keskkonda iseloomustavaid peamiseid tegureid (keerukus, muutlikkus, määramatus) e. Juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus: milline on eetiline ja sotsiaalselt vastutav juht? 9. Planeerimine kui juhtimisfunktsioon a. Plaanide tüübid b. Planeerimise erinevad tasandid c. Planeerimise käik d. Ülevaade starteegilisest planeerimisest e. Toote elutsükkel f. Otsustamise põhiolemus, grupis otsustamise eelised ja puudused 10. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon a. Organiseerimise mõiste b. Peamised printsiibid c. Organisatsiooni siseehitus: ametlik, mitteametlik d. Organisatsiooni struktuur i. Erinevad variandid struktuuriks: toote järgi, asukoha järgi, tarbija järgi, maatriksstruktuur, divisjonistruktuur, funktsionaalne struktuur. ii
religiooni mõju inimese hingeelule ja käitumisele. Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon. Pastoraaldiagnostilisi kriteeriumeid on võimalik jaotada kolme rühma. Need on kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud kriteeriumid: 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? Kui grupis kogetule ei osata või ei suudeta anda rahuldavat usulist ja praktilist tähendust, võivad inimesed hakata elama kahestunud maailmas. Ühelt poolt grupp ja selles kogetu, teisalt aga argielu. 2. kriteerium Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab argielu või vastupidi? Äärmuslikel juhtudel võib äärmusgrupp saada igapäeva probleemidest põgenemise kohaks. Kogetakse osadust ja jumala erilist lähedust, mida
Liikmete vajaduste rahuldamisel on kujunenud tugev vastastikune sõltuvus Tugevad kollektivistlikud tendentsid org vajadused on isiklikest tähtsamad Kultuur on positiivne, kui organisatsiooniliikmed toetavad juhtkonda Liikmed tunnetavad, et nad mõjutavad organisatsiooni käekäiku Liikmed tunnevad, et tegevusest saadav kasu jagatakse võrdselt Organisatsiooni ametlikke suhteid ning töökorraldust peetakse mõistlikuks 19. Indiviid ja isiksus. Tegurid, mille mõjutavad indiviidi grupis Indiviid bioloogiline tähendus ISIKSUS on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. ·Isiksuse kujunemise protsessi sotsialiseerumist mõjutavad: kultuur, grupid ja kogemused ·Mõjutegurid: Sots.demograafilised Pädevus ja asjatundlikkus Psühholoogilise ja bioloogilised tegurid 20. Grupi tunnused Vastastikune sõltuvus: igaühe igasugune tegevus mõjutab teisi
Mina leian, et ühiskond, mis soosib seda, et juba algklassides arvavad lapsed, et see kellel pole kõige uuemat telefoni ja firmariideid, on halvem kui teised, on väär. Ühiskond tingib selle, et paljud noored ei näegi muud võimalust, kui liituda halva kambaga, ilma, et nad saaks kaaludagi eraklikkuse valimist, sest muidu satuks nad pilkamise alla. Vanasti sellist olukorda ühiskonnas ei olnud. Täiskasvanute hulgas on olukord teine-see tähendab, et inimesed tegutsevad grupis sel eesmärgil, et midagi ühiselt saavutada. Osade inimgruppide eesmärgiks on tegutseda ärieesmärgil, kuid palju on ka neid, kes tegutsevad üheskoos heategevuse mõttega. Üksikindiviidil oleks äärmiselt raske tegeleda näiteks varjupaikade mittetulundusühinguga, sest selline tegevus nõuab rohkem kätepaare ja mõtlevaid päid. Ma leian, et inimesel peab olema võimalus valida jääda aeg-ajalt kõrvaltvaatajaks.
Põlluharimises läks elu kergemaks siis, kui leiti metallid ja avastati nende töötlemis võimalused. Nüüd, kui kasutusele olid võetud metallist tööriistad muutus põllu harimine samuti, leiti uusti võtteid ja ka uusi viise, kuidas muuta töö tegemist kergemaks. Ma arvan, et esiajal oli inimestel kerge suhelda teiste hõimu liikmetega. Kuna kõike tehti koos, pidi olema ka läbisaamine hea, ei saa olla head koostööd, kui grupis ei valitse üksmeel. Kindlasti oli ka neid, kes reeglitele vastu hakkasid ja oma tahtmist peale hakkasid suruma, kuid selliseid inimesi ei austatud ja nad tõrjuti välja hõimust. Näiteks pidi esiajal austama hõimu vanemaid, nemad olid elutargad inimesed, kes õpetasid nooremaid ja aitasid murede korral ka teisi hõimu liikmeid. Kindlasti on vale väide, et esiajal ei olnud inimestel muresi, kindlasti oli, kuid need on erinevad tänapäeva inimeste muredest. Millegi pärast ka
põhjuseks ei olnud niivõrd härjavõitleja Lucas (kes jäi ellu), vaid see, et naine meest ei armastanud ja ei soovinud temaga koos elada. Viimases teoses seletati rohkem lahti ka osapoolte mõtted ja tunded, kuid esimeses mitte. Erinevus seisnes ka selles, et Carmen oli teadlik sellest, et don José ta ilmselt tapab, sest uskus saatusesse, kuid ,,Mustlastes" toimus seik ootamatult. Samuti ei visatud José'd ka kogukonnast välja, sest seda polnud: nad elasid väikses röövlite grupis, kellest suurem osa oli juba surma saanud. Selle asemel mõisteti ta aga surma.
Juba aegade algusest on teadlased arutlenud selle üle, mis on valgus ja kuidas see toimib. Nad jagunesid nö. kahte rühma : ühed arvasid, et valgus on osake ning teised, et laine. Valguse aluse ning põhja pani paika James Clark Maxwell, kes selgitas valgust kui elektromagnetlainet ning suutis seda ka 19. sajandil tõestada. Sellest jagunesidki teadlased kahte leeri. Esimesse rühma kuulusid Newton, Planck ja Einstein. Teise rühma aga Young ja Maxwell. Esimeses grupis olevad mehed nimetasid valguse osakesi erinevalt. Newton nimetas need korpuskuliteks, Planck kvantideks ja Einstein footoniteks. Kõige veenvamalt suutis oma teooriat tõestada Einstein, kes sai ka fotoefekti eest tunnustatud. Tema tõestatud fotoefekt seisneb selles, et valguseosakesed löövad ainest või materjalist elektrone välja. See sõltub aga materjalist ja osakeste aktiivsusest. * Materjal peab seejuures olema metall või pooljuht
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
võimalik kindlaks teha iga märkuse päritolu. 3. Ütluste grupeerimine. Märkmepaberitel esitatud ütlused tuleks grupeerida. Pole olemas kindlaid reegleid, kuidas seda peaks tegema, kuid kasulik oleks, kui kellelgi on protsessi alguses mõned eelnevalt määratletud pealkirjad igale huvigrupile. Pealkirjad ei tohiks sisaldada sõnu, millega meeskond tuttav on, nagu "kvaliteet", "kiirus", "hind", jne. Protsessi lõpuks peaks igas grupis tüüpiliselt olema 5 kuni 6 ütlust. 4. Gruppidele nime andmine. Igale ütluste grupile või klastrile tuleks anda nimi, mis seostub selles grupis sisalduvate ütlustega. Hea nimi on selline, mille lugemisel on meeskonnal tunne, et tarbija räägib otse sellega. Nimi peab olema otsekohene ja vahetult väljendatud. Gruppide nimed tuleb kirjutada teist värvi märkmepaberitele. 7 5
Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda veel eristada hinnangut mingile oma teole või tegevuse produktile hinnangust enda isiksusele
Tartu, 2016 Liitlased ja oponendid Etenduse analüüsi praktikumi teine vahetöö Selle lavastuse puhul saaks kindlasti teha edukalt ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid ehk oleks huvitavam isegi teha konstelatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis, kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116). Näidendis on kokku seitse tegelast: Indrek, Mari, Isabella, Flavio, Kapten, Professor ja Vanamees. Ühelt poolt võiks väga pinnapealselt analüüsides öelda, et ühes grupis on Indrek ja Mari, sest nemad on abielupaar ja kuuluvad kokku. On veel Isabella ja Flavio, kes on paar, seega moodustavad omaette grupi. Kolmandasse gruppi võiks niisiis panna kõik ülejäänud
- Kuulamisvilumused (мастерство слушать). - Kehtestamise vilumused - võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures kahjustamata. - Konfliktitega toimetuleku oskused (emotsionaalse pingega toime tulla). - Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused (kõiki pooli rahuldavad lahendused). - Oskuste valimine (sobiv käitumisviis olukorras). Suhtlemise tasandid: 1) isikusisene suhtlemine 2) isikutevaheline suhtlemine 3) suhtlemine grupis 4) suhtlemine organisatsioonis Suhtlemisviisid: ametlik ja mitteametlik. Ametlik suhtlemine: - Vertikaalne suund - ametliku info kulg tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. - Horisontaalne suund - samal võimu- ja ametitasandil olevate töötajate suhtlemine. - Lateraalne suhtlemine (mitteametliku suhtlemise iseloomustamine) - suhtlemine, mis ei toimu vastavuses ametliku hierarhia ja võimuga. Verbaalsed suhtlemisvahendid (helilised suhtlemisvahendid):
Kõrge riskiga olukordi aga, sest siis võib edu olla saavutatud juhuse tahtel. Saavutusvajadustega inimesed soovivad isiklikku vastutust, tagasisidet tehtud töö eest, usaldust. Nad töötavad efektiivselt, kui neile anda kohustusi ja ülesandeid, mis neid proovile paneksid ning mille nad seljatada suudaksid. Neid iseloomustab ka see, et nad eelistavad töötada üksinda. 2. Suhtlemisvajadus inimesed eelistavad tööd, kus saavad töötada grupis ning koos teiste inimestega. Neile sobivad ametid, mis hõlmavad suhtlust klientidega. Kõrge suhtlemisvajadustega juht võib olla ebaefektiivne, sest soovib kõikidega hästi läbi saada ning selletõttu võib puududa karmikäelisus ning tööülesannete suunamine, konfliktide lahendamine võib olla raskendatud. 3. Võimuvajadus Seda võib olla kahte tüüpi: a)personaalne võimuvajadus ning b) institutsionaalne võimuvajadus
