 1,5kg põlevkivi, st kui näiteks põleb 100W pirn 1h, siis selleks kulub 150grammi põlevkivi. Kukersiidist saadavast energiast suudetakse vaid 1/3 muundada elektriks. Elektriks mitte muundunud kütusenergia kaob elektrijaama
pole vaja käidelda erinevalt tavalistest mitteradioaktiivsetest jäätmetest. Madala- ja keskmise aktiivsusega radioaktiivsed jäätmed on paber, rõivastus ja laboriseadmed, mida on kasutatud piirkondades, kus käideldi radioaktiivseid aineid, samuti saastunud pinnas ja ehitusmaterjalid. Lisaks kuuluvad siia aktiivsemad materjalid, mida on kasutatud gaasiliste ja vedelate heitmete töötlemiseks enne keskkonda laskmist, või muda, mis koguneb jahutustiikidesse, kus hoitakse kasutatud kütust. Lühiealised radioaktiivsed jäätmed sisaldavad peamiselt suhteliselt lühikese poolestusajaga (alla 30 aasta) radionukliide ja pikaealisi radionukliide üksnes väga madalas kontsentratsioonis. NORM (Naturally Occuring Radioactive Material) jäätmed looduslikku
SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuk...
ained või jäägid, kõik majapidamses tekkivad jäätmed, ka ohtlikud · Tööstusjäätmed on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinudjäägid, mis oma tekkekohas kaotanud oma algsed tarbimisomadused · ohtlikud jäätmed on oma omadustelt inimesele ja keskkonnaöe kahjulikud ja nõuavad erikäitlust · jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine · Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes[ · Happevihmaks nimetatakse sademeid, mille pH on normist madalam · Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. · Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. · Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli
Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Olulisemad kiirguse liigid on · elektromagnetiline kiirgus raadiolained, soojuskiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiired, gammakii rgus · heli · radioaktiivne kiirgus - radioaktiivsel lagunemisel eralduvate subatomaarsete osakeste voog ja gammakiirgus · kosmiline kiirgus 5) OOKEANIDE REOSTUMINE Dumping- heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Vete risustamine Tahked asjad ja osaksed võivad sattuda vette ka loodulikul teel oksad, kallaste muld jne. Reostumine Suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette Raiskamine Igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse. ( saaks vähendada:
paljude ohustatud liikide asurkondi. Negatiivsetest mõjudest on olulisim: veekogude- ja õhu reostamise oht tselluloosi tootmise käigus. 17. Keemiatööstuse mõju keskkonnale Keemiatööstuse heitmed võivad sisaldada toodetavaid kemikaale tolmuosakestena. Lämmastikoksiidid soodustavad lisaks hapestumisele ka eutrofeerumist. Väävelvesiniku ja süsinikdioksiidi näol on tegemist mürgiste ainetega, mille heitmete mõju on peamiselt kohalik. Freoonid kuhjuvad stratosfääri kahjustades osoonikihti ja kujutades suurt ohtu globaalsele keskkonnaseisundile. 18.Ehitusmaterjalitööstuse mõju keskkonnale Selle tööstusharu areng on Eestis seotud maavaradega: põlevkivi, lubjakivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamisega. Tööstusharu heited võivad sisaldada tolmu, CO, SO2, kroomi, arseeni jms.
