Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? (0)

Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Artur Sepp
Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu nind eksisteerivad demokraatlikud vabadused.
Itaalias kehtestati fašistlik diktatuur järgevatel põhjustel: Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest . Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid . Sellises olukorras kerkis Itaalias esile fašistlik liikumine (eesotsas oli Benito Amilcare Andrea Mussolini), mis ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Fašistid hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma. Nende liikmed kandsid tunnusena musta särki ja neid hakati kutsuma mustärklasteks. Mustsärklased korraldasid kokkupõrkeid kommunistide ja nende toetajatega, võitlesid kurjategijatega.  Mõne aastaga likvideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse ning temast sai Euroopa esimene diktaator . 
1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fašistid), Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. 
1914. aastal alanud esimene maailmasõda põhjustas Venemaa sisemise kokkuvarisemise. 1917. aasta veebruarirevolutsooni käigus kukutati võimult Romanovite dünastia. Keiser Nikolai II loobus troonist ning võim läks ajutise valitsusele. Sama aasta sügisel kukutasid enamlased oktoobripöörde ajal ajutise valitsuse ninga alustasid nõukogude riigiaparaadi rajamist . Uue riikluse tegelikuks võimukeskseks sai Vladmir Lenini juhitud kommunistlik partei. Uus võimustruktuur põlistus järk-järgult. Mõne aasta jooksul likvideeeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem! Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) ning pealinnaks Moskva . 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ( NSVL ).
Kommunistide põhivaenlaseks kujunes 1919. aastal loodud Saksa töölispartei, mis üsna pea nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Natside juhiks sai Adolf Hitler . Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmi, mille liikmed kandsid pruuni särki. Pruunsärklased korraldasasid rünnakuid linnakvartalites, kommunistidega tänavakaklusi ja hirmutasid neid, keda nad peetsid oma vaenlasteks. Pärast Hitleri aastat vanglas olekut andis ta välja raamatu nimega „Minu võitlus“ ja teenis sellega paljude inimeste poolehoidu. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass . 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle komandiku saadikukohtadest ning 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Esialgu tegutsesid natsid põhisseaduste piirides, kuid pärast parlamendi hoone põlengut aastal 1933 sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad v.a natsipartei saadeti laiali. Keelatud olid ka ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse ning nii võttis Hitler endale ka riigipea rolli. Tegelikkuses muutus ta diktaatoriks.
Demokraatlik kord säilis Suurbritannias ja Prantsusmaal, sest nad ei kandnud I Maailmasõjas nii suurt kahju ja nendes riikides oli demokraatlikud traditsioonid mõnevõrra tugevamad ning majandusprobleemid polnud nii suured. 
Minu arvates ei olnud diktaatorlik käitumine riikides hea. Algul lubati lihtrahvale head tuleviku aga tegelikkuses elasid inimesed hiljem hoopis hirmua all oma valitseja ees.