Õlu oli populaarseks joogiks Rooma leegionäride seas. Üksvahe peeti õlut isegi roomlaste rahvuslikuks joogiks! Caesar tundis õlle võidukäigu üle muret ning püüdis õlle tarbimist reguleerida, et ka veinile roomlaste toidulaual ruumi jääks. Keltidel oli õllele pühendatud jumal, kelle nimeks Sucellus. Teda kujutati kurika ja kruusiga. Roomlastel oli õllejumala rollis Ceres, kes oli ka viljajumalaks. Õllejumal Ceres ning veinijumal Bacchus jätkavad omavahelist võistlust ka tänapäeval. Eesti talupoegade peamiseks joogiks kuni 15. sajandini oli mõdu ja alles 16. sajandist hakkas valitsema õlu. Õlut pruuliti taluperedes kõigi olulisimate pühade ja perekondlike tähtpäevade puhul. Arvatavalt oli jõuluaegne ja jaanituleäärne õllejoomine omaette püha rituaal, mis pidi aitama säilitada ka päikese elujõudu. Õlle pruulimisele on meie esivanemad pühendanud palju laule, vanasõnu, naljandeid. Paljud
Leonardo Da Vinci Leonardo da Vinci on sündinud 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos. Sündis kuulsast notarisuguvõsast pärit Ser Piero Antonio (25a) ja külatüdruk Caterina (16a) vallaspojana. Kohe pärast poja sündi abiellus Ser Pierro rikka 16 aastase Albiera di Giovanni Amandoga. Leonardo kasvas kehvas hurtsikus ema juures. Mõned biograafid on väitnud, et Ser Pierro võttis poja kohe peale sündi enda juurde. Tema loomingu analüüs näitab, et elas ema juures, kust sai kaasa mälestused armastusest, hellusest ja emalikust kaitsest, mis mõjutasid hiljem tugevalt tema loomingut. Leonardo sündis sõja ajal, palju oli röövimisi, vägistamisi, põletamisi ja vägivalda. Kui Leonardo oli aastane, hävitati küla täielikult. 1456 aastal viis Ser Pierro Leonardo enda juurde Vincisse(vanaisa majja). Tema naine oli jäänud viljatuks ja Ser Pierro vajas pärijat. Catarina sai endale tagavarapeigmehe ja oli sunnitud lapsest...
KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1) Rooma riigi ajaloo kronoloogia ja lühike iseloomustus?- a)Kuningate aeg (753-509 a. eKr) etruskite hiilgeaeg, esimene kuningas Romulus, 7 kuningat valitses üksteise järel. b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena, roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr...
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
17. saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu ku...
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (1475-1564) o Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. o Esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse. o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks. o Michelangelo isa läks raevu kui kuulis, et ta tahab sa...
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Referaat: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni 11 b klass 2008-04-17 Eessõna Sajandite vältel on sündinud ja kadunud siit maa pealt palju hea kõrvaga ja suurepärase käega tipp kunstnike ja muusikuid. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 18. veebruar 1564) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusse. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni ning konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis Michelangelo elukäigu väga keeruliseks...
VANAKREEKA KUNST. Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse, kus nümf Amaltheia2, kus teda toitis kitsepiimaga. Täiskasvanuna tõukas Zeus isa troonilt ja sundis teda allaneelatud õdesid ja vendi välja oksendama. Ta pagendas Kronose süngesse allmaailma - Tartarosesse3. Mõne aja möödudes kutsus Kronos appi oma vennad titaanid ja peagi algas sõda - titanomahhia4, mis kestis kümme aastat. Võidetud titaanid lasi Zeus aheldada Tartarosesse. Titaan Atlas pidi aga karistuseks selle eest, et ta sõjas valel poolel osales, maailma lääneserval oma õlgadel taevavõlvi kandma. Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar METIS. Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS, sõjajumal ARES jt. Esimese abikaasaga soetatud Athena ...
