TÜ *Majanduslikud : tööstuse arenguga muutus Eesti Vene impeeriumis üheks arenenumaks piirkonnaks, talude päriseks ostmine-talupojad oma maa peremehed *Poliitilised: 1905 a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad- eestlastest poliitikud *Maapäev- oli eesti esimene parlament Seal olid esindatud kõik tähtsamad parteid, saadikud jagunesid kahe bloki vahel demokraatlik ja sotsialistlik Kõik rahvuslikud erakonnad taotlesid Venemaa föderaliseerimist ja Eesti kuulumist selle koosseisu autonoomse vabariigina Oldi ühel meelel, et Eestil peab olema oma põhiseadus ja valitsus 2.Esita oma arvamus, põhjenda näidete abil. *Kas vabadussõda oli osa Venemaa kodusõjast? ei *Mis oli peamine põhjus mis aitas kaasa eestlaste edule vabadussõjas? Välisabi, mis parandas eestlaste võitlusmoraali. Tänu välisabile paranes ka sõjaväe varustatus
Valimised peavad olema Valimised Eestis regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alalisel...
liikme tegevuses huvide konflikti. . Riigikogu valimiste üldkirjeldus · 101 mandaati jaotatakse valimisringkondade vahel enne valimisi - aluseks võetakse hääleõiguslike kodanike arv · Valimisringkondi on 12 · Riigikogu valimisi korraldavad järgmised valimiskomisjonid: 1) Vabariigi Valimiskomisjon; 2) maakonna valimiskomisjonid; 3) jaoskonnakomisjonid. · Valimistel osalevad erakonnad ja üksikkandidaadid · Kandidaatide nimekiri · (1) Erakond koostab: 1) kandidaatide ringkonnanimekirjad; 2) kandidaatide üleriigilise nimekirja. · Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas ja ühe erakonna kandidaatide nimekirjas. · Hääletamine toimub elukohajärgses valimisjaoskonnas. · Põhiliseks reegliks hääletamisel on, et iga valija hääletab isiklikult ja paneb ise oma hääletussedeli valimiskasti.
ja kriminaalvangid, rüüstati kauplusi ja ladusid (oli ohvreid). Kubermanguvõimud sunniti lahkuma ja Eestimaa kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska(1866-1920). Ta on üks EV loojaid, selle esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu läbirääkimistel, kuid oli venemeelne (esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust) Ka Eestis aktiveerusid poliitilised erakonnad nii Vene parteide filiaalid kui kohalikud. Poliitikute eesmärk oli territoriaalse ühtsuse ja omavalitsuse saavutamine. Jaan Tõnisson, kes tegutses Lõuna-Eestis, soovitas luua kaks eesti kubermangu. Venemaa AV määrus: 30. märts ühendati Eesti ala autonoomseks kubermanguks : välja jäid Narva, Setumaa ja mõned vallad. Peagi saadi luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Kuni 1917 aasta sügiseni ei nõudnud ükski Eesti erakond riiklikku iseseisvust.
-Põhiseadus -Maareform Otto Strandmann- rahandusminister. Töötas välja uue majanduspoliitika 1924. Konstantin Päts- Viis koos J.Laidoneriga läbi riigipöörde 1934. Temast sai Eesti esimene president 24.04.1938. Johan Laidoner- Apr 1938 sõjavägede ülemjuhatajaks. Viis läbi riigipöörde. Kaarel Eenpalu- Peaministri asetäitja ja siseminister. Apr 1938 moodustab valitsuse. Erakonnad (näited) *Agraarerakonnad -Põllumeestekogud (K.Päts) -Asunike Koondis (O.Tief) *Liberaalsed erakonnad -Rahvaerakond (J.Tõnisson) -Kristlik Rahvaerakond (F.Akel) -Tööerakond (J.Vilms, O.Strandman, A.Piip, J.Kukk) *Vasakpoolsed erakonnad -Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei *Vähemusrahvused -venelased -baltisakslased Ülevaade põhiseadustest Põhiseadus 1920 *Võetakse vastu 15.06.1920 *Laialdased kodanikuõigused *Kõrgema võimukandjaks rahvas -valimised -rahvahääletus -rahvaalgatus (Tänapäeval enam pole. Kui kellelgi tekib idee ja saab sellele 25k allkirja, siis hakatakse arutama.)
või linnas. Vabariigi Presidendi- kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku. c. Rakendatakse tervisepiirangut ning piiratakse vangide õigust valida. Ajaloos on rakendatud varanduslikku tsensust, soolist piirangut, mõnel juhul ei saa valida sõjaväelased ja õppurid. Millal said naised Eestis valimisõiguse? -1917 aastal Maailmas?- On veel osasi riike mis pole vastu võtnud naiste valimisõiguse. 2. valimised on VABAD kõik erakonnad ja üksikkandidaadid võivad kandidaate üles seada, kohalikel valimis-tel ka valimisliidud. Valija vaba tahet ei või mõjutada (valimiste päeval on propaganda keelatud). 3. valimised on ÜHETAOLISED Igal valijal on 1 hääl, igal häälel võrdne kaal, valimisseadus kehtib kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg. Valimissüsteemid Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad.
Koostaja: Juhendaja: Teema: Demokraatia on rahvavõim ja kuna mina olen osake sellest, puutun ma sellega kokku sama palju kui ülejäänud lihtrahvas. Kuna olen hiljuti 18. aastaseks saanud, siis nüüd on mul ka täielik õigus osa võtta riigikogu valimistest. Ma saan hääletada endale sobiva erakonna eest. Erakonnad reklaamivad ennast juba aegsasti enne valimisi, nad kõik toovad välja enda tugevamad trumbid, millega rahvast enda poolt panna hääletama. Lubadused, mis meile kõik kokku lubatakse, on üks ahvatlevam kui teine, kuid aeg on näidanud, et erakond mis võidab ei täida enda lubadusi ikka. Valimised võitnud erakond leiab mitmeid põhjuseid, miks mitte neid täita, algab kõik lihtsalt lubaduste edasi lükkamisega.
1. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine 2. Maaseaduse sisu 3. Põhiseaduse sisu 4. 1924 aasta 1 Detsembri mäss 5. Peamised erakonnad Eestis 6. Eesti vastuvõtt rahvaste liitu 7. Balti Liidu loomise ebaõnnestunud katsed 8. Eesti suhted Rootsiga 9. Majandus 20-ndatel aastatel 10. Raha reform Eestis 1) Sellal kui rindel käisid alles lahingud ja ükski välisriik Eesti vabariiki veel ei tunnustanud, ladus 1919 aasta jüripäeval ( 23aprill) kokku astunud Eesti Asutav Kogu üles riikluse alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks
ta on oma erakonna nimekirja eesotsas. Kaudselt tähendab see, et Riigikogu liikme mandaat ei ole seotud kindla piirkonnaga ning valijate ja valitute vahel puudub personaalne side. Keerulise valimisüsteemi tõttu väheneb ka valimisaktiivsus. Enamik proportsionaalse esindatusega süsteeme kasutab ka valimiskünnist, eesmärgiga vältida esinduskogude liigset killustatust. Eestis kehtiv Riigikogu valimiste künnis 5% üle riigi kogutud häältest on üpris kõrge, mistõttu väiksemad erakonnad parlamenti ei pääse. Ka see on tekitanud valijates pettumust, sest väikeste erakondade poolt hääletades on paratamatuks tulemuseks häälte "kaotsiminek". Valimiskaotuste tagajärjel väikeparteid kas hääbuvad või liituvad mõne suurema erakonnaga. Proportsionaalse esindatuse süsteem kujundab olukorra, kus üks erakond ei suuda saada absoluutset häälteenamust ning esinduskogudesse pääseb tavaliselt 4-6 erinevat poliitilist jõudu
2) Klassivõitlus-relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hävitada. Esimesena kehtestati diktatuur venemaal, kus võimule tulid kommunistid.Kommunistidearvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Fasistidele ning Natsionaalsotsialistidele oli meelepärane rahvuse üllistamine , enda hädades võõrriikide süüdistamine ning reeturitest riigijuhtide tümitamine. Lemmikuks oli neil maha teha teisi rahvusi ja Kommuniste. 8. Loetle USA erakonnad ja Inglismaa erakonnad USA-Demokraadid, vabariiklased Inglismaa-Konservatiivid ja Leiboristid 9.Mõisted 1) Inflatsioon-raha väärtuse langus 2) New Deal-President Roosevelti majandusreformid 3) Börsi krahh-aktsiate hinna väga järsk langemine 4) Majanduslik liberalism-vaba majandus 5) Suur depressioon-majanduskriisi põhjustatud seisund 6) Briti impeerium-Suurbitannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi.