kättesaadavust arvestamata) 2) tuginemine olemasolevatele tehnol võimalustele (mida on võimalik praktil ära teha) 3) süntees neist kahest (parim kättesaadav tehnoloogia). (Hardin) Kkkaitses rakendatavate vahendite paljusus: kasvatuslikkus, organisatsioonilised, maj, õiguslikud. 4 peamist instuts mehhanismi: otsene õiguslik regulats, tsiviilvastutus jm eraõiguslikud vahendid, turumehhanismid, kindlustus. Kk kasutamine: kk heitmete, jäätmete vm häiringute suunamine, kkst ressursside võtmine. Kk kasutamise õigus: 1) kkosad, mis on asjaõiguse esemeks pinnas, mets, teatud osas maavarad (kasutusõigus, mida võidakse seadusega kitsend) 2) kkosad, millele ei laiene kinnisomand vesi, õhk, loomastik (teatud künnisest alates tekib kasutusõigus üksnes loa alusel vast menetlusega). Kknormatiivid = nõuded lubatud kkkasutusega kaasnevate kkmõjutuste reguleerimiseks
Neis tehakse automaatseid temperatuuri, õhurõhu, tuule, sademete jm. vaatlusi maapinna lähedal, mõnedes ka spetsiifilisemaid mõõtmisi nagu näiteks päikese nähtav ja ultraviolettkiirgus. (EMHI, 2013) EMHI üheks ülesandeks on ilmaennustusmudeli HIRLAM, millega saab arvutada õhumasside liikumisi, töös hoidmine ja täiustamine. Sellel ideel põhineb ka saasteleviku mudel SILAM, mis praegu on veel arendusjärgus. See mudel saab lisaks meteoroloogilistele andmetele ka saasteallikate heitmete andmed üle Eesti ja lähiümbruse kohta ning arvutab selle alusel saastetasemed. Arvutatud saastetasemete võrdluse alusel EKUK-i seirejaamadega ja muude õhusaastemõõtmistega hinnatakse mudeli töökõlblikkust. (EMHI, 2013) 4. GLOBE GLOBE on ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 112 riigist, sealhulgas ka õpilased 79 Eesti koolist. GLOBE programm on välja töötanud erinevaid projekte keskkonnamõõtmiste läbiviimiseks.
selliseid klotse graanuliteks. Graanulite standardläbimõõt on 6, 8 ja 12 mm. Graanuleid on küll lihtsam käsitseda kui briketti, kuid toormaterjalile esitatavad nõuded on rangemad. Graanulite puhul kasutatakse samasuguseid võtteid nagu kütteõliga töötamisel ja õlipõleteid on võimalik lihtsal viisil ümber ehitada, nii et nendega saaks põletada ka graanuleid. Seega võib üleminekut biograanulitele vaadelda vahepealse abinõuna CO2 heitmete vähendamisel (Lehtveer, 2007). Vedelad biokütused. Fossiilsete vedelkütuste asendajaks võivad saada vedelbiokütused. Kõige tähtsam turg nende jaoks on transpordisektor, kuid teatud asjaoludel võib kütteõli väljavahetamine pakkuda huvi ka teistele majandusharudele. Vedelbiokütuseid on mitut liiki - alkoholid, taimsed ja loomsed õlid ning esterdatud õlid (Lehtveer, 2007). Põllumajanduses, toiduainetetööstuses, reoveekäitluses ja jäätmete töötlemisel saab
4. Põhjendama peab info andmisest keeldumist. KYOTO PROTOKOLL _1997 New Yorki konventsiooni täiendus _Jõustus 2005 _2009 ratifitseeris 184 osapoolt, sh 183 riiki ja Euroopa Liit _EM saavutamisega tegeleb 37 riiki lisaks EL riikidele _Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. Erandlik, erineva suunitlusega, lepe _Tööstusriigid peavad vähendama tervikuna 2008-2012 kuue kasvuhoonegaasi heitmete vähendamist umbes 8% võrra alla 1990. a. taseme. => Kindlad saastekvoodid Arengumaade jaoks sihtväärtusi ei kehtestatud. => Saaste vähendamine Mehhanismid: _Ühisrakendus ( Joint Implementation) _Puhta arengu mehhanismid ( Clean Development Mechanism) suunatud aregumaadele tehnoloogia edastamine ja finantsskeemid, nt alternatiivenergia. _Heitkogustega kauplemine ( Emissions Trading): Üleilmne heitmetega kauplemise turg ( Carbon market) 7.-18
inimene põhjustab täieliku BHTt 75 g/d ning annab ööpäevas reovett keskmiselt 0,7 g fosforit ja 12 g N. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Integratsioon (lad. integratio liitumine, terviku moodustamine, integer terve) liitumine. Jäätmed tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks (nt. toorainena) kõlblikud ained või materjal (vanapaber, -raud, toidujäätmed). Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse). Jäätmete liikumine jäätmekäitlusprotsessis on järgmine: jäätmete teke kogumine vedu töötlemine lõppladestus. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul.
