Prosper Mérimée „Carmen“ (0)

Prosper Mérimée ,, Carmen " I rida
6) Garcia Ükssilm oli Carmeni mustlasest rom ehk mees. Don José sõnul osutus ta ,,kõige vastikumaks värdjaks, keda mustlaskond kunagi on maailmale andnud". Nimelt oli ta süda sama ,,must" kui tema nahavärv ning ta oli ehtne röövel ja kaabakas. Siiski oli Carmen piisavalt ustav, et teda sunnitöölt, kuhu ta määratud oli, päästa üritada, mis pärast kahte aastat õnnestuski. Kuid tema vabadus ei kestnud kaua, sest don José otsustas tekitada kaardimängus ettekäände, et võistlusse asuda ning ta tappa. Ta süüdistas teda sohis ning peagi võitlesid nad nugadega ja don José jäi peale. Oma tegu õigustas ta armastusega Carmeni vastu ning kättemaksuga Remendado eest. 7) Kindlasti käitub Carmen enda arvates õigesti, kui laseb don Josél end tappa, sest see oli tema teadlik valik. Ta oleks võinud põgeneda, kuid ei teinud seda, sest uskus saatusesse ja tahtis olla vaba. Naise käitumine väljendab usku saatusesse, sest mustlanna väitis mitu korda, et teadis juba ammu (arvatavasti ennustustest), et nad surevad koos, kuid tema ennem kui don José. Samuti mainis ta midagi rom'i õigusest oma romi'd tappa, seega mustlaste seas oleks see isegi lubatud. Vaevalt Carmen midagi seadusekuulekusest tegi, seega oli peamine põhjus siiski vabaduseihalus. Ta ei armastanud José'd, kui too ei olnud enam tema armuke , vaid mees, ning ei tahtnud temaga koos elada ja pigem suri. Seega oli ta ka küllaltki põikpäine ning just selle viimase asjaolu tõttu ei tundu lugejale tema käitumisviis ehk õige, kuid kui vabadus oli talle nii tähtis, siis oli tema jaoks see ehk kõige parem lahendus. 8) P. Mérimée ,,Carmen" ja A. S. Puskini ,, Mustlased " on sarnase teemaga - mõlemas on keskseks teemaks romantiline mustlaselu ning vabadus. Natuke konkreetsemalt oli mõlemas loos tavaline mees, kes armus mustlannasse ning asus nende kogukonda elama. Natuke aega oli kõik hästi, kuid siiski ei võtnud ta omaks mustlaste vabameelsust ning hakkas tundma armukadedust. Mõlemal juhul lõpeb olukord süngelt ning keegi sureb ning mees saab selle eest oma karistuse. ,,Mustlastes" oli mustlasena elamine peategelase vaba valik, kuid ,,Carmenis" oli see sundolukord (olgugi, et Carmeniga koos ei olnud don Josél sellise elu vastu kaugeltki midagi). Puskini teoses tappis armukade mees oma naise ja tema armukese, ning visatakse seetõttu mustlaste seast välja. ,,Carmenis" tappis don José Carmeni, kuid armukadeduse põhjuseks ei olnud niivõrd härjavõitleja Lucas (kes jäi ellu), vaid see, et naine meest ei armastanud ja ei soovinud temaga koos elada. Viimases teoses seletati rohkem lahti ka osapoolte mõtted ja tunded, kuid esimeses mitte. Erinevus seisnes ka selles, et Carmen oli teadlik sellest, et don José ta ilmselt tapab, sest uskus saatusesse, kuid ,,Mustlastes" toimus seik ootamatult. Samuti ei visatud José'd ka kogukonnast välja, sest seda polnud: nad elasid väikses röövlite grupis, kellest suurem osa oli juba surma saanud. Selle asemel mõisteti ta aga surma.