puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Hakati kasutama jazz-koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksfon ning isegi metsasarv ja oboe. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 28. september1991 ) Muusikaajaloo esimesed cool dzässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast 1945.aastal aastal mängis ta Charlie Parkeriga kvintetis. Miles Davis ,,Blue in Green" Modern Jazz Quartet Avaldati 1952.aastal John Lewis (klaver,muusika direktor), Milt Jackson (vibrafone), Percy Heath (bass), and Connie Kay (trummidel). THE MODERN JAZZ QUARTET ,,All The Things You Are" Stan Getz Stanley Gayetzky (2.veebruaril 1927 6.juunil 1991) Oli USA tenorsaksofonist Juba 16-aastaselt mängis ta Jack Teagardeni bändis. Põhiliselt on Getz tuntud selle poolest, et ta üritas segada dzässi ja bossanoova stiili. Stan Getz ,,Autumn Leaves" Kasutatud kirjandus Http://en.wikipedia
COOL JAZZ 1950. aastate algul kujunes bebop'ist välja muusikastiil mis sai nimeks cool jazz. Käibel on ütlus: mängida jahedalt olemata seejuures külm. Vastukaaluks bepop'i lärmakusele oli cool jazz rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. Phkpillide kõrgeregistri asemel eelistati keskmist, madalat, kõla oli mahe ja vahel isegi tuhm, kasutati tagasihoidlikke atakke ning vähest vibraatot. Hakati kasutama jazz- koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui
rullidele, puudus improvisatsioon, paarisarvuline taktimõõt, marsitempo, sünkoopne meloodia, meetrum, kõikuv rütm, kuningas Scott Joplin (maple leaf rag, the entertainer), bluus (afroameerika, pärast orjuse kaoamist, kitarr, bandz, üksikisiku tunded ja läbielamised, libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3 lööki, kiikuv 2 ja 4 löögi rõhutamine, emotsionaalne, suur orkestri kõlajõud, laulul sõnad, etniline, kornet, trompet, tromboon, klarnet, muusika sündis koha peal, Louis Armstrong (kornet, trompet), Joe King Oliver (kornet trompet), Jelly Roll Morton(klaver, helilooja, orkestri juht). dixieland 20 saj New Orleans, samad pillid, orkestri kõlajõud väiksem, kiire
Ta mängis swingi, bopi, hard bopi, Latin jazzi, and soul jazzi. Mõni tema salvestistest 1940. samuti pidada r'n'b alla kuuluvaks. Ta musitseeris sageli koos Cootie Williamsi, Lucky Millinderi, Andy Kirki, Louis Armstrongi, and Count Basieiga, ja tal oli ka oma bänd ning paljud salvestused tegi ta ise. See oli 1946 aastal, bändi nimi oli "Eddie Davis and His Beboppers", kuhu koosseisu kuulusid Fats Navarro, Al Haig, Huey Long, Gene Ramey and Denzil Best. Soul Jazz Soul jazz oli areng Heavi bopist ning, milles oli ka mõjutusi bluusist, gospelst ja r'n'b-st . Olulised Soul jazz organistid Bill Doggett, Charles Earland, Richard "Soon" Holmes, Les McCann, "Vend" Jack McDuff, Jimmy McGriff, Lonnie Sepp, Don Patterson, Jimmy Sepp ja Johnny Hammond Sepp. Tenor saksofon oli samuti Soul jazzis oluline; märkimisväärsed Soul jazz tenorid olid Gene Ammons, Eddie "Lockjaw" Davis, Eddie Harris, Houston Isik, ja Stanley Turrentine. Alt mängija
DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks.
New Orleansi meelelahuts- asutused Storyville‘is suleti, Seal jätkasid tegevust-New Orleansi jazz’ i dixieland’i ja mängivad orkestrid. Tänu fonograafi populaar- sususe kiirele kasvule levisid nende stiilide esimesed salvestused. Tippaeg 1920. aastad Chicagos olid ka klassikalise bluusi tippaeg. Bluus ja n chicago jazz põimusid üha rohkem. Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ning rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Seda stiili püüdsid matkida valged keskkooliealised noored, kelle ansambel Austin High School Gang saigi noorte talentide ja uue muusikastiili aluseks. Chicago Jazz‘i iseloomustus: •Tunda oli bluusi mõjutusi •Suurem osatähtsus üksikisiku soolodel (soolo improvisatsioon) •Esile tõusis pillimehe soolo instrument virtuoossus
ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazzorkestri(bigband) vahel. 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion. Kuulsaimad olid: Miles Davis, Chick Corea, Herbie Hancock, George Benson, John McLaughlin. Jazz fusion on muusika zanr mis sai alguse 1960. aastate lõpus. Kui jazzi artistid hakaksid erinevaid jazzistiile kokku miksima elektrooniliste rocki pillidega: souli ning rhythm ja bluesi rütmidega. Jazz fusion ühendab jazzi teiste muusikastiilidega nagu: pop, rock, folk, funk, hip hop ja paljusid teisi. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumnetaalsoolod, mis on tavaliselt ka tänapäeva dzässmuusikas. Ühendatud albumid, isegi need, mis on tehtud sama artisti poolt, on väga mitmekesised. sJazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis.
2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
50 punkti
~ 10 lehte
3 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid