Talupojad pandi ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla: talupojad harisid maad ja olid rentnikud ja tasusid andamit. Tekkis sõltuv talupoegkond. Talupoegade tööta polnud maalväärtust, seetõttu muutusid need sunnimaiseks. 910. Sajand olid nad täielikult isanda võimu all ning nad ei erinenud orjadest. Neid talupoegi kutsutaksegi pärisorjadeks. 5) Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes? Tänu Gregorius Suurele. Korraldas suhteid langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. 6) Milline oli katoliku kiriku korraldus LääneEuroopas? Kristlik maailm oli jagatud piiskoppkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskoppkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke nad aitasid
mõju läänekiriku ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle) Varakeskaegsed kloostrid olid suletud,individuaalse oskusi ja patukahetsuse paigad,kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal- 1häälne kirikulaul. 4.-5-saj kujunes paavstlus. Aglul oli see kõikide piiskoppide austav nim. 4.saj hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Gregorius Suur- Tema ajal muutus kirikuliturgia. Vaimulike võimu märgiks kandis paavst mitrat. Ilmaliku võimu märgiks tiaarat. Kesk-It-st kujunes paavstidele võimu tugiala ja algas eemaldumine Bütsantsist ja Konstantinoopoli patriarhist. Kirikukümnis1/10 oma kasumist kiriku toetuseks katedraal- piiskopi kirik(toomkirik) visitatsioonpiiskopi kontroll kirikutes,koolides.misjonristiusu levitamine misjonärristiusu levitaja. Benedictuse kloostrielu reeglid:
ümbruskonna aadlisuguvõsad-nad panid paavstitoolile oma perekonnaliikmeid. Kui otto I 962. a pani aluse Püha Rooma keisririigile, hakasid keisrid ka paavste ametisse seadma. 1059. hakkasid paavste ametisse seadma Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud- kardinalid. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja paavstide ametissenimetamist ilmalike valitsejate poolt. Need nõuded sõnastas paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi need põhimõtted ka ellu. Innocentius kuulutas välja 4. ristisõja. Tema valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks. Legaat- paavsti volitatud esindajad , keda ta läkitas teistesse madesse asju ajama. Tähtsamate küsimuste arutamiseks kutsus ta kokku eri maade kõrgvaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena
sajanditega aina võimsamaks ja oli katoliku kiriku liitlane. Paavstid oli kiriku maailma usujuhid. Paavstide sõnadel oli tihti suur mõju rahva ja teiste vaimulike üle kes jumalat austasid ja kartsid. Ilmalikudest valitsejad proovisid seda ära kasutada ja proovisid paavste kontrollida kas surudes enda tahtmist peale jõuga või proovides ära osta. Paavstide valitsemis peridoodil oli palju tõuse ja mõõnasi. Keskaja alguses paavst Gregorius I suutis tuua välja kiriku madalseisust ja taastada paavsti positsiooni autoriteedi aktiivse misjonipoliitikaga. Paavsti positsiooni madalperioodid olid 9-11 saj. kui ilmalikud valitsejad ja aristokraadid eemaldasid ja kontrollisid paavste nagu soovisid, ning 14 saj. kui Paavsti residents asus Avigonis kus teda kontrollis Prantsuse kuningas. Hoolimata kõigest sellest on Paavsti positsioon tänapäevani säilinud ja säilitanud enda tähtsa rolli kristlikus kultuuris.
