50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Paiba
Õppematerjali autor
Eesti iseseisvumine § 21 EESTI ESIMESE MAAILMASÕJA EEL majandus tööstus kaubandus kultuur Posit muutused: Posit: · Asutati · 1905 Noor-Eesti · Maad said · Raudteed mitmeid · 1906 ENKSTG osta need, · Sadamad ühistuid · 1907 EKS kes jaksasid · Vabrikud · Tartu Eesti · Emakeelsed Laenu- ja koolid Hoiuühistus · Üliõpilaste arv viiekordistus · Üliõpilasseltsid · Eesti keel arenes
See aitas võidelda ,,kohalike" enamlastega edukamalt kui varem. Traagilisemalt kujunes Saaremaa mäss 1919. aasta veebruaris. Saarlased olid pikemalt äralõigatud mandrist ja vaeveldes majanduslikes raskustes olid vastuvõtlikumad enamlaste propagandale. Enamlastel õnnestus provotseerida mass mobiliseeritavate hulgas. Olles saavutanud rea võite enamlaste üle nii rindel kui ka tagalas, pidas valitsus vajalikuks kokku kutsuda Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. 1919. aastal toimusid Esimese Eesti Parlamendi valimised. Valimiste edu saavutasid pahempoolsed erakonnad. Asutava kogu uueks juhiks valiti A. Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman. 1919. võeti vastu maaseadus ning 1920 juuni keskel põhiseadus. Eesti vägede suurpealetung Kindlustamaks Eesti julgeolekut, otsustas vägedejuht kanda lahingutegevuse Eesti pinnalt välja. Esimesena laks maikuus pealetungile Vene Põhjakorpus. Punaarmee madala
Pärnu Merekool Eesti iseseisvumine 1917-1920 Uurimistöö ajaloos Koostaja Sten Lelov Õpperühm 25LM Juhendaja Felix Krapp Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas....................................................................
olematuks. - Eesti sai osa Venemaa kullavarudest (15 milj kuldrubla). - Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. - Venemaa saatis laiali eesti kommunistlikud väeosad. - Venemaa pidi tagastama Eestist I maailmasõja ajal välja veetud kultuurivarad ning lubas tulevikuks soodsaid majanduslepinguid. 5. Kontrolltöö ,,Esimene maailmasõda" teemad ja mõisted: 1) Esimene maailmasõda: sõja põhjused ja ajend; sõdivate koalitsioonide koosseis ja suurriikide sõjaplaanid; sõjategevuse üldiseloomustus lääne- ja idarindel; I maailmasõda kui moodne sõda; sõja mõju majandusele; sõja lõpp ja tulemused. 2) Revolutsiooniline kriis Venemaal ja Saksamaal: monarhia kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine; Ajutise Valitsuse tegevus Venemaal ning
olematuks. - Eesti sai osa Venemaa kullavarudest (15 milj kuldrubla). - Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. - Venemaa saatis laiali eesti kommunistlikud väeosad. - Venemaa pidi tagastama Eestist I maailmasõja ajal välja veetud kultuurivarad ning lubas tulevikuks soodsaid majanduslepinguid. 5. Kontrolltöö „Esimene maailmasõda” teemad ja mõisted: 1) Esimene maailmasõda: sõja põhjused ja ajend; sõdivate koalitsioonide koosseis ja suurriikide sõjaplaanid; sõjategevuse üldiseloomustus lääne- ja idarindel; I maailmasõda kui moodne sõda; sõja mõju majandusele; sõja lõpp ja tulemused. 2) Revolutsiooniline kriis Venemaal ja Saksamaal: monarhia kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine; Ajutise Valitsuse tegevus Venemaal ning
Ajaloo kontrolltööks kordamine Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool. Hukkus 10 000 ee
Neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, mida esialgu juhtis tuntud kooli- ja
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid