Laokoon (0)

Laokoon
Tartu Ülikooli kunstimuuseumi püsikollektsioonis olev „Laokoon“ on hellenistlikul ajal Kreekas valminud teose koopia. Arvatav valmimisaeg on umbes I saj keskel eKr. „ Laokooni “ grupp kuulub Rhodose koolkonna tööde hulka. Skulptuuri grupp leiti aastal 1506 1. Praegu asub see Vatikani muuseumis ning Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on võimalik näha selle teose kipsvalandit.
 
Levinud on põhiliselt kolm müüti sellel skulptuuril kujutatu kohta. Laokoon oli jumal Apolloni preester Troojas. Ühe versiooni kohaselt teenis preester Apolloni viha, rikkudes oma tsölibaadivannet ja saades lapsi. On ka oletus, et ta armatses oma naisega Apolloni pühamus ja see vihastas jumalat. Selle jutu kohaselt saatis Poseidon Laokoonile karistuseks kallale meremaod. Teise versiooni kohaselt saadeti karistus Laokoonile seetõttu, et ta hoiatas troojalasi kreeklaste kavaluse eest. Ta soovitas rahval mitte vastu võtta kreeklaste poolt linna värava taha jäetud Trooja hobust, kuna nägi selles lõksu. Sellest versioonist jutustab ka Virgilius oma teoses „Aeneid“.2 Ka on erinevaid arvamusi, kas Laokoon oli tegelikult Apolloni preester. On ka arvamus, et tegemist oli Poseidoni preestriga, kuna tema talle ju karistuse saatis, kuid seda on seletatud ka sellega, et Poseidon pidi juhuslikult Apolloni eest kätte maksma. Kolmas versioon lähtub sellest, karistuse saatis hoopis Athena , kuna Laokoon viskas oda puust Trooja hobuse pihta3.
Skulptuur on originaalis pronksist , kuid 1506. aastal leiti Roomas marmorist koopia. Kõrguseks on 2, 42 meetrit4. Skulptuurigrupp kujutab Laokooni ja tema kahte poega. Laokoon ja temast paremal asuv poeg on surmapiinades, kui kaks meremadu üritavad neid tappa. Vasakul asuvat poega hammustab madu paremast küljest. Preestri vasemal olev poeg tundub olevat peaaegu pääsenud, ta üritab veel oma jalga mao haardest eemaldada, samal ajal peegeldub tema näos õudus, kui ta vaatab oma isa ja venda piinlemas. „Laokoon“ pärineb ajastust, mil Kreeka skulptuur tegi üsna suure muutuse: hakati rohkem kujutama liikuvust ja emotsionaalsust, skulptuur minetas oma staatilise ilme. See väljendub selles skulptuuris väga tõeliselt. Nägudesse on pandud palju emotsioone ja kehad on lihaselised ja liikumises. Ebaloomulikuna mõjuvad aga meeste käed, mis on liiga graatsiliselt seatud, on aimatav, et käed on skulptuurile hiljem juurde pandud ja originaalis nad arvatavasti nii ei olnud. Samuti on ebaloomulikud ka proportsioonid. Preester Laokooni kujutatakse vägeva ja suurena , tema poegi temast aga poole väikematena. Laokooni pojad tunduvad ebaloomulikult lühikesed , kuid see teenib kindlasti eesmärki, et loo mõttes on peategelane siiski preester. Meremaod liidavad kolm figuuri voolavalt üheks. Nad asetsevad väga harmooniliselt, pikk ja autoriteetne isa keskel ja temast mõlemal pool üks poeg. Preestri näost peegeldub täielik agoonia : tema laup on kortsus, silmad vidukil ning suu paokil, kogu tema olemus kriiskab piinast. Sama väljendab ka preestri keha: lihased on pingul ja väga tõetruult on kujutatud isegi veenid, mis suurest pingutusest nähtavale on tulnud. Laokooni pea on kuklas , olles suunatud taeva ja jumalate poole. Tema agoonilises olemuses peitub justkui küsimus, miks temale saadeti selline karistus ? „Laokooni“ eriline osa ja mõjuvus tuleb just preestri ja tema poegade näoilmest. Skulptuuri tagant vaadeldes pole teos pooltki nii mõjuv ja siiras.
„Laokoon`i“ mõju on läbi aegade tuntav. Seda on õigustatul peetud kreeka hellenistliku skulptuuri üheks tippsaavutuseks ja see on mõjutanud paljusid skulptoreid ja maalikunstnikke. Oma populaarsuse on ta aga saavutanud suuresti ka kontrasti mõjul, milline oli kreeka skulptuur arhailisel ajastul ja kuidas see muutus ekspressiivseks ja liikuvaks inimeste kujutamises, nagu näha „Laokooni“ grupis.
Kirjandus

Vaga , Voldemar . Üldine kunstiajalugu . (Tallinn: Koolibri. 1999).

Britannica Academic Edition. Laocoön. [ http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/330182/Laocoon#ref46935 ] 04.01.2013

Dinsmoor, Anastasia . What is the Laocoön? [ http://www.betatesters.com/penn/laocotxt.ht m] 04.01.2013
1 Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. (Tallinn: Koolibri. 1999, lk 89-90.)
2 [ http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/330182/Laocoon#ref46935 ]
3 [ http://www.betatesters.com/penn/laocotxt.ht m]
4 ibidem