Erandjuhtudel võib toimuda ka vastupidise suunaga süntees. Üheks selliseks näiteks on RNA korrektuur. Põhidogma sõnastas Fransis Crick. 23. Ribosüümid on katalüütiliste omadustega RNA molekulid, mis toimivad kui ensüümid. Nad on võimelised põhjustama katkeid DNA-s. Neil on katalüütilin edomeen ja märklaud-RNA äratundmisdomeen. 24. Mis on rakuteooria, kes selle sõnastasid? Matthias J. Schleiden ja Theodore Schwann sõnastasid 1838. Aastal rakuteooria. Selle kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest, rakud moodustuvad olemasolevatest eellasrakkudest ja neis kõigis on pärilik nformatsioon rakkude toimimiseks ja geneetilise info edasikandumiseks järgmisele põlvkonnale. 25. Prokarüootsete ja eukarüootsete rajjude peamised erinevused. a) Prokarüotsel rakul puudub piiritletud tuum, eukarüoodil on membraaniga ümbritsetud tuum. b) Prokarüootsel on DNA ja geenide hulk väike, sisaldab üht rõngaskromosoomi. Eukarüootsel on DNA ja geenide hulk suur.
Bakterid põhjustavad bakteriaalseid haigusi (näit. tuberkuloos, borrelioos, gonorröa, angiin jt.) Viirused põhjustavad viirushaigusi (aids, gripp, marutõbi jt) Seened avalduvad haigusena tavaliselt nahal, varvaste vahel, küüntel. NB! Jalgade seenhaigused levivad üldkasutatavates dusiruumides, võõraid jalanõusid kandes ja liiga sagedasti higistavate jalgadega. HIviiruse korral hakkavad seened vohama organismi siseselt, näiteks söögitorus. Parasiidid on elusorganismid, kes elavad soolestikus, veres, nahas või juustes ja toituvad inimese kehavedelikest või kudedest. Välisparasiidid on täid, puugid, kirbud ja sügelislestad. Siseparasiidid on sooleparasiidid nagu paelussid ja naaskelsabad, kes elavad inimese soolestikus ja toituvad kehavedelikest. Algloomad, ussnugilised ja lülijalgsed, samuti nende komponendid ja toksiinid, on võimelised tekitama nakkushaigusi. Parasiidiks on ka malaariatekitaja. Pilet 2 1
Thiomargarita ja Thioploca on väga suured b.d. Thiomargarita läbimõõt on peaaegu 1 mm ja ta moodustab kette mis on palja silmaga nähtavad. Eripinna probleem on lahendatud suure gaasivakuooliga, mis suurendab eripinda. Thioploca on samuti väga suur, moodustab niitidest patse mis on silmaga nähtavad. Samuti suur gaasivakuool. Mükoplasmad on kestata b.d, keda peeti raku suuruse alampiiriks (0.1-0.15mikrom).Nanobakterid on siiani teadaolevalt väikseimad iseseisvad elusorganismid. Leitud kivimites, meteoriitides ja ka elusorganismides. Klamüüdiad on peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Väikesed (200-400nm)Tegelikult siiski bakterid. Parasiteeruvad eukarüootides nagu ka mükoplasmad. Kõva ppaks kest, kaks eluvõrmi- vastupidav väliskeskkonnas ja paljunev raku sees. Ei suuda ise ATPd sünteesida- energiaparasiidid. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus vähendavad tsütoplasna aktiivruumala ja suurendavad seega kaudselt
I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi ...
Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist, kus ta eksisteerib. 3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Planeet Maa on u 4,5 miljardit aastat vana. Esimesed elu jäljed on leitud 2(3,8) miljardi vanustest kivimitest – Ontario järve äärest bakterite ja vetikate mikrofossiilid. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid – bakterid ja arhed(koos moodustasid klassikalises süstemaatikas eeltuumsete ehk prokarüootide riigi). Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonid arenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võmaluse. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterozoikumi alguses
(Light) ahelast, lugemine toimub vastassuundades Evolutsioon ja DNA Loodusliku valiku 5 eeldust: 1. Populatsiooni moodustavad indiviidid ei ole identsed. Erinevus (isegi väikene) esineb struktuuris, funktsioonis ja käitumises 2. Osa kirjeldatud erinevustest on päritavad, s.t. need on määratud geenidega ja antakse edasi vanematelt lastele 3. Kõik elusorganismid toodavad rohkem järeltulijaid kui on vaja liigi jätkamiseks järeltulijate "ületootmine" 4. Ületootmisest hoolimata on populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne järelikult osa indiviide pole viljakad või ei jää ellu 5. Indiviidid erinevad järeltulijate arvu poolest Loodusliku valiku roll · Loodustingimustele sobivaimate (edukamate) geenidega indiviidid Jäävad ellu Paljunevad rohkem
Loetelu: Tamme-Lauri tamm, Võrtsjärve ahvenad, Laelatu puisniit, Alutaguse metsa taimed, loomad jt organismid. Jrk nr Mõiste Näide 1 Näide 2 1 populatsioon Võrtsjärve ahvenad Põlva järve kalad 2 isend Tamme-lauri tamm Jõõrte petäi mänd 3 ökosüsteem Alutaguse metsa taimed, Eesti veesstik loomad ja muud elusorganismid 4 kooslus Laelatu puisniit Ülesanne 2. 2.1. Kirjuta, milliste taimede, loomade või mikroorganismide populatsioone võib olla metsakoosluses. ’taimi lagundavad bakterid, Karude populatsioon, tammede populatsioon 2.2. Kirjuta kolm looduse eluta osa tegurit, mis mõjutavad metsakoosluses organisme. Muld, õhk, vesi Ülesanne 3. 3.1. Lõpeta lause. Biosfäär on Maa see osa, mida asustavad elusorganismid . 3.2
Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus. (võivad olla eeltuumsed või päristuumsed) + Paljunemine. (eesmärgiks järglaste taastootmine liigi säilitamiseks) a) Suguline b) Mittesuguline(jaguneb : eoseline, vegetatiivne) + Ainevahetus. Kõik elusorganismid on AVATUD SÜSTEEMID st. nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. (Energia jaotus : osa vabaneb soojusena, osa salvestatakse ja osa kasutatakse koheselt elutegevuse läbiviimiseks) + Kasv - Organismi mõõtude pöördumatu suurenemine, eesmärgiks saavutada paljunemiseks vajalkud mõõtmed. Elusorganismide kasv põhineb ainevahetusel ja toimub läbi rakkude arvu suurenemise. + Kohanemine ja Kohastumine. a) kohastumine - Pärilikud muutused, mis aitavad organismidel sobituda
organismidest. Ökosüsteem Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal esinevate elusolendite kooslused moodustavad koos niidu ökosüsteemi. Selles on niidu elus- ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. 3. õhkkond, s.o. atmosfääri alumine osa.
Fotosüntees (gümn õpik) klorofülli sisaldavates taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. (viki) Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid ja vesi (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. Fotosünteesi võib vaieldamatult pidada kõige tähtsamaks biokeemilise aineringe lüliks, kuna kõik organismid sõltuvad selle käigus toodetavast
). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3. Aine- ja energiavahetus - väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või
LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID ...
1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastootmine. · Suguline paljunemine, nt hulkraksed organismid, · Mittesuguline paljunemine nt osad taimed vegetatiivselt, eostega või üherakulised poolduvad. Keemiline paljunemine olemasoleva kopeerimine Bioloogiline paljunemine alguses teistsugune järglane, hiljem sarnane 3) Arenemine elusorganismid muutuvad. 4) Reageerinime ärritusele. 5) Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. 6) Rakuline ehitus Rakulise ehituse ajalugu: · 1665.a ehitas Robert Hook esimene mikroskoobi ning kirjeldas siis korgi rakke. · Neben Kuhle ??? seostab rakku bioloogiaga. Rakk üks võimalik elu näitaja. · Schleiden Schwan kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Konstrueeritakse esimene elektronmikorskoop.
