Eesti alad lähevad järkjärgult Venemaa kätte. Tartu ja Narva oli varemetes, põllumaa sööti jäänud. 4. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik eeldused võiduks? Rootsi kaotas põhjasõja, sest ta ruttas oma paremate väeosadega Riia alla poolakate vastu, vene aga saatis laevastiku Tartut hävitama, anti käsk kõik hävitada, katk ja hävitustöö laastas rootsi ja nii saadi endale Tartu, Narva ja 1710 langes ka Tallinn. 5. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Takistas venestamist. 6. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 7. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseks ostmine jätkus. 8. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.?
imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised.maailma arengut mõjutas rahvustuse areng,levik.tekkisid võimsad rahvusriigid.suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle sovinism(marurahvuslus).sovinism õigustas imperialism teked(püüd saavutada maailmas suurim ülevõim).vähem arenenud maad muudeti tooraine baasideks.euroopa suur rigid levitasid euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomadused).20saj algul kogu maailm jagatud euroopz riikide asumaadeks.suur riigid olid väga huvitatud oma asumaadest.imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumide välja kujunemine.20saj tekkisid koloniaalriikide vahelised vastuolud(vabad maad said otsa).1914 elas üle poole inimest koloniaalmaades(56%).suur huvi oli aafrika maade vastu.1900 ümber 94%aafrikast koloniseeritud.suurt huvi oli aasia,india,hiina vastu.rahvusvahelised suhted 20saj algul.19saj lõppus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalise bloke(kolmliit-saksamaa,itaalia,Austria-ungari).1...
Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvusli...
paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstituuti, mis peab tasakaalustama valituse ja parlamendi suhteid. Ka nimetab ametisse kõrgeid ametnikke.
Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnased ja erinevad jooned 18. saj keskpaigas valitses Euroopas rahvuslik idee, välja arvatud Vene impeerium, kes tegeles ääremaade venestamisega. Selleks ajaks olid Eestis juba tekkinud esimesed eesti soost haritlased ja üliõpilaskonnad, kes kandsid endas riikliku autonoomia ideed. 1905. aastal ebaõnnestunud Jaapani sõja tõttu oli tsaar sunnitud kehtivat karmi korda veidi lõdvendama, mille tulemusena said esimesed eestlased riigituumasse ja kohalike linnavalitsuste etteotsa. Enam-vähem normaalse arengu lõpetas Esimene maailmasõda. Sõjaks ettevalmistamata Venemaa kandis suuri kaotusi ja praktiliselt kaotas võitlusvõime, seda kasutasid ära bolsevikud, kes saksa sõjaväe luure rahade abil panid toime revolutsiooni,
Suurim koloniaal riik Vanim parlamentaarne riik. Rikaste ja vaeste vahelised suhted väga suured 1900.a loodud Leobiralistik Partei ehk Tööliste partei. -> loodi reformalistlikel eesmärkidel, mitte revolutsioonilstel eesmärkidel. -> eesmärk parandada tööliste olukorda. 1906.a Parlamendi valimised võitsi Tööliste Partei -> Püüti lahendada koloniaaltülisid Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaaga. Briti Impeerium muutus Briti rahvaste Ühenduseks 1911 ,,home rule"'i seadus -> Iirimaale autonoomia andmine -> Ulsteri protestantide vastupanek. 1909 revolutsiooniline eelarve -> suurmaaomanike ja suurmaaomanikelt võetavate maksute suurendamine -> sotsiaalprogormaamide rahastamine Konservatiivide valitsus parlamentaarne kriis -> uued valimised Valimised võitisi ikka tööliste partei Miinimumpalga sisse seadmine ja 8-tunnine tööpäev mäenduses Kuninganna Victoria 63. valitsuaja lõpp. Prantsusmaa Prantsusmaa III vabariik Liberaalse ja demokraatliku reziimi vastasseis :
selle all silmas, et kellelgi on rohkem materiaalseid hüvesid kui teisel. Näiteks elab ta ilusas majas, sõidab kalli autoga, käib pidevalt reisidel ja elab muidu jõukalt. Kas aga hea elu võrdub tingimata rahalise rikkusega? Või mida väljend hea elu üldse tähendab? Objektivistlik hea elu teooria näiteks põhineb antropoloogilisel väitel, et kõigile inimestele on omased universaalsed põhivajadused (toit, peavari, tervis, kindlustunne, sõprus ja armastus, isiklik ja poliitiline autonoomia, jne), kuigi nende vajaduste rahuldamise viis võib ajas, kultuuriti ja indiviiditi varieeruda. (Sutrop) Usun, et nimetatud põhivajaduste rahuldatus mängib hea elu tähenduses üsna suurt rolli. Kui üks neist vajadustest rahuldamata on, siis üldjuhul inimene ei tunne, et ta elaks head elu. Kuigi alati leidub erandeid. Mõni saab võib-olla ilma armastuseta suurepäraselt hakkama ja tunneb siiski, et elab head elu. Aga äkki ei ole hea elu ainult põhivajaduste
