Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sots...
Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nim. Kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Nt pääsevad Riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Eestis on palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. 2005.aastal kehtivate seaduste järgi on Riigikogu valimistel kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 6. Erakondade roll tänapäeva maailmas
Eraldi riigipea ametikohta selle phiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud; see on ka nimetatud phiseaduse (mis muidu oli vga demokraatlik) peamiseks veaks, kuna puudus inimene (president), kes oleks lahendanud parlamendi ja valitsuse vahelisi lahkhelisid. 1920ndail tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid valimistel tavaliselt Pllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tliste Partei. Eesti poliitilisel maastikul olid esindatud ka vhemusrahvuste (sakslaste ja venelaste) erakonnad. Erakondade rohkus ti kaasa parlamendi killustatuse ja sellega seoses probleemi ksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel kski partei ei saavutanud valimistel ainuparteilise valitsuse moodustamiseks piisavat lekaalu ning tuli moodustada koalitsioonivalitsus, kuhu kuulus tavaliselt esindajaid 4-5 erakonnast. Et ksmeelt oli valitsuses raske saavutada, viisid vastuolud sageli valit-suskriiside ja valitsuste lagunemiseni. Niteks 1921-31 oli Eestis 11 valitsust keskmise elueaga 11 kuud.
töökoha. Raha eest ei saa endale tõelisi sõpru, armastust ega sugupuud ning andeksut. Suur summa raha ei saa kunagi asendada head sõpra või perekonda. Kas raha võim on piiramatu? Raha mõju ulatub igale poole, nii poliitikasse kui ka näiteks tervisehoidu. Tänu rahale saab parandada haiguste diagnoosimist ning ravi, osta kallimat ravitehnikat, tõhusamaid ravimeid, teha taastusravi ning profülaktikat. Poliitikas mängib raha väga suurt rolli. Erakonnad kellel on rohkem raha, saavad teha endale tõhusamat reklaami, saades enam hääli kui vastased. Mõned erakonnad püüavad inimestelt hääli 5 isegi osta. Eelmisel aastal oli juttu sellest, kuidas Keskerakond püüdis inimestelt hääli osta, makstes igale inimesele, kes olid nõus nende poolt hääletama 500 krooni. Kui inimene teeb rahast endale jumala, saab sellest pahatihti aja jooksul kurat
Riigivormid Monarhia Monarhia on riigivorm, milles valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. Monarhi ei piira õiguslikud eeskirjad, ta kehtestab kõrgemat võimu riigis. Eraõiguslik iseloom- monarh seisab õiguslikult väljaspool riiki ja riigiõiguslikke vahekordi. Tänapäeval Saudi-Araabia. Kus valitseb kuningas ja kellele kuulub kõrgeim seadusandlik, täidesaatev, kohtu- ja usuvõim. Poliitilised erakonnad on keelatud ja valimisi ei korraldata. Demokraatia võimule tulekuga muutus ka monarhia iseloom- riik muutus avalik-õiguslikuks subjektiks. Riik ja monarhia on ühtsed. Monarh on riikliku võimu teostamise õiguse praktiliselt kaotanud ja täidab vaid esindusfunktsioone. Kuninga eesõigusaktid peavad saama kinnitust rahva poolt valitud valitsuselt. Riigivormina võib monarhia esineda: pärilik monarhia (dünastia), valitav monarhia,
Mina arvan, et kuigi iga inimene võiks tunda kohustust valida, ei saa seda siiski sundida, sest see oleks vastuolus demokraatlike põhimõtetega. Eestile on eeskujuks tugeva demokraatiaga riigid, nagu põhjamaad, kus valimisaktiivsus on väga kõrge. Miks siis eestis ei kasuta paljud inimesed oma põhiseaduslikku õigust valida? Ehk on põhjuseks meie poliitiline kultuur või pigem selle puudumine? Möödunud valimiste eel nägime ju iga päev, kuidas erakonnad üksteist täiesti arusaamatutel põhjustel maha tegid. Sellegi poolest püstitati viimastel valimistel rekord, mis näitab, et ehk oleme lõpuks õigel teel. Valimistel osalemist saab vaadelda kui privileegi, kuid tegelikult on tegemist ka vastutusrikka kohustusega.
Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitilised ideoloogiad jagunevad vasakpoolsuseks ja parempoolsuseks, kuid nende sisu muutub koos ühiskonnas muutuvate väärtuste ja vajadustega. Minu maailmavaatele on kõige lähedasem vasakpoolne ideoloogia, seega toetan sotsiaaldemokraate. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused,
3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale naasta 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. 5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) Sõlmiti diplomaatilised tähtsused Ühiskond Poliitilised parteid ja erakonnad. Eesti Vabariigi parlamendierakonnad: koalitsioon ja opositsioon. Filosoofia Teema: Surmanuhtlus kui karistus Näidisküsimused: Milliste argumentide tõttu pooldad/ei poolda surmanuhtlust? Kas surmanuhtlus on humaanne karistus? Materjal: http://www.hot.ee/luksfil/E/surmanuhtlus.rtf (professor Jüri Saare artikkel) Pooldan, sest 1) kõige hirmsamate ja ohtlikumate kuritegude puhul on see ainuke neile vastav
Siim Valmar Kiisler regionaalminister(siseministeeriumi juhib) Ken-Marti Vaher siseminister Hanno Pevkur sotsiaalminister Urmas Paet kaitseminister Mis on enamusvalitsus, vähemusvalitsus, üheparteivalitsus ja koalitsioonivalitsus? Peate põhjendama, millist eelistate ja miks. Enamusvalitsus-üheparteiline valitsus, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Vähemusvalitsus- mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida. Hea:Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve. Halb: seetõttu võivad tekkida kergemini vastuolud ja see on ebastabiilsem. 2. Mis on kohaliku ja mis riikliku halduse üksused? · Kohalik - maakond · Riiklik - vald ja linn 3. Kirjelda, kuidas valitakse ametisse maavanem; maavalitsus; volikogu; linnapea ja linnavalitsus?
vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Dem
sisestele probleemidele tähelepanu, mitte riigikorraldusele. Igapäeva elus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab, kuid pikemas perspektiivis sõltubs sellest ühiskonna heaolu. Suureks probleemiks on rahvale silmajäänud kulutused, mis tehakse reklaami peale erakondade poolt. Suured reklaamplakatid iga tänava nurgal ei ole kohe kindlasti odavad.Parteide salajane rahastamine on rahval suureks kahtluseks. Erakonnad saavad riigi eelarvest aastas 5,4 miljonit enda reklaamimiseks. Kahtlustati ka Lasnamäe linnaosa vanemat maksumaksja raha eest plakatite riputamist Lasnamäe kanalisse, kuid tegelikult maksis ta hoopis oma reklaamikampaania eest ise. Minu arvates on see õige, reklaam on talle endale, mitte ei too kasu rahvale. Vahel tundub, et valitsemine ei toimu rahvaga kooskõlas, vaid hoopis valitsuse ja erakondade vahel. Poliitikud on kui lasteaialapsed, kes oma tahtmise peale alustavad
Riigikogu kinnitas valitsuse, mida juhtis riigivanem. (presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad Põllumajandus +, tööstus 0 . kultuus haridus, tõlkimine, sport. Vabadussõda 11. 11 1918 Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I ms. ja okupatsiooni Baltimaades.
valitud võim ja otsest ohtu naaberriikidest pole, ent koht, kus mina elada tahaksin, omab veidi teistsugust nägu. Hindan väga usaldusväärsust ning turvalisust, kuid praegu ei tunne ma oma riigis end kuigi turvaliselt ja ei usalda ka valitsust. Muidugi ei olene kõik probleemid võimuorganite tööst ja tegemistest, ent nemad on ainsad, kellele on volitatud võimalus muuta riigis toimuvat. Kogu kisa ja kära valimiste eel on naeruväärne. Tundub, et neist vaikseimad ning vähem lubavad erakonnad on ehk kõige usaldatavamad, sest ei sea endile kättesaamatuid eesmärke. Kohati olen minagi väga äärmuslik, teen palju lubadusi, millest enamus jääb täitmata, ent ma näen seda viga ja püüan seda parandada. Kas ka Riigikogu oma iseloomu paremuse poole muuta? Eelmine talv oli mul suurepärane võimalus projekti raames elada nädal aega Rootsis, kus kogu keskkond on siin olevast palju arenenum ning rahvaga arvestavam. Rääkisin ka kohalike noortega, kes armastavad väga seal
1)Vabade valimiste toimumine(õige toimimine-mitte ainult formaalselt, vaid ka tegelikult,et tulemusi ka võimude kokkupanemisel arvestatakse) 2)võib olla küll.Nt norras:valitseb küll monarh,kuid toimuvad nii parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste valimised(vabad val.om dem.tunnuseks); lisaks on kehtestatud põhiseaduslik kord, mis mõneti riigivõimu piirab. 3)ei ole kindel tagasi. Üks sõna ei muuda midagi, kui keegi tahab ainuvalitsust moodustada.Enamustel juhtudel peab paika , nt Saksamaa Sots.dem vabariik 4)Presid.riigis valib rahvas parl. Ja presidendi, parl.riigid ainult parlamendi.Pres.riigis valib president valitsuse ja nimetab ministrid, parl.riigis valib parl.presidendi ja valitsuse. Pres.riigis on täidesaatvaks võimuks lisaks valitsusele ka president. Parl.riigis on president "sümboolne tasakaalustav jõud" Mõlema riigikorra puhul veto-õigus:õigus seadus keelata. 5)Pres. Riigis presidendi ees, parlam. Riigis parlamendi ees. 6)Maj...