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid Ainsaks tõeliseks mullatekketeguriks on elusorganismid ja nende laguproduktid. Mullatekke tingimusteks on kliima, reljeef, lähtekivim ja maakoha vanus. Mullatekkeprotsess seondub ühelt poolt elusorganismide maakoore pindmiste kihtide kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega. Need kaks aspekti on omased kõikidele muldadele. Olenevalt mullatekketingimustest eristatakse ühtse mullatekkeprotsessi raames terve rida mullatekke elementaarprotsesse: 1) Leetumine mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadivaesel
põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kambrium.html). Joonis 3. Kambriumi ajastu elusorganismid Eestisse jättis kambriumi ajastu maha 100-240 m paksused liivakivide, aleuroliitide ja savide kihid, mis osaliselt paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas ja jaotatakse siin Lontova, Lükati ja Tiskre kihistuks. Need liivad ja savid settisid meie alal olnud suures sisemeres, mis ajastu alguses ulatus Oslo lähistel üle Lõuna-Soome ja
mandrijääkilbi keskosa. · Loomastik Kus on taimi vähe, seal on ka loomariik vaene. Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Mereloomad - Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga. Vees hõljuvad pisikesed elusorganismid: bakterid, vetikad ja mitmesugused selgrootud. Planktonist saavad söönuks nii kalad kui ka Maa suurimad imetajad - vaalad. Kaladest toituvad omakorda veelinnud, hülged ja morsad. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Maismaaloomad -Kõige karmima kliimaga on kohastunud jääkaru, kelle keha katab tihe valge karvkate. See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda.
soojuspaisumise koefitsient α – teatud temperatuuridel vee ruumala soojenedes väheneb. Ruumala muutus tähendab tiheduse muutust – aine kogus ei muutu. Vesi on kõige suurema tihedusega 4° C juures. Vee eriomaduste olulisus: Sügisel vesi jahtub, kui vee T=4°C, siis vesi raske ja vajub põhja. Uus pealmine kiht jahtub ja vajub põhja. Vee temp. ühtlustub. Pealmine kiht jahtub alla 4° C – vesi on kergem, jääb pinnale ja jäätub. Elusorganismid saavad põhjas elada. Soojusmahtuvus: Eseme kokkupuutel kõrgema temperatuuriga kehaga, kandub soojus jahedamale kehale, mille temperatuur tõuseb. Soojusmahtuvus on ülekantud soojushulga ja temperatuuri muudu suhe. Keha soojusmahtuvus on soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Keha soojusmahtuvus sõltub: keha materjalist, keha massist, välistingimustest – temperatuur, rõhk Massiühiku (m=1 kg) temperatuuri tõstmine ühe kraadi võrra.
• Kõrgustike orustatud alad ja kõrgustikevahelised nõod (Sügavad kitsad ürgorud lavajal kõrgendikul. Hea drenaaž. Sood orgudes,järvelise tekkega, madalsood. Kerreti, Meenikunno, Kuiksilla,) • Moreenkingustike alad (Otepää, Haanja ja Karula kõrgustik. Sood väikestes küngastevahelistes sulg-ja avalohkudes. Kirikumäe, Remmeski, Kivestmäe, Vällamäe) Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused. Soodega seotud elusorganismid Taimed (samblad, soontaimed) Samblikud Madalsoo • Tarnad, kõrrelised, pilliroog, villpead, madalsoosamblad, (sh turbasamblad), sõnajalgtaimed, sarikalised, pajud, porss, kased, mänd, kuusk, jms (kokku üle 300 liigi) Siirdesoo • Tarnad, pilliroog, villpead, jõhvikas, turbasamblad, ubaleht, pajud, porss, kased, mänd, jms Raba • Mudatarn, turbasamblad, samblikud, puhmikulised, rabamurakas, jänesvill, tupp-villpea
organismidest. Ökosüsteem Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal esinevate elusolendite kooslused moodustavad koos niidu ökosüsteemi. Selles on niidu elus- ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. 3. õhkkond, s.o. atmosfääri alumine osa.
