Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide homoiosliku kristoloogiaga ristiusku. Germaanlased omandasid kristluse alles siis vabatahtlikult, kui tajusid, et kristlaste jumal võitis germaanijumalaid oma meelevallas ja väes. Kristlusesse pöördumise küsimus otsustati hõimukuningate otsusega. Kaheksa esimest oikumeenilist kirikukogu e ülemaailmne kirikukogu e kontsiil: 1. 325 esimene oikumeeniline kontsiil Nikaias määras Nikaia usutunnistuse,
Pilet nr. 14- Frangi kultuur Küsimused: Frangi riik ja selle areng. Merovingide ja karolingide kunst. Keskaegsed pillid. Frangi riik ilmus ajalooareenile kolmandal sajandil. Rooma allikad mainivad seda hõimu esmakordselt 238. Esimene tugev riik, mis tekkis lagunenud Rooma alale. 5. sajandi lõpul ja 6.sajandi alguses oli Frangi riigi kuningaks Chlodovech I (481-511) Merovechi sugukonnast(Merovingide dünastia), muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsus ajal haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Clodovech I valitsusajal 496 võeti vastu ristiusk katoliikluse kujul (paljudes Euroopa osades oli kristlus levinud ariaanlusena, mis kuulutati ketserlikuks ja mitmed alad tulid nö uuesti kristianiseerida). Pärast Chlodovech I surma jagati riik tema kolme poja vahel. Teiste surma tõttu liidab Chlotar oma isa valdused taas kokku, kuid peale tema surma lagunesid need taas. 7. sajandi keskpaigast algas nii-öelda laiskade kuningate ajastu.
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
· 15.saj lõpus Tudorite dünastia tugevndasid riiklikku ühtust · Kujunema hakkas absoluutne monarhia 01. RIIGID KESKAJAL: Hilary Karu 9 2009 veebruar SAKSAMAA · Feodaalne killustatus · 919.aastal sai Heinrich I kuningaks, liites saksid ja frangid · 936.aastal Markiide süsteem. Otto I Suure vallutused · 2.02.962.aastal sai Otto I Rooma keisriks peatas ungarlaste pealetungi Euroopasse KEISRIRIIK · Kuuvervürstid(linnriikide tähtsad mehed) valisid valitseja tema suguvõsast designatsioon. Kuningas oli väejuht, rahu hoidja, võim tugines riigivaldustele. · Karolingide ajal tekib hõimudemokraatia · Ottoonid alus piiskoppide ja riigiabtide võimule. Kirikust sai riigi ühtsuse tagaja. Peagi aga tuli
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560
Tänu kaupmeestelt, käsitöölistelt ja talupoegadelt korjatud maksudele oli Bütsantsi keisritel piisavalt raha, et värvata palgasõdureid. Palgasõdureiks hakkasid heameelega kreeklastest talupojad. Seetõttu ei pidanud keisrid palkama oma teenistusse väheusaldusväärseid germaanlasi. Bütsantsi õnneks jäi ta kõrvale germaanlaste peamistest rändeteedest, seega oli surve Bütsantsile väiksem. Franki riik. Frangid. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Pippini poja Karl Suure (768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit. Karli järglase Ludwig I Vaga (814-840) ajal hakkas Frangi riik lagunema
saarel, Inglismaa), skotid (tänapäeva Sotimaa), helveedid (Helveetsia, tänapäeva Sveits) ja belgid (tänapäeva Belgia). Need keldid, kes elasid Rooma riigi territooriumil, romaniseerusid ehk võtsid Rooma kultuuri ja keele osaliselt üle või said mõjutusi. Rooma riigi aladest väljas elavad hõimud olid üldnimetusega germaanlased. Nende algne asukoht jäi Reini, Wisla ja Doonau jõe vahele. Ka nende seas olid erinevad hõimud: frangid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid, idagoodid, läänegoodid. Germaanlastel olid Rooma impeeriumiga nii kaubanduslikud kui ka sõjalised suhted. Kui taheti ja oli vaja, saadi läbi. Aja jooksul toimus aga germaanlaste ümberasumine endise Rooma riigi territooriumile, kus nad said kodakondsuse, mille eest pidid Rooma palgaarmeega liituma ning sõdima germaanlaste vastu. 375 algas germaanlaste massiline sissetung Rooma aladele ehk suur rahvaste rändamine