01.2012 02.02.1920 Tartu rahu allkirjastamine 1920 Eesti esimene põhiseadus 12.03.1934 K.Pätsi riigipööre, vaikiva ajastu algus 3. Nimeta 4 Eesti iseseisvumis eeldust, 3 sündmust iseseisvumise käigus, 3 poliitikut iseseisvumise ajast 4 eeldust: * Algas tööstuse areng. * Tõusis eestlaste osatähtsus riigiametites. * Suurüritused suurendsasid rahva eneseteadvust. * Pikale veninud I maailmasõda kurnas välja Venemaa. 3 sündmust: * Eestile anti autonoomia - Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa. * Päästekommitee loomine - Iseseisvumise väljakuulutamine. * Eesti Vabariigi väljakuulutamine - Esmakordselt suudeti oma rahvusriik luua. 3 poliitikut: * Jaan Poska Eestimaa kubermangu kantsler, Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule * Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister * Jüri Vilms Eestimaa Päästekommitee liige, Eesti Ajutise valitsuse peaministri asetäitja
19. sajandi lõppu on nimetatud venestusajaks, mil Vene keskvõimu poliitika tõttu eestlaste rahvuslik liikumine mõnevõrra nõrgenes, kuid samas halvenesid ka baltisakslaste positsioonid. Viimane võimaldas linnaeestlastel poliitikasse sekkuda, eestlaste enamuse poliitiline aktiivsus avaldus esmakordselt 1905. aasta revolutsiooni ajal. 20. sajandi alguses tugevnes uuesti ka rahvuslik liikumine. Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni saavutas Eesti autonoomia (loodi kogu Eestit ühendav kubermang), kuid see kadus enamlaste võimupöörde järel sama aasta oktoobris. Rahvuslikult meelestatud poliitikud kuulutasid 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Vabariigi, kuid kuni sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. Seejärel puhkes Vabadussõda (19181920), mis lõppes Tartu rahuga 1920. aasta 2. veebruaril. Järgnenud 20 rahu- ja iseseisvusaastal arenesid Eesti majandus ja kultuur, demokraatia arengus tekkis aga 1930. aastatel tagasilöök ja 1934
Linnad Ja Kaubandus Kokkuvõte Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisöiguse kaitse. Tänu pöhimöttele „linnaöhk teeb vabaks" said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere löunakalda kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu,
- Suur depressioon - majandus kriis - Paranes 1933. a suvel, kroon kurss lasti alla - Tähtsaim haru põllumajandus - Autoritaarse riigikorra aja sekkus riik liiga palju majandusse KOALITSIOON – valitsusse kuuluvate erakondade liit OPOSITSIOON – erakonnad, mis ei kuulu valitsusse Eesti kultuurielu: Kultuurkapital 1925: - Hakkas jagama stipendiumeid ja preemiaid loovisikutele - Toetas olulisi kultuuriasutusi ja –ettevõtmisi Vähemus rahvaste autonoomia 1925: - Võeti vastu seadus, mis tagas vähemusrahvaste kultuuri püsimise ja edendamise - Neil oli õigus valida oma kultuurielu juhtimiseks omavalitsuslikke asutusi, mis arutasid ja otsustasid kõiki vastava kultuuri- ja hariduselu ning noorte- ja spordiliikumus küsimusi - Tegeldi emakeelsete koolide ja rahvuslike kultuuriasustusi ERM: - ERM loodi 1909. a Tartus - Eesti esemelise ja vaimse kultuuri säilitamiseks,
19. sajandi lõppu on nimetatud venestusajaks, mil Vene keskvõimu poliitika tõttu eestlaste rahvuslik liikumine mõnevõrra nõrgenes, kuid samas halvenesid ka baltisakslaste positsioonid. Viimane võimaldas linnaeestlastel poliitikasse sekkuda, eestlaste enamuse poliitiline aktiivsus avaldus esmakordselt 1905. aasta revolutsiooni ajal. 20. sajandi alguses tugevnes uuesti ka rahvuslik liikumine. Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni saavutas Eesti autonoomia (loodi kogu Eestit ühendav kubermang), kuid see kadus enamlaste võimupöörde järel sama aasta oktoobris. Rahvuslikult meelestatud poliitikud kuulutasid 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Vabariigi, kuid kuni sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. Seejärel puhkes Vabadussõda (1918–1920), mis lõppes Tartu rahuga 1920. aasta 2. veebruaril. Järgnenud 20 rahu- ja iseseisvusaastal arenesid Eesti majandus ja kultuur, 1934. aastal kehtestati presidentaalne riigikord. 1939
c) õigus 18. Kaubandusteooriad on: institutsionaalse ja funktsionaalse kaubanduse vajalikkust põhjendavad teooriad b) kaubandusettevõtete gravitatsiooni seadus c) institutsionaalse kaubanduse vajalikkust põhjendav teooria 19. Sobita kaubandusettevõtte turumajanduse põhimõtted käsumajanduse põhimõtetega, valides ripploendist sobiv vastusevariant: (plaani täitmise printsiip; eraomanduse printsiip; ??nõudeplaani printsiip??) a) ühiskonnastatuse printsiip b) omandiprintsiip c) autonoomia printsiip 20. Kaubandus laiemas tähenduses kujutab endast: a) kaupadega seotud ostu-müügiprotsesse, institutsioone ja suhteid b) kõikide varade ostu-müügiprotsesse, institutsioone ja nendega seonduvaid suhteid c) toodetega seotud ostu-müügiprotsesse, institutsioone ja suhteid 21. Kaubandus jaguneb turustusala järgi: a) sisekaubanduseks b) regionaalselt tegutsevateks kaubandusettevõteteks c) väliskaubanduseks 22