energialiikideks muundamata. Eestis toodetavatest kütustest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavatest kütustest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. 53) Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralikumaks fossiilkütuseks? Fossiilsete energiakandjate seas on maagaas kõige keskkonnasõbralikum ja säästlikum , see põleb ära puhtalt ning väheste heitmete eraldumisega. 54) Millised tegurid piiravad produktiivsust teades, et see on väga madal kõrbetes ja Arktikas? Temperatuur ja sademed. 55) Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne põllumajandus? Kasutatakse rohkem energiat kaasaegsel ajal, vahendid. 56) Valguskiired liiguvad sirgjooneliselt, kuid miks siis saavad kõrgemad laiuskraadid vähem energiat pinnaühiku kohta kui ekvaator?
hüvistega. 7. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid. Millest sõltub majanduse mõju keskkonnale? See sõltub inimeste arvust, isiku tarbimisest, hüviste tootmise tehnoloogiatest, toodetud hüvistest. Mõõtmine= I≡ P * A * T Mõju (I) - ressursside ammutamine keskkonnast (süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) - mõõdetakse loendades. ajanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP), Jõukus (A) - m mõõdetakse rahaühikutes. Tehnoloogia (T) - mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe SKP rahaühiku (tavaliselt $) kohta. 8. Kardinalistid ja ordinalistid, nende võrdlus. Piirkasulikkuse teoorial on 2 koolkonda: kardinalistid & ordinalistid.
takistuseks on hind. Nafta- ja maagaasi hinnade kasv, annab jõudu plastmassi tootmiseks taastuvatest loodusressursidest. Nafta kõrge hind stimuleerib huvi uutes uuringutes nende alternatiivsete plastikute valmistamis tehnoloogijate täiustamiseks. Mitme bioplasttoote valmistamisel on energiakulu ja CO2- heide väiksem kui sarnaste tavaplasttoodete puhul. Euroopa uuringute andmetel, polümeerid tärklise põhjal tagavad eneergia kokkuhoidmist (12 J -40 J) plastiku tonni kohta ja heitmete vähendamist (0,8 t- 3,2 t)- CO 2 iga plastiku tonni kohta, võrreldes ühe tonniga polüetüleeni, mis on saadud orgaanisest kütusest. Õliterade põhjal valmistatud plastikute suhtes, kasvuhoonede gaaside vähendamine CO2- ekvivalendis hinnatakse suuruses 1,5 tonni rapsi õlist saadud polüoli tonni kohta. Lagundada saab bioplastikut kompostimise teel (prügimäel hapnikupuuduses lagunemist ei toimu), kasutada võidakse spetsiaalseid mikroorganisme ja ka oksüdeerivat degradatsiooni,
oma tekkekohas kaotanud oma algsed tarbimisomadused Ohtlikud jäätmed on oma omadustelt inimesele ja keskkonnaöe kahjulikud ja nõuavad erikäitlust Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine Prügila koht kuhu paigutatakse orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme-, tootmis-, ehitus-, tänava- jm. heitmed Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes[ Happevihmaks nimetatakse sademeid, mille pH on normist madalam Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli
- 13 - tasemest. On arvutatud, et globaalse soojenemisega kaasneb maailmamere taseme tõus 1 mm võrra, see omakorda sunnib umbes 100 miljonit mereäärsete alade elanikku ümber asuma. Riikide osa kasvuhoonegaaside õhkupaiskamises on erinev, emissioon arenenud riikides ületab arenguriikide oma mitme suurusjärgu võrra ja seetõttu tuleb eelkõige arenenud riikidel hoolitseda heitmete vähendamise eest. Majanduslikult arenenud riigid on võtnud endale Kliimamuutuste Raamkonventsioonist (võeti vastu ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janeiros juunis 1992) tulenevaid kohustusi. Kohustutakse kliimamuutusi esilekutsuvate tegurite mõju järkjärguliselt vähendama, rahvuslikke uurimisprogramme käivitama, vähem arenenud riike hedete piiramisel abistama, konventsiooni sekretariaati regulaarselt teavitama kasvuhoonegaaside heidete kohta jm.