Töö eeldab analüüsivõimet, püsivust, täpsust, kootöövalmidust ja rutiinitaluvust. Fotograaf-laborandid Fotograaf-laborandid töötavad fotolaborites ning nende põhilisteks tööülesanneteks on dokumendifoto tegemine, fotomaterjalide töötlemine, fotode valmistamine, laboriseadmete ja -materjalide kasutamine, printeritöö ning klienditeenindamine. Portee-fotograafid Portee-fotograafid pilditavad inimesi üksikult või grupis. Paljud neist on spetsialiseerunud erinevate sündmuste pildistamisele, näiteks pulma-, koolifotod vms. Enamasti töötavad nad stuudios, kuid sageli tuleb käia pildistamas ka sündmuskohal pidulikel üritustel, koolis, ette- võtetes, kodus. Uudiste (pressi) fotograafid ehk fotoajakirjanikud Uudiste (pressi) fotograafid ehk fotoajakirjanikud fotografeerivad huvipakkuvaid inimesi, kohti ja sündmusi ajalehtede, ajakirjade, arhiivi või
asendid töös enamkoormatud kehapiirkonnad, lihasgrupid, nende lõõgastamine puhkepauside vajadus, eritingimused, sagedus vererõhu ja ülekaalulisuse vahelised seosed, vajalikud muudatused toitumises Vaevuste ennetamine (2) Soovitused konkreetsetele töötajale individuaalselt. Töötaja julgustamine, õpetamine tegelema regulaarselt liikumise, tervisespordiga, tema jaoks sobiva taastusspordi liigi leidmine Soovitused töötajatele grupis vastavalt tegevusvaldkonnale Tervisliku elustiili kujundamine liikumine (kõnd, tervisevõimlemine, aeroobika, rattasõit, rulluisutamine, metsajooks, ujumine, vesivõimlemine, suusatamine jne.) tasakaalustatud toitumine kahjulikest harjumustest (suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide kasutamine) loobumine mõistliku tööja puhkereziimi järgimine Motivatsioonisüsteemi loomine Töötajale nn. tervisepäevade võimaldamine
RETSENSIOON Toto Cutugno 14. novembril käisin ma vaatamas Itaalia maestro Toto Cutugno kontserti Tallinna Linnahallis. Toto Cutugno on Itaalia popartist ja laulukirjutaja .Tema pärisnimi on Salvatore Cutugno. Toto Cutugno on muusikas edetabelite tipus püsinud juba üle 35 aasta. 1990. Aastal võitis ta ka ,,Eurovisiooni" konkursi lauluga ,,Insieme... 1992". Toto Cutugno sündis ja kasvas üles Toscanas. Tema. Toto on hüüdnimi, mis pärineb lapsepõlvest nii nimetas tulevast Maestrot ema. Oma esimese laulu kirjutas Toto 14aastasena, mille nimi oli «La strada dell'amore». Vanuses 19 alustas ta oma muusikalist karjääri jazzmuusiku Guido Manzuardi grupis, otsustades lõplikult pühendada oma elu loomingule. Hiljem lõi tulevane maestro enda bändi ,,Toto ja Tati". Alguses erilist kuulsust nad ei pälvinud. Aastal 1974 Toto tutvub tol ajal kuulsa lauludekirjutaja Vito Palla...
Hea värv kruiiside ja meresadamate puhul. SPA hotellid ja tooted puhul helesinine, kergelt intiimne tunne. Kindlasti mineraalvesi. Samas sinine ei sobi paljudes toiduainetes, kuna mõjub söögiisu pärssivana. Sinine on ka lemmik värv meeste seas, ning seda peetakse mehelikuks värviks. Sinine värv sobib konservatiividele. Unistused seostuvad samuti sinise värviga. Sinine meeldib introvertidele, mistõttu selles grupis esineb vähem impulsiivseid tarbijaid. Sinise värvi puhul on reegliks püsivus. Tumesinine värv tähendab kohusetundlikust, aga ka organisaatorivõimekust. Neoonsinine sobib elektroonikaseadmete puhul ja reklaamides. Sinine toimib hästi ka pastelsetes toonides.
Laps teab erinevaid jõulutegelasi ja oskab neid paberile joonistada. Keel ja kõne: Laps oskab tähelepanelikult kuulata luuletust ja seda ümber jutustada. Laps tunneb häälikut J. Teab peast vähemalt kuue realist luuletust. Muusika: Laps teab laulu "Oh kuusepuu," oskab seda peast. Matemaatika: Laps tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid, eristab suurusid, omadusi, loendab asju, jagab gruppidesse omaduste järgi. Mänguoskused: Laps mängib nii iseseisvalt kui grupis, teab pähklimängu reegleid. Kuupäev(ad) 4. detsember Lasteaed Mesimumm Rühm Sumisejad Laste vanus 6-7 Üliõpilased: Eesmärgid (vt: KELA RÕK-i juurde kuuluvad käsiraamatud Üldoskuste areng koolieelses eas ja Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad) Tunnetus-ja õpioskused: Laps tegutseb meeskonnas eesmärgi nimel, jagab töökorraldusi grupikaaslastega.