Hermes on tihedalt seotud ka Dionysosega kuna Zeus andis väikese lapse Hermese kätte, kartes Hera kättemaksu. Hermes andis väikemehe nümfidele, kus Dionysus rahulikul üles kasvas ning temast veinijumal sai. Kui Dionysos juba suur oli röövis Hera talt mõistuse ning igasuguse orienteerumisvõime, mistõttu sattus ta Egiptusesse, sealt Süüriasse ning lõpuks Früügiasse, kus Rhea ehk Zeusi ema Dionysose terveks ravis. Dionysose teine nimi oli Bakchos ning tema rooma vaste oli Bacchus. Kuigi Dionysos ei kuulunud olümplaste hulka, armastas teda rahvas väga sest ta oli ju veinijumal, kuna vein on joovastav jook aitas ta unustada argimured. Just Dionysose austamise kobestikust tekkis draamakunst. Dionüüsideks nimetati Dionysose auks peetud pidustusi. Athena oli suur jumalanna Ateena linnas. Kuigi Athenat peeti tarkusejumalannaks, pidasid koolid ja palestrad siiski oma jumalaks tarka Hermest. Athenal oli ka teine nimi Phallas, mis tõlkes tähendab ''neiu''
itaalia ja hispaania barokk maalikunst 17.sajandil Esitajad: Marje Arro Klass: 11.B Click to edit Master text styles Second level Third level Barokk (1600-1750) Fourth level Fifth level Ø Barokk tekkis Itaalias 16. saj. lõpul, levis sealt edasi kogu üle Euroopa ning kustus 18. saj. Keskel Ø Barokk kasvas välja renessanssist Ø Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli loomulik täiendus renessanssile Ø Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu ülevust ning jõudu Ø Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid se...
Kuressaare Gümnaasium Leonardo Da Vince Referaat Koostaja: Sanna Sadam 11.B klass Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 Sissejuhatus Kõrgrenessansis hakkas tõusma kunstniku isiku tähtsus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teosta...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
1 Poseidon Neptunus Ares Mars Hephaistos Vulcanus Kreeka nimetus Rooma nimetus Appollon Appollo Artemis Diana Dionysos Bacchus Hermes Mercurius Hades Pluton Kronos (Zeusi isa, kelle Zeus võimult tõukas) Saturnus Janus Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist
jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski rooma nimega. Need olid Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia), Mars (Ares), Minerva (Athena), Venus (Aphrodite), Mercurius (Hermes), Diana (Artemis), Vulcanus või Mulciber (Hephaistos), Ceres (Demeter). Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo (Apollon) ja Pluto (Pluton); viimast aga ei kutsutud kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks
Athena Minerba Tarkusejumal, sõjajumalanna Apollon Apollo Valguse ja tõejumal, luule ja muusika kaitsja. Aphrodite Venus Ilu- ja armastuse jumalanna. Dionysos Bacchus Veini ja viinamarja kasvatajate jumal. Poseidon Neptuunus Meredevalitseja, maavärinate isand. 19. Tõesta, et riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. TV 145 Riigi edu sõltus jumalate heasoovilikkusest ning jumalate austamine oli üks tähtsaimaid ülesandeid
Vana-Rooma 11.a kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks ro...
spetsiaalsete lapikute "frankoonia" pudelite järgi ning tõenäoliselt Saksamaa kuivemate ja alkohoolsemate veinide poolest. Kuna pinnas sarnaneb osaliselt Prantsusmaal asuva Burgundia Chablis' regiooniga, siis tihti on veinid mineraalsed ja väga hea struktuuriga. Enamik selle piirkonna veine tarbitakse siiski ca 30 km raadiuses piirkonnast. Keskajal, kui piirkonna kliima oli soojem, kasvatati viinamarju ligi 40 000 hektaril (täna 6040). Peamised heledad sordid Müller-Thurgau, Silvaner ja Bacchus. Rheinhessen on suurim Saksamaa veinipiirkond oma ca 26 000 hektari viinapuu aedadega. Enamik mahuveinidest tuleb siit ning see piirkond on Liebfraumilchi sünnipiirkond (Worms). Ka selle piirkonna peamised marjad on heledad Müller-Thurgau, Silvaner ja Riesling. Palju mahuveine veinikaupmeestelt, kuid ka üksikuid tipp VDP mõisaid jääb Rheini jõe kallastele. Pfalz on suuruselt teine veinipiirkond Saksamaal nimetatakse ka ,,Saksamaa Toskaanaks"
1 Poseidon Neptunus Ares Mars Hephaistos Vulcanus Kreeka nimetus Rooma nimetus Appollon Appollo Artemis Diana Dionysos Bacchus Hermes Mercurius Hades Pluton Kronos (Zeusi isa, kelle Zeus võimult tõukas) Saturnus Janus – Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius – maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist
Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varan...
Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. 9 Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. (http://e- ope.khk.ee/ek/2012/antiikkirjandus/vanakreeka_jumalad.html 19.10.15) 10 6. Kokkuvõte
prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid; vaevalt midagi rohkemat kui "see, kes on üleval, taevas"
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Prantsusmaa veinipiirkonnad. Burgundia kõige peenem ja kallim veinipiirkond maailmas, Burgundia jaguneb alapiirkonadeks: kõige põhjapoolsem on Chablis (veinidel on eriline mineraalsus, vahel lausa soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust,...
LEONARDO DA VINCI ELULUGU Autor: Juhendaja: 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV.........................................................................................................................4 1.1.Lapsepõlv ema juures..........................................................................................................4 1.2.Lapsepõlv isa käe all...........................................................................................................4 1.3.Aastad Verrocchio õpilasena...............................................................................................5 2.KARJÄÄR KUNSTNIKUNA............................................................................
Augustusest hakati keisrit jumalustama. Jumalatesse suhtuti asjalikult, teeniti kohusetruult, annetused, ohverdused. Palved konkreetsed. Ennustamine oluline - lindude lendamine, ohvriloomade käitumine, sisikond, sibülliraamatud (Kreeka naisennustaja, kes need Rooma kuningale müüs). Rooma riigis segunesid mitmed usud. Nende algne religioon hakkas kaduma, säilis vaid formaalse riigiusuna. Selle asemel hakati ülistama mitmete erinevate jumaluste kokku-sulandeid. Müsteeriumid olulised - Bacchus. Oluliseks tõusis Isis, keda oli mõjutanud Kreeka, muutus peaaegu kõikvõimsaks. Jumalaema formaat. 1. saj eKr alistati Palestiina, monoteismi tõttu neil eristaatus - palju vabadusi. Valitsusaja lõpul määras Augustus sinna asevalitseja - prokuraatori. Siiski juudid virisesid, ringi rändas Jeesus - rändjutlustaja - "Taevasse saavad vaesed". Ülikkonna vastuseis, sundisid Juuda porkuraatorit Pontius Pilatust teda hukkama - u 30. pKr löödi risti. Ei tak. tema õpetuse levikut. Oodati
Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. 12) Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. 13) Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal.Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. SPARTA RIIK JA ÜHISKOND. Totalitaarsete riikide eelkäija .Asus Kreeka lõunaosas . Põhimõte oli, et inimene on riigi jaoks. Kodanikkonnas oli 3 klassi: 1)spartiaadid – toorlasest vallutajate järeltulijad 2)perioigid – vabad käsitöölised ja talupojad, puudusid poliitilised õigused 3)heloodid – orjad, õigused puudusid
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kunstihuvilised ja ka tavainimesed tunnevad teda kui maalide “La Gioconda” (rohkem tuntud “Mona Lisa” nime all) ja “Püha õhtusöömaaeg” autorina. Ainuüksi need teosed on Leonardo muutnud igaveseks. Enam kui 300 aastat enne lennumasinate ehitamist tegi Leonardo lennuki ja helikopteri prototüüpide plaane. Tema põhjalikud ja laialdased uurimused anatoomia vallas väljenduvad anatoomilistes joonistes, mida võib lugeda renessansiaja teaduse märkimisväärseimateks saavutusteks. Leonardo oli ka kõrgrenessansi inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Tema loomingulised võimed leidsid endale rakendust peaaegu kõigil vaimse tegevuse aladel. Ta oli maalikunstnik, kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, kusjuures tema saavutused kõigil n...
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Märt Mänd E-23 Leonardo da Vinci Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Leonardo elulugu........................................................................................................................ 4 Esimene Milano periood............................................................................................................. 6 Teine Milano periood..................................................................................................................7 Elu lõpuaastad Prantsusmaal....................................................................................................
Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. 10.Kreeka ja Rooma kultuuri ajaline jagunemine. Ajastuste põhisisu märksõnadega. - Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi.