majaomanikke, väikekaupmehi, haritlasi ning tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale. Peale kultuuriliste ja majanduslike eelduste on ka poliitilised eeldused, mis hakkasid kujunema 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas eesti rahva poliitilisele elule, kujunesid parteid ja kerkisid esile kogenud poliitikud, kes langetasid ärevatel hetkedel õigeid otsuseid, kasvas eestlaste osatähtsus linna- ja maaomavalitsustes. Autonoomia võimaluste oskuslik ärakasutamine ja I maailmasõjas osalenutest sai kogenud seltskond tulevasele Eesti armeele. Kokkuvõttes oli siin nii üht kui teist. Tänu nendele sündmustele oli eestlastel võimalik täielikult iseseisvuda ja esimest korda ajaloos loodi Eesti Vabariik.
Rahvaarv vähenes. Liivi sõda Põhja sõda · Eesti jagati kolme erineva kuningriigi · Koormised kasvasid vahel ära. · Talupoegadelt nõuti kindlustustõid. Neil oli majutus- ja küüdikohustus. · Talupoegi püüti värvata sõjaväkke. 4) Mis on: Balti erikord: Balti kubermangude laialdane autonoomia Vene riigi koosseisus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Roseni deklaratsioon: Dokuments, millega kinnitati talupoegade pärisorjus (1739). 5) Talurahva reformid Eesti 19. Sajandil. Aasta Kubermang Reformi sisu 1802 Eestimaa Talupoegadel oli õigus omada vallasvara, talude pärandatav kasutamisõigus, ,,Igaküks" 1804 Liivimaa -//-, koormised normeeriti, piirati kodukariõigust
Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome pealinn on Helsingi, kus elab 591 892 inimest (31. juuli 2011). Teised suured linnad on Espoo (250 511), Tampere (213 645), Vantaa (202 037), Turu (177 279) ja Oulu (142 031). Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia. Soome on ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal. Soome pindala on 338 430,53 km2 (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid[1]). Soome pindala kasvab umbes 7 km2 aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995. Loodus Soome on üks maailma põhjapoolseimaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Kuid tal puudub juurdepääs Põhja-Jäämerele.
Eesti realism Ajalooline taust Eesti areng oli Vene impeeriumi koosseisus tõkestatud. Aleksander III trooniletulekuga 1881. a. algas sünge reaktsiooniaeg, igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme, mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnikke Venemaalt. Tartu ülikoolilt võeti autonoomia. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest. Surid Kreutzwald, Koidula, Jakobson. Jannsen lamas halvatuna tõvevoodis. Hurt ja Veske olid asunud võõrsile. 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts ja keelati tsensori ettepanekul jutustuste avaldamine eesti rahva ajaloost. Kultuurielu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod 1891, 1894 ja 1896.
1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõim...
Sõjavrk: Venemaast eraldusid: Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas, uutused koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I MS alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas. Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda. Veebruarirevolutsioon- Moodustati vene ajutine valitsus. autonoomia,- osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele.Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.Landeswehr-Balti maakaitse Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
separaatrahuleping Saksamaaga. 1917. aasta Eestis kujunes sündmuste rohkeks. Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim . Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar J. Poska ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev . Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele. 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond mille juhiks oli J. Tõnisson, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene
EESTI VABARIIK Mida andis autonoomia Eestile? - Kõrgeim omavalitsuslik võim läks rahva valitud Eesti Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale) - Vene ametnikud asendati eestlastega - Anti luba Eesti rahvusväeosade moodustamiseks - Eesti ja Liivi kubermangude territooriumid ühendati ühtseks tervikuks 30.03.1917 - Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduse. Pärast omavalitsuse esindus-kogu Maapäeva laialisaatmist võeti vastu otsus Eesti iseseisvus lähemal ajal välja kuulutada. Moodustati kolmeliikmeline Eestimaa Päästekomitee. Eestimaa Päästekomitee: - Konstantin Päts - Jüri Vilms - Konstantin Konik 24.02.1918 - Eesti iseseisvuse ametlik väljakuulutamine. Järgmisel päeval algas Saksa okupatsioon, Saksamaa eesmärgiks oli luua praegustel Eesti ja Läti aladel baltisakslastele tuginev Balti hertsogiriik. 11.11.1918 - Saksamaa kirjutas alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Saksa okupatsiooni Balt...
