Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esiaja inimeste elu – kerge või raske? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida me teame esiaja inimestest?
Esiaja inimeste elu – kerge või raske?
Mida me teame esiaja inimestest? Infot on palju, aga kas see kõik ikkagi
tõsi on. On vaid oletused, keegi ei saa kindlalt väita, et esiajal oli inimeste elu
raske või siis kerge.
Kui võrrelda esiajal elanud inimeste elu meie omaga, siis ühest küljest oli nendel raske, teisest kerge. Tänapäeval on meil kasutusel palju abivahendeid, mis meie elu kergeks muudavad. Miljoneid aastaid tagasi ei osanud inimesed isegi unistada sellest, et ühel päeval on inimestel kasutusel arvutid, autod, mikrolaineahjud ja muu selline. Nemad pidid kõik ise, enda kätega tegema.
Üheks tähtsamaks esiaja inimeste elus oli tule kasutusele võtt. Kuid selle hoidmine ja kasutamine muutis nende elu ka natukene raskemaks. Tuld ei saanud jätta valveta, sest kui see kustus, siis oli seda uuesti hankida raske. Esiaja inimesed olid aga küllaltki taibukad ja peagi õppisid nad ka ise tuld süütama. Tule kustumine tõi kaasa raskusi, eriti peale seda kui nad olid aru saanud, et tules on võimalik teha ka süüa, seni kasutati seda põhiliselt sooja saamiseks.
Söögi leidmine oli esialgu raske. Toituti põhiliselt marjadest , ka teistest söödavatest taimedest . Kuid käidi ka kalal ja küttimas. Selline toidu hankimise viis ei olnud alati edukas ja nii mõnigi kord pidid inimesed nälga taluma . See kõik muutus kergemaks alles siis kui inimesed jäid paikseks. Põlluharimise ja karjakasvatamisega oli kergem toita hõimu rahvast, inimeste suremus vähenes ja arv kasvas.
. Kui nüüd inimesed hakkasid põldu harima , tekkisid jälle raskused. Ei olnud häid tööriistu põllu harimiseks . Jah, olid küll olemas kivist ja puust töövahendid, kuid need ei olnud eriti vastupidavad ja ka mitte just eriti tõhusad. Põlluharimises läks elu kergemaks siis, kui leiti metallid ja avastati nende töötlemis võimalused. Nüüd, kui kasutusele olid võetud metallist tööriistad muutus põllu harimine samuti, leiti uusti võtteid ja ka uusi viise, kuidas muuta töö tegemist kergemaks.
Ma arvan, et esiajal oli inimestel kerge suhelda teiste hõimu liikmetega. Kuna kõike tehti koos, pidi olema ka läbisaamine hea, ei saa olla head koostööd, kui grupis ei valitse üksmeel. Kindlasti oli ka neid, kes reeglitele vastu hakkasid ja oma tahtmist peale hakkasid suruma , kuid selliseid inimesi ei austatud ja nad tõrjuti välja hõimust. Näiteks pidi esiajal austama hõimu vanemaid, nemad olid elutargad inimesed, kes õpetasid nooremaid ja aitasid murede korral ka teisi hõimu liikmeid. Kindlasti on vale väide, et esiajal ei olnud inimestel muresi, kindlasti oli, kuid need on erinevad tänapäeva inimeste muredest. Millegi pärast ka mulle tundus, et elu oli siis ilus ja muredeta, kuid see siiski nii ei ole.
Ei saa me kindlalt öelda, milline oli elu esiajal. Jah, on kindlaks tehtud, millise välimusega inimesed elasid ja missuguseid tarbeesemeid kasutasid oma igapäevaelus, aga keegi ei saa kindlalt väita, mida tundsid need inimesed, kas nad pidasid enda elu kergeks või raskeks. Mina siiski arvan, et nende elu oli kergem kui meil tänapäeval.
Esiaja inimeste elu – kerge või raske #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor agikene Õppematerjali autor
10. klass ajalugu

Sarnased õppematerjalid

I EESTI AJALUGU konspekt
10
doc

I EESTI AJALUGU konspekt

Kasutati nii viske- kui torkeodasid. Küllaltki paljud omasid ka mõõku, sõjanuiasid ja -kirveid. Varustusse kuulus tavaliselt kilp, jõukamad võisid lubada ka rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnas moodustatud malev. See koosnes nii jalameestest kui ka ratsasalgast. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma kiiretel viikingilaeva meenutavatel alustel. RELIGIOON Muinasusund Usuti, et kõik inimesed ja muud elusolendid omavad väge, seda võis leiduda ka teatud paikades või objektides, ka sõnades. Sõnade abil sai ravida, loitsida, needa. Inimesi, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid teadmamehi nimetati nõidadeks või tarkadeks. Väge polnud kõikjal ühepalju, kujunesid välja kindlad pühad paigad ­ kivid, allikad, hiiepuud. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge juustes ja küüntes. Inimese isikupära kandija oli hing, ilma selleta ei saanud keha elus olla. Usuti ka hauatagusesse ellu, ning oli kujunenud oma matmiskombestik

Ajalugu
Kunsti arvestus
27
doc

Kunsti arvestus

· Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria ­ kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida

Kunstiajalugu
Kiviaeg ja muinasusund Westis
15
doc

Kiviaeg ja muinasusund Westis

..........................................................14 Kasutatud kirjandus.....................................................................15 2 SISSEJUHATUS Eesti muinasaja uurimisega tegelevad peamiselt arheoloogid. Nad uurivad inimühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalideks kõike, mida inimene on loonud või tekitanud. Kuna aga kiviajast pole säilinud tekste, siis uuritakse erinevaid esemeid, mis on alles jäänud ja tänapäeval leitud. Nendeks on sõjariistad, töö- ja tarberiistad, ehted jms. Kuid esemed pole vaid ainukesed asjad, mille abil saavad arheoloogid uurida vana aja inimeste elusid. Nad uurivad pinnaseid, koopaid, surnute matmispaiku. Arheoloogid peavad saadud andmeid hakkama uurima, analüüsima, korrastama ja tõlgendama. Aja

Ajalugu
Elu Eestis enne vallutussõdasid
3
doc

Elu Eestis enne vallutussõdasid.