Igale rituaali osale ehk ordinaariumile tekkisid muutumatud tekstid, mis võimaldavad neile luua lõputult uut muusikat. ORDINAARIUMI OSAD Kyrie eleison (Issand halasta) Gloria in excelsis deo (Au olgu Jumalale kõrges) Sanctus Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus dei (Jumala tall) Gregooriuse laul / Koraal Üks tuntumaid varakristlike laulu zanre, ta on pärit 6.saj. Ühehäälne laul, mida laulavad meeskoorid, vahel ka poistekoorid. Laul on saanud oma nime Rooma paavst Gregorius I'mese auks, kes ei olnud küll muusik, kuid kes väidetavalt pani kokku nende laulude tarbeks tekstide kogumiku. Aeglase rütmiga, tundetu esitluslaadiga laul. 7 sajandil tuleb kirikumuusikasse Orel. Oreli tulek kiirendas mitmehäälse muusika sündi/arengut. Esimesi mitmehäälse muusikakatsetusi kirikumuusikas nimetatakse varajaseks mitmehäälsuseks. Henri Pill Rakvere Ametikool 2013 Regilaul
Kordamisküsimused kontrolltööks §7-17: 1. Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb? Millal algas keskaeg, millal lõppes? (vt ka esitlust) Valgustusajal tähistati keskajana antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Keskaeg jaguneb kolmeks varakeskajaks (kuni XI saj.) , kõrgkeskajaks (XI-XIII saj.) ja hiliskeskajaks (XIV-XV saj.) Keskaeg algas Lääne-Euroopas 476 pkr Lääne-Rooma riigi lõpp. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas 1)Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid? Chlodovech: Oli frangi valitseja, võttis vastu ristiusu ja ühines katoliku kirikuga (alguse sai frangi valitsejate liit Rooma paavstiga) Karl Martell: Oli frangi riigi majordoomus, võitis Poitiers' lahingus 7...
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korra...
Varakeskajal oli kristlus peamiselt linnareligioon ja maaelanikke puudutas see esialgu üsna väge. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Kiriku pea oli Rooma piiskop e. paavst, kellele allusid kõik vaimulikud ja teatud aadlikud ning ka usklik lihtrahvas. 11.-12. sajandil viidi läbi kirikureform, mis nägi ette tagasipöördumise vaesuse ning kuulekuse juurde. Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat. Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu. Selliste ordude eesmärk oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit.
Kolmainsus (Isa, Poeg ja Püha Vaim) 12) Millistel põhjustel sai võimalikuks suur kirikulõhe ehk miks lahknesid lääne- ja idakirik? · Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus 13) Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandjatest. · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi 14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate?
Caesar Aleksandria matemaatiku Sosigenese ettepanekul kasutusele uue Rooma kalendri. Uus juuliuse kalender põhines aastal, mitte kuudel, nagu enne seda. Selle aluseks on fakt, et Maa teeb täistiiru ümber Päikese umbes 365 ja ¼ päevaga ehk ühe aastaga. Sellepärast tegi Sosigenes ettepaneku lugeda baasaasta pikkuseks 365 päeva ning igale neljandale aastale lisada üks päev. Kuid ¼ ei ole täpne määratlus. Tegelikult on 365,242199 päeva aasta pikkuseks. Aastal 1582 kehtestas paavst Gregorius XIII gregooriuse kalendri. Ta parandas kirjeldatud viga sellega, et täissajalistele aastatele lisapäeva ei eraldatud, täistuhandelistele aga eraldati. Seda kalendrit kasutame praegugi. Aastal 1884 Washingtonis toimunud rahvusvahelisel konverentsil otsustati, et meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi Londonis, loetakse alg- ehk 0-meridiaaniks.Mis on tegelikult meridiaan ja geograafiline pikkusjoon? Pikkusjoon on kujuteldav joon, mis kulgeb ümber Maa üle mõlema pooluse
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid ne...
a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj
KESKAEG Algab 476pKr kui langes Lääne-Rooma impeerium Kujunesid rahvusriigid, rahvaste rändamine, maadeavastused. Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · ...
*hävitas templiordu HARIDUS a)ülikoolid- 1)salernos- arstiteadus 2)bolognas- õigusteadus 3)pariisi ülikool- teoloogja uurimise ja õpetamise keskus 4)oxford-matemaatika ja loodusteaduskond 5)salamance- arstiteadus/õppe töö neis ladina keeles KATOLIK KIRIK a) organisatsioonid 1)paavsti nimetas ametisse rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise 2)paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust 3)Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke 4)paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex 5)tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid 6)pidi maxma kirikukümnist b)mungaordud 1)tsitsertslaste ordu *lähtus Benedictuse reeglitest *nõudis
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb.