Zeus, Mars e. Ares, Juno e Hera - abielu kaitsja, Poseidon e Neptunus, Hades e Pluto - allmaailma jumal, Ceres e Demeter viljakuse, põllutööde jumalanna, Prospina e Persephone kevadejumalanna, Minerva e Athena tarkuse- ja sõjajumalanna, Apollo e Apollon luule ja muusikajumal, Diana e Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja, Mercurius e Hermes teekäijate kaitsja, hingede juht allmaailma, varaste jumal, Venus e Aphrodite ilu, armastuse ja seksuaalsuse jumalanna, Bacchus e Dionysos veini ja viinamarjakasvatuse jumal, Saturnus e Kronos lõikusejumal, Vesta e Hestia kolderahujumalanna. 17) Lahutamatu, sest jumalaid ning nende kättemaksu peljati. Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised ning tähtstama pühmud olid range valve all. 18) Augurid olid spetsiaalsed preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Lindude lend, ohvriloomade käitumine, loodusnähtused jpm.
hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. 4. Veeuputus kreeka mütoloogia järgi Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees
RISTIJA JOHANNES VARIANT II (10. 12. kl.) Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. SAATEKS Klassijuhataja asetab enne klassijuhatajatundi igale lauale PIIBLI. Lapsed hoiavad seda tähtsat teost käes ning vaatavad, kus lõpeb Vana Testament, kust algab Uus Testament. See on ääretult tähtis toiming, sest paljudele on see esimene ja viimane kord piiblit OMA käes hoida. Eelnevalt peab aga teadma, et: a) Piibel koosneb kahest osast VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi käsitlev teos) ja UUS TESTAMENT (Jeesuse elu ning tema õpetust käsitlev teos). Kui Jeesus oleks Vanast Testamendist lahti öelnud, oleks ta hukkunud varem ja tema elutöö oleks tegemata jäänud. Pealegi kõlbavad Moosese 10 käsku (ja nii mõndagi muud) ka kristlastele. b) UUS TESTAMENT hõlmab nelja evangeeliumi (kr. k.: rõõmusõnum). Nende autoritest olid Jeesuse otsesed õpilased e. apostlid üksnes MA...
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Kesk-Hispaanias kasutatakse palju segatuna Tempranilloga, et valmistada kergeid punaveine. Airenist valmistatud valged veinid on kergelt mineraalsed, lihtsad neutraalsed lauaveinid, mida sobib juua noorelt. Madridi ümbruses ja Andaluusias nimetatakse Laireniks. Bacchus üks tähtsamaid Saksamaa mahuviinamarja sorte, Rieslingi ja Silvaneri ristand koos Müller-Thurgauga. Mari valmib hilja ja seetõttu on vein enamasti ülihappeline ja madala puuviljasusega. Inglismaal on Bacchus tähtsuselt neljas kasvatatav marjasort ning veinid on suhteliselt täidlased, sõstrase aroomi ja maitsega. Chardonnay Kogu maailmas kõige sagedamini viljeldav valge viinamarjasort. Tipp- viinamari Burgundias ja Champagne'is, väga populaarne ka Uues Maailmas. Tänapäeval võidab Chardonnay üha enam populaarsust ka Ida-Euroopa maades. Austrias kannab nime Morillon, Jura piirkonnas aga Melon d'Arbois. Kohaneb kergesti iga pinnase ja kliimaga.
temperament. Värvid intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsiooni rõhutab diagonaalne ülesehitus. Sai palju tellimusi, kavandas ise, teostasid õpilased. Armastas maalida röövimis- ning võitlusstseene. Tumedad tugevad mehed, heledad lopsakad naised. Maalinud ka palju portreesid. Lapse pea Leukippose tütarde röövimine Abiellus 1630. a. 16. a. Helene Fourmendiga, algas viljakas periood. Palju maalis abikaasat(neist kõik ise). Maa ja Vee liit Bacchus Henri IV apoteoos Anthonis Van Dyck (1599-1641) Flandria kunstnik, töötas noorena Rubensi ateljees abilisena, hiljem pärast Itaalias käiku saavutas loomingulise iseseisvuse. Eelkõige tegi portreesid. Vaoshoitumad, õrnemad, pehmemad maalid, võrreldes Rubensiga. Perekonnaportree Inglise kuningas Charles I 1632. a. sõitis Inglismaale Charles I õukonnakunstnikuks. 10. ptk. Hollandi zanri- e. olustikumaal Elas läbi 17. saj. suure tõusu
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
PEAMISTE KEEKA JUMALATE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Zeus (peajumal, taeva valitseja) Jupiter Hera (taevajumalanna, Zeusi õde ja abikaasa) Juno Aphrodite (armastusjumalanna) Venus Apollon (valguse- ja päikesejumal) Apollo Ares (sõjajumal) Mars Artemis (jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde) Diana Athena e. Pallas Athena (pallas neiu, neitsi; tarkusejumalanna, teaduste kaitsja) Minerva Demeter (maa viljakuse jumalanna) Ceres Dionysos e. Bakchos (veinijumal) Bacchus Hades, hilisem Pluton (allmaailma valitseja) Pluto Hephaistos (tule- ja sepakunstijumal) Vulcanus Hermes (jumalate käskjalg, rändajate jumal) Mercurius Hestia (perekonna ja kodukolde jumalanna) Vesta Nike (võidujumalanna) Victoria Poseidon (merejumal) Neptunus MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Vanakreeka kangelaseeposed on Ilias ja Odüsseia. Mida need sõnad tähendavad? 2. Ilias ja Odüsseia on kirja pandud (ka tõlgitud eesti keelde) heksameetrites. Mis on heksameeter? 3
Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Bacchus Dionysos Saturnus Kronos Vesta Hestia Janus. Janus oli üks omapärasemaid Rooma jumalaid, ta oli sõjajumal, uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena, üks nägu vaatamas ette, teine taha. Seda tõlgendatakse kui vaatamine minevikku ja tulevikku.