osapoolt omavahelist sõdimist lõpetama Jugoslaavia keeldus 23. märtsil välisest rahuvalveüksuse paigutamisest ja NATO valmistus rahuvalveüksuste toomiseks regiooni jõuga, millele järgnes Jugoslaavia üksuste pommitamine, et Serbia väed ei sekkuks 2001 Makedoonia ülestõus, Makedoonia etniliste albaanlaste Rahvuslik Vabastusarmee ründas Makedoonia julgeoleku üksuseid, eesmärgiks oli albaanlaste õiguste ja autonoomia suurendamine. Lõppes Ohrid'i leppega Tagajärjed Tihti kirjeldatakse seda kui kõige ohvriterohkemat konflikti Euroopas peale Teist maailmasõda Konfliktid said kurikuulsaks toimepandud sõjakuritegude, etniliste puhastuste, inimsusevastaste kuritegude ja vägistamiste poolest Tegemist oli peale Teist maailmasõda Euroopas esimeste konfliktidega, kus mõisteti ametlikult kohut genotsiidi korraldanud inimeste üle ning süüdistati
hakkama saada, sellest tuleneb emotsionaalne kõikumine, konfliktid murdeeas on normaalsed. Freud leidis ka, et vanematel on raske murdeealist mõista, kuna murdeealine armastab ja vihkab oma vanemaid üheaegselt, kergem on murdeealisega suhelda vanavanematel. Emotsioonid murdeeas: Emotsioonide intensiivsus tõuseb, juhitavus väheneb Järsud fluktuatsioonid (meeleolude kiire vaheldumine). Nt armastus- vihkamine, optimism-pessimism Emotsionaalse autonoomia tõus (iseseisvus tunnetes) Teatud emotsioonide ülemäärane läbielamine - häbi, kohmetus, süütunne, kartlikkus, viha jm Tugevad emotsioonid on raskesti kontrollitavad, millest võib tuleneda momentaalne mõtlematu reageerimine Suur haavatavus ja tundlikkus Sõprussuhted murdeeas Eelmurdeeas ebapüsivad Varases murdeeas püsivamad, tavaliselt samasoolised, samaealised, sarnaste sotsiaalmajanduslike teguritega peredest. Suur osa ajast
teenistuses olnud alamaadlid e ministeriaalid Baltikumis saavutasid nad kõrgema sotsiaalse positsiooni. Talupoega puudutav: algselt oli kohutsusteks vaid üldised, kõiki ristituid puudutavad tööd, nagu teede ja sildade korrashoid, kirikute & linnuste ehitamine. Hiliskeskajal täielik sõltuvus vasallist. Põhjuseks: - üldine feodaalkord ja sellega seotud ühiskondlik mõtlemine. - Aadel kõrgeima võimu esindaja, krikul omad privileegid ja linnakodanikel autonoomia. - Talupoegade koormised polnud reguleeritud ja valitsevaks sai vasallide suva. - Keskvõimu polnud olemas, kes oleks sisemist elu tasakaalustanud (nt kuningas). - Võlgadesse sattumine sunnismaisuse väljakujunemine. Linnad: märkimisväärne eestlaste hulk. Hoidsid isikliku vabaduse mõtet elus. Hansa liitu kuuluvad linnad kultuuriliste uuenduste vahendajad. Teatud vastukaal feodaalsele mõtteviisile ja aadlile. Miks kirik ei otsinud koostööd päriselanikega
Samas omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju. Autonoomia Eestis Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks Eestimaa kubermanguks, millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a. suvel hakati looma rahvusväeosi. Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917.a
Jean Piaget. Sveitsi psühholoog.Uuris,milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad. Kognitiivse arengu teooria looja. See uurib ,kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Erik Erikson. on psühhosotsiaalse arenguteooria looja. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi:Usaldus või usaldamatus, Autonoomia või kahtlemine ja häbi, Initsiatiiv või süü, Edukus või alaväärsus, Identsus või rolliähmasus, Intiimsus või isolatsioon, Generatiivsus või stagnatsioon ja Integraalsus või meeleheide
lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905. aastal. Teised riigid võitlesid rahvuste enesemääramisõiguse vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaal ja Venemaal kasutati selleks aktiivset relvajõul mahasurutud ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. Koloniaalimpeeriumide teke Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. Nii näiteks elas 1909. aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korra rohkem: 349 miljonit inimest. Paraku hakkasid vabad, koloniaalvallutusteks sobivad maad 20
ohvriks langesid miljonid inimesed. Nende maailmarevolutsiooniidee oli täitmatu soovunelm muuta kogu maailma kommunistlikuks. TAGAJÄRJED MAAILMALE: bolsevike maailmarevolutsiooniidee teostamine tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja hiljem selle puhkemise mitmes riigis. Nõukogude võimu ja vägivalla ohvriks langesid miljonid inimesed. 8. VEEBRUARIREVOLUTSIOONI, OKTOOBRIREVOLUTSIOONI JA SAKSA OKUPATSIOONI TAGAJÄRJED EESTILE. VEEBRUARIREVOLUTSIOON: E sai esimesena VM impeeriumis autonoomia, mis tähendas: E ametnikud, E Maapäev, E keel, E Kubermang P ja L-E, E rahvusväeosad. OKTOOBRIREVOLUTSIOON: E piirati demokraatlikke vabadusi, E Maapäev saadeti laiali, majanduse riigistamine. SAKSA OKUPATSIOON: puudus toiduainetest ja küttest, veeti välja kõike, mida sõda pidav maa vajas, kirju võis saata ainult lahtises ümbrikus ja saksa keeles, saksa keel. Kommunistide minemise ja sakslaste tulemise vahepeal kuulutati Päästekomitee poolt loodud ,,Manifest kõigile
transpordivahendite tootmine. · Puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem. · Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret. b) Veebruarirevolutsioon 1917 aastal. Kukutati keiser, kehtestati vabariik, võimule sai Ajutine Valitsus suund demokraatlikule riigile. c) Autonoomia - 30. märtsil kinnitas Eestile Ajutine Valitsus autonoomia ehk omavalitsuse, mille alusel: · Eestimaa ja Liivi kubermangu põhjaosa liideti ühtseks rahvuskubermanguks. · Kubermangu valitsuses asendati vene ametnikud eestlastest ametnikega. · Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska ja tema abistamiseks Maanõukogu. · Kohalik võim koondus eestlaste kätte. · Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel.
5 poliitilist Eesti erakonda 20ndatel 1. Eesti Kommunistlik Partei - Kingissepp 2. Eesti Vabadussõdalaste Keskliit - Larka 3. Eesti Põllumeeste Kogud - Päts 4. Eesti Rahvaerakond - Tõnisson 5. Eesti Sotsiaaldemokraadid Rei Millised olulised eeldused järgmistes valdkondades valmistasid ette Eesti omariiklust? Kultuur 1. rahvusliikumine 2. kirjaoskus, ajakirjandus Sisepoliitika 1. eestlaste tõus omavalitsustes 2. parteide moodustamine, ühiskonna politiseerumine, autonoomia, õigus parteisid luua välistegurid 1. tsaarivenemaa kokkuvarisemine 2. Esimene maailmasõda arvandmete analüüs riigieksamis: I suur sõda Liivi sõda 1558-1583 II lõppes sõdade aeg, majandusliku olukorra paranemine rootsi aja lõpp III Põhjasõda 1700-1721 ja katk (1695 oli rahvaarvu kõrgaeg, kuid vahetult enne Põhjasõda hakkas langema näljahäda) IV tõus pikal perioodil, rahu V II MS Ungari rahvaülestõus, Suessi kriis- 1956
üritati läbi talud hõlmati üha tihedamalt rääkida turusuhetesse, Jaan Tõnisson(ajaleht ,venestamine, postimees), ajaleht teataja(Päts). Eesti vastupanuliikumise ühiskond jagunes majandusmeesteks ja d, aaremeesteks, sotsiaaldemokraatia Piiratud Mingi revolutsiooniga kaasa autonoomia olemas Autonoomiat polnud Rüüstamised- Eestis mõisate põletamised jne põletamised suudeti Eestis puudus valimisõigus ära hoida Naistel valimisõigus Sarnasused Sotsiaalsed pinged Rahvuslik surutis sotsiaaldemokraatia Rahvuslik jagunemine Eesti Läti Leedu
Sõja puhkemine · 1600 a ületamatud erimeelsused kuningas Sigismundi ning hertsog Karli vahel viivad avaliku vaenutegevuseni · Sigismund lubab aadlile, et võidu korral liidetakse Eestimaa Poola külge · 1604 a hertsog Karl kroonitakse kuningaks KARL IX nime all. Poola riigi tegevus 1600 a.-l · Mõisnike privileege kärbiti · Isepäist aadlit suruti ühtse riigikorralduse raamidesse · Liivimaa aadli eesmärk oli kohalik iseseisvus, aadli autonoomia · Poolakate leedulaste eesmärk oli ühtne riik · Erimeelsused usuküsimustes · Aadlid kaitsesid oma usku ning sellest tulenevalt oma õigusi tervikuna Ulatuslik pealetung 1600 a · Karl IX alustab suvel pealetungi, hõivab Pärnu, Viljandi, Põltsamaa · A lõpul ollakse Tartu müüride all · Tartu aadel reedab Poola ja läheb Karli poole üle · Ülejäänud Liivimaa langeb peaaegu võitluseta rootslaste kätte.