Al.-i värvimine: 1)alumiiniumi pinnale tekitatakse oksiidi kiht, misjärel viiakse detail värvaine lahusesse, kus Al-oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale; 2)värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe (värvide valik on väike, kuid kiht on püsivam kui eelmisel meetodil.) 33. Korrosioon on ainete ja materjalide lagunemine ümbritseva keskkonna toimel. Keskkonnaks on atmosfäär, vesi, erinevad ained gaasilises, vedelas ja tahkes olekus, elusorganismid. Korrosiooni klassifikatsioon: 1)Keemiline – metallid reageerivad gaasidega ilma elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdi osavõtuta. Peamiselt toimuvad reakts.id kõrgetel temperatuuridel O2- ga, N2-ga, süsivesinikega, väävliga, klooriga. 2)Elektrokeemiline – peamine korrosiooni liik, seisneb mikro- ja makrogalvaani elementide moodustumises pinnale elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdi juuresolekul. Hävib anoodiks olev metall ehk aktiivsem. 3) Erosioon – osakeste
16) biokahjustused ja nedne kontrolli põhimõtted Biokahjustus on materjalide omaduste igasugune ebasoovitav muutus, mis on esile kutsutud organismide elutegevusega. Neid organisme, kes biokahjustusi esile kutsuvad, nimetatakse biokahjustajateks. Biokahjustusi on ühel või teisel määral võimelised esile kutsuma kõik elusorganismid ja biokahjustuste objektiks võivad saada kõik materjalid. Kultuuripärandi objektide kahjustusi võivad põhjustada järgmised elusorganismid bakterid, tsüanobakterid, aktinomütseedid, mikroseened, vetikad, samblikud, kõrgemad taimed, samblad, putukad, linnud, imetajad, närilised. Lihtsaid ja odavaid lahendusi nendega võitlemiseks pole. Kõige levinumaks strateegiaks on keemiline tõrje. Sel on ka puudusi keemilised ühendid on kahjulikud nii inimesele/säilikutele; puudub kahjustusi ärahoidev efekt tõrjet tehakse pärast kahjustuste ilmnemist; biokahjustused võivad muutuda keemiliste ühendite suhtes
3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku: - O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%);K (mk 2,5%, ik 0,06%).
(raud, tsink) toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil. 4. Prebiootilised aminohapped. Prebiootilised aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga) loetakse järgmiseid: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin. Prebiootilistest aminohapetest sünteesitud valk sisaldas pinnal happelisi aminohappeid ja tema struktuuri säilumiseks oli vaja soolast keskkonda. Püstitati hüpotees, et esimesed elusorganismid võisid kasutada sedatüüpi valke oma elutegevuses ja elu võis tekkida soolases vees. 5. RNA ahelate abiootiline süntees a) Abiootiliselt moodustunud ribonukleotiidid polümeriseerusid lühikesteks ahelateks . See võis toimuda näiteks savi pinnal kõrgel temperatuuril (vesi eemaldati). b) Moodustunud RNA ahel võis toimida matriitsina komplementaarse ahela sünteesil nukleotiididest. Ka see protsess võis toimuda savi pinnal.
Kuid ta ei suuda otse fikseerida päikeseenergiat, ei ole võimeline fotosünteesiks. · 36. Saame üldistatult järeldada, et see populatsioon asub troofiliste tasemete tipus ehk on tippkarnivoorid. · 37. [1 p.] Mis on (defineeri) bioloogiline produktiivsus? · 38. [1 p.] Mis on bioloogiline produktsioon? · 37.Bioloogiline produktiivsus on organismi või muu bioloogilise süsteemi (populatsioon näiteks) võime toota elusainet ehk teisisõnu määr, mille võrra elusorganismid sünteesivad uut biomassi. · 38. Bioloogiline produktsioon on mingi ala biloogiline viljakus.Taimne ja loomne produktsioon väljendatakse süsiniku massi ühikuis või biomassis sisalduva energia ühikuis. · 39. [6 p.] Maa erinevates ökosüsteemides varieerub produktiivsus suures ulatuses. Hinda loetletud piirkondade suhtelist produktiivsust skaalal: kõrge, keskmine, madal 39. 1) Süvaookean keskmine 2) Kõrb- madal
Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4
Tallinna Mustamäe Gümnaasium TOITUMINE NOORSPORTLASE ELUS uurimistöö Koostaja: Marcus Methusalem Juhendaja: Anne Tomingas Tallinn 2014 Resümee Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teema on „Toitumine noorsportlase elus“. Käesolevas uurimistöö eesmärk on otsida vastuseid küsimustele, mis käsitlevad noorsportlaste toitumusharjumusi. Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesik...