- 325 kogunesid kirikujuhid Nikaiasse, kes otsustasid Tareiose õpetuse valeks - Photiose skisma poliit. Lahendus, kus õpetuse poolest lahkhelisi pole. Aga siiski 2 või enam paavsti.. - Skisma ka kui kat katoliku ja kreeka kiriku lahkuminek - 17. E. Viimane Oikomeeniline kontsiilium - Kuidas Euroopa sai kristlikuks? Kuidas katoliiklikuks? See pole sama, kuna germaani hõimud olid algul ariaanlikud - Kõige kauem olid langobardid ariaanlikud, kuni 8-9 sajandini - Frangid aga võtisd katoliikluse kohe vastu - Rooma riigis sai kristlus valitsevaks ka proivntsides rooma riigi ajal:ntx briti saartel - Peale riigi lagumemist tugevnesid ka regionaalsed eripäras: briti saartel tekkis keldi kirik,mis ei allunud paavstile - Iirimaale jõudis ristiusk 5. Saj - Kloostrid allusid yldjuhul piiskoppidele - Varakristlikus praktikas oli kristlaseks saamine pikaldane protsess - Õpilaseks vastuvõtmine toimis läi toimingu: Prima Signatio e
000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaalaste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Naden- Wrüttembergis, Hessenis ja Nordheim- Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 2-3%. Saksa rahvas kujunes I aastatihande lõpus Kesk- Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt.), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u. 60 000), Põhja- Schleswigi taanlased (50 000), Põhja- Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased. 19. sajandil hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 1993- 2002 oli
· Tähtsuse kaotasid Frankide kuningad · Nende asemel kerkisid majordoomused(kojaülemad) · Kuulsamad olid Karl Martell ja Pippin lühike Karl Martell- frankide ühendaja · Võimul 714-741 · Lõpetas kodusõjad ning ühendas riigi. · Algas frankide tõus · 732-Poitiers'i lahing · Vastasteks hispaania alad vallutanud araablased(moslemid) · Pöördepunkt kogu euroopa jaoks-kas islmal või kristlus · Lahingu võitsid frangid ning kindlustavad endale koha ajaloos Pippin lühike-majordoomusest kuningaks · Sai valitsejaks 741 · 754-abipalve rooma paavstilt Pippin läks sõjaväega Rooma · Järjekordne konflikt langobardidega · Vabastas rooma ning andis selle ümbruse alad paavsti valitseda · 756 tekkis kirikuriik ehk vatikan · Tänutäheks kroonis paavst Pippini kuningaks Charlemagne-Karl Suur · Sai kuningaks 768 · Frangi riigi hiilgeaeg
vähemalt niisama palju kui kolmkümmend spartalast. Mõistatatagu siis, kumb neist kahest riigist - Sparta või Sybaris langes käputäie talupoegade orjusse ja kumb pani värisema Aasia. Kartaago ja Rooma tülitsesid ülemvõimu pärast maailmas; üks oli väga rikas, teisel ei olnud mitte midagi, ja viimane oli see, kes esimese hävitas. Pärast seda, kui Rooma impeerium oli alla neelanud kogu maailma rikkuse, langes ta omakorda saagiks inimestele, kes ei teadnud isegi mis asi rikkus on. Frangid vallutasid Gallia ning saksid Inglismaa, ilma et neil olnuks muud varandust peale oma vapruse ja vaesuse. Salkkond vaeseid sveitslasi, kelle saamahimu piirdus paari lambanahaga, taltsutas Austria kõrkuse ning purustas uhke ja hirmuäratava Burgundia koja, mis oli värisema pannud Euroopa võimukandjad. Meie poliitikud võiksid suvatseda oma arvestused veidikeseks kõrvale heita, et nende näidete üle järele mõelda, ja nad võiksid kord ometi taibata, et
palverännak Mekasse. Taunib:sealiha söömist, alkoholi, mängrlust, Koraani rüvetamist. Soosib: vanemate, laste, vaeste aitamist; püha sõda islamivastase vastu, mitme naise pidamist . Milline oli Frangi riigi tähtsus varakeskaegses Euroopas seoses ristiusu levitamisega, kultuuri hoidmisega, võitlusega araablaste vastu. Millised olid Karl Suure sõjalised ja kultuurilised saavutused? 800. Frangi suurriigi kuningatel oli liit paavstidega, paavstid toetasid neid. Vastutasuks pidid frangid levitama ristiusku germaanlaste seas. Võitlus araablaste vastu: majordoomuste võims riigis oli hakanud tugevnema, veel enam kindlustas seda Karl Martell. Tema valitsusajal tungisid riiki araablased, kes suudeti lüüa ja ning tõrjuti tagasi. Oma nime Martell e Haamer sai ta sellejärgi, et oli purustanud muhameedlased. Nii säilis ristiusk ja Euroopas ei levinud islam. Kui araablased oleksid suutnud edasi tungida, oleks tõenäeoliselt tänapäeval valdavaks usundiks Euroopas islam