1. Konservatism - Balti-saksa rüütelkonnad ja linnakondanlus. Liberalism - Jaan Tõnisson ja K. Päts. Tõnissoni vaated olid mõõdukad, rahvusrealistlikud. Pätsi omad olid palju radikaalsemad. Sotsiaaldemokraatia - Kutsus ülesse sotsiaalsetele õigustele. Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna. 2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahva...
Linnad ja kaubandus keskaegses Eestis Brita Lodi Jaanuar 2013 Linnade õiguskorraldus · Linnaõigus · Tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. · Isiklik vabadus, eraomandi ja pärismisõigus · "linnaõhk teeb vabaks" linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva olles linnas vabaks. · Kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis makse. · Kohustused : vahiteenistus linna müüridel ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt erinevates linna abistavates töödes, maksude maksmine.
algus kubermangus Lääne-, Harju-, koosseisu Järva-, Virumaa; Liivimaa kubermangus Saare-, Pärnu- ja Tartumaa Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal 18. saj algus- jagunesid maakondadeks toimunud Vene revolutsioonide tule- 1918 (kreisideks) musena sai Eesti autonoomia (30. märts a) Kuni 1783 sama haldusjaotus, mis 1917) ja kuulutas välja iseseisvuse (24. Rootsi ajal veebruar 1918); Saksa okupatsioonile b) asehalduskorra ajal (1783- (veebr-nov 1918) järgnes Vabadussõda 1796)Tallinna ja Riia (1918-1920), mis lõppes Tartu rahuga (2.
keelatud 2) Reguleerib elu üksikasjalikult, ka söömist, riietumist jne. 3) Arhailine kriminaalõigus 4) ei seo enda kindla territooriumiga EESTI. 24 veebruar 1918 "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" 1) kõik on kohtu ja riigi ees võrdsed 2) kodanikuvabadused, demokraatlike vabaduste tagamine 3) tagatakse kodanike julgeolek, poliitvangid vabastatakse 4) taaselustatakse omavalitused 5) rahvuslikele vähemustele tagatakse rahvuskultuurilised autonoomia õigused 6) tuleb väljatöötada seaduseelnõud demokraatilistel alustel (Ajutine Valitsus) 10. okt 1919 võeti AK poolt vastu maaseadus 15. juuni 1920 võeti AK poolt vastu EV põhiseadus 1935 a asendati Vene kriminaalkoodeksid Eesti oma seadustega 1934a II EV põhiseadus (vaikiv ajastu, ei viidud läbi) 1938 III EV põhiseadus Nõukogude okupatsioonide tulemuseda kehtestati Eesti alal NSVLiidu koodeksid, mis hiljem asendati eelmistest eeskuju võttes Eesti NSV koodeksitega
3. BRITI IMPEERIUM – aastail 1920 – 1930 maailma suurim riigiühendus. Pärast Esimest maailmasõda laienes see Saksamaale ja Türgile kuulunud alade arvel. Tõsiselt hädas olid inglased India ja Iirimaa iseseisvuslastega. Ideeliseks juhiks Indias oli Mahatma Gandhi. 1930.aastail algatasid Gandhi pooldajad kodanikuallumatuse kampaania, mis seisnes selles, et indialased ei täitnud inglaste seadusi ja korraldusi. 1914 võeti vastu seadus, millega Iirimaa pidi saama autonoomia. Kuid seadus jäi Esimese Maailmasõja tõttu rakendamata. Iirlased otsustasid hankida vabadust relvaga. 1921 sai Iirimaa dominiooni staatuse. Kõik kuulutati Briti Rahvaste Ühenduse vabatahtlikeks liikmeiks, keda ühendas ühine riigipea-Suurbritannia monarh. 4. VÄLISPOLIITIKA – põhisuund oli mitme sajandi vältel tasakaalu hoidmine Euroopas. Londoni suhted Saksamaaga olid üsna vastuolulised. Britid nägid Sakslastes ohtu, samas oli Saksamaa inglaste jaoks
riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: Iga protsess kahandab traditsioonilisi sotsiaalpoliitilisi arusaamu, millele tööstuslik ühiskond tugineb, et toimuks paljunemine. Iga protsessi tagajärjel suureneb ka indiviidi ja terve ühiskonna risk. a) globaliseerumine Selle ilmnemine tekitab probleeme riikide territoriaalsuses ja suveräänsuses; vähendab riigi ja kodanike võimu ühepoolselt või iseseisvalt tegutseda; seab ohtu majandusliku autonoomia. Samuti globlaliseerumise tagajärjel erastatakse riigiturud, mis tekitab rahvusvahelist konkurentsi välisinvesteeringutes, see sunnib riiki reageerima rahvusvahelisele, mitte siseriiklikule tarbijaskonnale. Näiteks vähendatakse globaliseerumise tagajärjel makse, et riigiväline kauplemine oleks tõhusam. Selle tagajärjel aga riigisisene olukord kehveneb, jäävad saamata sotsiaaltoetused jms. b) individualiseerumine
olnud enam tükeldatud. Palgatöölised mõisamoonakad. Maaparandamine, põldude väetamine, tõu ja sordi aretus. Väljaränne 1863 kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires. Kodumaalt lahkunuid oli kümneid tuhandeid. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse. Lubati paremaid maid odavamalt. §33 nimed : Parrot, Struve, Jacobi, Baer Parrot Ülikooli esimene rektor. Kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Struve astronoom Jacobi füüsik Baer embrüoloogia(loote areng) rajaja, loodus ja arstiteadlane