Aga tema on näinud, et Wordi dokumentides on ka tabeleid võimalik teha. Seepärast soovib ta et keegi vormistaks talle Wordi dokumendi template, kus oleksid ilusasti olemas tabelid ja lahtrid kuhu saab kirjutada töötaja andmeid. Asja lihtsustamiseks on tal kaasas leht (vt. all pool), kuhu ta on kirjutanud kõigi vajalike andmete loendi ja grupeerinud ära need nii nagu tema arvab, et oleks hea. Ühtlasi rõhutab ta järgmisi asju: 1. Grupis 1 (Isikuandmed) on üldjuhul sellised andmed, mis inimesel ei muutu ja seepärast ei ole seal justkui tabelit vaja aga inimese nimed võivad muutuda (eesnimi omal soovil, kodanike registrisse esitatud avalduse alusel, perekonnanimi samal põhjusel või abiellumisel) Muutuda võivad ka sugu ja isikukood (soo vahetusel). Mingil põhjusel võivad muutuda ka rahvus ja kodakondsus. Selliseid muutusi peab saama dokumenti märkida nii, et vanad andmed kaduma ei lähe. 2
õpilastest, keda oli kokku 2766. Kolmas grupp esindas tööealist elanikkonda ning sinna kuulusid inimesed vanuses 16 kuni 45 aastat (900 vastajat) (Kaukvere 2013). Uuringust selgus, et energiajookide tarvitamist alustatakse valdavalt 10-15-aastaselt. Samas ei ole 1.-6. klassi õpilaste seas energiajookide tarvitamine kõrvetav probleem, kuna 85 protsenti pole energiajooki mitte kunagi joonud või on vaid korra proovinud (Kaukvere 2013). Kõige enam oli energiajookide joojaid teises grupis tervelt 93 protsenti sellest grupist olid vähemalt kord elus energiajooki proovinud. Regulaarseid tarbijaid ehk neid, kes jõid energiajooke vähemalt kolm korda kuus oli selles grupis siiski 9,6 protsenti (Kaukvere 2013). Kõige suurem oli regulaarsete energiajookide joojate osakaal kutseõppeasutustes õppivate 18 kuni 22-aastaste seas (23 protsenti energiajookide tarvitajatest tegi seda regulaarselt) (Kaukvere 2013). 2 ENERGIAJOOKIDE MÕJU TERVISELE 2
Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo) 3.seminar 1. Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid. Sotsiaalmajanduslik areng algab tehnoloogilistest uuendustest, mis suurendavad tööjõudlust ning see omakorda toob kaasa tööjaotuse suurema spetsialiseerumise, sissetulekute ja haridustaseme tõusu, mitmekesistab inimestevahelist suhtlust. Pikemas perspektiivis toob selline areng aga kaasa olulised muutused soorollides, seksuaalsete normides, võimude suhtes käibivates hoiakutes, samuti inimeste suurema poli...
COOL JAZZ Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davi...
Organisatsioon NAMI, kes toetab vaimsete haiguste all kannatajaid, tegi 2017. aastal uuringu, kus selgus, et igal neljandal kooliõpilasel on diagnoositav mentaalne haigus. Kusjuures, lausa 40% neist ei ole abi otsinud. Sooritasin ka oma tutvusringkonnas küsitluse, et teada saada, kui paljudel neist samad probleemid on. Kõige nooremas vanusegrupis on 70 protsendil, keskmises rühmas 46 protsendil ja vanimas grupis 50 protsendil noortel mitu vaimset haigust korraga. Enim on levinud depressioon ja ärevus. Selgus, et depressioon on kuni 16-aastaste seas 10 protsendil, 17-21-aastaste seas 18 protsendil ja üle 22 aastastel 50 protsendil vastanuist. Kuni 16-aastaste seas oli ka 20 protsenti neid, kes kannatavad ainult ärevusehäirete all. Samuti ka 17-21-aastastel 36% on ärevus. Kõik need numbrid kokku on liiga suured, kui arvestada, et tegemist on aktiivsete noortega, kes
1967. aastast alates sai korvpallist tollases NSVL-s eranditult ainult saaliala. Muutuste ajad käisid üle noorte inimeste ja nende harrastuste. Liiduklassi ja ringkondade süsteem oli lõhutud. 1945. aasta meistrivõistlustel saadi kokku 6 meeskonda (5 Tallinnast ja 1 Tartust). 1946. aastast loodi ka Eesti meistrivõistluste II grupp 5 meeskonna osavõtul, kuid turniirile saabus kohale ainult 2 meeskonda. 1947. aastast suudeti II grupis taastada ringkondade võistlussüsteem. I grupis oli algul 5, hiljem 6 ja 1950. a alates 8 meeskonda. Neil aastatel hakati, kuid väga episoodiliselt, tegema ka mängude statistilisi kokkuvõtteid, eelkõige suuremate korviküttide selgitamist. Korvpalli mängiti 1940-ndatel ja 1950-ndatel aastatel spordiühingutes võistkonnad olid nii Kalevil, Dünamol, Spartakil, Tööjõureservidel. Moodustati ka spordiklubid kõrgkoolide juurde. 1948. a ÜSK-i Spordiklubi, 1951. a - TPI Spordiklubi, 1954
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne.
Kõige kergem: Kõige raskem: - A - A - B - B - C - C - D - D - C ja D - A ja C 1. A - õige madalad kulud ja kasumi 2. B- tihe konkurents, sortimendi suurus ja kulud on suured 10. Milline seisukoht on vale, kui analüüsida joonist 1: - grupis B on nelja ettevõtte vahel konkurents suurim - grupis D konkureerivad kaks ettevõtet ühe ja sama sihtturu pärast - grupi C kolm ettevõtet ei konkureeri grupi B nelja ettevõttega 7 - kõik variandid on õiged - kõik variandid on valed 11. Ettevõttele, kus arendatakse madalate tootmiskulude strateegiat, on suurimaks konkurendiks see, kes: - intensiivistab reklaami - tõstab toote kvaliteeti - parandab jaotustegevust
omavaheliseks suhtlemiseks, et grupp oleks turvaline, mugav ja produktiivne. Kui sellised arusaamu ei ole, siis on tegemist anarhiaga ning sotsiaalse regulatsiooni puudusega. Kui enne kirjeldasime grupi suhteid välise keskkonnaga, siis nüüd vaatleme arusaamu grupi enda olemusest ning grupiliikmete loodud sisekeskkonnast. Millised probleemid tuleb lahendada? Arusaamad suhetest peavad iga liikme jaoks lahendama neli põhiprobleemi: 1) Identiteet ja roll – kes ma peaksin siin grupis olema ja missugune saab olema minu roll? 2) Kontroll ja mõjuvõim – kas minu kontrolli ja mõjuvõimu vajadused saavad täidetud? 3) Vajadused ja eesmärgid – kas grupi eesmärgid sobivad kokku minu vajadustega? 4) Tunnustamine ja lähedus – kas mind tunnustatakse, austatakse? Kas ma meeldin grupiliikmetele? Kui lähedased saavad olema meie suhted? Iga grupp, organisatsioon ja ühiskond leiab igale probleemivaldkonnale eri lahendusi, kuid
Ajule mugav ei ole vaja stereotüüpi muuta. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Eelarvamused Tihedalt seotud kategoriseerimisega. So fikseerunud ja ettevalmistatud hoiak mingi objekti suhtes, hoolimata selle objekti tegelikust loomusest või individuaalsest eripärast. Eelarvamus võib olla ka positiivne. Nt: kodukandi inimestesse suhtutakse üldiselt positiivselt. Eelarvamuse puhul reeglina uuritakse selle negatiivset külge. In-grupp grupp, kuhu kuulub hindaja. Samas grupis olevad inimesed on in-grupi liikmed. Out-grupp inimesed, kes pole hindajaga samas grupis. In-grupi kalle oma grupi liikmeid nähakse positiivsemana kui out-grupi liikmeid. Inimesed kipuvad teisi kategroseerima spontaanselt, ilma analüüsimata. Kõige sagedamalt esineb eelarvamusi rassi ja soo kohta. Need on kõige nähtavam omadused. Rakendamist nimetatakse stigmatiseerimiseks st neid peetakse enamusgrupi poolt kehvemaks ning reeglina neile omistatakse negatiivseid omadusi.
Pavel Marin Informaatika kodutöö kodutöö Loodus- ja terviseteaduste instituut Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.Ajalugu ja ennustused......................................................................................... 4 2.Suhtlus grupis...................................................................................................... 7 2.1 Elektroonilise suhtluse algus.........................................................................7 2.2 Arvutivõrgus pakutavad suhtlusteenused.....................................................8 2.3 Elektronpost.................................................................................................. 8 2.3.1 Postiloendid............................................
On 3 liikumise printsiipi: kvantitatiivne liikumine muutub ainult keha välimus; kvalitatiivne liikumine muutub ainult sisu; ruumiline liikumine keha vahetab kohta ruumis. Kõike punkte on võimalik määrata 3 koordinaadiga. Kuid on olemas ka 4-mõõtmeline ruum. Kõik esemed ja nähtused jagunevad 2 gruppi: loomulikud (looduslikud) ja ebaloomulikud (kunstlikud). A järgi olid looduse algelemendid tuli, vesi, õhk ja maa. Kogu Universum paikneb kihtidena. Elusolendid on 3 grupis: taimed ainult toitumine ja paljunemine; loomad lisaks veel maailma tajumine; inimesed lisaks veel mõistus ja mõtlemise võime. Looduses toimub pidev areng. Kõik inimkeha komponendid on teatud om. kandjad. näit. verega on seotud inimhing. Elusoojuse kandjaks on meespool, kes annab seda edasi naisele spermaga. Aju on inimesele ebavajalik. Südames toimub mõtlemine, vere keetmine ja rikastamine. Looduses valitseb sooline paljunemine. Eetika ja moraali õp. Kõik inimesed on head
Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois 28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik (trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima prestiizikas Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). 1948 koostas ta noneti, millesse kuulusid ms. Gerry Mulligan, Lee Konitz, John Lewis, J.J.Johnson. Seda koostööd arranzeerija Gil Evansiga peetakse nn. cool jazzi alguseks (album "Birth Of The Cool," 1949). 1950. aastate alguses sõlmis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest
stimuleerivad omadused). Suurtes annustes vivad hallutsinatsioone tekitada ka kokaiin ja amfetamiin (koos paranoiliste luulumtetega). Ka kannabinoidid vivad moonutada aja- ja ruumitaju. Hallutsinogeene kutsutakse ka pshhootomimeetikumideks (st pshhoosile sarnast seisundit tekitavateks aineteks. Uimasteid on proovinud ~ 1/5 pilastest, neist enamus alustab 13-15 aastaselt Miks hakatakse tarvitama? * uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusi * eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvetav, ei taha teistest erineda * tsta mssu oma vanemate vastu ( karistada neid) * hirm elda "ei", kui pakutakse * uimastid on kergesti kttesaadavad * pgenemine igapevareaalsusest * depressioon, stress, madal enesehinnang, lootusetus * isiklike probleemide lahendamiseks * sprade, tuttavate survel * pinge ja suur koormus ppimisega, eksamid * saada kaifi, elamust, kogeda uut dimensiooni * soov tunda end "vingena" ja paista vlja vanemana
Eksperthinnangu variante... Kvantitatiivsed meetodid on ankeet ning test Induktiivne uuring on kvalitatiivne uuring. Emiirikast teooriasse ehk üksikult üldisele. Ankeedi tugevad küljed: · Uurija ja inimene ei sõltu üksteisest · Ametlik, formaalne · Vahendatud · Kontrollitav ja mõõdetav tulemus Eksperiment eeldab: · Tasakaalustatud tingimusi · Objektiivseid kriteeriume algtaseme määramiseks · Tegevus tuleb korraldada mõlemas grupis · Mõõda ja fikseeri lõpptase Kvalitatiivsed uurimismeetodid on intervjuu, vaatlus, eksperiment, sisuanalüüs, eksperthinnang jne. Nendes osaleb uurija ise, toimub üks protsess, on raskesti kontrollitav. Eluloo-uuring on... Kvantitatiivne meetod sobib siis, kui saab esitada küsimused mida ja kui palju. Siis kui piisab valikvastustest, kui jah/ei küsimused on sobivad. Või kui on vaja faktiandmeid või koostada pingerida.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Kas muusika suudab inimesi ühendada? Referaat Juhendaja: Maili Nurme Tartu 2010 Sisukord - Sissejuhatus .......................................................................................................................................3 - Uurimuse taustast...............................................................................................................................4 - Meetod...............................................................................................................................................5 - Tulemused..........................................................................................................................................6 - Kokkuvõte...............................................................
