Esiaja inimeste elu – kerge või raske? (0)

Esiaja inimeste elu – kerge või raske?
Mida me teame esiaja inimestest? Infot on palju, aga kas see kõik ikkagi
tõsi on. On vaid oletused, keegi ei saa kindlalt väita, et esiajal oli inimeste elu
raske või siis kerge.
Kui võrrelda esiajal elanud inimeste elu meie omaga, siis ühest küljest oli nendel raske, teisest kerge. Tänapäeval on meil kasutusel palju abivahendeid, mis meie elu kergeks muudavad. Miljoneid aastaid tagasi ei osanud inimesed isegi unistada sellest, et ühel päeval on inimestel kasutusel arvutid, autod, mikrolaineahjud ja muu selline. Nemad pidid kõik ise, enda kätega tegema.
Üheks tähtsamaks esiaja inimeste elus oli tule kasutusele võtt. Kuid selle hoidmine ja kasutamine muutis nende elu ka natukene raskemaks. Tuld ei saanud jätta valveta, sest kui see kustus, siis oli seda uuesti hankida raske. Esiaja inimesed olid aga küllaltki taibukad ja peagi õppisid nad ka ise tuld süütama. Tule kustumine tõi kaasa raskusi, eriti peale seda kui nad olid aru saanud, et tules on võimalik teha ka süüa, seni kasutati seda põhiliselt sooja saamiseks.
Söögi leidmine oli esialgu raske. Toituti põhiliselt marjadest , ka teistest söödavatest taimedest . Kuid käidi ka kalal ja küttimas. Selline toidu hankimise viis ei olnud alati edukas ja nii mõnigi kord pidid inimesed nälga taluma . See kõik muutus kergemaks alles siis kui inimesed jäid paikseks. Põlluharimise ja karjakasvatamisega oli kergem toita hõimu rahvast, inimeste suremus vähenes ja arv kasvas.
. Kui nüüd inimesed hakkasid põldu harima , tekkisid jälle raskused. Ei olnud häid tööriistu põllu harimiseks . Jah, olid küll olemas kivist ja puust töövahendid, kuid need ei olnud eriti vastupidavad ja ka mitte just eriti tõhusad. Põlluharimises läks elu kergemaks siis, kui leiti metallid ja avastati nende töötlemis võimalused. Nüüd, kui kasutusele olid võetud metallist tööriistad muutus põllu harimine samuti, leiti uusti võtteid ja ka uusi viise, kuidas muuta töö tegemist kergemaks.
Ma arvan, et esiajal oli inimestel kerge suhelda teiste hõimu liikmetega. Kuna kõike tehti koos, pidi olema ka läbisaamine hea, ei saa olla head koostööd, kui grupis ei valitse üksmeel. Kindlasti oli ka neid, kes reeglitele vastu hakkasid ja oma tahtmist peale hakkasid suruma , kuid selliseid inimesi ei austatud ja nad tõrjuti välja hõimust. Näiteks pidi esiajal austama hõimu vanemaid, nemad olid elutargad inimesed, kes õpetasid nooremaid ja aitasid murede korral ka teisi hõimu liikmeid. Kindlasti on vale väide, et esiajal ei olnud inimestel muresi, kindlasti oli, kuid need on erinevad tänapäeva inimeste muredest. Millegi pärast ka mulle tundus, et elu oli siis ilus ja muredeta, kuid see siiski nii ei ole.
Ei saa me kindlalt öelda, milline oli elu esiajal. Jah, on kindlaks tehtud, millise välimusega inimesed elasid ja missuguseid tarbeesemeid kasutasid oma igapäevaelus, aga keegi ei saa kindlalt väita, mida tundsid need inimesed, kas nad pidasid enda elu kergeks või raskeks. Mina siiski arvan, et nende elu oli kergem kui meil tänapäeval.