lõputunnistuse, oma esimese auastme ja aadlitiitli. Mõnda aega elas Aivazovski Lõuna-Itaalias, peamiselt Sorrentos. Napolis maalis ta selle ümbrusest üle 20 maali. Itaalias arendas ta välja oma töötegemise stiili, mis seisnes selles, et ta töötas vabas õhus üksnes lühikest aega, aga peamiselt maalis oma töökojas. Töökojas taastas ta maali mälu järgi, mis jättis palju ruumi kujutlusvõimele. Tema maali "Kaos" ostis paavst Gregorius XVI, kes autasustas Aivazovskit ka kuldmedaliga. Tervikuna oli tema Itaalia-reis nii loomingulises kui majanduslikus mõttes edukas. Teda kiitsid kriitikud, ja ta pälvis oma piltide eest Pariisi kunstiakadeemia kuldmedali. 1842. aasta alguses reisis Aivazovski Sveitsi, Hollandisse ja sealtkaudu Inglismaale. Hiljem külastas ta Pariisi, Portugali ja Hispaaniat. Biskaia lahes sattus laev, millega ta sõitis, tormi kätte ja palju ei
nimega. Meieni on jõudnud tekstid haua- ja mälestuskividel. Ruunid pidid ka hauarüüstajad eemale peletama. Ristiusu kirik varakeskajal Katoliku kiriku pea on Rooma paavst, pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega pani apostel Peetrus aluse paavstlusele. Talle oli Jumal andnud taevariigi võtmed ja määranud kiriku rajajaks. Keisrivõimu vähenemisel suurenes piiskopi osatähtsus. Kirikust nähti ühendavat jõudu. Paavsti autoriteedi suurenemisel oli kasuks Gregorius Suur. Ta oli sunnitud tegelema ka poliitiliste ja majanduslike tegevustega. Samas oli ka vaimne juht, rajas kloostreid ja tegi misjonitööd. Ta mõtles välja ka koorilaule. Paavsti autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese ajal annetas ta osa ravennast paavstile ja siis sai paavstist ilmalik kirikuriigi juht. Karl suur seadustas ka, et kümnendik kõigist palkadest tuleb annetada kirikule
milles kasutati uusi tekste), lihtne vaimulik laul(läbi põimunud rahvamuusikaelementidega) Ettekandeviisid: antifooniline mitu koorigruppi laulavad vastamis ; responsoorne koor laulab refrääni + solist laulab salmi ; retsiteerimine ühel noodil loo ettekandmine (lugemine) Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule ambrosius ladinakeelne hümn (lääne kirikus, katoliku usk) liturgia jumalateenistuse korraldus, ülesehitus paavst Gregorius Suur alustas liturgia ühtlustamise protsessi, mis saavutas täiuse alles 11.'ks sajandiks sündis uus katoliku koriku laul gregoriuse koraal ühehäälne saateta kirikulaul gregoriuse laul levis suuliselt, mungad kirjutasid üles, noodikirja polnud G.S. Taasavas Schola Cantorumi ladina laulukool, tegutse paavstikapelli juures; eeskujuks paljudele Euroopa laulukoolidele missa katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas, kõikidele kristlastele
pidamine esimeseks piiskopiks. Peetrus oli ka Jeesuse lemmikõpilane. Kuna imperiaalne valitsus on nõrk, saavad piiskoppidest Rooma tähtsaimad mehed; tähtsamad, kui nad oleksid tugeva keisri ajal. Ladina keeles papa ehk isa, algselt kõikide piiskoppide nimetus, saab hiljem Rooma piiskopi ainunimeks. Sellest eesti keeles paavst. Paavst LEO I Suure ajal on esimesed tõsised vastuolud Konstantinoopoliga. Leo I teeneks peetakse, et Attila ei rüüsta Roomat. Varase kiriku mõjukaim paavst oli GREGORIUS I Suur (590-604). Tema ajal suureneb kristlaste hulk. Levib Benedictuse reeglistik. Kesk-Itaaliast sai paavstide peamine tugiala ja otseselt paavstile alluv territoorium, hiljem nimetatakse Kirikuriigiks. Paavsti hakkab kandma tiaarat ja mitrat. Ftangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt osa alasid ja andis need paavstile 756. aastal. Saab alguse nn Kirikuriik. Et kindlustada paavsti positsiooni võltsiti ürikut,
Tulemuseks panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ehk nn suur kirikulõhe. Läänes on katoliku e roomakatoliku kirik ja idas õigeusu e kreekakatoliku kirik. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal. Algselt valisid paavsti rahvas ja vaimulikud, seejärel aadlisuguvõsad. Otto I pani aluse 962a Püha Rooma keisririigile, keiser valis paavsti. 1059a reformi järgi valisid piiskopkonna tähtsamad vaimulikud e kardinalid paavsti. Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Gregorius VII sõnastas need nõuded. Kuna Püha Rooma keiser Heinrich IV tahtis ise oma alal piiskoppe määrata, siis puhkes nende vahel tüli. 1077 tunnistas keiser siiski paavsti ülimuslikkust ja palus vabandust ning andestust. Paavst Innocentius III oli keisri eestkostja ning viis Gregoriuse põhimõtted ellu. Kuulutas välja IV ristisõja ja võitles ketserlusega, täiustas kiriku korraldust. Kuuria (paavsti õukond, nõukogu) oli kirikuelu keskvalitsuseks
Tekkis selline riigisüsteem, kus keskvalitsus oli nõrk ja riigvõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad, selle nimeks sai feodaalne killustatus. Esinduskogud tekksid kuna vasallid mõistsid et sellega saab mõjutada kuninga poliitikat. Kuningal polnud piisavalt raha ja vasaliid aitasid teda. Esinduskogudest sai Euroopa kuningate kõrval oluline riigivalitsemise element. 8.Paavst Gregorius VII elu ja tegevus- Ta oli munk. Ta oli nõuandjaks mitmele eelnevale paavstile ning paistis silma erakorrdse fandaismi ja energiaga. Ta andis välja reformid mida hakati kutsuma Gregoriose reformiks. Reformid pidi hõlmama kogu kirikut alates paavstikuurjast ja kõpetades kogudusega. Paavstuluse reformiga taheti tugevndada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja Itaalias. 9.Kristlik teadus, ketserlus, inkvisitsioon Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis
476. Sellele järgnes Suur Rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest,. Formeerusid rahvused- frangid, saksid, goodid, keldid jt. Keskajal tekib noodikiri, mille eelkäija on neuma. Tuli kasutusele 7. sajandil, ja sellele noodikirjale kirjutati 3-4 nooti. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10.sajandil, mis oli punast värvi. Viierealine noodijoonestik tuli kasutusele 14.sajandil. Muusikud: Varakristlik muusika- Milano piiskop Ambrosius ja paavst Gregorius Suur. · Ambrosius- suur laulumees, viiside koguja ja kirjutaja, elas 4. sajandil. · Gregorius- jätkas Ambrosiuse tööd, tegi lauludest kahehäälseid laule. Peale tema surma jäi kirikumuusika algtasandile. Muusika jagunes kolmeks: kirikumuusika, õukonna- ehk ilmalik muusika, rahvamuusika. Kirikumuusika oli ühehäälne ja saateta. Kaks põhilist laulmisviisi olid: · Psalmoodia- palvelaulude laulmine kindla teksti järgi; juudiusuline tekst
Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai Kopernik läks vastu katoliku kiriku käsitlusega. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. 1660 põletati tuleriidal. Alles 17. saj Johannes Kepler ja G. Galileo, kes avalikult kinnitasid päikesekeskset.. G. galileo pikksilm, jäi pimedaks, gravitatsiooni jõu uurimine, pendli seadus. 16. saj Gregorius XIII mingi üle uuele kalendrile, varem oli Juuliuse kalender. Arstiteadus 16. saj toimus arstiteaduse taasrajamine. Paracelsus haigusi põhjustavad organismi keemilised muutused ja seda saab mõjutada. Versalius pani alguse teaduslikule anatoomiale. Kunst renessanssi ajastul tõusis kunstniku ühiskondlik positsioon. Arhitektuur kupliga sentraalehitis, sambad, poolsambad, pilastrid, kolmnukrksete või poolkaarsete ehitusviiludega akna ja ukseraamistused, ümarkaar.