d. liigid: i. juhtumi analüüs ii. etnograafiline uurimus iii. intervjuu iv. fookusgrupi intervjuu v. kvalitatiivne tekstianalüüs 11.Mis on uuringu sihtgrupp ja mis on valim? a. Sihtgrupp (bookmarks) b. Valim i. liht juhuvalim ii. stratifitseeritud juhuvalim – jagab elanikkonna gruppideks(sugu, vanus...) ja juhuvalim igas grupis iii. kvoodi valim iv. juhuslik valim v. lumepalli valim 12.Uurimistöö struktuur a. Tiitelleht b. sisukord c. sissejuhatus d. Töö põhiosa e. Kokkuvõte f. resümee g. Loetelud (Kirjandus, lühendid...) h. Lisad (Tabelid) 13.Uurimistöö vormistamisele esitatavad nõuded TÜ õigusteaduskonnas a. Küljendamine i. reavahe 1,5 ii. Times new roman 12
teda teatud asjadel järgi või teeksin asja lihtsamaks. Samas ei tohiks kaasõpilasi tähelepanuta jätte ja ka nendega arvestada. Nii et oluline on, et ma tagaks kõigile heaolu nii puudega lapsele kui ka tervele klassile. Korraldaksin ka ühiseid väljasõite ja matku, sest oluline on puudega lapse puhul see, et ta saaks ise näha, tajuda ja puudutada asju. Olenevalt teemast ma korraldaksin rühmatöid. Rühmatöös on oluline, et vähemalt korra oleks puudega laps erinevas grupis, sest kuna erivajadusega laps nõuab rohkem kannatust ja aega, siis oleks see ka teiste õpilaste suhtes aus ja samas ka hea proovikivi. Oluline oleks ju see, et kõik õpilased oleks võrdsed. Õpetajal on kindlasti raske toime tulla erivajadust nõudva lapsega, aga samas on see omamoodi kogemus ja sealt on mida õppida. Lapsed on kõik ühesugused ja neil kõigil on, mida meile anda. See, et laps on aga puudega see ei tähenda et ta ei ole nii võimekas
õppimise venimisega või katkemisega. Kokkuvõttes võib iseõppimine minna tunduvalt kallimaks kui koolituse läbimine. Samuti on rangelt keelatud minna lohetama algajatel üksi. Vajalik korralik lohekoolitus, kus seletatakse oluline lahti, näidatakse ette ja saadakse vastused kõigile oma küsimustele. Lohesurfi koolitused toimuvad kevadest sügiseni Pärnu lahe randadel, kuna koolitamiseks on siin parimad tingimused. Vajaduse korral saab ka mujal koolitusi läbi viia. Grupis on minimaalselt 2 ja maksimaalselt 4 inimest. Koolituse aja määrab enamjaolt tuule prognoos. Põhimõtteliselt on võimalik lohesurfata alates 5m/s tuulega. Lohesi on erinevate suurustega(lohe suurus on määratud ruutmeetrites). Sobiv lohe valitakse vastavalt tuule suurusele. Mida suurem tuul, seda väiksem lohe. NT: (umbes) - oleneb ka lohe brändist ja selle ettekirjutatud nõuetest manualis. 5-8m/s = 12 ruutmeetrine lohe 9-11m/s = 10,5 ruutmeetrine lohe 11-13m/s = 9 ruutmeetrine lohe
horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga Eestis on hakatud muu maailma eeskuju üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil Nuumveisied peetakse üldjuhul aastaringselt laudas, mis võib olla nii soojustatud kui ka soojustamata välispiiretega Ühes grupis peetakse tavaliselt 5-10 enam-vähem ühevanust nuumpulli Rühmsulgude piirded valmistatakse tavaliselt terastorudest, nende kõrgus põrandast peab olema vähemalt 1,4m Lihaveiste pidamiseks mõeldud laudad on üldjuhul soojustama välispiiretegav Veiste lõastult pidamine õigustab ennast kõige paremini väiksema karja puhul, kus eraldi lüpsiplatsi ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas
näoilmest. Skulptuuri tagant vaadeldes pole teos pooltki nii mõjuv ja siiras. ,,Laokoon`i" mõju on läbi aegade tuntav. Seda on õigustatul peetud kreeka hellenistliku skulptuuri üheks tippsaavutuseks ja see on mõjutanud paljusid skulptoreid ja maalikunstnikke. Oma populaarsuse on ta aga saavutanud suuresti ka kontrasti mõjul, milline oli kreeka skulptuur arhailisel ajastul ja kuidas see muutus ekspressiivseks ja liikuvaks inimeste kujutamises, nagu näha ,,Laokooni" grupis. 4 ibidem Kirjandus 1. Vaga, Voldemar. Üldine kunstiajalugu. (Tallinn: Koolibri. 1999). 2. Britannica Academic Edition. Laocoön. [http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/330182/Laocoon#ref46 935] 04.01.2013 3. Dinsmoor, Anastasia. What is the Laocoön? [http://www.betatesters.com/penn/laocotxt.htm] 04.01.2013
Kanadalastega seoses kahjuks ei oska ma muud lisada, kuna otsest kontakti pole olnud. 3. Passiivne infokogumine uues tundmatus olukorras. Mitmed eestlased mainisid (kuid mitte ükski kanadalane), et vaikimine on omal kohal uue inimesega kohtudes, „kui ei ole veel teada mida röökida“. Ka selle väitega ma pean järjekordselt nõustuma, kuna ise eestlasena olen ka seda praktiseerinud. Olen kogenud grupis sellist ebameeldivat olukorda, kus oleks soov inimesega tutvuda, kuid ei oska teemat alustada siis on olnud targem valik vaikida. Kui teema millest rääkida on leitud siis on õige aeg teemat alustada. 4. Teise osapoole privaatsuse austamine. Siin kohal toodi välja näide auto peale hääletamisega. Kui juba autos istutakse siis ei olevat soovi alustada ja jutuajamist uue inimesega pidada, kuna arvatakse et tegemist oleks teise inimese privaatsuse rikkumisega
Esimesena peaks kindlasti tulema Prantsuse veinid edasi siis muu Vana Maailm (Itaalia, Hispaania, Portugal, Saksamaa jne.). Aga kui tegemist on näiteks Argentiina rahvusrestoraniga siis esimesel kohal on alati Argentiina veinid, ja sealt siis edasi ikka Vana Maailm ja sealt edasi Uus Maailm. Näide: Aperatiivid >Majaveinid >Valged veinid >Roosad veinid >Punased veinid >Magusad veinid >Kangestatud veinid> Liköörveinid NB! Veinid omas grupis jaotuvad siis maade lõikes, edasi piirkondade lõikes. Veinikaardil peaks olema vein lahtikirjutatult järgmiselt: 1. Aasta 2. Nimi 3. Kvaliteedimärge ( nt. DOCG, DOC, AOC,jne) ja apellatsiooni nimetus ( nt. Apellation Medoc Controlee) 4. Päritolu 5. Tootja 6. Piirkond 7. Maa Näited: 1. näide: Austraalia vein Brown Brothers 2002 Shiraz 2002 Shiraz Brown Brothers Victoria Austraalia ( siin ei ole märgitud pudelil ei apellatsiooni ega päritolu, seega need jäävad välja) 2
III töö raku ehitus · Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused; keeruline ülesehitus. · Suurim rakk- maksarakk; väikseim- mükoplasma Eeltuumsed- prokatüoot Päristuumsed- eukarüoot Tuum puudub olemas DNA 1 rõngasmolekul Mitu DNA rõngasmolekuli Tsütoplasma + + Ribosoomid + toodetakse valke + Membraansed - + siseorganellid · · 17. saj keskel täiustas Robert Hooke mikroskoopi ning avastas sellega taimede rakulise ehituse. · Rakuteooria põhiseisukohad: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Rakud on ehituselt ja keemiliselt koostiselt sarnased; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas; Iga uus rakk tekib vana raku jagunemise tulemusen...
näolihaseid. b. Inimene kasutab lõdvestavat hingamist ning loeb mõttes kümneni. c. Inimene läheb enda jaoks halvast olukorrast ära enne kui kedagi ründab või sõimama hakkab. d. Inimene mõtleb enda jaoks halvale olukorrale ning mõtleb, mida see tema jaoks tähendab ning annab olukorrale uue tähenduse. ÕIGE! Küsimus 9 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Sotsiaalne soodustamine tähendab, et: Vali üks: a. grupis pingutavad inimesed ühise eesmärgi nimel vähem b. teiste juuresolekul lahendatakse lihtsamaid ülesandeid paremini c. teiste juuresolekul muutuvad ülesanded kergemaks ÕIGE!! d. suures seltskonnas tuntakse end ülesannete lahendamisel kindlamalt Küsimus 10 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Teise inimese käitumise ja seisukohtade normaalsuse üle otsustamisel on võimalik lähtuda mitmest erinevast normist. Milliste normide kohaselt on
väärtuste kandjaks. Tänapäeval võivad traditsioonid vanasti olevate traditsioonidega vähemustes olla, sest on pea igas vanuserühmas 10% üksikuid inimesi, kes ei pea traditsioone ja on palju üksikvanemaid, kellel on raske üksi lapsele traditsioone luua. Samas on tulnud juurde kaubandusliku taustaga traditsioone. Näiteks võib tuua sõbrapäev, halloween ja isegi emadepäev. Inimesed peavad neid üsna innukalt, mis tähendab seda, et need on üsna populaarsed ma usun, et igas vanuse grupis. Traditsioonid on need, mis hoiavad perekonna elu koos. Pere traditsioonid liidavad pere tugevasti ühte. Nad annavad nii lastele kui täiskasvanutele kuuluvustunde ja seovad omavahel terveid sugupõlvi. Kõik küsitlused kinnitavad, et traditsioonidega pered on tugevamad ja kokkuhoidvamad. Ka laste tervis on traditsioonidega peres tugevam. Miks mitte luua traditsioone juurde. Teha näiteks perealbum, kuhu iga püha, näiteks jõuludel mõni pilt juurde tuleb. Lapsed kasvavad, inimesed muutuvad
Vabadusest Vabadus on võimalus teostada asju, mida indiviid ise tahab. Võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Paraku ollakse ühiskonnas kui grupis ning võimatu on lahkhelide mittetekkimine. Iga indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus.