Organismide kooseksisteerimine võib olla kõigile osapooltele kasulik, ainult ühele poolele kasulik, kõigile kahjulik. Millised need on, sellest edaspidise kursuse jooksul lähemalt. On selge,,et need tegurid võivad soodustada või pidurdada organismide kooseksis-teerimist. Alustame abiootliste tegurite mõju käsitlemisest, valguskiirguse ja temperatuuri mõjust organismidele. 4. Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesi käigus sünteesivad taimed nii endale kui teistele organismidele glükoosi ja teisi toitaineid, ka valke ja rasvu. 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Selle võrrandi analüüs näitab, et saaduste hulk on sõltuv nii süsihappegaasist kui ka veest ehk siis niiskusest. Taim saab vett juurtega mullast (enamasti) ja süsihappegaasi lehtedel olevate pooride nn. õhulõhede kaudu. Reaktsioon on pöörduv
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna ki...
Mida kõrgem on veeauru temperatuur, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse. Temperatuuri langemisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. 5. Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. 6. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastik ja hapnik
Päritavalt edasiantava kohanemise kujunemiseks kulub paartuhat aastat. Sündivuskordaja – ema kohta peab sündima kaks last (üks ema, teine isa eest). Loodusliku valiku 5 eeldust: 1. Populatsiooni moodustavad indiviidid ei ole identsed. Erinevus (isegi väikene) esineb struktuuris, funktsioonis ja käitumises 2. Osa kirjeldatud erinevustest on päritavad, s.t. need on määratud geenidega ja antakse edasi vanematelt lastele 3. Kõik elusorganismid toodavad rohkem järeltulijaid kui on vaja liigi jätkamiseks –järeltulijate “ületootmine” 4. Ületootmisest hoolimata on populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne –järelikult osa indiviide pole viljakad või ei jää ellu 5. Indiviidid erinevad järeltulijate arvu poolest * Tänapäeval loodusliku valiku asemel tähtsamal kohal kultuurne valik. Mendel: Segregatsioon – järglane saab emalt, isalt pärilikkust kandva geeni, aga pole teada, mis pärilikkuse tunnused edasi antakse
suurearvuliste kollektiivide korral. Me võime jälgida, kuidas nõrgaltorganiseeritud inimkollektiivis kogunevad ja jaotuvad ühtlaselt tootmis- ja olmejäätmed. Suurearvuline loomapopulatsioon sööb paljaks ja reostab ära oma elukeskkonna. Mitteisoleeritud süsteemi entroopiat on võimalik vähendada väljastpoolt süsteemi saadava energia arvel, kuid sellega kaasneb paratamatult entroopia kasv ümbruskonnas. Näiteks on kõik elusorganismid avatud süsteemid, mille olekuparameetrid püsivad eluaja jooksul peaaegu konstantsetena. Elu pole aga tasakaaluolek, vaid sellega näiliselt sarnane statsionaarne olek. Kõik elusorganismid tarbivad välist energiat (sisaldub toidus) ja suurendavad oma elutegevuse produktidega keskkonna entroopiat. Kogu inimkonna ajalugu võib vaadelda kui võitlust entroopia kasvuga, kasutades Päikeselt tänapäeval ja minevikus saadavat (saadud) energiat. Ainult
väheviljakad, on põhiliselt ekstensiivse maakasutusega tegemist, kus ei jagu vahendeid investeerimaks tootmisesse. Kesk-Eesti viljakatel muldadel jaguneb tootjatel raha, et osta põllutöövahendeid ning põllumajandus intensiivistub. Eestis on sotsiaalne põllumajanduse degradeerumine. Mulla boniteet on maa maksustamise aluseks. Maade maksumäära alusel ei tasu täna aga mingil juhul siduda maa hinda. ÜHTSE MULLATEKKE OLEMUS JA MULLATEKKE ELEMENTAARPROTSESSID Mullatekke teguriks on elusorganismid ja nende laguproguktid. Mullatekke tingimused on kliima, lähtekivim, reljeef (veereziim) ja maakoha vanus. Need mullatekke tingimused mõjutavad mullatekke tegurite kaudud mullatekke protsessi iseloomu ja intensiivsust. Mullateke algab peale hetkest, kui esimesed elusorganismid asuvad murenevale lähtekivimid. Saab rääkida mullatekke protsessi kahest aspektist: 1)kõikjal leiab aset maakoore pindmiste kihtide kasutamine