KÕRGKESKAEG: 1)valitseb feodaalkorraldus 2)kujuneb lõplikult välja seisuslik kord 3)areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4)tsunftikäsitöö õitseaeg 5)kaubanduse areng 6)algab tsentraliseeritud riikide teke 6)ristiusk 7)rahvastiku kasv HILISKESKAEG: 1)kapitalistliku majanduse teke 2)keskajale omased tunnused asenduvad uusaja omadega 3)feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus 4)100a sõda-Inglise ja Prantsusmaa vahel, Prantsumaa sai oma valdused tagasi INGLISMAA KUNINGAVÕIM: William: kehtestas feodaalsuhted, kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma Henry II: pani aluse Plantageneti dünastiale, korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu, kujunes uus tavaõigus PRANTSUSMAA KUNINGAVÕIM: Philippe II Auguste:kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks, osavate poliitiliste trikkidega ning ka relvajõudu kasutamata murdis kuningas oma vastaste võimu, koolitati välja suur hulk osavaid ...
Muusika: · Rütm- nt. ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes · Meloodia- laulu viis · Tempo- laulu kiirus · Dünaamika- helitugevus · Harmoonia- kooskõla o Suhtlemisvahend o Eneseväljendusvahend o Meelelahutus o Rituaalne suhtlemis keel Vana Maailm Inimkonna esimesed allikad kaugede aegade muusikast? -kalju ning muude joonistuste põhjal, arheoloogilised väljakaevamised. Muusika roll vanades kõrgkultuurides oli väga tähtis. Leviit- kutsenile muusik Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- diri...
Keskaega saab jaotada: -Varajane keskaega (läänekristlik kloostrikultuur) -Romaani periood -Gooti periood (linnade kasv, kultuuriliselt aktiivne) Muusikakultuur põhiliselt suuline. Frangi riigi laienemisega tekkis vajadus noodikirja järele. (8. - 9. saj) Tavamuusikat üles ei kirjutatud. Gregoriuse koraal: - 6.saj lõpp püüti läänekirikut kindlamalt ühendada Rooma paavsti juhtimise alla - Gregorius I Suur lasi ühtlustada liturgilised tekstid, millest sai aluse koraal - Koraal - iseloomulik laulmisviis rooma katolikukiriku jumalateenistustel - Tekst ja sõnum olid tähtsad - Liikuv ja keerukas meloodia - Retsiteerimine ehk kõne lähedane laul - Ühehäälne - Ladina keeles - Puudus orel - Puudub taktimõõt - Esitajateks olid: 1 laulja, lauljate grupp, terve koor - Respondaarne laul e koor + solist või koor + koor
korda. Kirikuaastaga elab kogudus läbi Kiristuse elu inimeste juures. Advent (Kristuse ootamine) jõulud (sündimine), kolmekuningapäev (kolm tarka), paastuaeg (Kristus kõrbes), vaikne nädal (Kristus jõudis linna), suur neljapäev (viimne õhtusöök), suur reede (Kristuse piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstiga palve või kiidulaul. Ühehäälne, kõnelähedane meloodia, vaba meetrum, saateta. Keskajal laulsid seda ainult mungad, hiljem terve kogudus. Kuni IX sajandini oli kirikumuusika ühehäälne. Mitmehäälses laulus oli gregooriuse koraal
Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul). Et kinnitada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas Rooma paavst Gregorius Suur (6.saj) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks Rooma katoliku kiriku liturgilisele laulue üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregoriuse koraal oli : · ladinakeelne · Ühehäälne · Taktimõõduta · Proosatekstiga Mitmehälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kiriku laulust on pärit 10.saj. Üks teada olev mitmehäälne kirikulaul on :
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa
Phytagorase õpetust. kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone. kritiseeris uut muusikat. ❀ Aristoteles rõhutas muusika tähtsust kasvatuses ja jättis ruumi meelelosele naudingule. omistas esimesena esteetilist väärtust ❀ Aristoxenes oli üks tähtsaimaid vanakreeka muusiaõpetlasi. koondas kreeka helilaadid täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. süstematiseeris rütmiõpetuse KESKAEG ✾ Gregorius I oli Rooma paavst, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia ja ühtlustas kirikulaulude tekstid (7-8 saj.) ✾ liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord ✾ missa- päeva keskne jumalateenistus ✾ ordinarium- tekstid missas/tunnipalvuses, mis korduvad ✾ proprium- tekst mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile ✾ “Meie isa palve” (Pater noster) loetakse ette armulaualiturgia ajal
paavstitool keisri paavstitooliks. Selline suhtumine jääb paika kuni 9. sajandini, kus leiti, et kõik, mis Läänes toimub peab heakskiidu saama Idas. Gregorius Suur (elas 540-604). Pontifikaat 590-604. Laseb ehitada Roomas ümber oma vanemate paleest kloostri. Seal, esialgu askeedina, seejärel diakonina. Temast saab paavst Pealgius II nõunik ja asjur. 579-585. a viibib legaadina keisri õukonnas Konstantinoopolis. Kui Pelagius II sureb, siis valitakse Gregorius rahva heakskiidul paavstiks. Teda on ka munkpaavstiks nimetatud. Vahekord Konstantinoopoliga ei ole pilvitu. Pannakse ametisse aklamatsiooniga. Kinnitus viibib, sest Gregorius ei suhtu Konstantinoopoli patriarhi piisava auga. Patriarh kannab tiitlit oikumeeniline patriarh – välismaailmaga suhtlemisel justkui kõneisik. Gregorius pole nõus patriarhi oikumeenilisena tunnustama ja ei kasuta mitte primaadinõudlust, vaid ütleb, et on tagasihoidlik Peetruse järgija (peegeldub ka tema nimes –
Kui Idas arenes välja riigikiriku mõtlemine, siis Roomas kasvas järk-järgult paavsti iseseisvus. Leo Suure ajal hakkas arenema ka kiriku juhtimise aparaat. Süsteem asus kinnistama suhtumist, et paavst on kiriku pea. Paavst lähtus diakonitest, esialgu oli neid 7 ja nii hakkab kujunema paavsti õukond ehk kuuria. Kuni 6. sajandini olid silmapaistvad paavstid veel Innocentius I (seisis silmitsi rünnakutega Rooma linnale) ja viimane iseseisev Rooma paavst Gregorius Suur (590 604), keda kirikuajalugu tunneb kui munkpaavsti, kelle moraal oli eeskujulik ja kes näitas ideaalpaavstina teed järgnevatele paavstidele. Järgnes periood, mil paavstid olid Ida-Rooma keisri võimu all. 4. Keskaegne munklus Läänes kuni Cluny kloostrireformini. Martin Toursist, Johannes Cassianus, Benedictus ja tema reeglid. Varakeskaegsel Lääne munklusel ei olnud erilist seost katolikumaailmaga, pigem
peame järeldama, et nende ,,ümberkaudu asuvate paganate" all tuleb arvata peaasjalikult vastristitute paganausulisi suguvendi. Nüüd vaatleme vastavaid kirjutusi, mis käivad eestlaste või eestlaste maa kohta. Oma kirjas 19. III. 1220 (U. B. 49) nimetab paavst Honorius III Tallinnamaa eestlasi ,, Eestimaa paganaiks" (pagani Estoniae), ehk küll Tallinna eestlased juba 1219. a. alistusid taanlastele. Kuid see nimetus kordub veel kaua. Võtame ,,Livonica" (H. Hildebrand, 1887) nr. 21. See Gregorius IX kiri on kirjutatud 20. XI. 1234: paavst kutsub Riia piiskopi Nikolaus'e ja üksikud orduliikmed isiklikult ja terve ordu ning Riia linna oma prokuraatorite kaudu enese ette ülekuulamiseks paavstile saadetud kaebuste asjus nende vastu. Süüdistused käivad muu seas vastristitute (neophiti) rõhumise kohta iseäranis ordu poolt (21, 13). Ordu olevat ka ,,ümberkaudu asuvaid paganaid (paganos circumadjacentes)" ja shismaatikuid venelasi üles kihutanud Lihula (tähendab
Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. Inkvisitsioon oli katoliku eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Klooster: Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti kasvas munkade arv.
