Demokraatia ja Diktatuuri võrdlus tabelina (2)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Demokraatia ja diktatuuri võrdlus

Demokraatia ja diktatuur Võrdlustunnus Demokraatia Diktatuur Iseloomutunnus ja Rahva määrav osa Võim on koondunud iseloomulikud jooned ühiskonna tähtsamate ühe isiku või rühma küsimuste kätte, seadusi lahendamises, muudetakse oma suva kodanikuõiguste ning järgi, rahvas ei osale kodanikuvabaduste riigi juhtimises. olemasolu

Ajalugu

11

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine ­ Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos ­ Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.  KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu

Ajalugu

2

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

reoaratsioonikoormat ning pikendada maksete tasumise tähtaega ning andes Saksamaale reparatsioonide maksmisekslaenu, mis elustas Saksamaa majandust, Westminsteri statuut (1931) ­ Suurbritannia parlamendis vastu võetud seadus, mis tunnistas dominioonid, näiteks Kanada ja Austraalia, Briti impeeriumis sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. diktatuuri tekke põhjused ­ poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, aeglane areng, demokraatia süüdistamine riigi hädades, mittedemokraatlike liikumiste teke (kommunistlik, fasistlik, natsionaalsotsialistlik), demokraatlike traditsioonide nõrkus, soov stabiilse juhtimise vastu suurenes, majandusraskused, pettumine Versailles´ süsteemis, pettumine demokraatlikus riigikorralduses, uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu, mis aitas kaasa manipuleerimisele, valitsuste kiire vaheldumine, diktattuuri juhid pidid probleemid lahendama.

Ajalugu

2

doc

Demokraatia, diktatuur, kommunism

Demokraatia: 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2. 1920-30ndail olid tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 3. Liberalism-liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism-konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid-nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid. Rikastele suuremad maksud ja seda raha tuleks kasutada kõigile võrdsete tingimuste loomiseks. 4.Tähtsamad olid kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunism oli hirmuvalitsemine mille eesmärk oli hävitada rahvavaenlased ja anda võim vaestele. Fasistid ja natsionaalsotsialistid oid sammuti hirmuvalitsemise poolt. Nemad aga ülistasid oma rahv

Ajalugu

1

docx

AJALUGU pt 3 ja 3A, 9.klass

Sp nim seda ka mõnikord Weimari Vabariigiks See põhiseadus tagas kodanikele põhilised vabadused ja õigused. Saksas tegutses palju erinevaid erakondi,ametiühinguid ning teisi organisatsioone. 1924'ni oli Saksa täielikus kaoses, ning ka terav võitlus erakondade vahel. Elavnes Natsionalistliku Saksa Töölispartei tegevus. Erakond loodi 1919.a kuid oli vp keelatud, sest natsid üritasid sooritada riigipööret, nad võitsid üha rohkem poolehoidu. 1920.lõpp ja 30.a algusasendus demokraatia diktatuuriga paljudes Eur riikides: Ungaris, Bulgaarias, Kreekas,Jugoslaavias,Hispaanias,Portugalis. 1934.a 12.märtsil Eestis Konstantin Päts riigipöörde ning algas diktatuur- vaikiv ajastu SUURBRITANNIA- prst I ms polnud enam juhtiv rahandus-tööstusriik. Suur tööpuudus. Raskeks koormaks sai võlg USA'le. Põhilisteks väljaveoartikliteks olid kivisüsi, riie,masinad. Sisse veeti toiduaineid ning muid põllumajandussaadusi,tööstusele vajalikku toorainet: rauamaaki,puitu,puuvilla

Ajalugu

4

doc

Demokraatia

AJALUGU 1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid.

Ajalugu

1

doc

Demokraatia Euroopas 1920 - 1930

Demokraatia 1920.- 1930 Demokraatia laienemine 1) Kaotati tsensused 2) Uued iseseisvunud riigid, valivad demokraatliku korralduse. Iseloomustavad tegurid: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ja kodanikuõiguste olemasolu. Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see, mis oli ammu juba proovitud,

Ajalugu

3

doc

Diktatuurid Euroopas

õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ja nende ohverdamine on riigi ja rahvuse nimel õigustatud. - Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ning mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. - 1921 saavutas parlamendivalimistel võidu fasistlik partei - 1922 määrati Mussolini peaministriks. Valitsuses oli ka teisi erakondi ja väliselt säilis demokraatlik riik - 1925 kehtsestati üheparteisüsteem: algas fasistliku diktatuuri kinnistamine  - võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler ­ 1889-1945 sündinud Austrias- füürer- al. 1921 NSDAP juht, al 1933 riigikantsler, al 1934 Saksa valitsusjuht ja riigipea. Pärast hitleralste mässukatset 1923 pidi veetma aasta vangis, kus kirjutas raamatu 'Mein Kampf'. Sõdis I m.s. Tegi Berliinis enesetapu.

10.klassi ajalugu

Kommentaarid (2)