kuidas kiirgus temas neeldub ja kuidas ta aines tekib. 16 Astrofüüsika uurib seda millest koosnevad teised maailmad ja aines mis täidab tähtedevahelist ruumi. Aine ehituse tundmiseks on oluline teada kuidas on aine ikkagi ehitatud millest ta koosneb. Füüsikud uurivad tähelepanelikult aatomi tuuma, bioloogid seda, millest koosnevad elusorganismid, geoloogid, millise koostisega on mineraalid ja millest koosneb Maa. Kindlat piiri nende uurimislade ja keemia vahel ei ole. 17 Universumist Universumi kõikidest aatomitest on 88,6% vesiniku aatomid, heeliumi aatomeid 11,3%. Nende kahe elemendi aatomite arv kokku moodustab Universumi aatomitest 99,9%. Kosmoloogias kasutusele võetud mõiste Suur Pauk (Big Bang) umbes 13...14 miljardit
Diferentseerumisega kaotavad paljud rakud pöördumatult oma jagunemisvõime. Seetõttu ei saa paljuneda närvi- ja vöötlihasrakud. Jagunemisvõime puudub ka erütrotsüütidel, mis oma arengu käigus kaotavad raku tuuma. Neid tekib pidevalt juurde luuüdis. Teise rühma moodustavad rakud, mis tavaliselt ei pooldu, kuid teatud tingimustes on selleks siiski võimelised. 6. Fotosünteesi 4 varianti ja näited. Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. Fotosünteesi võib vaieldamatult pidada kõige tähtsamaks biokeemilise aineringe lüliks, kuna
üksikpidamisel 1,4 m2 (künata). Vabade ja tiinete emiste sulg peab olema selline, et söötade etteandmine oleks lihtne. Künale peaks olema juurdepääs kogu ulatuses ja see peaks olema võimalik sulgu minemata, siis on lihtne emiseid sööta ja künasid puhastada. Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. 3 Toitumisõpetus ja veiste söötmine 1) Loomorganismi toitumine. Kõik elusorganismid vajavad oma elutegevuseks õhku, vett ja toitu. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Toitained on kõik söödas olevad aineid, mida loom kasutab energia saamiseks, kehaainete sünteesiks ja toodangu moodustamiseks. Toitained on nii orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid jt, kui ka mineraalelemendid.
-Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaökoloogias vaadeldakse linna kui looduslikku organismi, mis areneb faaside kaudu nagu kõik elusorganismid: sündimine > noorus > küpsus > vananemine > surm. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkursi alusel. Linnade puhul tähendab see nn loomulike piirkondade jaotumist erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Linnad arenevad kui etnilised sisserändajad tungivad teatud linnaossa. *Kõigepealt toimub invasioon, siis algne konsolideerumine, täielik konsolideerumine ja lõpuks linnaosa täitumine. Erinevate gruppide
kasutama teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid 12. ATP e. Adenosiintrifosfaat a) Millistest osadest molekul koosneb? • Lämmastikalus (adeniin) – Suhkur (riboos) – 3 fosfaatrühma (ATP puhul) • ATP – 3 fosfaatrühma • ADP – 2 fosfaatrühma • AMP – 1 fosfaatrühm b) Mis tähendab, et ATP on universaalne energiakandja? • Kõik elusorganismid kasutavad energia saamiseks ATPd c) Mis juhtub ATP molekuliga kui energia vabaneb/kui energia seotakse? ATP > ADP > AMP • Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemisel vabaneb ATPst energia d) ATP tootmise 3 võimalust inimorganismis (õp.nr. 2 lk. 15) I. Fosfageeni süsteem • ADP suudetakse muuta ATPks sama kiiresti, kui lihased ATPd äkilise pingutuse ajal kulutavad. Varusid jätkub vaid 10 sekundiks II. Glükogeeni-piimhappe süsteem
Keskkond on kõik see, mis teatavat subjekti ümbritseb Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite rahvuslikku rikkust. (kliima, pinnas, elusorganismid jne) kogum, mis Looduskeskkonna saastamise minimeerimine o mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ja loodusvarade kasutamine loodusliku ning tasakaalu säilitavates kogustes on o määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja majandustegevuse põhinõuded. ellujäämise 13.10.2014 53 13.10
Aeroobne hingamine Anaeroobne hingamine o Lämmastiku ringe Lämmastiku fikseerimine Ehkki lämmastikku on palju ja see on kättesaadav kõikjal kus on õhku, on produktsioon sageli limiteeritud just lämmastiku poolt (ka põllumajanduses on lämmastikväetised tähtsaimad). Põhjuseks on lämmastiku äärmine keemiline inertsus (ta ei taha moodustada ühendeid), gaasina teda elusorganismid kasutada ei saa. Lämmastiku fikseerimiseks nimetatakse õhulämmastiku (N2) redutseerimist ammooniumiooniks (NH4-). Koos äikesega (mis on võimeline valmistama lämmastikoksiide) on see protsess võimaluseks elusorganismidel kasutada tohutuid atmosfääris leiduvaid lämmastikuvarusid. Lämmastiku fikseerimisega saavad hakkama vaid mõned bakteriliigid, kellest osa elavad vabalt (sinikud e.
Lämmastikdioksiid eraldub ka nitrotselluloosist filmide lagunemisel. Osoon on sinaka värvusega, iseloomuliku lõhnaga mürgine gaas. Olles väga tugev oksüdeerija kahjustab osoon tugevasti kõiki orgaanilisi materjale - paberit, nahka, fotomaterjale ning pleegitab värve, eriti tundlikud on tema toime suhtes värviprinteri värvid. Mõjub halvasti ka rauale, hõbedale, vasele. Hoonetes on osooni eluiga väga lühike. Väävelvesinikku (H2 S) eraldavad elusorganismid ning moodustub orgaanilise aine lagunemisel. Eraldub ka kummide, liimainete lagunemisel. Põhjustab metallide korrosiooni, värvide kahjustusi, fotode kahjustusi. Eriti kahjustab hõbedat - viimase pind muutub mustaks. Vääveldioksiid, lämmastikoksiidid ja osoon on primaarsed õhusaastajad. Atmosfääriôhus tekivad primaarsetest ôhusaastajatest hapniku, veeauru, teiste keemiliste ühendite ning temperatuuri ja päikesekiirguse toimel nn.
Eestis on muldade kujunemises reljeefil suurem osatähtsus Lõuna-Eesti künklikus moreenmaastikus, kus pinnavormide suhtelised kõrgused ulatuvad sageli mitmekümne meetrini ning kus nõlvakalded on suured (üle 10 o ) ning kõik eeldused erosiooni laialdaseks levikuks. Biota. Taimed, mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on suuresti häirinud muldade looduslikku kulgu ning muutnud muldade omadusi. Mulla vanus
A asukoha koefitsent Looduslikud rohumaad 1) kõige kehvemad, kuni 300SÜ/ha ei karjata kitse ka 1000kr/ha 2) paremad 3500kr/ha Metsamaa Aluseks metsakohatüüp Raba 1000kr/ha Jänesekapsa kasvutüüpi metsad 5400kr/ha Suvila Hind kujuneb vastavalt sellele, kui kaugel asub lähimast asustatud punktist. (Linnulennul) Mullatekke elementaarprotsessid Mullatekke teguriks on kõik elusorganismid ja kude laguproduktid. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murend materjalile lasuvad esimesed organismid. Lähtekivim, kliima, reljeef ja maakoha vanus on kõik mullatekke tingimused, mis mullatekke teguri kaudu mõjutavad mullas kulgevaid protsesse. Lähtekivim karbonaatsuse kaudu Reljeef veereziimi kaudu Mullatekke protsessi raames saab rääkida kahest aspektist: 1) toimub elusorganismide poolt maakoore pindmiste kihtide kasutamine
Ei saa tõmmata selget piiri, sest nt sinivetikad e tsüanobakterid on struktuurilt prokarüoodid, aga füsioloogilistelt põhiprotsessidelt (st FS) kuuluvad eukarüootide hulka. Nende FS-l eraldub vaba 02. 4 Rakubioloogia 4. PÄRISTUUMNE RAKK Vastavalt rakutüübile jagunevad elusorganismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning kompleksem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. 4.1.Rakumembraan Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma:
mingisugune ühiskonnakorraldus. Tänapäeva inimest iseloomustavad füüsilise ja vaimse töö tegemise võime ning teadmiste talletamise oskus. Ökoloogia, keskkond 31.selgitab organismide ja keskkonna vahelisi seoseid ja toob näiteid elus ja eluta looduse tegurite mõjust organismidele, populatsioonidele ja ökosüsteemidele · Organismide ja keskkonna vahelised seosed- kõik elusorganismid hangivad eluks vajalikke aineid keskkonnast. Nende vahel toimub pidev aine ja energia vahetus. · Elus ja eluta looduse tegurid Eluslooduse tegurid on: taimetoidulised loomad, teised taimed, kahjurputukad, inimtegevus. Elutalooduse tegurid on: valgus ja päikesekiirgus, niiskus, soojus, temperatuur, toitained mullas. 32.teab organismide kooselu vorme · Parsitism- haiguste teke · Parasiit- haigustekitaja · Peremees- parasiitide elupaik