moodustamisest juhuslikkuse alusel, lähtudes alleelide esinemissagedustest 8. Millega tegeleb rahvusvaheline projekt HapMap? Mis on projekti praktiline eesmärk? Tegeleb LD-blokkide koostamisega. 9. Kuidas toimub assotsiatsiooniuuring? Millise näitaja alusel hinnatakse tulemust? Läviväärtus? Uuritakse normaalse alleeli (N) ja mutantse alleeli (M) esinemissagedusi haigete grupis ja kontrollgrupis ja võrreldakse neid näitajaid Kui alleelide esinemissagedustes esineb statistiliselt oluline erinevus (p < 0,05), on alust väita, et uuritav geen on oluline haiguse tekkes Mõisted 6: - Geneetiline aheldus kromosoomis lähestikku paiknevad geenid päranduvad koos põlvkonnast põlvkonda - Rekombinatsioon - alleelide uute kombinatsioonide teke, mis kodeerib uut geneetilist infot
AUSUS. Tähtis on lubadustest ja kokkulepetest kinni pidada. Ebaausus on soomlase jaoks kõige suurem pahe. TÖÖTAMINE ja USINUS. Soomes on tavapärane, et naised käivad tööl, ka siis, kui neil on lapsed. Mees ja naine mõlemad vastutavad laste ja kodutööde eest. TÄPSUS. Kui sul on kokkusaamine, siis on väga tähtis saabuda kohale kokkulepitud ajal ning ärikohtumisi lepivad nad pikalt ette. TAGASIHOIDLIKKUS. Inimesed ei tõsta ennast grupis esile, nad ei räägi valjult ega kiida ennast. Soomes peetakse heaks kombeks teistega arvestamist ja teiste kuulamist. KÄTLEMINE. Sageli tervitatakse mitu korda päevas. Lähedased sõbrad või sugulased võivad teineteist tervitada ka kallistades. Põsesuudlused ei ole siiski levinud. SILMA VAATAMINE. Teise inimesega rääkides on tähtis talle silma vaadata. Maha või kõrvale vaatavat inimest võidakse pidada ebaausaks. VESTLUSE ALUSTAMINE
käitumisviisi valikul ja hindamisel. SOTSIAALNE VÕRGUSTIK /HMS: 60/ GRUPISUHETES esineb: A: 101/ AU: 162 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia- antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria. HMS: 59 3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel. SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm. tunnused). A: 95 /, /AU: 94-95/, / HMS: 49-51, 121-122 / Staatuse mõiste väljendab:
Inimese käitumine sõltub suurel määral meie esivanematel miljonite aastate jooksul evolutsiooni käigus kujunenud geneetilistest kohastumustest. Need kohastumused (adaptations) aitasid meie esivanematel ellu jääda ja järglasi saada ning mõjutavad meie käitumist ka tänapäeval. Mõned inimese sotsiaalse käitumise aspektid, mis on ilmselt geenide poolt mõjutatud ja on seega kohastumused: - keel: lapsel on kaasasündinud võime sotsiaalses grupis üles kasvades omandada selles grupis kõneldav keel. Seega keele omandamise võime on kohastumus, mis soodustab ümbritsevate inimestega suhtlemist ja seega ka ellujäämist. Kriitiline periood kui laps ei viibi teatud kriitilises vanuses keelelises keskkonnas, siis on tal hiljem palju raskem inimkeelt omandada. - eelistused vastasugupoole osas: uuringud on näidanud, et kõigis maailma piirkondades panevad mehed rõhku naise noorusele ja ilule, naised aga mehe staatusele ja jõukusele
Vaimne ühtekuuluvus Rahvariided Tolerants ... tähendab sallivust erinevate rühmade käitumise- ja suhtumisviisidesse. Kuid tolerantsusel on piir, sest kõigega ei saa leppida. Nulltolerants ehk täisleppimatus Totalitaarne riik kasutab selleks vägivalda (piirangud, kinnipidamine). Pole inimest pole probleemi (kes mõtlevad teisiti) Tolerants ja nulltolerants on teineteise vastandid. Kuidas osata kokku leppida? Pluralistlikkus ühiskonnas ei ole ühelgi grupis piisavalt jõudu, et suruda läbi oma huve. Ühiskonnas tuleb esile oskus, mida nimetatakse läbirääkimisoskuseks. Huvide tasakaalustamise meetodid enamusotsustus, kompromiss, konsensus Tasakaalustamise meetodid Enamusotsustus on enimlevinud viis. Kui grupis pooldab enamus mingit seisukohta, siis selle järgi toimitakse. Kompromiss on otsus, mille puhul mõlemad pooled teevad kokkuleppe saavutamiseks oma nõudmistes järelandmisi. Nt. erakondade koalitsioonikokkulepe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