11. Geomembraanid kujutavad endast mingi materjali(enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised materjalid: klaaskiust kangad, sünteetilised kiled, tasapinnalised võrgud, kärgmatid, drenaazmatid, kupulised plastpaadid. Kasutusalad: pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine, drenaaz, nõlvade kindlustamine, erosiooni tõkestamine, erinevate pinnasekihtide eraldamine, pinnasevee tõkestamine, mürgiste heitmete isoleerimine. 12. Plasttorud on soojakindlad, metalltorudest soojapidavamad ja kergemad, vedelike hõõrdetakistus on väiksem, vee külmudes torudes ei lõhke. Puuduseks on nende madal kuumakindlus ja suur joonpaisumidtegur. 13. Põrandamastiks kujutab endast vedelat, polümeeri sisaldavat pastat, millest valatakse monoliitseid põrandaid. Polümeer- mastiksipõranda pasta koosneb mingi sünteetilise vaigu, vesiemulsioonist, pulbrilisest täiteainest ja
· Olemas peab olema automaatne jäätmete ettesöötmise süsteem, mis väldib jäätmete lisamist, kui temperatuur langeb alla kindlaksmääratud piiri ja/või suitsugaaside puhastamisel esineb avarii · tekkinud soojuse taaskasutamine nii suurel määral kui võimalik · nakkusohtlikud tervishoiujäätmed tuleb asetada otse ahju, segamata neid teiste jäätmeliikidega ja vältides käsitsitööd · ulatuslikud nõuded tegevuste seireks ja saasteainete heitmete mõõtmise tingimused · Ohtlike kaupade autoveo kokkuleppe tehnilise lisa kohaselt kuuluvad nakkusohtlikud ained, nt tervishoiul tekkivad jäätmed klassi 6.2, neil on järgmised ÜRO ainete identi-fitseerimise numbrid, mis näitavad keskmist ohtu (riski): · nakkusohtlikud ained, ohtlikud inimestele: UN 2814 · tervishoiul tekkivad ohtlikud jäätmed (riskijäätmed), täpsustamata: UN 3291 Jäätmed, mis tekivad tervishoiuasutustes, võib jagada nelja
Saadakse: · Kütuste põletamisel · Mehaanilise energia arvel, voolava vee või tuule abil elektrit tootes · Tuumaenergiat kasutades · Päikeseenergiat kogudes ja kasutades Allikad: · Taastuvad bimass, hüdro-, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia · Taastumatud nafa, turvas, süsi, uraan Tootmisega seotud probleemid: · Energiavarude ammendumine · Heitmete kaasnemine · Süsinikdioksiidi emissioon · Kasvuhoone ilmingute tugevnemine · Mulla ja vee hapestumine · Tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht · Linnae ja tööstuspiirkondade saastumine · Teravnev põetuspuidu vajadus arengumaades Suurimad tarbijad: · Transport · Tööstus · Kodumajapidamine · Teenindamine · Põllumajandus Lahendus: · Alternatiivsete energiaallikate kasutamine
Paraku ei ole rõhu all põletamise tehnoloogia Eesti põlevkivi jaoks veel jõudnud tehniliste lahendusteni. 71. Kuidas mõista põletusseadme (katla) üle 100% kasutegurit? 72. Kuidas arvutatakse CO2 heitmeid kütuste põletamisel? Ümberarvutuseks kütuse energialt elektrijaamast väljastatavale elektrienergiale on arvestatud jaamade kasuteguriga 42% (v.a põlevkivikasutamise juhus) 73. Kuidas arvutatakse SO2 heitmeid kütuste põletamisel? Kui pidada lubatavaks SO2 heitmete ülempiiriks 2000 mg/m3, saame arvutada sellele vastava ligikaudse söe väävlisisalduse 0,4%. Seega, söe väävlisisaldusel alla 0,4% ilmselt ei ole vaja täiendavaid väävlipüüdeseadmeid, söe väävlisisaldusel üle selle piiri on vaja ette näha tehnoloogia väävli sidumiseks elektrijaama skeemis. 74. Kuidas arvutatakse NOx heitmeid kütuste põletamisel? · suitsugaaside retsirkulatsioon; · õhu andmine katla koldesse mitmel kõrgusel, sisuliselt nn. astmeline põletamine;
põllumajanduses, olmes jm tekkivaid jäätmeid ja jääke. Bioenergia on biomassi biomassisaaduste põletamisel saadud energia. Bioenergia võib jaotada biomassist saadud soojuseks (,,biosoojus") ja elektriks (,,bioelekter"). Biokütused on biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks (küttepuud, pelletid), vedelateks (bioetanool, biodiisel, bioõli jm) ja gaasilisteks (biogaas). Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes. Biogaasi kütteväärtus on võrreldav maagaasi kütteväärtusega. Puitbrikett on toodetud puidujäätmetest (saepuru, höövellaastud, raielaastud), mis on suure surve all kokku pressitud. Pelletid on puidujäätmetest koosnevad graanulid. Neid toodetakse saeveskite ja puidutöötlemisettevõtete puidujäätmetest, metsatöötlemise jäätmetest (saepuru, höövlilaastud)