Kristlus legaliseeriti 313. A. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamisek ohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours Prantsusmaal. 1. Gregoriuse koraal · Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline. · Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9. Saj paiku seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. · Lääne-Rooma piiskop Gregorius Suur töötas läbi liturgilisi tekste. Alustas ühtlustamispretsessi, mis kestis kuni 11. Sajandini. Jumalateenistuse ülesehitus liturgia ning missa on ühed tema saavutustest. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. · Gregoriuse lauluks nim. iseloomulikku laulmisvisi. Lõplikult kujunes välja 8. Saj. Peamine on tekst ja sõnum, muusikaline väljendus on väga erinev ulatudes ühel helil teksti lugemisest e. retsiteerimisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni e melismini
· tsölibaat ainult munkadel · pühavaim lähtub isast · armulaual said kõik veini ja hapendatud leiba · ristimärk 3 sõrmega 3)Investituuritüli: · paavst nõudis, et keiser loobuks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks kirikuvõimu ülemuslikkust · 1076. a. kutsus Heinrich IV Wormsi kokku saksa piiskoppide sinodi ja teatas seal, et loobuvad paavstile kuuletumast · Paavst Gregorius VII omakorda viskas keisri kirikust välja · Ülikute survel läks keiser 1077. a. Canossasse paavstilt andeks paluma · 1122. a. heinrich V ja calixtus II sõlmisid Wormsi konkordaadi(keisrile ilmalik ja paavstile vaimulik investituur) Paavsti võimu kõrgaeg 12-13 saj. Paavst Innocentius III ajal Ketserluse laiem levik 12-13. saj.-inkvisitsioonikohus Katoliku kiriku allakäik 14-15 saj. · avignoni vangipõlv
Aforisme teemal: MEES JA NAINE, ARMASTUS, SÕPRUS Mehed teevad seadusi, naised kombeid. Voltaire Kes ei armasta naisi, veini ja laulu, on tuhandekordne tola. M. Luther Unenägu on naine, kes peab rääkima. Uni on mees, kes sõnatult kannatab. R. Tagore Iga tüdruk võib olla veetlev. Tuleb vaid vaikselt paigal seista ja rumal välja paista. Tundmatu Naised kaunistavad end meeste pärast, aga mehed varastavad ja röövivad naiste pärast. Tundmatu Naiste kohutavaim omadus on mäletada. Mehed ainult meenutavad, aga see kujutab endast hoopis midagi muud. O. Wilde Enamasti on inetud naised need, kes uue moe välja mõtlevad. Ja ilusad on küllalt rumalad, et nendega kaasa minna. J.J. Rousseau Keha on vähim, mida naine võib mehele anda. R. Rolland Kena naine meeldib silmadele, hea naine südamele. Üks saab ilusaks asjaks, teine rikkuse allikaks. Napoleon Bonaparte Naise "Ja" ning "Ei" vahele ei mahu isegi mitte nööpnõela teravik. M. de Ce...