AJALUGU PTK 8-12 1. Linnaõigus on õigusnormide kogumik, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Tallinn, Rakvere ja Narva said Lübecki linnaõiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said Riia linnaõiguse järgi. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. 2. ,,Linnaõhk teeb vabaks" tähendab, et kui sõltlased elasid 1 aasta ja ühe päeva linnas, siis said neid vabad inimesed , ehk mõisnikud ei saanud neid enam tagasi mõisasse sundida. 3
1. Narratiiv keskendub tavaliselt ühe tähtsa isiku ehk ,,suure inimese" eluloole, kelle saavutused elus on silmapaistvamad kui teiste omad. Selle suurem tähtsus peitub kultuuri kirjeldamises ja ajaloo edasi andmises. Tavaliselt on loo keskmes indiviid, keda vastandatakse mingile grupile või uuritakse nende omavahelisi seoseid. Grupina kujutatakse inimesi, kellel on samad väärtused, nt võib üks grupp olla üks seisus, aga jaotus võib olla ka soo või mõne teise tunnuse järgi. ,,Gilgames" seostub kunagise sumeri kuninga Pilgamesiga, aga lugu pole kirja pandud tema ülistuseks, vaid see kannab suuremat sõnumit. Loo moraaliks on sõprus, samuti kujutatakse tsivilisatiooni erinevaid tasandeid. ,,Ilias" on sõjaeepos, aga selle tegelik soov on rääkida lugu inimeseks olemisest, defineerida ülimat väärtust. Näiteks ,,Iliase" VI laulus arutavad Hektor ja tema naine Andromache sõja üle. Homeros esitab kaks erinevat nägemust, millest mõlemal on oma tõe...
Constantin Brancusi (18761957) Constantin oli rahvuselt rumeenlane ja kasvas ülesse külas nimega Hobita, mis oli tuntud elanike käsitööoskuste ja küllaldaste puunikerdiste poolest. Tema isa Nicolae ja ema Maria Brancusi olid vaesed talutöölised, kes teenisid elatist tehes väga rasket tööd. 7aastaselt hakkas Constantin karjatama pere lambakarja. Juba varases eas märgati tema annet nikerdada puust kauneid kujukesi. Brancusi oli väga otsusekindel ja jonnakas. Noores eas põgenes ta tihti kodust oma isa ja vanemate vendade türnannliku käitumise eest. 9 aastaselt lahkus ta kodust ja läks lähimasse linna lihttööliseks. 13 aastaselt läks ta Craiovasse, kus ta töötas mõned aastad kohalikus toidupoes. 18 aastaselt avastati Brancusi tõeline anne ka teiste isikute poolt ning ta tööandja maksis kinni tema õpingud Craiova käsitöökoolis. Seal avanes viimaks võimalus tegeleda oma suurima kirega puidutöötlusega. Seal õppis ta ise o...
Esimesed suuremad tööstuskeskused olid Narva ja Tallinn Kõige rohkem toodangut andis tekstiilitööstus (tähtsaimad ettevõtted Narvas)kasutati välismaist puuvilla Sajandi viimasel kümnendil tegi kõige suurema tõusu läbi metalli -ja masinatööstus TARTU ÜLIKOOL Keiser Palul I panus- riigipiiride sulgemise tõttu hakati looma ülikoole venemaale, taastati ka Tartu ülikool(1802) Õppetöö toimus Saksa ja ladina keeles Rektori sõprus keisriga andis ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse(peahoone, raamatukogu, kliinik) 19.saj algul valminud Tartu ülikooli on kujutatud 2kroonisel (Von Baer-emproloogia rajaja bioloog) Tänu venestamispoliitikale lõppes anatoomia ja 1892 muudeti õppekeel vene keeleks, ametlikuks nimeks sai Jurjevi ülikool. G.F.Parrot- Tartu ülikoolis füüsikaprofessor Janis Gemze- läti pedagoog ja muusikamees O.W.Masing-pastor ja keelemees tõi õ-tähe eesti keelde
1.Milles seisneb imperialismi olemus? suurriigid tahtsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. Koloniaalvallutused ja majanduse mõjuvõimu laiendamine. 2.Mis iseloomustab maailmamajanduse arengut 20.saj algul? *kiire *ebaühtlane *kaubanduse tähtsuse kasv *tähtsad turusuhted *maailm globaliseerus 3.millist mõju avaldas teaduse ja tehnikaareng maailmas? Too näiteid teadustehnika saavutustest. Aitas kaasa imperialismi arengule. * konveierid-H.Fordi autotehases *Zeppelini õhulaev Saksamaal *G.Marconi esimene raadiosaade *sidetehnika areng 4.Kuidas kujunesid sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit? Kes sinna kuulusid? Millal need asutati? Suurriigid hakkasid omavahel grupeeruma, et ohukorral üksteisele appi minna. Antant: 1893-Venemaa+Prantsusmaa 1904-Inglismaa+Prantsusmaa 1907-Inglismaa+Venemaa Kolmikliit: 1879-Saksamaa+Austria-Ungari 1882-Itaalia Millised olid nendesse riikidesse kuuluvad eesmärgid? Saksamaa: *uute kolooniate haaramine *purustad...