· Madonna kaljukoopas · Daam hermeliiniga · Muusiku portree · Madonna Litta · Naise portree · Naise portree · Püha õhtusöömaaeg · Isabella d'Este portree · Püha Anna ja Madonna lapsega · Püha Anna, Neitsi Maarja, Jeesuslaps ja Ristija Hohannes · Mona Lisa · Anghiari lahing · Leda · Bacchus · Ristija Johannes Skulptuurid · Cavallo · Püha Ristija Johannes leviidi ja variseri vahel · Madonna lapsega · Vanamehe pea Joonistused · Leonardo joonistusi on säilinud väga palju üksiklehtedel või tervetes kogumikes. Teaduslikud käsikirjad · Aastal 1504 koostas Leonardo da Vinci ise oma käsikirjaliste raamatute
nimetati märts Saturnus Kronos Põllutööde ja viljakasvub kaitsja, tema auks korraldati igaaastaselt satunaale, mil taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord. Vesta Hestia Kodukoldejumalanna, kelle auks põles igavene tuli ümartemplis, mida valvasid Vesta neitsid. Bacchus Dionysos Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Isis Teda samastati kord ühe, kord teise kreeka jumalannaga ning muutus seega kõikehõlmavate ülesannete ja võimuga jumaluseks. Loodus, üleüldine ema. Riigi ja religiooni seotus oli lahutamatu, usuti jumalate osasse riigi võimus ning seetõttu
Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all ...
Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik.Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Nike lad. Victoria - võidujumalanna. Kärbitud tiibade, võidupärja ja pasunaga jumalanna. Sageli koos Athenaga. Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri. Selene lad. Luna - kuujumalanna, eelmise õde.
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Saavedra, Don Quixote efektsus Michel Eyquem de pingelisus Montaigne, Essais hoogsus Peter Paul Rubens (15771640) NELJAS LOENG Autoportree, 1623 Rubens, Aheldatud Prometheus Antiikaja pärand eri Rubens, Diana kojutulek kultuuriperioodidel: barokk, Rubens, Bacchus klassitsism, romantism, Rubens, Joobnud Herakles modernism... Rubens, Venuse pidu BAROKK Barokk-kirjandus 16. saj lõpp, 17. saj, 18. saj algus Stiilimõiste kasutusel 20. saj Keskused: Itaalia, Hispaania, algusest Prantsusmaa (saksa kirjandusteadus) arvatavasti < portugali barroco Teravad kontrastid sisu ja vormi (pérola osas
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
tema (mer heterogen) utan är en samling av Bellmans mest populära sånger, från hans tidiga liv till de sista åren. Fredman berörs bara i tre av sångerna, varför sångsamlingens titel är något missvisande. Sångerna är tematiskt grupperade. Sång nr 1-6 är parodiska ordensvisor, 18-21 har döden som tema, 5-43 är parodier på berättelser ur Bibeln (skämtsamt menade, om GT) och nr 47-54 är ett sångspel om vinguden Bacchus konkurs Fredmans Sånger "N:o 21: "Måltids sång" ("Så lunka vi så småningom")- döden tar alla jämnlikt, det spelar ingen roll om du är rik eller fattig. Alkohol gör det hemska mindre hemskt. "N:o 35: "Gubben Noak"- "N:o 64: "Fjäriln vingad syns på Haga"; "Vagg-visa för Auctors yngsta son Charles den 8 Augusti 1787" Jacob Wallenberg var en svensk präst, författare, kåsör och poet. Han är främst känd för eftervärlden för sina humoristiska reseskildringar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