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
eksisteerinud sajandeid. Ainult siis kirjutati see üles, kui Charlemagne oli vastavalt määranud. See arvatavasti toimus vahemikus 785-793 p.Kr. Kogu seadus kodifitseeriti ühe korraga; tänapäeva teadlased ei toeta kompileerimise teooriat (see eeldab, et seadus koosnes segmentidest, mis hiljem kirjutati üles üksteisest iseseivalt, mitme aastaste intervallidega) Igal juhul nõustutakse, et Lex Frisionum on kirja pandud peale 785. aastat : sellel aastal viisid Frangid lõpuni Friisia vallutamise, mässajast juhi Widukindi lüüa saamisega. Alles siis oleks saadud alustada kogu Friisia seaduste üleskirjutamisega. Siems (1980) eeldab, et Lex Frisionum koostati koostöös 802/803 Reichstag'iga Aachenis. Tol korral kehtestati ametlikult mitu germaani seaduseraamatut. Seesäärast seotuse argumenti toetab vaimulikkonna reeglite puudumine friisi seadusest (ja ka teistest seadustest). Täpselt samal Reichstag'il määras Charlemagne spetsiaalse seaduseraamatu
476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest langobardid, samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. Tagajärjed: Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine romaniseerunud aladele. Germaanlaste maha jäetud alad Elbest idas asustati slaavlaste poolt. Germaani, türgi ja iraani hõimud Euroopas II - VI . Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II sajandil võideldi markomannide, kvaadide ja tsatide vastu, III sajandist alates
arenevad teadused, orjakaubandus, samuti ka levisid haigused, nt süüfilis. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik Rahvasterände tagajärjed: Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium;hunnid sundisid liikuma ka teisi hõime; tekkisid uued riigid:barbarite kuningriigid, see pani aluse tänapäeva rahvariikide tekke Lääne-Euroopas Frangi riigi kujunemine ja ristiusu vastuvõtmine: V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladele elanud frangid kuningas Cheodovechi (Klodoveh) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid seal Hispaaniasse.Frangid olid tol ajal veel paganad, Cheodovech lasi enda koos kaaskonnaga ristida ja sundis selle ka oma rahvale peale. Karl Martell: Ta oli majordoomus, kes sai riiki valitseda, kuid ei kuulutanud ennast kuningaks.Suutis muhhameedlased purustada, jagas oma sõjameestele maatükke, mille sissetulekust pidi hankima ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelaste varustuse
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur....................
Keltidel kujunesid sõdalastest ülemkiht ja pealikud. II saj pKr hakkasid paremate elualade ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Kõige kauem viljelesid germaanlaste rahvakunsti Skandinaavia rahvad. Skandinaava viikingite väljatung. Viikingite kunsti näiteks on ka arvukad mälestuskivid, nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. § 26. Merovingide kunst. Iirimaa. Germaani hõimud (vandaalid, goodid, langobardid, frangid jt), kes üksteise järel Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Frangi riik, mida 5.7. saj valitsenud Merovingide dünastia, on andnud nime kogu ajastule. Idagoodid rajasid 5.saj lõpul PõhjaItaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Theoderichi mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool.
Kultuuriline kontekst on ülemöödunud sajandist hakanud tähtsust kasvatama. Kiriku rolli on tunnustatud kultuuri ja väärtuste alalhoidjana. Lisaks on ka ideede roll kristliku kiriku ajaloos tähtsamaks muutunud. Ajaloo jaotamine 1) Vanaaeg 2) Keskaeg 3) Uusaeg (4) Uusim aeg Katoliiklaste Huberti Jedin, kes kasutas nelikjaotust: - Kristlus roomaaegses ühiskonnas: piir umbes aastas 700, kui frangid ühendavad Euroopa. - Kirik kui kristlik Õhtumaise rahvaste osaduse vormiprintsiip: 700-1300 - Kristlik-Õhtumaise korra jagunemine: u 1300, lähtub mõtteloolisest aspektist, tekkis kontseptuaalne paljusus. Iseloomustab ka maailmamisjoni algus. - Maailmakirik masside ajastul: 1750-… Iseloomustab haaret, mille kristlik kirik viimase perioodi jooksul saavutab. Euroopakesksest kirikust saab ülemaailmne suurus. Otto Brunneri jaotus:
Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lõpp Varanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine, rahvaarvu suurenemine ja surve väljaspoolt ehk naabrid, kes vajasid uusi maid. Tuntumad barbarite hõimud olid : · LääneGoodid · IdaGoodid · Hunnid · Langobardid Üks pealmisi põhjuseid olid Hunnid, kuna nad liikusid Volga äärest lääne poole ja purustasid oma teel kõike. LääneRooma riigi piiri aladel elasid ka germaani hõimud, kuhu kuulusid · Frangid · Saksid · IdaGoodid · LääneGoodid · Alemannid Ida poolt tulnud hunni hõimud ja germaani hõimud põrkusid omavahel kokku ja algas suur sõda ja maade jagamine. Hunnide karismaatiliseks juhiks oli Attila, kes koondas enda alla tohutu väe ja aastal 451 jõudis Galliasse. Tänapäeva Prantsusmaa aladele. Seal peeti väga kuulus lahing Roomlastega mida nimetatakse Katalaunia lahing, mis lõppes roomlaste
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
roomakatoliku ja ida- kreekakatolikuks kirikuks. Bütsantsi õpetlased viisid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Talupojad olid küll kirjaoskamatud aga linnades oli alamkihil see siiski selge. Kirjutati Platonist ja Aristotelesest, paljud antiikkreeka teosed ongi säilinud bütsantsi ümberkirjutatud tesotena. Bütsantsi lihtrahavle pakkus huvi ka hagiograafia pühakute elulood. Frangi riik Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid galliasse. 496 lasi ta ristiusustada oma riigi ja iseenda, ühines katoliku kirikuga. 6. ja 7. sajand langes kuningate võim, tekkisid vennatapusõjad päranduse tõttu, tekkisid sõltumatud suured piirkonnad, võim kuulus nendes majordoomustele. Üks tugevamaid oli karl martell, kelle ajal said araablased Poitiers' (732) lahingus lüüa, oht oli endiselt suur ja martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama sõjameestele maatükke. Ta suutis ka muhameedlased purustada ( haamer).