mitmeparteiliseks riigiks. Soome oli pidanud maha verise kodusõja ja kaalus kuningriigiks saamist, kuid sakslasest troonipretendent loobus. 1919 kehtestati põhiseadus, mis on siiamaani jõus, ja valiti president. 1920 sõlmiti Tartus raha Nõukogude Venemaaga. Varem Baltimaade hulka liigitatud, nüüd aga Skandinaavia riik Soome sõlmis 1922. aastal Varssavis Soome-Eesti-Läti-Poola liidu. Tegelikkuseks see liit aga ei saanud. Sisepoliitikas tegutsesid veel kommunistlikud erakonnad, mille vastu tekkis Lapua liikumine. Lapualased marssisid 10 000 inimesega Helsingisse, millega suruti kommunistid poliitikast kõrvale. Siiski riigipöördekatse ei õnnestunud ja see liikumine keelustati. Soome säilitas demokraatliku riigikorra. Poolakad arvasid end mineviku pärast suurriigiks. 1920. aastal andis Poola riigijuht marssal J. Pilsudki leedukatele andestamatu käsu okupeerida ümbruskonnaga Vilnius, et laiendada riigi piiri Lätini
Töötud ja endised sõdurid tegid oma organisatsiooni ning neid hakkati kutsuma fasistideks. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast tahtis Itaalia muuta oma maa suurriigiks. Kehtestati fasistlik diktatuur. Fasistide Partei eesotsas oli Benito Mussolini. 1917. aastal hakkas Venemaal kujunema totalitaarne diktatuur. Moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan ja saadeti laial Asutav Kogu. Kiiresti likvideeriti erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem. Riigi ametlikuks nimetuseks sai Venemaa Nõukoguse Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922. Moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Saksamaal hakkas kehtima natslik diktatuur, sest kommunistid võtsid võimu ning Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparted peeti ainukeseks kommunistide peatajaks. 1933. Kehtestas parlament üheparteisüsteemi. Kõik erakonnad saadeti laiali ja Hitler sai diktaatoriks.
1917. aasta veebruarirevolutsooni käigus kukutati võimult Romanovite dünastia. Keiser Nikolai II loobus troonist ning võim läks ajutise valitsusele. Sama aasta sügisel kukutasid enamlased oktoobripöörde ajal ajutise valitsuse ninga alustasid nõukogude riigiaparaadi rajamist. Uue riikluse tegelikuks võimukeskseks sai Vladmir Lenini juhitud kommunistlik partei. Uus võimustruktuur põlistus järk-järgult. Mõne aasta jooksul likvideeeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem! Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) ning pealinnaks Moskva. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Kommunistide põhivaenlaseks kujunes 1919. aastal loodud Saksa töölispartei, mis üsna pea nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Natside juhiks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmi, mille liikmed kandsid pruuni särki
1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18). II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12). III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (24), Põllumeeste Kogud (23) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (25),
piirkondades. Ka meie väike Eesti võtab sellest agaralt osa, et saada rahvatunnustust ning vajaduse korral ehk ka militaarabi, kuid tegelikult sõdime ju võõra, mitte oma riigi nimel. Sõdu ajendab pidama tänapäeval rahahullus. Peamised lahingud toimuvadki poliitika vallas. Iga päev kuuleme uudistest, kuidas riigiametnikud omavahel tihedalt konkureerivad. Päevakorral on see eriti valimiste ajal, siis laovad oma trumbid lauale kõik erakonnad. Sel ajal toimub rahvale lubaduste andmine, riigi paremaks muutmisest rääkimine. Arusaadav on see, et nad peavadki rahvale end teatavaks tegema, kuid tihti oma seisukohtade väljaütlemine on ebaõnnestunud ning tekitanud tavakodanike seas vastakaid arvamusi. Toimub sõda nii erakondade kui ka poliitiliste rühmituste ja rahva vahel. Üks raskema kaaluga relvi poliitikas sõdijate arsenalis on propaganda. Juba maailmasõdade ajal
Tööleht 1. Nimeta Riigikogu juhatuse liikmed: Riigikogu esimees - Ene Ergma Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas 2. XII Riigikogu koalitsioon ja opositsioon (mitu liiget on ja millised erakonnad moodustavad RK koalitsiooni, millised opositsiooni)? Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni aga need erakonnad kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. 3. Nimeta riigikogu fraktsioonid ja nende juhid. Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas
palkade ja ametikohtade osas. 7. Vali üks Eesti viimase aja poliitiline algatus (seaduseelnõu, kampaania vms) ja analüüsi järgmises raamistikus--------- vanemahüvitise võrdsustamie Toetavad Vastustavad Toetavad Vastustavad Toetav Vastustav erakonnad erakonnad huvirühmad huvirühmad meedia meedia Keskerakon Reformierakon Puudub Tööandjate puudub Järva teataja d d keskliit (Inimesed kes soovivad saada kõrgemat hüvitist) 8. Too tegelikkusest näiteid huvirühma ja erakonna suhetest