üsna suurte katelde korral. Kuigi erinevaid restitüüpe on väga palju, võib nad jagada järgmiselt: · liikumatu rest; · mehaaniline kaldrest; · kettrest; · spetsiaalrestid eriomadustega kütuste, näiteks jäätmete, põletamiseks. Eriotstarbeliste restidega ja kettrestiga koldeid käesolevas õppematerjalis lähemalt ei puudutata. Jäätmete põletamine nõuab nii põletustehniliselt kui kahjulike heitmete vähendamiseks komplitseeritud tehnoloogiat, mille valik ja seadmete käivitamine peab toimuma vastavate spetsialistide järelevalve või juhendamise all. 48(113) Villu Vares Energia ja keskkond Enamasti on liikumatu rest paigutatud koldesse sellise nurga all, mis tagab kütuse varisemise mööda resti kuivamistsoonist allapoole kuni süsiniku (koksi) põlemise tsoonini (vt joonis 3
3.segasüsteem- olulised tähtsad seadmed nagu(raadioseade, navigatsiooniseade, ankrupeli, tuletõrje pumbatoide, laeva prozektor, paadiseade,avariitoitekilp jne. Saavad toidet fildrite kaudu vähemolulised magistraalikaudu. 50.MARPOL - Marpol 73/78 - on üks olulisemaid Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) konventsioone, mille eesmärk on ennetada merereostamist laevaheitmetega. Konventsioon loodi, et vähendada inimtegevusest põhjustatud mere reostust, nii naftajäätmete kui teiste heitmete merrelaskmist. Konventsiooni eesmärk on säilitada merekeskkonda naftajäätmete ja teiste heitmete merrelaskmise täieliku lõpetamise ning selliste heitmetega seotud õnnetuste arvu miinimumini viimise läbi.Läänemerd kaitseb HELCOM mille peakorter asub Helsingis. 51.Automaatreguleerimine on juhtimise liik, milles hoitakse tööparameetreid ühtlasel reziimil. Või muudetakse soovitus viisidel. Automaat regulaator jareguleeritav objekt moodustab süsteemi
millega mõõdetakse ka muude reoveeallikate põhjustatud koormusi (tavaliselt BHT-, aga ka fosfori- ja lämmastikukoormust)[1]. Inimekvivalenti kasutatakse peamiselt reostuskoormuste võrdlemisel. · Jäätmed- tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks (nt. toorainena) kõlblikud ained või materjal(vanapaber, -raud, toidujäätmed). Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. · Olmejäätmed-kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed · Tööstusjäätmed- on toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotanud oma algsed tarbimisomadused. · Ohtlikud jäätmed- jäätmed, mis oma ohtliku omaduse (mürgised, plahvatusohtlikud,
taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse). Jäätmete liikumine jäätmekäitlusprotsessis on järgmine: jäätmete teke – kogumine – vedu – töötlemine – lõppladestus. Prügila- koht kuhu paigutatakse orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme-, tootmis-, ehitus-, tänava- jm. Heitmed Biogaas- käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes Happevihm-pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust Kasvuhooneefekt-– temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte
eesmärgiks on rekonstrueerida ettevõtte aspiratsioonisüsteem, vähendamaks peente osakeste (PM10) kandumist välisõhku. Tuginedes välisõhu alamprogrammi hindamiskomisjoni hinnangule projekti mitte rahastada. 16. Tallinna Keskkonnaameti projekti ,,Lasnamäe elupiirkonna välisõhu kvaliteedi seire" eesmärgiks on Lasnamäe elukeskkonna välisõhu kvaliteedi (tolm, saasteained, müra) hindamine sõltuvalt piirkonnas asuvate tootmisettevõtete heitmete ja transpordi võimalikust mõjust. Hindamiskomisjon leidis, et projekti on mõttekas rahastada juhul kui Tallinna Linnavalitsus suurendab projektis omaosalust 10%-ni projekti kogumaksumusest. (Kinnituskiri lisatud). Taotletav summa 500 000.- krooni. Fortum Termest AS projekti ,,Jõgeva maakonna gaasitrassi ehitus" eesmärgiks on Jõgeva ja Põltsamaa vahelise gaasitrassi ehitus. Gaasitrassi abil transporditakse kütus
Miks? 93) Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasandil: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire(Omal kulul oma tegevusega tekitanud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba). 94) Mida tähendab lühend CITES? CITES ehk Washingtoni(1973) konveretsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 95) Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus?
Maksustamine: a. Emissioonimaks (saastetasu) b. Teenusemaks c. Kaudsed maksud d. Administratiivmaksud e. Maksude diferentseerimine - eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu. Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid: Emissioonimaks - Makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda. Eestis: veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu. Teenusmaks - Tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis. Administratiivmaks - Maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks. Eestis: Jahipiirkonn kasutusõiguse tasu; Kalapüügi-õiguse tasu. Kaudsed maksud - Hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel ümbertöötlemist. Eestis:
Miks? 96)Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasandil: riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire (Omal kulul oma tegevusega tekitatud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba.). 97)Mida tähistab lühend CITES? CITES ehk Washingtoni (1973) koncerentsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 98)Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid?
liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid; vee läbipaistvuse vähenemine; hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides; põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks Vee keemiline töötlemine Veekogu aereerimine Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine Põhjamuda eemaldamine Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada Atmosfääri kaitse, heitgaaside puhastusmeetodid. GAASILISTE HEITMETE PUHASTUSMEETODID Tolmu ja piiskade eraldamine Heterogeensete gaasisegude lahutamine – põhimeetodid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõudude toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). CO2 kinnipüüdmine ja ladustamine (CCS). Süsinikdioksiidi eraldamine suitsugaasidest (energeetikatööstus) - kasutatakse vähe,
põllumajanduslikult rakendatud tööjõud paratamatult Vahemere maadesse a 60% b 75% c 85% 8 Teenusemaksu majandusliku keskkonnakaitsemeetmena keskkonnapoliitika elluviimisel a makstakse jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda b makstakse mitmesuguste keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve jms-ga tegelevate asutuste linantseerimiseks c asutatakse heitmete suunamise eest kollektiivsetesse puhatus- või töötlemisseadmetesse 9 Maksude diferentseerimine majandusliku keskkonnameetmena seab oma eesmärgiks a kehtestada hinnalisa sellistele toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist b alandada keskkonnasõbralike ja tõsta keskkonnakahulike toodete hindu c kehtestada hinnalisa sellistele toodetele, millede tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine
põllumajanduslikult rakendatud tööjõud paratamatult Vahemere maadesse a 60% b 75% c 85% 8 Teenusemaksu majandusliku keskkonnakaitsemeetmena keskkonnapoliitika elluviimisel a makstakse jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda b makstakse mitmesuguste keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve jms-ga tegelevate asutuste linantseerimiseks c asutatakse heitmete suunamise eest kollektiivsetesse puhatus- või töötlemisseadmetesse 9 Maksude diferentseerimine majandusliku keskkonnameetmena seab oma eesmärgiks a kehtestada hinnalisa sellistele toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist b alandada keskkonnasõbralike ja tõsta keskkonnakahulike toodete hindu c kehtestada hinnalisa sellistele toodetele, millede tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine
· Kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on piiranguvööndis keelatud · uute maaparandussüsteemide rajamine; · veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine; · maavarade ja maa-ainese kaevandamine; · varem rajatud metsakultuuridest puhtpuistute kujundamine ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; · lõppraied, välja arvatud lõppraied kitsaste lankidena ja turberaiena; · maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; · teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; · uute ehitiste püstitamine; · telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; · jahipidamine ja kalapüük. · Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on kohustuslik nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kas niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde
EKE8250 Environmental policy Exam questions 1. Inputs and outputs of environmental policymaking. Sisendid: Vajadused/nõudmised (erinevad huvid, vastandlikud nõudmised; valitsused, ettevõtted, kliendid, kohalikud ühingud, MTÜ-d, investorid, töötajad) Toetus (vähemalt minimaalne maksumaksjate toetus, lojaalsus- jälgimine, seadusandluse mõju valimiste tulemustele) Ressursid- raha ja informatsioon (nii teaduslik kui tehniline), looduslikud ressursid Avalik arvamus Meedia kajastus Valimiste tulemused Teadmised/info Millist infot on poliitika kujundajatel vaja teada? Milline on probleemi olemus, raskusaste ja ruumiline ulatus? Millised faktorid on probleemi põhjustajateks? 1 Kui probleemile ei reageerita, kuidas siis probleem aja jooksul muutub? Kas see probleem prob...
Mis on saastelubade programm? · Valitsuse poolt väljatöötatud ja elluviidavat strateegiat, eeskirju ja protseduurireegleid, k.a.kaadrit ja ressursse · Valitsuse ressurssidesuunamine sellistesse ettevõtetesse, mis kujutavad endast suurt potentsiaalset ohuallikat keskkonnale · Olemasolevate seaduste ja teiste õigusaktide rakendamine riigi kõigis piirkondades ja sektorites · Tingimuste ja piirangute kehtestamine, mis tagab keskkonda viidavate heitmete vastuvõetava taseme 7.1 Keskkonnaload ja nende liigid Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevust Keskkonnaload · Lihtluba-vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks. Lihtluba ühe loodusressursi
Aga samas võtab keskkonnaökonoomika arvesse, et turumajandus keskkonnaprobleeme ei lahenda. Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda. 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid ja ühikud. Keskkonnamõju arvutamine. Mõju on ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Keskkonnamõju tegurid Inimeste arv Isiku tarbimine Hüviste tootmise tehnoloodiad Toodetud hüvised I=P*A*T I - mõju (impact); P - indiviidide hulk (population); A- jõukus (affluence); T- tehnoloogia (technology) 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik). Formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed
Õlitööstus AS, Viru Vesi AS jt), Viru Liimid AS, Novotrade Invest AS, Nitrofert AS, Velsicol Eesti AS, aga samuti Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, OÜ Repo Vabrikud jt olemasolu; maakonna lõunaosaks, kus rahvastiku tihedus on väike ja hajutatud, elab enamus elanikkonnast väikestes asulates ja ka Peipsi järve kaldapiirkonnas (Liblik, Maalma 2005: 172-173). Ainuüksi elektrijaamadest õhku paiskuvate heitmete tõttu pole õhu kvaliteet Kirde-Eesti põlevkivitööstuste juures kiita. Umbes kolmkümmend aastat tagasi oli olukord Kirde- Eestis lausa terviseohtlik ja on haigestunud ka paljud taimekooslused (sealhulgas peamiselt rabad). Õhust sadestunud lendtuhk on kandnud rabadele nii palju leelist ja toitaineid (nagu näiteks K ja N) (Kaasik, Ploompuu 2005). Lähiajal tehtud mõõtmised on näidanud ühe olulise toitaine ( ) sissekande vähenemist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