· Kõik organismid saavad vabastada orgaanilistesse ainetesse talletatud energiat dissimilatsioonireaktsioonidel · 1 g süsivesikuid annab 17,6 kJ energiat · 1 g valke annab 17,6 kJ energiat · 1g lipiide (rasvasid) annab 38,9 kJ energiat · Kõige enam lagundatakse energia saamiseks süsivesikuid · Gklükoosi lagundamist energia saamiseks nimetatakse hingamiseks Hingamine · Hingamine on raku varustamine energiaga · Hingavad kõik elusorganismid (aeroobne, anaeroobne) · Energiaga varustamiseks lagundatakse glükoosi · See toimub kolme etapina: glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel · Vabanev energia salvestatakse ATP-sse · Lähteained: glükoos ja hapnik · Saadused: süsihappegaas ja vesi · Summaarne võrrand: C6 H12 O6 + 6O2 6CO2 + 6H2 O Glukoluus · Toimub tsütoplasmavõrgustikus · Põhiprotsessiks on 1 glükoosimolekuli lagunemine 2 püroviinamarihappe molekuliks
tähendus * Keeleliste kategooriate piirid on selged ja täpsed kuid * Nimisõn, liigutusverbid, asja om (pole muuteverbe ja muutuvad vastavuses loogiliselt põhjendatud konteksti suhteomadusi); keele-kat segased (kuju pole täpne alus) valikuga * Kahesõnafraas "tugi-" ja "avatud" klass: "Anna" + Ainuraksest inimeseks 0. Meelelised tunnused* Kõik "Pall"; "Karu"; "Komm", väljendab asja ja selle om elusorganismid on võimelised õppima. Ainuraksed kas ("kollane kott") või kontekstist mõistetavaid suhteid liigikogemusest, geenide lateraalsest ülekandest või ("anna pall"). Ei ütle anna mulle pall vaid anna kollane "õpivad" sama reaktsiooni kiiremini alustama. p * Lihtsaima käitumise aluseks on reageerimine I.6. Situatsioonimärgid (tavamõisted) (al. 2.5 a.)* füüsikalis-keemilisele maailma üksiktunnustele
Bioloogiline surm: · pöördumatu võrdsustatakse totaalse ajusurmaga (pole bioelektrilist aktiivsust) Kuidas bioloogilist surma tavatingimustes tuvastada? · keha jahtumine · lihaskangestus · vere ümberpaiknemine kehas · keha lagunemine (algab seedekulglas) 38 VIIRUSED Pole elusorganismid. Miks? 3. Puudub rakuline ehitus. 4. Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime 5. Neil on kriitiliselt väikesed mõõtmed iseseisva elusorganismi jaoks Vastuargumendid Neil on tunnused mis lähendavad neid elusorganismidele: 1. Valkude ja nukleiinhapete olemasolu 2. Muutlikus (eriti RNA -viirused). 3. Evolutsioneerumine 4. Rekombineerumine see seletab miks loomade viirused on muutunud inimesele tõvestavaks. Viiruste ehitus:
Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb organismide kooselust Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus. Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Kasvav populatsioon populatsioon, milles sündimus ületab suremuse Karnivoor kiskja. Loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga
Ei saa tõmmata selget piiri, sest nt sinivetikad e tsüanobakterid on struktuurilt prokarüoodid, aga füsioloogilistelt põhiprotsessidelt (st FS) kuuluvad eukarüootide hulka. Nende FS-l eraldub vaba 02. 4 Rakubioloogia 4. PÄRISTUUMNE RAKK Vastavalt rakutüübile jagunevad elusorganismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning kompleksem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. 4.1. Rakumembraan Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