tegutseb peapiiskop. Preestril oli õigus pidada jutlust, sooritada kiriklikke toiminguid. Kümnis- kirikumaks, algselt 1/10 saagist. Piibli ülesehitus määrati kindlaks 2. sajandil- Vana Testament- juutide ajalugu, Uus Testament-Jeesus Kristuse elu. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks pühitsemine. 4. -5. sajandil tõusis Rooma piiskoppide tähtsus- hakatakse kutsuma Rooma paavstiks. Gregorius I Suur. 756. a. loodi Kirikuriik. 6. Viikingid. Normannid, varjaagid, taanlased. Normandia hertsogiriik, Island, Gröönimaa, Erik Punane jõuab u. 1000 Põhja-Ameerikasse. Usund: Thor, Odin, Frej. Nende kirja tuntakse ruunikirja nime all, selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Seda kasutatakse ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Kirjanduses- saagad, mis on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloolisi sündmusi kirjanduslikus vormis
o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj) o Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj) KRONOLOOGIA o 486. a- frangid vallutasid Chlodovech 'i juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. o 529. a- Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. o 590-604. a- paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne-Euroopas. o 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. o 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. o 793. a- normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne 'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne- Euroopas. o 800
suurkümnis viljas looma e. verekümnis väikekümnis (aiasaadused) sissetulekud kiriku maavaldustest tasu kristlike toimingute eest annetused 3. Katoliku kiriku õpetus - Piibli 2 osa Vana ja Uus Testament, Vana Testament heebrea keeles ja juutide ajaloost, Uus Testament kreeka keeles ja Kristuse elust - IV saj tõlkis Hieronymos Piibli ladina keelde 4. Paavstlus - Tugev paavst Gregorius I Suur - Paavstiriik kujunes 756 a-l (8 saj) §10 Araabia ja muhameedlik kultuur 1. Araablased ja Araabia ps - Stepid, poolkõrbed, kõrbed - Tegevusalad: rändkarjakasvatus (beduiinid) kaamel, hobune, kits paiksed araablased lääne - ja lõunaosa oaasides - Kaubeldi Meka linnas, majanduse ja usukeskus, Kaba tempel 2. Araabia hõimude ühendamine Islami usu abil 630 aastal - Muhamed 570 632 langetõbine
Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas toetas ta vastureformatsiooni
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse ...
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustuli...
aastal oli loodud Püha Saksa- Rooma keisririik (Otto I Suur lasi ennast paavstil keisriks kroonida, ajendiks oli, et Euroopat ohustasid erinevad rahvused (moslemid, ungarlased jne) 955 pani Otto suur lõpu ungarlaste pealetungile. Koosnes mitmest sajast väiksest riigist, Põhjamerest Itaaliani välja, ühendas erinevaid rahvusi. -peamiseks tülipõhjustajaks oli see, et kumma võim oli suurem, kes määrab ametisse kõrgemad vaimulikud. - tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregorius VII (1073-1085) ja Heinrich IV (1056-1106), mille laeks oli Canossa käik(paavst varjus Canossa lossis, keiser palus paavstilt andeks, tänapäeval eriti alandaval viisil andestust paluma, selle tulemusena paavsti võim tugevnes, kalinnad toetasid paavsti ja paavsti võimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal 1168-11) Ristisõdade põhjused ja eesmärgid *Paavst ja katoliku kirik- eesmärk oli usu levitamine ja rikkuste saamine
gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme: retsideerimine – palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes psalmoodia – psalmitekstide laulmine antifoon – refrääniliselt korduv vastulaul
Varajane keskaeg – kuni 10.saj. Romaani periood - 10.-12. saj. Gooti periood - 12.-14.saj. Romaani ja gooti perioodil ehitatakse suurejoonelisi, võimsaid jumalakodasid – kirikuid. Arhitektuur oli tol ajal enamarenenud kunstiliik . Euroopa professionaalse muusika areng sai alguse Lääne- Rooma katoliku kiriku liturgiast (jumala-teenistuse kord) Rooma riigi lõhenemine 395.a tõi kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise ning L-R ja I-R kirikutraditsioonid kujunesid erinevalt. Paavst Gregorius Suur (6-7 saj vahetusel) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu alusek. Tema auks nimetatakse roomakatoliku kiriku liturgilist laulu gregooriuse koraaliks ehk lauluks. Roomakatoliku kiriku jumalateenistuse tekste kantakse ette retsiteerides (st. kõnelähedaselt lauldes) või lauldes . Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub erinevaid esitusstiile ja lauluvorme. Gregooriuse koraal on ühehäälne, ladinakeelne palve- või kiidulaul
1. Paleoliitikum vanem kiviaeg, inimese kujunemine u 10 000 a eKr 2. Mesoliitikum keskmine kiviaeg, u 9000 a u 5000 a eKr 3. Neoliitikum noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr 4. Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirves...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