Meelsus või pragmatism Rahvuslikkus Reaktsioon, reform või piiratud ,,vaikne ajastu" revolutsioon Eesmärgiks kodanike väline rahulolu Korraldas rahvahääletuse Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 2 Lk 2 Sõjaväe domineerimine või autonoomia Ei tohiks sõltuda teistest riikidest, liitlasi pole vaja TOTALITARISM RIIK: NSV Liit Tunnus Empiiriline näide Ametlik ideoloogia Liikumine kommunismi poole Totaalne revolutsioon, vanemate Perestroika seadustamisvormide kõrvaldamine Üksainus eliidi juhitud massipartei Nõukogu Liidu Komunistlik Partei
) 28% 35-49a (keskealised) 44% Keskmine tööstaaz 17,811,9a Haridustase 82% kõrgharidus 15% kesk-eriharidus 2% keskharidus Perekonnaseis 66% abielus 17% vallalised 11% lahutatud 5% lesed Organisatoorsed riskitegurid: Tugevamini häirivateks hinnati töövahendite, teadmiste- ja ajapuudusest tingitud probleeme, vähem pöörati tähelepanu autonoomia küsimustele. Harva tajutakse tööl ülepinget. Häirivaks peeti aegunud töövahendeid, töövahendite ja puhkeruumi puudust. Psühho-sotsiaalsed riskitegurid: Rohkem häirivaks on õpilaste vägivald, tööst tingitud pinged kodus. Vähem häirivad kolleegidest ja juhtkonnast tulenevad probleemid. Sageli kummitavad töömõtted vabal ajal 60% õpetajatest. 33% õpetajatest suhtlemine ei häiri, 32% häirib vähe, 17% mõõdukalt ja 17% tugevalt.
10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Näiteks Eesti. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Näiteks liiduvabariigid – endine NSV Liit, osariigid – USA, maad – Saksamaa, provintsid – Kanada, kantonid – Šveits. 11. Autonoomia Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Näiteks Korsika Prantsusmaal, Ahvenamaa Soomes. Eristatakse erinevaid liike: personaalne autonoomia – hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid (näiteks Austria) korporatiivne autonoomia – seondub keelekoosluse olemasoluga
põhiseaduses. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt ning eristatakse lepingulisi ja konstitutsioonilisi föderatsioone. Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel. Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel ,,ülalt" (föd. Puudub suveräänsus). Konföderatsioon on liitriikide liit, mis luuakse mingi ühise (poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. 2. Autonoomia. Autonoomia on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu. Autonoomia jaguneb: ·Personaalseks hajutatult elavad etnilised rühmad loovad kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääletusõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös
moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko). Kokku elab liitriikides umbes kolmandik maailma elanikkonnast. 11.Autonoomia. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Tavaliselt mõeldakse autonoomia all poliitilis-territoriaalset üksust, millele elanikkonna etnilise koosseisu, kultuuri, ajalooliste traditsioonide ja olme erisusi. Personaalne autonoomia- hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organistatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös. Korporatiivne autonoomia- seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud
lisandväärtuse tootjatena (meedia)kaupade tootmise ja vahendamise abil kui ka kaudne roll läbi reklaami, millega kasvatatakse lisandväärtust teistes tootmissektorites (Garnham 2005). kultuuritootmine on allutatud üldisele kapitalistliku kaubatootmise loogikale. 2 Põhikriitika neomarksistide suhtes: superstruktuuri autonoomia idee jätab tähelepanuta kultuurisektori allaneelamise suurte tööstusettevõtete poolt ning selle allutamise äriloogikale. > tähtsal kohal majandusprotsessid. Golding ja Murdoch (1995) peavad poliitökonoomia keskmeks nelja ajalooprotsessi: 1. meedia kasv; 2. korporatiivse haarde kasv; 3. kaubastumine; 4. riigi sekkumise muutumine. Autorid leiavad, et kõik meediumid on läbinud sarnased majandustsüklid: esmalt hakkavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