Poliitilised: 1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad-eestlastest poliitikud, Kestriikide ja Antanti vahel puhkenud maailmasõda Jaan poska tallinna linnapea, ta oli venemeelne-hiljem juba nõudis oma ametnikelt venekeelset asjaajamist V.I.Lenin enamlaste eesotsas Maapäev- oli eesti esimene parlament. Seal olid esindatud kõik tähtsamad parteid, saadikud jagunesid kahe bloki vahel demokraatlik ja sotsialistlik. Kõik rahvuslikud erakonnad taotlesid venemaa föderaliseerimist ja eesti kuulumist selle koosseisu autonoomse vabariigina. Oldi ühel meelel, et eestil peab olema oma põhiseadus ja valitsus. Enamlaste võimuhaaramine: Enamlased vastandasid end kõigile teistele poliitilistele jõududele, nad lubasid rahu, maad, leiba ning saavutasid 1907 suve lõpuks suurt edu, nende toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks tallinna ja narva linnavalitsus, suur mõju oli neil ka sõjaväes
-valimised on üldised , vabad, ühetaolised e. võrdsed ja korrapärased. 7. Mille poolest erinevad valimised demokraatlikus ja diktatuuririigis? 8. Majoritaarse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned.- Majoritaarse valimissüsteemi plussid: võimaldab teha tugeva ja stabiilse valitsuse; valitu ja valija tihedam kontakt; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu; tähtis on valitsemise efektiivsus Miinused: Domineerivad suured erakonnad, sest väiksemad saavad vähem kohti ja ei pääse sõõtõttu "löögile"; kaotsiläinud hääled. 9. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned. Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid
omavalitsuse saavutamine. · 30.03.1917 ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Esmakordselt ajaloos oli Eesti ala ühendatud üheks administratiivseks üksuseks tervikuks. · Enamat Eesti poliitikud veel ei taotlenud, püüti järgida Soome eeskuju. · Mai lõpus 1917. valiti Maapäev mis oli rahvaesindus, omamoodi piiratud volitustega parlament. Maapäevas olid ülekaalus sotsiaaldemokraadid ent vaatamata erimeelsustele suutsid erakonnad koostööd teha. Erandiks olid enamlased (kommunistid), kes lootsid võimu haarata jõu abil ja vastandusid kõigile teistele erakondadele. 2. Enamlased võimul · Enamlased tõotasid rahvale rahu, maad ja leiba ning saavutasid 1917. aasta suve ja sügise jooksul suurt edu. Erakonna liikmete arv tõusis paari kuuga 150lt 20 000ni, toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. · 26. 10
Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihitus ja põhiväärtused. Klassikalisele valijate suhtlemisele oma rahvasaadikuga on tänapäeval lisandunud mitmeid poliitika mõjutamise kanaleid. Uusimad neist on seotud e-demokraatiaga – nii saab interneti vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1. Demokraatia kui rahva võim Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and
1992. aasta valimised jäävad eelkõige silma suure hulga esindatud erakondade arvuga, mis on tänapäeval kahanenud mõnevõrra, kuid erinevate jõudude vahekorrad on jäänud oluliste muutusteta. Võitja tulemus on erinevatel aastatel olnud üsna sarnane- ligi 30 kohta, mõningate kõikumistega. Liidererakonnal on üpriski tihedalt kannul teine partei, kolmas partei tuleb juba suurema vahega ning ka neljanda partei positsioon on selgesti eristatav ja ülejäänud erakonnad püsivad künnisepiiri lähedal. Kas ka meie lähinaabrite valimistel saame vaadelda taolist tulemuste peaaegu kattumist erinevatel aastatel? Soomes viitavad viimaste aastate valimised kolmeparteilise süsteemi kujunemisele. Võidetud kohtade hulk parlamendis kolmel erakonnal pole märkimisväärselt erinev, kuid neljas erakond jääb oma tulemustega selgelt maha teistest. Rootsi parlamendis domineerib aga selgelt üks erakond, kes on võitnud aastate jooksul keskeltläbi 40% parlamendikohtadest
teiste inimeste õigused ja vabadused, tervis, au ja hea nimi. Ükski neist loetelus esinevast määratlusest pole aga kohaldatav välireklaami keelu suhtes. Seega piirab Riigikogu valimise seaduse § 51 põhiõigust, mis on sätestatud põhiseaduse § 45. Keelu eesmärgiks on vähendada poliitilise reklaami mõju valijatele valimisteperioodil. Riigikogu on lootnud, et antud normiga on valimised ausamad. Eeldati, et erakonnad, mis kulutavad rohkem raha reklaami peale valimiste eel, pälvivad ka suurema eelise valijate häälte saamises. Kodanikul on värskelt meeles just see partei, kelle reklaame on ta lähiajal kõige rohkem näinud. Vaieldav on, kas valija just sellele erakonnale ka hääle annab, kuid oht on sellegipoolest olemas, et otsus võib tulla lähtuvalt hiljuti nähtud reklaamist. Erakondi peab valimistel kohtlema võrdväärsetena. Seega on lubamatu, kui ühel parteil on raha tõttu eelis
Töötud ja endised sõdurid tegid oma organisatsiooni ning neid hakati kutsuma fasistideks. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee). 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922.aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal kui võeti vastu põhiseadus.
Kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, tuleb kandidaadil koguda häälte miinimumnorm ehk kvoot. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse tema nimekirjakaaslastele. Populaarne kandidaat saab toetada erakonnakaaslasi, kellel endal kvoodist puud jääb, ning suurendada niimoodi kogu erakonna esindatustvolikogus või parlamendis. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele, riigikokku pääsevad erakonnad, kes saavad vähemalt 5 protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Hübriidsed valimissüsteemid Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Sellisel juhul jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsel põhimõttel kandidaadile, kes on tema regioonis,
1995. a Rahvusliku Koonderakonna Isamaa (asutatud 1992) ja Eesti Riikliku Sõltumatuse Partei (asutatud 1988. a esimese sõltumatu erakonnana kogu NSV Liidu territooriumil) ühinemisel tekkinud Isamaaliidu (tegutses aastatel 19952006) juured on Eesti Muinsuskaitse Seltsis ja Eesti Kongressis, Keskerakond (asutatud 1991) ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (asutatud 1990) koondasid endasse Rahvarinde aktiivsemad liikmed. Peale nende kahe olid tekkinud erakonnad ja poliitilised rühmitused väikesearvulise liikmeskonna ja tagasihoidliku mõjuga ning tuginesid pigem liikmete isiklikele suhetele kui selgelt formuleeritud maailmavaatelistele programmidele. (Toots 2006) 1990. aastate keskel algas erakondade suurem ühinemine -- sai selgeks, et väikesed erakonnad ei suuda valimistel kaasa rääkida ning see soodustas lähedalseisvate erakondade grupeerumist. 1995. a Riigikogu valimiste eel või järel kujunesid ühinemiste
Kuna Mussolini oskas õigel ajal head juttu rääkida rahvale , siis 1921. aasta parlamendivalimistel saavutaski fasistlik partei võidu . Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan . Bolsevikud saatsid laili Asutava Kogu . Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. Võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922.aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal kui võeti vastu põhiseadus
1. Valitsemissüsteem parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline
( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina. *Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga. ISIKUMANDAAT- kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab siis otse Riigikokku. Valem: hääletanute arv/mandaatide arv = lihtkvoot RINGKONNAMANDAAT-Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Valem: erakonna häälte arv/ringkonnakvoot = erakonna mandaatide arv ringkonnas KOMPENSATSIOONIMANDAAT- Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal.
diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigi presidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik. Samas säilitasid osad riigid ka demokraatliku korra
et vastavalt valijate antud häältest kujuneb esinduskogus kohtade arv. Riigikogu valimistel jagatakse Eesti 12 valimisringkonnaks, seega 101 tuleb jagada 12-ga. Mida tihedamalt paikneb koos hääleõiguslikke inimesi, seda rohkem paikneb ka läheduses valimisringkondi. Oluline on valida meelepäraseim erakond ning tuleb ka jälgida saadiku järjekorda nimekirjas. Tavaliselt eelistataksegi nimekirjas esimesi kandidaate. Suletud nimekirja puhul on erakonnad ise kandidaadid reastanud ja valija hääletab erakonna poolt. Pärast valimisi saab parlamenti just need kandidaadid, kes on nimekirjas eespool ja vastavalt nii palju, kui suure osa moodustab selle erakonna häältearv koguhäältearvust. Avatud nimekirja puhul ei ole vahet, kus kohas asub kandidaat nimekirjas, ikka saab parlamenti see, kes kõige rohkem hääli kogub. Eestis on kasutusel poolsuletud nimekiri, kus valija saab hääletada nimekirjas ükskõik keda, ka
Neid muutusi ei saa nimetada aga vasakpoolseteks, pigem on olukord rohkem senisest sotsiaalsem. Kuid kas Eesti riigile oleks hea senisest veelgi vasakpoolsemate ideede levitamine ning kas see meeldiks eestlastele? Koalitsiooni moodustamine tähendab läbirääkimisi, osapoolte nõudmisi, ettepanekuid ja kompromisse. Kõige paremini saavad koalitsiooni moodustamisega hakkama sarnaste või samade väljavaadetega erakonnad. Hetkel on võimul IRL ja Reformierakond, kuid üha enam räägitakse ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna toomine koalitsiooni. See aga lööks käesolevad kaardid segamini. Reformi ning IRL-i koostöö jätkamine oleks mõistlik, kuna viimaste aastate jooksul on kujunenud päris hea sünergia ning ellu on viidud mitmed olulised reformid. Samas tooks Sotsiaaldemokraatide kaasamine valitsusse palju uusi väljavaateid ning see tagaks laiema maailmavaatelise esindatuse
kuidas lõppes - Võnnu lahinguga- eestlased võitsid ja tähistatakse võidupühana. lõpetati rahulepinguga ja taastati Läti seadusliku valitsuse võim ning sakslased viidi baltimaadest välja. 5. Mis sündmusega ja millal lõppes Eesti vabadussõda? Tartu rahulepinguga kirjutati alla 2. veebruaril 1920, millega Venemaa tunnistas eesti riikilikku iseseisvust. 6. Demokraatliku Eesti sise- ja välispoliitika (riigijuht, riigikord, põhilised erakonnad, välispoliitika eesmärk) riigijuht - presidendikohta ei loodud, tema ülesandeid täitis valitsusjuht e riigivanem riigkord - parlamentaalne riigikord, 100 liiget rahva osalus riigijuhtimisel; erakonnad - nt 1923 oli 26 parteid, millest edasi pääses ainult 5 suuremat ja paar väiksemat parteid, nt: põllumeeste kogud, asunike koondis, eesti sotsialistlike töö partei, rahvaerakond, tööerakond;
Tunnus Demokraatia Diktatuur tekkeaeg peale I maailmasõda peale I ms. (um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei Sotsiaaldemokraadid Kommunistlik partei Leiboristlik Partei Fasistlik partei Esiriigid Prantsusmaa Saksamaa Suurbritannia Nõukogude Liit USA Jagunemin...
Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riigivanem ei saanud tasakaalustada nende kahe võimu, sest tal puudus õigus Riigikogu laialisaatmiseks ja temalgi tuli umbusalduses tagasi astuda. Parlament sai suurema tähtsuse kui oli põhiseadust koostades kavandatud. I põhiseadus toimis 1930.a alguseni, kriisini. Kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem · Agraarerakonnad: Põllumeestekogud (P), Asunike Koondis · Liberaalsed erakonnad: Rahvaerakond (K), Kristlik Rahvaerakond (P), Tööerakond (K) · Sotsialistlikud erakonnad: Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (V) · Vähemusrahvuslaste erakonnad (sakslased, venelased) Suurim valimisedu enamasti PMK ja sotsialiste, ülejäänud vähem. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse, moodustai koalitsioonivalitsused tavaliselt nelja-viie erakonnaga. Erakondade vahel olid pinged, mis viisid koalitsiooni lagunemiseni, valitsuse tagasiastumise ja
docstxt/123790391451499.txt
Diktaator “Mein Kampf” (“Minu võitlus”) A. Hitleri kirjutatud raamat Ideoloogia põhimõtted Versailles’e lepingu tühistamine Rassiline puhtus Weimari vabariik Nime kujunemine Avaliku demokraatia vastased Totarlism Hirm kommunismi ees Natsionaalsotsialistliku partei ja ideoloogia kujunemine Saksa Töölispartei Natside esimees Hitleri rünnakrühm Natsipartei Toetajad Parlamendivalimsed Valitsusjuht Diktaktuuri kujunemine Parlamendihoone põleng Erakonnad Füürer Riigireetmine Kodanikuvabadused SS Salapolitsei Majandus- ja välispoliitika Majanduskriis Sõjaline võimsus Riigi laenud Uued tehased ja vabrikud Versailles’ rahulepingu tühistamine Täname kuulamast!