probleeme. Soodsat olukorda kasutati ära ning loodi germaanlaste riike Room provintsides. Need riigid ei püsinud kaua, kadusid sõjas või assimileerusid. Püsivam oli Theoderich Suure rajatud idagootide riik Itaalias. (Edictum Theodorici). 1.2.1. Frankide riik Germaanlased olid teretulnud sõjast ja katkust laastatud provintsides. Nad harisid maa uuesti ülesse, maksid andamit ning kaitsesid piire. Nii tulid Galliasse frangid, goodid ja burgundid. Frangid ei tunginud Galliasse ühe hooga ning nagu ekslikult on väidetud, ei olnud see vägivaldne sissetung, see ei olnud sõjaline ettevõtmine. 14. Germaanlaste hõimuõigused Germaanlased võtavad üle arenenuma õiguse. Sündis uus õigus kahe sünteesist, kasutasid Rooma õigust, aga üsna valikuliselt. 14.1. Õiguse esmane üleskirjutus · rahvasterändamise hõimuõigus (gootide, burgundide + Lex Salica) - Edictum Theodorici 5
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
tagakiusamine Hiinas tapmine ellujääjad põgenevad Euroopasse (lõunasse takistas Hiina müür) kliima ei sobinud külmad talved, kus oli võimatu karja või põldu pidada Attila hunnide juht, kellel oli 3 poega, kelle vahel jaotati pärast surma maaalad läksid tülli ja kaotasid järgmised lahingud sõjataktika: nooled, vibud & salkudena piirasid ümber & ''palgaarmee'' Germaani hõimud: goodid, saksid, frangid, vandaalid BÜTSANTS Kõrgaeg 6. saj keiser Justinianus I Bütsants saavutas suurimad piirid tugev sõjavägi, 3 osas lasi oma juristidel kokku koguda kõik Rooma seadused surus maha Nika ülestõusu, tappes 30 000 inimest ehitati Hagia Sophia Kyrillos kreeka misjonär, kes koostas 9. saj slaavi tähestiku Püsimajäämise põhjused: soodsad geograafilised tingimused (piiri lühidus(kergem kaitsta), maastik)
Hereesia tähendab õpetuslikku lahknevust, väärõpetus. Skisma kui katoliku ja õigeusu lahknevus. Ida kirikus 7 oikumeenilist kontsiili (8 Piibli järgi kuradist, seega rohkem ei saa tulla). Lääne kirikus 17 kontsiili (1438-39 Ferraras, Firenzes) keskajal. Goodid jt hõimud kaldusid ariaanlusesse, panid alguse teiste rahvaste kristlaseks saamisele. Ariaanlased said katoliiklasteks sissetungi käigus (eri hõimud, kes Rooma alasid vallutasid). 496 võtsid frangid vastu katoliikluse, 497 ristiti Clodovech ja tema kaaskond. Rooma riigi ajal sai kristlus valitsevaks ka provintsides, nt Briti saartel. Rooma riigi lagunedes tekkis omapärane keldi kirik. Iirimaale ristiusk 5. sajandil, kiriku rajajaks peetakse Püha Patrickut. Igas linnas piiskop =järelvaataja =koguduse pea. 22 Iirimaal pole linnu, usu osana on tähtis munklus. Abti ülesanne kiriku haldamine. Üksikisiku
Kui Lääne-Rooma riik hakkas hääbuma juhtus see, et senine kaubandus ja rahandus varises kokku, langesid Rooma-aegsed maanteed, linnakultuuri tähtsus langes ja agraarühiskonna osakaal suurenes ning paljud antiiksed linnad hüljati. Postiivne on see, et tänu Lääne-Rooma langemisele said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Germaanlased taaskasutasid Rooma pärandit. Frangi riigi kujunemine kuni keisririigi loomiseni- Esimese suurriigi lõid endise Lääne-Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli Chlodovech I, kes pani aluse Merovingide dünastiale. Ta oli samuti esimene barbarist valitseja, kes võttis vastu ristiusu katolikuse vormis. Pärast Chlodovechi surma jagunes ta riik poegade vahel ning hakkasid toimuma pidevad võimuvõitlused. Lõpuks valiti riigi tegelikuks valitsejaks Pippin Lühike. Kuid Frangi riigi kõrgaeg saabus 751. a, kui Lühikese poeg Karl Suur sai ametisse ning tänu temadele headele vallutusoskustele krooniti ta 800. a paavsti poolt keisriks.