Igas püstkojas oli keskel tulease, seinte ääres mätastest, samblast ja okstest magamisasemed, mis kaeti loomanahkadega. Sõnast ,,koda" ongi tulnud eesti keelde sõna ,,kodu" Koduloomadest oli tol ajal ainult koer. Koerad olid abiks jahil ja valvasid küla metsloomade ootamatute kallaletungide eest. Muistse aja mehed käisid jahil ja kalal ning põhiline toit oligi liha ja kala. Kuid vahel pidid nad väga pikka aega nälga tundma, sest algeliste jahiriitadega oli väga raske suuri metsloomi tabada. Sel ajal, kui mehed jahiretkel olid, muretsesid naised toidulisa, korjates söödavaid juur ja taimi, marju ja seeni ning pähkleid. Korilus oli tegevus mis andis mingisuguse kõhutäie. Naised tegelesid ka kojutoodud jahisaagiga. Puhastasid ja kuivatasid nahkasid. Loomade sooli kasutati õmblemiseks ja luid nõelteks, noole- ja odaotsteks. ,,Külmkapina" kasutati maasse kaevatud auku millesse kuhjati jäätükke ja kaeti pealt mätastega.

Ajalugu
Kasvatus eri kultuurides
8
doc

Kasvatus eri kultuurides

kui koolitamist, isikliku eeskuju najal on kasvanud sajad põlvkonnad. Tundub, et kasvatamine muutub tõsiseks alles siis, kui laps alustab spetsiaalse kooliõppega. On aga ka teisi olulisi kasvatuse aspekte, nähtusi ja tegureid, mis on kasvatust tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk teisisõnu mentaliteediajalugu. Antud ettekanne pühendab taotluslikult suurt tähelepanu muinasajale. Seda aega on äärmiselt raske kindlate ajapiiridega määratleda ­ laiemas mõistes on see riigieelne aeg, kuid muinasaja kasvatuskultuuri elemendid on hõlpsasti äratuntavad ka hilisemates tsivilisatsioonides ning eri rahvaste juures. Nüüdisaja kiires elus ei teadvusta me endale tegelikult, kuivõrd oma tänapäevastes kasvatusmallides järgime kaugete esivanemate tähtsustatud nähtusi ja tegevusi. Ma pean siin näiteks silmas iidset toidulaua ja söömise

Haridusteaduskond
Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT
22
docx

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

nende põhjal inimühikonna ajalugu. Arheoloogiline periood algas 2,6miljonit aastat tagas. Ajaloolased hakkavad uurima ajalugu, kui ilmusid esimesed kirjalikud allikad ­ 5000 a tagasi. Viimase 20-30 aastaga on arheoloogid Euroopas kaevanud kõige enam keskaegseid muistiseid. Samuti uuritakse palju I ja II maailmasõja aegseid muistiseid, et saada uusi teadmisi, mis kirjanduses ei kajastu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi 1) Esiaja arheoloogia 2) Keskaja arheoloogia 3) Uusaja arheoloogia 4) Kassikaline arheoloogia (Kreeka-Rooma arheoloogia) Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi 1) Linnaarheoloogia 2) Asustusarheoloogia 3) Majandusarheoloogia 4) Arhitektuudiarheoloogia 5) Riigiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia, islamiarheoloogia) 6) Surmaarheoloogia (haudade uurimine) 7) Militaararheoloogia Arheoloogia uurimiskeskkonna järgi

Ajalugu
Eesti varauusaja ajalugu-Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816 a-Heino Gustavson retsensioon
4
docx

Eesti varauusaja ajalugu, Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816.a.(Heino Gustavson)retsensioon,

Tallinnas kuni 1816.a." mille autor on Heino Gustavson. See raamat pani mind palju mõelda ja jättis tugeva mulje. Raamatu autori esimesed sõnad on ,,see raamat räägib vanast, kuid peaaegu kõik, millest siin juttu, on tänapäeva lugejale uudne". Arvan, et mitte ainult uudne, vaid ka hirmuv ja sokeeriv. See raamat avas mulle, tänapäevasele inimesele, silmad, sellele, kuidas see elu varem käis, ja millised olid inimeste hädad. Selle abil sain jälgida seda, kuidas arenes meditsiin, kuidas muutus inimeste arusaamine meditsiinist, ning milline elu oli vanas Tallinnas katkude ja näljahädade ajal. Praegu me ei pööra suurt tähelepanu meditsiinile, sest see on nii palju arenenud, et me ei pea muretseda sellest, et haigutades on meil kõrge võimalus ära surra. Tänase meditsiini olukorraga oleme kindlad, et kui me kunagi saame haigeks, arstid saavad meid vähemalt normaalses seisundis hoida

Eesti ajalugu
Inimene-ühiskond ja kultuur
12
pdf

Inimene, ühiskond ja kultuur

Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased ­ paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud ela- ma lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ning inimeste vahel. Kui vara- jaste inimahvide luid on leitud mitmest maailmajaost, siis australo- piteekusi tuntakse vaid Aafrikast. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid. Teritamiseks löödi kivi küljest mõni kild ära. Ahvid võivad küll

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun