Mina ja demokraatia (1)

Koostaja :
Juhendaja :
Teema:
Demokraatia on rahvavõim ja kuna mina olen osake sellest, puutun ma sellega kokku sama palju kui ülejäänud lihtrahvas . Kuna olen hiljuti 18. aastaseks saanud, siis nüüd on mul ka täielik õigus osa võtta riigikogu valimistest. Ma saan hääletada endale sobiva erakonna eest. Erakonnad reklaamivad ennast juba aegsasti enne valimisi, nad kõik toovad välja enda tugevamad trumbid, millega rahvast enda poolt panna hääletama. Lubadused, mis meile kõik kokku lubatakse, on üks ahvatlevam kui teine, kuid aeg on näidanud, et erakond mis võidab ei täida enda lubadusi ikka. Valimised võitnud erakond leiab mitmeid põhjuseid, miks mitte neid täita, algab kõik lihtsalt lubaduste edasi lükkamisega.
Minu jaoks on reklaamidega lehvitamine ja demokraatia ära moosimine täielik ajaraiskamine. Selle asemel et anda üüratuid lubadusi ja reklaamimisele palju raha raisata, võiksid erakonnad ennast rohkem tõestada ning ilma peale pressimiseta lasta rahulikult rahval hääletada enda meelejärgi. Samuti võiks raisatud raha eest midagi hoopis kasulikumat teha hoopis mingites muudes valdkondades.
Demokraatias esineb väga palju erinevaid isikuid ja sellepärast on ka väga mitmesuguseid soove. Valimistel enim hääli saanud erakond küll võidab, sellepärast et on saanud kõige rohkem hääli, kuid samas jäävad rahuldamata nende inimeste soovid, kelle erakonda ei valitud. Alati on ju ühiskonnas erinevaid arvamusi ja sellepärast pole võimalik luua ka ideaalset riigikorda, mis kataks kõigi vajadused. Minu arust võiks selle lahenduseks olla see, et igast erakonnast on kasvõi mõni valitseja, siis oleks mitmekesisust.
Kuigi demokraatia on riigivõim, pole võim tegelikult sugugi mitte rahva käes. Peale valimiste pole rahval muuks üldse mingit õigust. Ainuke asi mida saab demokraatia teha on valitsuse suunamine ja seda hääletuse teel. Näiteks Euroliitu astumise kohta küsiti rahva arvamust ja kuna rahvas oli sellega nõus siis see samm ka tehti.
Suures plaanis on tegelikult Eesti riigis ja Euroopas demokraatias osalemine suhteliselt raske. Lihtsam on rääkida demokraatiast, mis saab alguse juba näiteks koolist. Valitakse klassivanem , kes hakkab vastutama klassi heaolu eest ja võtab vastu suuremaid ja tähtsamaid otsuseid, seda kõike aga loomulikult ülejäänud klassiga nõu pidades. Valimised on nagu ikka, enim hääli saanud õpilane saab klassivanemaks.
Samuti on vähem tähtsad, kuid siiski olulised demokraatlikud asja ajamised näiteks nn. „külakoosolekud“. Seal saavad kohalikud enda arvamust avaldada ja arutleda selle üle, kuidas endi elu paremaks muuta. Samuti saadakse seal üheskoos ja hääletuste teel lahendatud pinnale kerkinud mured.
Minu arust on väga positiivne, et Eestis arvestatakse ka demokraatlikkust. On väga oluline, et oma riigi rahvas saab ka enda arvamusi avaldada ja nii, et nende ettepanekuid ka valitsuse eesotsas kaalutakse. Kindlasti on leidub ka selliseid riike, kus kogu riigi asjad korraldatakse ära nii, et asjaosalised, ehk selle riigi kodanikud ei teagi asjast midagi. Ma arvan et demokraatia paneb end maksma seal ainult mässamiste ja rahutustega, kui sellegagi.