kandunud kirjakultuuri) Kõnealune ligi tuhandeaastane periood pani aluse läänemaailmale. 13. Frangi riigi kujunemine, õp (II osa) lk 22-31. Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai 481. aastal 15-aastasena kuningaks. Ta oli vapper, kuid julm sõjapealik. Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi
kandunud kirjakultuuri) Kõnealune ligi tuhandeaastane periood pani aluse läänemaailmale. 13. Frangi riigi kujunemine, õp (II osa) lk 22-31. Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai 481. aastal 15-aastasena kuningaks. Ta oli vapper, kuid julm sõjapealik. Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi
2) 5. saj. 11. saj. (,,varakeskaeg") 3) u 300700 (,,rahvaste Merovingid rändamine") ,,mõrvaga mahendatud despotism" Jacques Le Goff: J. Le Goff ,,mida paganatest tahaks taaselustada roomlased 7. saj. kohta (,,Keskaja polnud teinud kristlastest märtritega, Euroopa kultuur", e.k 2001) seda 1054 suur skisma (kirikulõhe) tegid katoliiklastest frangid enda Paavst Leo IX Patriarh Michael omadega." Keroularios Kirikujuhid barbariseerumine või kr , schisma `lõhenemine' suutmatus teiste barbaarsusega võidelda. Keskaeg Kirik üritas juhtida riiki ja kuningad Maailmapildi tasandil kirikut. vastandumine Mõnel pool pöörduti tagasi
nad purustasid bolgarite hõimud ja olid sunnitud lahkuma. Üks osa liikus Volgat pidi üles, tulid Kesk-Volga aladele ja võtsid võimu enda kätte. Tekkis bolgarite riik (Volga-Bulgaaria riik). Enamus soomeugrilased, valitsejad bolgarid. Teine rühm tänapäeva Bulgraaria aladele, võtsid võimu üle kohalikelt slaavlastelt. 681 khaan Asparuh rajas Bulgaaria riigi, neid käputäis aga nende järglased õppisid ära slaavlaste keele. Andsid nime slaavlaste riigile. Frangid andsid nime, normannid andsid Normandiale nime. Ka russid võisid Venemaale nime anda, olles pärit Skandinaaviast. ,,Venelasi ei tohi usaldada, isegi siis mitte kui nad tõtt räägivad." Karl Ristikivi Rjuriku tegevuse kohta suurt infot pole. 862 Rjurik tuli ja suri 879. Rjurikul poeg Igor aga 879 alaealine. Valitsema Rjuriku hõimlane Oleg (skandinaavia päraselt Helgi). Oleg 879 Novgorodis, 882 leidis, et tuleb võimualuseid maid laiendada.
olid ka sisevastuolud. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 29. mail 1453.a. 24.Frangi riigi kujunemine Keltide Gallia kestis 1.saj. keskpaigani eKr, lõpetas Caesari vallutus Gallia Rooma provintsina 1.saj. II pool eKr kuni 3.saj. pKr, Rooma-Gallia aeg, lõpetas frankide vallutus Merovingide Gallia 5.-8.saj. Karolingide Gallia 8.-10.saj. Chlodovech frankide kuningas Merovechi sugukonnast, kelle järgi sai nime Merovingide dünastia, tema ajal haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla, ristiusu vastuvõtmine 496.a., võttis vastu katoliikluse vormis, see lõi aluse koostööks gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulikega; katoliikluse vastuvõtmine andis hea ettekäände alustada ariaanlastest naaberhõimude vastu sõda; muutis Merovingide võimu päritavaks; pandi kirja saali õigus saali frankide tavaõiguse üleskirjutus Majordoomused 7.saj. keskpaigast algas laiskade kuningate ajastu, tegelik võim majordoomuste käes, kes
Lihtsalt hakati nimetama nii. Ida eur käsitlustes, Nl-s venitati keskaeg isegi 17. sajandisse, mis Lääne Eur ikkagi ei kehti. Renessanss ja keskaeg on väga erinevad ja neid ei ole võimalik ühte arvata. 395 Lääne ja Ida-Rooma Rooma impeeriumi lõhenemine on juba keskaja algusele juhtiv. 476 L.Rooma lagunemine loetakse keskaja alguseks. Peam sisevastuolude tulemusena laguneb. 4. 6. saj Suur rahvaste ränne põhja ja ida hõimude ümberpaiknemine lõunasse ja läände. Frangid prantsuse aladele, mis oli tugevasti romaniseeritud ja ladina keel valitses. Hispaanias läänegoodid lõuna skandinaavia ja saksa aladelt tungivad hispaaniasse. Briti aladele tungivad anglid ja saksid lõuna skandinaaviast, ainsana ei jõua Iirimaale, mis jääb puutumatuks. Idagoodid ka kuhugi. Oluline on ristiusk selle juures. Roomas oli suhteliselt uus ja alguses suhtuti vaenulikkusega. Varakristlasi kiusati taga. Esimestel sajanditel suured vastuolud. Marcus Aurelius jälitas ja kiusas