Kordamisküsimused tööks: 1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid. Kolm põhinõuet: Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Vabade valimiste toimumine, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste kaitsmine. 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid. Majoritaarne enamusvalimiste süsteem, ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). +...
veebr-nov.1918 * Iseseisvusmanifest, Eesti rahvusvägi Saaremaa 1920a.Põhiseadus Sõjarevolutsiooni- maanõukogu (J.Laidoner) mäss Riigi aluseks Iseseisvuse küsimus komitee autonoomne, HÄBIPLEKK 1917. aug Erakonnad: Töö, võim Baltisakslastele, välisabi:Inglise laevastik, maaliit, ERE, Oktoobripööre (e-Balti hertsogriik) Soome, Rootsi, Usa, sõjamoon, Johann Laidoner VSDTP. Taani, Pr, Vene P-korpus raha, Päästekomitee (19
kubermanguks. 5.Kavapunktidena Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1917-1918? 29.märts 1917 Eestlaste meeleavaldus Peterburgis; 28.november 1918 Maapäev; 23.veebruar 1918 kuulutati pärnus välja Eesti Vabariik; 24.veebruaril 1918 Tehti seda ametlikult tallinnas 6.Millega paistasid silma saksa võimud Eestis 1918.a. okupatsiooni ajal? Kehtestati Eestis range okupatsioonireziim, omavalitsusasutustes anti jäme ots baltisakslaste kätte, Eesti seltsid ja erakonnad keelustati. 7.Millised olid iseseisvumise olulised eeldused? Tehti rahvussväed, Tehti Maapäev ; ärkamisaeg. 8.Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele) Inglased tulid laevastikuga ja Soomlased tulid appi ning Rootsi ja Taani Eesto noored koolipoisid ja endised ohvitserid. 9.Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Vaesed ei saanud punaste käest maad. 10.Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i?
Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid Diktatuuridega võitlemiseks loodi Rahvusrinne, kuhu Sõe asemel vedelkütus koondusid pahempoolsed Välismaised toorained erakonnad Suleti kaevandusi Tunduvalt vähem kolooniaid Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas. Mis on demokraatia? Demokraatia mõiste- rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. Demokraatia on rahvavõim. Demokraatiat iseloomustavad: Rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises Kodanikuvabadus Sõnaõigus Valikuvabadus Kodanikuõigused
2. Demokraatia näib liiga aeglasena 3. Majanduspoliitika muutumine tehokraatlikuks 4. Populistlikud otsused 5. Võimalikud rahvuskonfliktid 6. Endise väärtussüsteemi purunemine Ühiskonna sektorid 1. Sektor AVALIK SEKTOR: a) Riigiasutused b) Omavalitsused c) Avalik-õiguslikud asutused 2. Sektor ERASEKTOR FIE, OÜ, AS 3. Sektor KODANIKUÜHISKOND- omaalgatus, seltsid, kogudused, MTÜ, erakonnad, seltsing, SA Ühiskonna kihistumine Kuidas jagatakse? Majandusliku rikkuse alusel: Kõrgklass- kõige rohkem majanduslikke võimalusi Keskklass Alamklass Väärtushinnangute alusel: Eliit Mass Sotsiaalne mobiilsus- ühest klassist teise jõudmine Sotsiaalne staatus- hinnanguline jaotus, kellena end tunned Omistatud staatus- ette antud Omandatud staatus- saavutanud ise Sotsiaalne roll
Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud
Eesti 20. sajandi I pool 1905.a. puhkesid kogu Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused; need rahutused, mis hõlmasid ka Balti kubermange (st. ka Eesti ala) on saanud koondnimetuse 1905.a. revolutsioon. Revolutsiooni puhkemist kiirendas Venemaa kaotus Jaapanile 1904-1905 toimunud sõjas. Revolutisooni tulemusena lubati Eestis tegutsema hakata parteidel. Eestis kujunesid välja mõned vaskpoolsed ja liberaalsed erakonnad. Eestlased said 1905. aasta revolutisooniga esimese tõelise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Teatud edu saavutasid eestalased ka kohaliku omavalitsuse tasandil eestlaste kontrolli alla läksid paljud linnaomavalitsused. Eesti Vabariigi iseseisvumisprotsess: Eesti iseseisvumise eeldused: 1. Kultuurilised eeldused: · kirjakeele ühtlustumine · eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik · rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks
*Presidendil ei ole ainuvõim, tema kõrval on seadusandlik võim. *NT. USA POOLPRESIDENTALISM *President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. *NT. Soome, Prantsusmaa, Venemaa Parlament - Seadusandlik võim *Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. *Komisjonid: parlamendi tööorganid. *Koalitsioon: moodustub parteidest, kes kuuluvad valitsusse. *Opositsioon: erakonnad, kes ei kuulu valitsusse, nende kohustus on kritiseerida valitsuse ettepanekuid. *Fraktsioon ehk saadikurühm: ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt ühe partei liikmed. Seadusandlik võim Eestis: *Riigikogus 101 liiget *Valimine proportsionaalsuse põhimõttel 4 aastaks. *Kandideerida saab 21-aastane Eesti kodanik. Valitsus - Täidesaatev võim *Koosneb peaministrist ja ministritest. *Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi.
I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4
peaministriks. e)seadus ja täides võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses 2)Seadusandlik võim e parlament- Ülesehitus: a)Ühekojaline- Eesti Vabariik b)kahekojaline *ülemkoda- aadlikud, vaimulikud, sünnipäraga inimesed, kõrge ametikohaga *alamkoda- linlaste esindajad, alamate astmetega vaimulikud valitakse * saks, vene Erakondlik jaotus: a) koalitsioon- nee parteid, kes kuuluvad valitsusse b)opositsioon- erakonnad, keda ei ole kaasatud valitsusse, kristiseerivad valitsuse ettepanekuid ja pakuvad neile alternatiive c)fraktsioon- 5st saadikust saab moodustada, võivad olla erinevast erakonnast d)töörühmad- komisjon e)alatised komisjonid- keskenduvad ühele valitsemisalale /parlamendi tööd juhatab esimees ehk spiiker Ülesanded: a) seadusandlu- algatab, menetleb ja võtab vastu seadusi b) esindab rahva tahet c) kontrollib
Juhatus Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid (10): keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon Fraktsioon e. saadikurühm erakonna parlamendiesindus Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Opositsioon erakonnad, kes pole valitsusega seotud PRESIDENT Eesti riigipea, valib Riigikogu või valimiskogu Ülesanded: · Esindada EV rahvusvahelises suhtluses · Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused · Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid · Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president · Olla riigikaitse kõrgeim juht
Teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule(kui näit. Ühe partei poolt hääletab 11% valijatest, kuulub talle 100-kohalises parlamendis 11 saadikukohta. Selle süsteemi puhul ei käi valimisvõitlus mitte üksikute kandidaatide, vaid erakondade vahel. Valimistel osalemiseks koostavad erakonnad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused: 1. kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti 2. valijahääli kantakse ühelt kandidadilt teisele üle. Võib juhtuda, et hääl ei lähegi soovitud inimesele, vaid mõnele teisele sama partei nimekirjas kandideerinule 3. parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud
riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Minuarvates oli Saksamaal kehtestatud liiga ranged reeglid ja korraldused ning Natsionaalsotsialistidel olid koguaeg ühed ja samad seisukohad , et Saksamaa peab olema koguaeg kõige suurem ja tugevam riik , valitsejaks peab saama aaria rass ning et kord oleks majas . Rahval sõnaõigus puudus , mis tegi asja hullemaks .
Togo Vabariik Togo(ametlikult Togo Vabariik) on riik Lääne-Aafrikas. Piirneb läänest Ghanaga, idast Beniniga ja põhjast Burkina Fasoga. Pealinn Lomé asub lõunas, Guinea lahe ääres. Togo pindala on umbes 57.000 ruutkilomeetrit. Ametlik keel on prantsuse, kuid ka palju muid keeli kõneldakse Togos. Ligikaudu pool elanikkonnast elab alla rahvusvahelist vaesuspiiri. Tähtis majanduse osa on põllumajandus. Algselt Prantsusmaa koloonia Togo iseseisvus 27.aprillil 1960. Kindral Gnassingbé Eyadéma viis 1967.aastal läbi eduka sõjalise riigipöörde, mille järel sai ta presidendiks. Ta oli Togo diktaatorist riigipea kuni oma surmani aastal 2005, olles sellega ühe pikima ametieaga president. Samal ajal kui teised isehakanud valitsejad Aafrikas pooldasid mitmeparteilist demokraatiat, eelistas Eyedema endiselt totalitaarset riigikorda oli ainult üks partei. Togos oli palju siseriiklike probleeme. Näiteks, 198...
sõltub piirkonna hääleõigluslik kodanike arvust. Seega on kõik võrdselt jagatud ning iga valija hääl on sama kaalukas. Arvan, et see on kasulik ka sellepärast, et näiteks piirkonnad, kus elab palju teisest rahvusest Eesti Vabariigi kodanikke, ei saaks liiga palju sõnaõigust näiteks mõne väikese Eesti maakonna üle. Positiivseks pean ka seda, et parteidel on võrdsemad võimalused saada parlamendis kohti. Kui majoritaarses valimissüsteemis, kus saavutavad võimu üldjuhul suured erakonnad, siis Eestis oleneb see siiski erakonnast endast, tema ideoloogiast ning mainest ühiskonnas. Arvan, et on hea, kui Riigikokku kuulub pigem erinevate inimeste huve kaitsvad liikmed, kui kõik ühemeelsed, sest sel juhul on kaitstud paljude erinevate inimeste huvid. Tegelikult arvan siiski, et Eestis ei tuleks valimissüsteemi muuta. Me oleme veel üpris noor demokraatlik riik ning meil on vaja aega, et seda oma ühiskonnas lihvida. Väikseid muudatusi
Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? 12. A Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitilised ideoloogiad jagunevad vasakpoolseteks ja parempoolseteks, kuid nende sisu muutub koos ühiskonnas muutuvate väärtuste ja vajadustega. Minu maailmavaatele vastab tsentrism. Tsentrism on poliitikas erinevate maailmavaadete kogum, mida iseloomustab mõõdukus ja kui vaadelda tsentristlikke erakondi, siis poliitilisel spektril jäävad nad vasakpoolsete ja parempoolsete
12. DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. I Demokraatia levik. · demokraatlikud riigid sõjas edukad uued riigid (n. Eesti) võtsid ka demokraatliku korra; · õiguste laienemine endiste demokraatlike riikide sees valimisõiguse andmine töölistele ja naistele; Samas demokraatiat alles õpiti: · loobuti presidendi ametist, kes tasakaalustaks parlamendi ja valitsuse suhteid; · valimistele ja parlamenti said liiga väikesed erakonnad, liiga palju erihuvisid; Peamised ideoloogiad: KONSERVATIIVID hindavad läbiproovitut, traditsioonide hoidmist, lisaks vaba turgu; (N: Inglise konservatiivid, USA vabariiklased) SOTSIAALDEMIKRAADID eesmärgiks ühiskond, kus elanike vahel pole suurt majanduslikku ebavõrdsust; Selleks riigi suurem sekkumine majandusellu (N: kõrgemad maksud, et aidata abivajajaid), reformid; (N: Inglise Leiboristlik Partei) II USA Kiire areng sõja järel, nn
Iga vähegi tublim atleet saab riigilt stipendiumi näol toetust. Samuti makstakse tiitlivõistlustelt medaliga koju naasnud spordimeestele või naistele üüratuid autasusid. Seda kõike juhib ja korraldab poliitika. Kui linn maksab olümpiavõitjale suure preemiasumma, on selle taga poliitilise üksusena linnavalitsus. Eestis on peagi tulemas riigikogu valimised, mis sarnaselt kõigile eelmistele kergitab taaskord küsimuse : ,,Kas üldse on piir spordi ja poliitika vahel?" Erakonnad meelitavad enda ridadesse üha enam sportlasi, kes neile peibutuspartidena hääli koguvad. Nii näiteks võib Keskerakonna nimekirjast leida Ksenija Balta ja Andres Operi, kodukandist meenub esimesena käsipallur Olari Paumets. Tõsi on see, et tänapäeval enam poliitikas ilma rahva poolt armastatud sportlasteta läbi ei löö. Seega, sport trügib üha enam poliitikasse; kas ka vastupidi? Konkreetne piir nende
Eesti on viimaste aastatega palju edasi arenenud ja üritanud oma kultuuripärandit säilitada. Eesti riik on eestlasele tähtis. Sellepärast oleme me ka valmis seda iga hinna eest kaitsma. Kui 1918 aastal, 24. veebruaril kuulutati välja Eesti Vabariik andis see eestlastele usku, lootust ja eelkõige enesekindlust, võit Vabadussõjas tõi meile meie kõige tähtsama-oma riigi. Meil on isamaaluule, isamaalaulud, isamaalikud erakonnad. On emakeelsed kõrgkoolid, uurimisinstituudid, teaduskeskused ja olümpiavõitjad. Meil on rahvuslikud aated, rahvuslik võitlus, ärkamised, märkamised, isamaalisus. Ma olen sündinud Eestis, ma elan Eestis, ma olen Eesti kodanik, ma olen Eesti rahvusest ja tean Eesti traditsioone ja tavasid. Mina arvan, et ,,Eestlane olla on uhke ja hää".
Demokraatia kriisi põhjused: 1.Majanduslikud raskused. Diktaatorid lubasid majandust parandada. 2.Muutused ühiskonnas. Tekkisid uued valijaterühmad, keda oli lihtne ära kasutada. 3.Pettumine Versailles' süsteemis. Poolehoiu said need, kes lubasid ebaõigluse rahvale heastada. 4.Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakonnad mustasid üksteist. Autoritaarses diktatuuris on võim ühel inimesel. Diktaator muudab seadusi oma suva järgi. Totalitaarses on ühe isiku või rühma käes ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Inimeste elu on täielikult reeglitele allutatud. Rikutakse inimõigusi. Kolmas Riik - natsiliku Saksamaa nimetus. Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Holokaust - juutidevastane terror, juutide laushävitamine. Natsionaalsotsialism - natsism - äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal
EESTI VALIMISÜSTEEM Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt nii palju hääli, nagu seaduses on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nim. kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Nt pääsevad riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt viis protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel on kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel
VALIMISPROGNOOS Merilin Aavik 12ü 1. Üleriigilised tulemused 1. Pakun et erakondadest saab riigikokku: Reformierakond (31 kohta) , Keskerakond (25 kohta), Sotsiaaldemokraatlik erakond (20 kohta), samas võiks ka saada Isamaa ja Res Publica Liit (20 kohta) , Eestimaa Rahvaliit (3 kohta). PÕHJENDUS: Need erakonnad on olnud aastaid juba riigikogus, ning vaevalt see ka muutub. Ja kohtade arvu vaatlesin eelmiste valimistega ning uurisin nende erakondade valimis populaarsust. 2. Üksikkandidaadid. Leo Kunnas ( Harju, Rapla) ja Andreas Reinberg ( Järva, Viljandi) 3. Edgar Savisaar, Andrus Ansip ja Sven Mikser. Arvan, et just need isikud võivad saada kõige rohkem hääli, kuna nad on erakonna liidrid ning liidrid saavad tavaliselt
Nõukogude Liidus oli totalitaarne diktatuur. Diktatuur kujunes seal välja aastate vältel. 1918. aasta jaanuaris saadeti laiali Asutav Kogu ning mõne aasta jooksul saadeti laiali ka kõik teised parteid. 1936. aastal väljakujunenud põhiseadusega kehtestati lõpuks ka Nõukogude Liidus üheparteisüsteem. Saksamaal algas diktatuuri teke sellega, kui 1933. aastal oli Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Selle tagajärjel saadeti kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei laiali ning kehtestati üheparteisüsteem. Keelati ära kõik ametiühingud ning Hindenburgi surmaga sai Adolf Hitler füüreriks ehk diktaatoriks. Suurbritannias säilis demokraatia tänu sellele, et riigil oli rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust ning nad ei lasknud diktatuuri tulemisega seda mõjutada. Lisaks säilis demokraatia ka Prantsusmaal, kus ei saanud kiidelda sama pika demokraatia ajalooga nagu inglased, kuid sealne
välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid,küüditamine),sala ja julgeoleku teenused-NKVD enne GPU Demokraatlike õiguste rikkumine. 2. Nimeta Mussoliini õpetuse põhi seisukohad. Rahvus on kõige tähtsam, kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele,rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 3. Ümberkorraldused Saksamaa sisepoliitikas pärast natside võimule tulekut. Kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Keelati ametiühingud.Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega.Taheti rassilist puhtust.Jälgiti , et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi.Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu.Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine ja 1935.a jõustus mitu seadust, millega piirati juutide õiguseid.Need juudid kes ei jõudnud riigist lahkuda saadeti