a ja presidendiks 40.a. valimistel on vaba konkurents- konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde mis tõttu vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Riikliku valimiskomisjoni ülesandeks on ainult kontrollida esitatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Erakonnad ja pisiparteid loovadki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- kandideeritavatel parteidel ja üksikkandidaatidele on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Jagatakse raadia- ja telekanalites võrdselt tasuta eetriaega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine
*Panga- ja rahareform-(üleminek kroonile). Majanduslik tõus:suurenes põllumaj-ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, võimalused uuteks investeeringuteks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. 8)Iseloomusta Eesti sisepoliitikat 1920. 1930. aastatel. *23 aprill 1919 Asutav kogu-mood.põhiseaduse koostamiseks. Ips-15juuni 1920 *mitmeparteiline erakondlik süsteem-agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuslaste erakonnad. *koalitsioonivalitsus(erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse)-4-5 erakonda, tegid valitsuse moodustamisel kompromisse, mis viisidsisepingeteni, järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 21-31a valitsuste eluaeg 11 kuud. Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. 9)Iseloomusta I, II ja III põhiseadust. Ips-*kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste,
Ühiskonnaõpetus 9. klass Sektorid ja valdkonnad Sektorid 1. Esimene ehk Avalik sektor (Riigisektor) Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor Rahvastikuregister avalik sektor MTÜ Lagedi kodanikuühiskond Swedbank erasektor Läänemaa Õpilasomavalitsuste Liit kodanikuühiskond Lasteaed Karikakar avalik sektor Segakoor Kaleva - kodanikuühiskond
olukord(klassikuuluvus. Aga ka massimeedia sõnumid, perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Erakonnad e.parteid kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.Pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Koalitseenileping - valitsemisprogramm · Tegevuse eesmärk - Luua poliitikat; · Seotus ideoloogiaga Eesti erakonnad Survegruppide erinevus erakonnast: Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutavad poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkonda või Programmi ulatus valdkondi probleemi
- Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad. Esindas rikkaid taluomanikke. Soodustati suurtalusid. Liidrid Päts, Laidoner, Teemant Eesti Rahvaerakond - Lõune-Eesti rahvuslik ringkond, haritlased. Liidrid: Tõnisson, Poska, Vestholm Kristlik rahvaerakond - eraldusid rahvaerakonnast 1919. taotlesid kiriku rolli kasvu. J.Kõpp, J Lattik.. Eesti tööerakond - kuuluti tsentrisse, baasi mood. väikekodanlus. O.Strandman, J. Kukk
1. kaotsi läinud valijatearv on suur 2. majoritaarne valmissüsteem soosib suuri erakondasid, mistõttu poliitiline pluralism on parlamendist väiksem proportsionaalne valimissüsteem Eestis Hollandi, Soome, Rootsi, Eesti · Eesti näide: Riigikogus 101 liiget, valimisringkondasid on 12, seega pääseb ühest ringikonnast riigikogusse rohkem kui 1saadik. Kuna Eestis kehtib valimiskünnis (5%),siis riigikogusse pääsevad üksnes need erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% valijahäältest. Oletame, et Pärnust pääseb riigikogusse 10 saadikut IRL 20% 2 kohta ESD 10% 1 koht Kesk 50% 5 kohta Rohelised Ref. 20% 2 kohta Vene Proportsionaalse valimissüsteemi tugevused: 1. Annab väikeerakondadele suuremad võimalused parlamenti pääsemiseks, seega on poliitiline prularism riigikogus suurem 2
teemal. TEEMA: Sotesiaalne heaolu Konservatiivne Riik peaks toetama neid, kellel puudub perekond. Liberaalne Riik peaks toetaa vaid vaeseid ja puuetega inimesi. Sotsialistlik Kõik inimesed on võrdsed ja riik peaks toetama kõiki võrdselt. Kas saaks välja tuua ka mingeid konkreetsemaid ideoloogiavoole, mis antud teemaga haakuvad? 2. Missugus(t)esse erakonnaperekonda(desse) ja/või ideoloogiapärimus(tes)se liigitada Eesti suuremad erakonnad ja kuidas seda põhjendada? Reform IRL Kesk Rahvaliit SDE Rohelise d Liberaalsed ja X X radikaalsed Konservatiivsed X X X (veidike
2.5 RIIGIKOGU Parlamendi peamised ülesanded: · esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · tähtsaim ülesanne: seaduste vastuvõtmine · valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle Parlamendi õigused: · võtavad vastu riigieelarve · kontrollivad valitsuse tegevust · presidendi valimine Istungjärk- parlamendil on tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. (esimene istungjärk- jaanuarist jaanipäevani, teine istungjärk- septembrist jõuludeni. Fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadinkuühendus parlamendis.(sinna kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Riigikogu juhatuse moodustavad Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel. Riigikogu esinatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nim. valitsus-ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsemisega seotid, moodustavad oposits...
EESTI ISESEISVUMISE EELDUSED Majanduslikud eeldused: · hästi arenenud tööstus · hästi arenenud talumajandus · eestlaste osatähtsus linnades oli kasvanud Poliitilised eeldused: · olid olemas rahvuspoliitikud · olid erakonnad · autonoomia andis riigijuhtimise kogemusi · 1905. a. revolutsioon andis poliitilisi kogemusi Kultuurilised eeldused: · oli olemas oma rahvuskultuur · oli olemas rahvuslik inteligents-haritlased · oli välja kujunenud kirjakeel ja haridus oli heal tasemel Rahvusvahelised eeldused: · käimas oli I maailmasõda ja suurriikide tähelepanu oli suunatud sõjale · Venemaal oli segaduste aeg, kuna puhkemas oli kodusõda
Saksa Liitvabariik · 1945 jagati Saksamaa okupatsiooni tsoonideks > Sbr, Pr, USA, NL · Lääne Saksamaa alal tekkisid erakonnad > CDU(Kristlik-Demokraatlik Liit), CSU(Kristlik-Sotsiaalne Liit), SPD(Sotsiaaldemokraatlik Partei), FDP(Vaba Demokraatlik Partei) · 1947 kujuneb läänes ühtne majandus · 1948 rahareform läänesektoris > Berliini blokaad samal ajal · 1949 läänes parlamendivalimised + Lääne Saksa Liitvabariigi PS · Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60
Nende arvates peab riik ka juhtima majandust. See on otseselt vastuolus laissezfaire'i põhimõttega. John Maynard Keynes'i järgi nimetatakse seda arusaama keinsismiks. Tema arvates ei suuda turg kõike reguleerida ning majanduse stabiliseerimiseks on vajalik riigi aktiivne sekkumine mõjutamaks kogunõudlust. Tänapäeval on liberalismi sees valitsevaks sotsiaalliberalistlikud ideed. Ometigi ei ole klassikalise liberalismi ideid ajaloounustussse vajunud. II. Liberaalsed erakonnad Eestis Nii nagu liberaalset ideoloogiat ennast on keeruline määratleda, pole lihtne määratleda parteisid, mis selle ideoloogia ideid edasi kannavad. Tegelikult on see veelgi keerulisem -- tavaliselt ei rajane erakonnad ühel kindlal ideoloogial. Eestis on asi vägagi segane ning tuua välja missugused parteid missugust ideoloogiat esitavad veelgi raskem -- enamus tänapäeva Eesti erakondi ei ole end ideoloogiliselt määratlenud. Kõige
aga loogikaga vastuollu, sest miks peaks populaarne ja tõusuteel olev poliitiline jõud korraldama võimu saamiseks riigipöörde. 8 Vabadussõjalased oleksid võimule saanud 4 Eesti Vabariik 90: sündmused ja arengud. Koostanud Küllo Arjakas. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, c2008, lk. 105. 5 Ibid., lk. 105. 6 Ants Ruusmann. Eesti vabariik, 1920-1940: sisepoliitiline areng. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 1997, lk. 84. 7 Ibid., lk. 85. 8 Jaak Valge. Eesti Ekspress: Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret. 05.09.2008. 2 demokraatlikult ning ei saa kindlalt väita, millise suuna nad riigi valitsemises oleksid võtnud. Kaasaegsed, nagu näiteks sotsialistide liider August Rei ei osanud ka öelda vabadussõjalaste välispoliitilise orientatsiooni kohta midagi.9 Kuigi neil oli ideoloogilises plaanis ühiseid jooni
Ajutine Valitsus 15. märtsil 1917 kuulutas Venemaal moodustatud Ajutine Valitsus välja kursi demokraatliku vabariigi moodustamisele. Eestis moodustati kohe suur hulk poliitilisi parteisid. Kubermangukomissar Jaan Poska (18661920). 12. aprillil 1917 määrus Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja omavalitsuse ajutise korraldamise kohta. Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) Maanõukogus olid esindatud kõik peamised poliitilised erakonnad. Eesti peab saama Venemaa demokraatliku föderatiivse vabariigi autonoomseks osaks. Poliitilise ideaalina pidasid mõned eesti juhid (Jaan Tõnisson) silmas juba ka omariiklust ja täielikku eraldumist Venemaast. Formeeriti Vene sõjaväe koosseisus teenivatest eesti sõduritest ja ohvitseridest rahvusväeosad. 1917. aasta oktoobris haarasid enamlased võimu. Nõukogude võim natsionaliseeris pangad ja suurettevõtted. 28. novembril 1917 kuulutas Maanõukogu end
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