poegade vahel, mis nõrgestas riiki ja tõi kaasa kodusõjad. Kuningate asemel hakkasid valitsema nende pojaülemad majordoomused. 714 sai valitsejaks majordoomus karl martell. Kes võttis endale frangi hertsogi tiitli. Ta oli kuningas kes teadis kuidas saaks olla vägagi võimukas ja et ei tekiks tülisi siseriigis tema vastu, ta leidis lahenduse kuidas kirik ja sõjavägi oleks temaga rahule jäänud. Ta oli väga hea väejuht ked viis frangid võidule poitiersi lahingus , vallutajad araablased valgusid laiali. Ta loos uued tehnikad kuidas saada olla efektiivsem sõjategevuses ja lasi luua uue varustuse ratsaväele. Raske ratsaväe ülalpidamine oli riigile vägagi kulukas aga selle eest ka väga efektiivne. 600a pidasid need uuendused hästi välja. Pippin lühike päris võimu 741a. Kes aitas nõrkadel paavstidel taastada roomas korra. Alistas langopardid. Võimaldas luua seal paavsti ehk kiriku riigi
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
1258 vallutasid mongolid Bagdadi – seda loetakse kalifaadi lõpuks. Hiljem hakkas islami aladel domineerima Osmanite riik, mille valitsejad said kaliifi tiitli. 3. Frangi riik Lääne-Rooma aladel tekkis arvukalt germaanlaste riike ja riigikesi. Üsna suur kaos ja üldine allakäik. Tugevaimaks kujunes frangi riik. 19 Clodovech I ajal (481 – 511) vallutasid frangid enamuse Galliast (tänapäeva Prantsusmaa). Merovingide dünastia ajal hakkasid kujunema feodaalsuhted. 7 sajandil läks tegelik võim majordomuste kätte. 751 võttis majordomus Pippin Lühike endale kuninga tiitli ja pani aluse Karolingide dünastiale. Tema poeg Karl Suure (768 – 814) ajal oli frangi riigi hiilgaeg – vallutati Lombardia (Põhja-Itaalia) ja Saksimaa ning Baier. Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks – sellega tunnistas Katoliku kirik Karli Rooma imperaatoriks
Vandaalide riik Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma riigid. riigid Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide riik Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid oma riigi. Langobardide riik Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid.
Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma riigid riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid riik oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.- riik Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid.
Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma riigid riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid riik oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes P.- riik Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
Kitsad ümarkaarsed aknad olid tihedasti üksteise kõrval, fassaadi ilmestas veel karniisi all olev kaarfriis. Lisaks elamutele hakati 10.-11.sajandil ehitama ka keerulisemate vormidega, funktsionaalselt hästi läbimõeldud mitme otstarbelisi hooneid ( Fontaine`i kloostri sepikoda,12.saj. Saint Benoise`i sild Avignonis, alust. 12.saj.) ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS Keskaegne Itaalia ei moodustanud ühtset riiki. 8. Sajandil olid frangid vallutanud kogu Põhja- ja Kesk Itaalia ning siis kuulusid need alad Karl Suure impeeriumisse. Ottode ajal oli suurem osa Itaaliast Püha Saksa Rooma riigi koosseisus, mille võim jäi formaalselt neil aladel kehtima kuni 19.saj. alguseni. Sitsiilia vallutati 9.saj. araablaste, 11.sajandil aga normannide poolt, kes sinna 12.sajandil rajasid Sitsiilia kuningriigi. Feodaalsuhete väljakujunemist soodustas käsitöö eraldumine põllumajandusest, mis toimus paar sajandit varem kui teistes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