jagunevad parteide vahel võrdeliselt valimisnimekirjade üleriigiliselt antud häältearvuga. 4. Avatud nimekiri-iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber (suurema toetuse pälvinud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. (Soomes, Lätis) Suletud nimekiri- erakonnad on ise kandidaadid oma erakonna valimisnimekirjas reastanud ning valija saab hääletada vaid parteinimekirja kui terviku, mitte enam üksikute kandidaatide poolt. Suurem tõenäosus on valituks saada neil, keda partei on nimekirjas ettepoole pannud. (Hispaanias, Portugalis) Valimiskünnis-paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel valimistel koguma, et üldse saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle
esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Erineva ulatuse ja kestvusega aktsioonid jätkusid läbi kogu kevade ja suve, suurim poliitiline väljaastumine leidis kogu Eestis aset 1. mail. Pärast Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti avaldamist 17. oktoobril 1905, asutati Eestis esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Sisuliselt olid peaaegu kõik eesti erakonnastunud või erakonnastumata poliitilised voolud ja liikumised valitsusega opositsioonis. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti
tänulik selle eest. Tegelikkuses on arstid samuti inimesed ning neil on sarnased probleemid kui teistel lahkujatel ja mina leian, et ei tohiks ka neid hukka mõista. Ometigi ma mõistan, et tööjõuliste noorte ja spetsialistide lahkumine mõjub riigile väga halvasti aga mida selleks siis ette võtta, et inimesed tahaksid siin riigis elada ja töötada ja oleksid selle juures veel rahul ja õnnelikud? Enamasti on enne riigikogu valimisi erakonnad eitanud sellise probleemi olemasolu oma programmides. Siiski tundub, et paljud valimislubadused käivad noorte ja tööliste kohta. Lubatakse paremat palka, rohkem töökohti, paremaid töötingimusi, paremat haridust ja nii edasi. Erakonnad justkui näitavad välja, et olukord on kontrolli all ja probleemi pole ning seda selleks, et võita valijate hääli. Valijatele peaks jääma mulje, et kõik on niigi hästi aga just teatud erakonda valides saaks veel paremini
usa Prast saksamaa alistumist teises maailmasjas jagasid vitjad selle neljaks: lne osad: usa, suurbritannia, prantsus ja ida: nukogude sjaveline juhtkond. Vitjate eesmrk oli saksamaa denatsifiseerimine - natsismi vljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid lesaksamaalised poliitilised erakonnad. Lnepoolsete alade hendamine ning majanduse taastamine algas 1947 aastal htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid lne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus.
1918. aasta novembri lõpus algas Eesti Vabadussõda (liitlased soomlased, Entente riigid, vene valged, vastased vene punased, baltisakslased). 2. veebruaril 1920 sõlmiti Venemaa ja Eesti vahel Tartu rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti riigi olemasolu ning loobus vabatahtlikult Eesti aladest ja õigustest sellele alale. 23. aprillil 1919 tuli esimest korda kokku Eesti Asutav Kogu. Enamlased valimistel ei osalenud. Enamuse saavutasid vasakpoolsed erakonnad. Asutav Kogu võttis 1919. aasta oktoobris vastu maaseaduse ja 1920. aasta juuni keskel põhiseaduse. Asutava Kogu esimees oli August Rei ja valitsusjuhiks valiti Otto Strandman. Maareformi seadus nägi ette mõisate võõrandamise ning Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise. Loodi riiklik maafond, millest lubati anda maad vähese maaga või maata talupoegadele. Eelistatud olid Vabadussõjas osalenud, lahingutes silma paistnud ja haavata saanud sõjamehed või Vabadussõjas langenute perekonnad.
· Raadio leiutamine ja esimene transatlantiline radiosignaal. · Esimene tumm kino · Esimene lend lennukiga Kitty Hawk · Panama kanali loomine · Esimese allmaaraudtee loomine · Plastmassi leiutamine · Venemaal valmib Trans-Siberi raudtee · Henri Ford loob oma kuulsa T-mudeli · Robert Peary esimesena jõuab põhja-poolusele · Picasso algatab kubismi 20. sajandi alguseks on tekkinud sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad, mis esindavad töölisi. 20. sajandi algusele on ka iseloomulik teiste riikide koosseisus olevate väikerahvaste eneseteadvuse tõus ja eraldumine senistest riikidest. See jõudis lõpule Soomes, Tsehhis, Slovakkias, Horvaatias ja Baltimaades ning üsna kaugele Ukrainas ja Valgevenes. Kultuurielu kiiret arengut oli tunda kõikjal, kuid teistest paistsid rohkem esile Venemaa ja Hispaania: Venemaal - nn hõbeajastu kirjandus (Aleksander Blok, Andrei Belõi, Dmitri Merezkovski jm)
linnapargid, einelauad, kokteilibaarid, ööklubid ja teised meelelahutusasutused · Madridil on tähtis koht Euroopa kultuurielus tänu oma suurepärastele muuseumidele, nt Prado muuseum · Üks vanimaid traditsioone on tants ,,Flamenco" mida tantsitakse baarides, klubides, tänavatel jne https://www.youtube.com/watch?v=XNhfV_53W7A · Talvel korraldatakse jõululaat mis kestab 2-3 päeva ja inimesed on riietunud kostüümidesse Poliitika ja erakonnad · Hispaanias on parlamentaarne monarhia · Seaduseandlik võimuorgan on kahekojaline parlament mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast ning 226 liikmelisest ülemkojast · Kõrgeim kohtuorgan on riigikohus · Linnavolikogu koosneb viiekümne seitsmest liikmest kellest üks on linnapea · Madridis on palju erinevaid erakondi · Erakond Podemos · Erakond Ciudadanos · Sotsialistid · Liberaalid
4. reaganoomika ....5... noorte protestiliikumine 1960.-1970.ndail 5. hipid ....... neegriliikumise juhtiv tegelane 6. Greenpeace ....... Rahvusvaheline Valuutafond ....6... rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon 2. Milline oli Soome majandus pärast II maailmasõda? see oli suhteliselt kehv, Soomel kulus palju aega enne kui saavutati sõjaeelne tööstus ja majandus tase. 3. Millised olid SLV peamised erakonnad? Konservatiivne Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba demokraatlik partei 4. Milline oli USA välispoliitika 1950.-1960. aastail? peamisteks eesmärgikideks oli lääne demokraatia tugevdamine ning kommunismi leviku piiramine. 5. Võrdle USA ja NSVLi arengut majanduses, sõjanduses. majandus sõjandus USA Väga tugev majandus, Võga suured kulutused
aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee). Kuid uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) , pealinnaks Moskva. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude
See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Välisteguritest oli oluliseks abiks eestlaste iseseisvumisele kriitiline olukord naaberriigis Venemaal. Venelased polnud rahul enda võimuorganitega ning seal toimusid pidevalt rahutused ning rahvaülestõusud. Erinevad erakonnad üritasid võimu haarata. Kõik see segaduste aeg kulmineerus tsaarivõimu kukutamisega. Eestlaste jaoks tähendas see aga seda, et enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte aga meie tegevuse kontrollimiseks. Samuti olid Vene väed nõrgenenud peale Esimsest maailmasõda, kuna suur hulk sõjaväelastest sai surma, olid haavatud või sandid. Eestlastele tuli kasuks ka NSVLiidus vastuvõetud ,,Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon"
Esindusdemokraatia- valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Kodakondsus- inimese õiguslik seos oma riigiga, selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Valitsuskoalitsioon- erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks. Opositsioon- parlamendi erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja kelle ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda välja uusi lahendusviise. Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament, rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja. Lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust.
Peamine nõrkus Eesti demokraatial on väga suur korruptsioon. Korruptsiooni märkamise indeksi tabelis on Eesti 32. kohal (kõige väiksema korruptsiooniga riigid on tabeli eesotsas). Selle tabeli järgi on isegi riikides nagu Katar ja Botswana vähem korruptsiooni kui Eestis. Üheks miinuseks võib veel lugeda seda, et kõik kandideerijad ei ole võrdsed. Suurtel erakondadel on raha rohkem ja nad saavad korraldada mahukaid reklaamikampaaniaid. Selle tõttu saavad väiksemad erakonnad ja üksikkandidaadid valdavalt vähem hääli, kuna valijad on mõjutatud kõiksugu reklaamide poolt ja ei pruugi valida ratsionaalselt. Kolmas kindel nõrkus on see, et valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased Eesti Vabariigi kodanikud, sest kõik ühiskonna liikmed ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsusi ühikonna üldiste huvide ja heaolu suhtes. Teisiti öeldes, mõningad ühiskonna liikmed ei pruugi olla piisavalt haritud või laia silmaringiga ja mõni näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
