Zeusi lapsed (0)

ZEUS 'i lapsed
Zeus ehk Dias on vanakreega mütoloogias peajumal ning samas ka taeva- ja äikesejumal. Tema tunnusmärkideks on piksenool, kotkas ning valitsuskepp . Rooma mütoloogias vastas Zeusile Jupiter. Antiikaja ettekujutustes seostati teda mitmete teiste jumalatega nt. Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias jne.
Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg, tavaliselt neelas Kronos kõik oma lapsed alla, kuid Zeusil õnnestus pääseda kuna Rhea andis Zeusi asemel Kronosele mähkmetesse mässitud kivi. Selle tõttu jäi Zeus ellu ning kasvas üles Kreeka saarel ning kui ta vanemaks sai otsustas ta oma isa kukutada troonilt. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama .
Pärast Kronose kukutamis jagas Zeus maailma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ning Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.
Väga tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi nii surematud kui ka surelikud armukesed. Ta lähenes neile mitmel väga erineval moel nt. härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja mõnikord isegi kuldse vihmana. Zeusi abikaasa Hera veetis suurema osa ajast oma mehe armukesi ja nende järglasi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused.
Kõige tuntum on vist Zeusi armulugu titaanide tütre Letoga. Armukade Hera jälitas teda andmata talle kuskil rahu. Müüdi kohaselt keeldusid kõik kohad talle varjupaika andmast v.a ujuv saar Delos, kui Leto sünnitaski kaksikud — valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahijumalanna Artemise. Zeus tänas Delost viljaka maapinnaga ning kindla asukohaga.
Kuna Apollon oli valgus- ja päikesejumal, peeti teda ka ennustusjumlaks. Talle oli igal pool üle Kreeka püstitatud oraakleid, millest kõige tuntum asus Delfis . Erinevalt isast oli Apollonil armuelu valdkonnas tihti olnud ka ebaedu . Näiteks armus Apollon nümf Daphnesse, kuid kui neiu märkas Apolloni kurje kavatsusi, põgenes ta tema eest mägedesse ning hüüdis appi oma isa, kes Daphne esimese puudutusega loorberipuuks moondas. Apollonil oli ka väga palju sõpru, kuid kahjuks peaaegu kõik neist kas surid ära või siis mingi kurva sündmuse tõttu langesid masendusse, mistõttu ei saanud Apollon nendega sõprutsemist jätkata.
Jahijumalanna Artemis ei olnud nii aktiivne nagu tema vend Apollon, kuna Artemis otsustas neitsiks jääda, pole tal üldse huvitavaid armuseiklusi. Ühe müüdi järgi oli ta sündinud mõni hetk varem kui Apollon ning asus kohe oma ema Letot venna ilmaletoomisel abistama, seetõttu sai ta endale ka rasedate naitse kaitsejumala n-ö tiitli . Üks suhteliselt kurb armulugu on siiski ka Artemisega seotud, nimelt üks jahimees nägi teda nümfide keskel rüütult jões suplemas, Artemis vihastas väga ning moondas mehe hirveks ja tema enda jahikoerad kiskusid ta puruks.
Kõigi aegade kunstike meelisteemaks on olnud Zeusi vahekord Ledaga, kelle juurde Zeus ilmus luigena. Leda tõi ilmale kaks muna, millest hiljem koorusid Helena, Klytaimestra , Kastor ja Polydeukas.
Väga huvitav suhe oli Zeusil Danaega. Delfi oraakel oli Danae isale Akrisiosele ennustanud surma lapselapse käe läbi ning seetõttu sulges ta oma tütre maaalusesse kambrisse, kuid Zeus tungis ka sinna kullavihmaks muundudes. Selle sündmuse tagajärjel sündis Danael poeg Perseus . Kui Perseus ilmale tuli käskis isa tütre koos pojaga karpi panna ja merre heita. Nad ujusid nii Seriphose saareni, kus neid päästis tavaline kalur. Siin poiss saigi täisealiseks. Hiljem armus saare kuningas tema emasse, kuid Danael ei olnud mingisuguseid tundeid tema vastu, Perseus kaitses oma ema ning kuningale see ei meeldinud. Ta ütles, et jätab Danae rahule ainult siis kui Perseus talle Medusa pea toob, nii Perseus tegigi, kuid pea kinkis ta Athenale. Vahepeal osales Perseus võistlustel ning kogemata tabas oma vanaisa laupa, kes suri selle tagajärjel, Perseusel oli väga kahju, kuid ta ei lasknud pead norgu vaid leidis oma armastuse — Andromeda, kellega ta elas õnnelikult ja pikalt. Ka praegugi võib näha Andromeda ja Perseuse tähtkuju taevas.
Teeba kuninga tütrega Semelega sai Zeus Dionysose — veinijumala. Hera ilmus Semele juurde amme kujul ning soovitas tal paluda Zeusilt, et viimane ilmutaks oma tõelisel kujul. Zeus, kes oli lubanud iga Semele soovi täita, ilmus välgu ja müristamisena ning Semele hukkus tules, Dionysose päästis Zeus ära.
Zeusi armusuhtest Alkmenega sündis Kreeka kõige kuulsam kangelane Herakles . Kui Herakles oli veel väga väike, saatis Hera kaks madu Heraklesele kallale, kuid väikemees kägistas maod ära. 18-aastaselt oli Herakles vägilase kehaehitusega ning väga laia silmaringiga mees. Kui Herakles kuulis , et tema kodulinna piiratakse, tõttas ta kohale ning korraldas tugeva vastupanu ja vabastas Teeba maksukohustustest, tasuks andis Teeba kuningas talle naiseks oma tütre Megara. Neil oli väga õnnelik abielu ja neil sündis mitu last. Hera armukadedus aga ei andnud talle rahu ning ta põhjustas Heraklese meeltesegaduse, mille tagajärjel viimane tappis oma naise ja lapsed. Murest murtud läks ta Delfi oraakli juurde, kus ta kuulis, et peab Eurystheuse teenistusse astuma ning oma süü heastamiseks peab ta 12 ohtlikku ülesannet täitma.
Zeus otsis endale mitte üksnes sõbratare, vaid ka sõpru. Moondunud kotkaks, varastas ta ära kõige ilusama poisslapse Ganymedese ning viis ta Olümposele omale seltsiliseks ja karikakandjaks.
Zeusi ja Maia vahekorrast sündis Hermes , kellest sai jumalate väle käskjalg, teda võib ära tunda tema tiivuliste sandaalide ning reisikübara järgi. Karjajumlana õnnistas Hermes kõikide loomade kasvu, mistõttu kujutati teda sageli lambaga. Kuna tema kultuslikud sümbolid — kivihunnikud ja neisse püsti pandud kivi olid sageli ka teedetähisteks, sai Hermesest ka teede jumal ning rändurite kaitsja. Hermesel oli tegelikult väga palju erinevaid muid kohustusi ning teede- ning karjajumala kõrvalt oli ta veel ka unejumal, petturite jumal, mõtlemisjumal jne. Teda tihtipeale nimetati ka hingedesaatjaks kuna just tema oli see, kes saatis surnuid allmaailma. Hermes on tihedalt seotud ka Dionysosega kuna Zeus andis väikese lapse Hermese kätte, kartes Hera kättemaksu. Hermes andis väikemehe nümfidele, kus Dionysus rahulikul üles kasvas ning temast veinijumal sai.
Kui Dionysos juba suur oli röövis Hera talt mõistuse ning igasuguse orienteerumisvõime, mistõttu sattus ta Egiptusesse, sealt Süüriasse ning lõpuks Früügiasse, kus Rhea ehk Zeusi ema Dionysose terveks ravis . Dionysose teine nimi oli Bakchos ning tema rooma vaste oli Bacchus . Kuigi Dionysos ei kuulunud olümplaste hulka, armastas teda rahvas väga sest ta oli ju veinijumal, kuna vein on joovastav jook aitas ta unustada argimured. Just Dionysose austamise kobestikust tekkis draamakunst. Dionüüsideks nimetati Dionysose auks peetud pidustusi.
Athena oli suur jumalanna Ateena linnas. Kuigi Athenat peeti tarkusejumalannaks, pidasid koolid ja palestrad siiski oma jumalaks tarka Hermest. Athenal oli ka teine nimi Phallas, mis tõlkes tähendab ''neiu''. Athena emaks on Zeusi esimene abikaasa Metis . Vanakreeka autorite kirjeldustest võiks järeldada, et Athena tegeles sõjaasjandustega sama palju kui sõjajumal Ares . Athena eriliseks soosikuks oli Odysseus , kes poleks kunagi saatusliku Trooja hobuse ehitamise peale tulnud. Kui Odysseust hakkas kojuminekul takistama Poseidon, päästis ikka Athena oma lemmiku surma küüsist. Ka Heraklest aitas Athena ning vaevalt oleks Perseus suutnud Medusal pea ära raiuda , kui Athena poleks talle soovitanud peeglit kasutada.
Zeusil ja Heral oli kolm last Ares, Hephaistos ja Hebe , mõned allikad väidavad ka, et Eris ja Eilethiya olid nende tütred.
Hephaistos, kelle Rooma mütoloogia vasteks on Vulcanus , oli tehnoloogia , skulptorite, metallurgia , vulkaanide ja tule jumal. Nagu paljud tolleaegsed sepad oli Hephaistos lombakas, mis andis talle ebaloomulikku kuju kreeklaste silmades. Tema kultuseks oli Lemnos, teda kummardati ka igalpool mujal Kreekas v.a Ateenas. Ühe müüdi järgi Athena keeldus Hephaistosega koos olemast, mille tõttu viimane vihastas väga ning kadus tema voodist. Tema ejakulatsioon langes maale, mis rasestas Gaiat.
Hebe, samuti Zeusi ja Hera tütar oli nooruse jumalanna ning samuti ka jumalate ja jumalannade veinikallaja seni, kuni ta abiellus Heraklesega, nende järglane oli Ganymedes.
Ares, tuntud kui sõjajumal oli samuti üks Zeusi ja Hera lastest. Kuid vanakreeka mütoloogias teatakse teda pigem verejanulisuse jumalana. Ta on samuti väga tähtis Olümpose tegelena teoses ''Ilias''. Ares oli Aphrodite abikaasa ning Erose isa. Tema tunnusmärkideks on kilp ja kiiver .
Eris, tuntud kui tülijumalanna oli saadud samuti Zeusi ja Hera vahekorrast. Eris on maailmas tuntud oma kuulsa ''tüliõuna'' pärast, millest on juttu ''Iliases'', nimelt Thetise ja Peleuse pulmadele oli kutsutud kõik jumalad ja jumalannad v.a Eris. Seetõttu otsustas ta kätte maksta ning vikas rahva sekka õuna, millel oli kirjas ''Kõige ilusamale ''. Keegi ei teadnud , kellele oli see õun adresseeritud ning kolm jumalannat läksid omavahel tülli - Hera, Aphrodite ning Athena.
Üldiselt võiks öelda, et Zeusi armuelu oli väga huvitav ja rikkalik ning pea iga isikuga , kellega tal mingisugused suhted olid on kreeka mütoloogias jutustada midagi väga eripärast. Zeusil oli väga palju lapsi, kellest ta eri liiki jumalad tegi ning kes samuti olid väga tähtsad tegelased kogu Kreeka ajaloos.