50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
peetripoeg.
Õppematerjali autor
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’) Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemetes (Tartu, Narva ja Tallinn), põllumaa oli sööti jäetud. Eestimaa oli enamjaolt inimtühi (inimesi oli alles jäänud umbes 150000 ringi) 5. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõi
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused 1.Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (''ookean Euroopasse'') 2.Rootsi raske siseolukord 3.Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 4.Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa ( August II tugev) ja Taani ( Frederik IV ) 3. Käsu Hans- Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid- Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? 1.Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemeis (Tartu, Narva) oli varemeis, põllumaa oli sööti jäetud. 2.Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( inimesi oli a
1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestimaa oli enamjaolt inimtüh
Ajalugu Vene aeg küsimused ja vastused. 1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tall
12. Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide? 13. Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mida seal toodeti? 14. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? 15. Academia Gustaviana?; Bengt Gottfried Forselius?; Johann Skytte? 16. reduktsioon? vakuraamatud? 17. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? 18. Karl XI reformid? PÕHJASÕDA(1700 – 1721) ja Eesti Eellugu: Põhjasõda võib lugeda järjeks 16-17. saj. Läänemere ümber toimunud sõdadele, milles tugevamaks riigiks oli osutunud Rootsi. (vallutanud pea kõik Läänemere-äärsed riigid sh. Eesti) Nüüd olukord muutus, kuna Venemaa oli tugevnenud ja valitsejaks oli saanud noor, agressiivne ja teotahteline valitseja Peeter I. Vene-Poola suhted olid peale pikaajalisi sõdu paranenud ja Vene-Taani suhted olid kogu aeg head olnud. Need riigid aga olid peamised Rootsi rivaalid Läänemere üle peetavas võitluses
mõisnikult päriseks osta. 19 saj mõmed talupojad rikastuvad tänu linakasvatusele 1840. aastal võetakse kasutusele kartul ja muutus kiiresti peamiseksvpõllukultuuriks Kartuli tulekuga kaovad näljahädad. 19 saj oli ka Eesti tööstusele muutuste aeg toimus tööstluslik pööre Eesti majanduse areng kiirenes tunduvalt peale 1870. a. kui ehitati esimene Peterburg - Paldiski raudtee Küsimused Kirjelda kuidas tekkis 19. saj algul Eestisse hulgaliselt nn. Mittevajalikke inimesi? Mis tekitas 19. saj keskel rahulolematust talupoegade hulgas? Kuidas kaotati teoorjus Eestis? 1866. vallaseadus miks oluline oli? 1) Pojad kellele ei pärantatud midagi ning kes ei läinud sõjaväkke. Neile ei jätkunud maad ning lõpuks läksid linnadesse elama 2) Tekkis popse liiga palju. Usku vahetadis saadi petta. Ikaldused, taudid, nälg ja rahutused. Talumaade nappus. 3) .
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda Põhjasõja käiku. (5p)
koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks. Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. Samuti koostas ta lihtsustatud aabitsa, kus puudus õ- täht. Tulemusena 2 selle kooli õpilast Ignatsi-Jaak ja Pakri Hansu poeg Jüri, käidi Stockholmis Rootsi kuninga juures näitamas, et on tarke poisse ja et haridus on vaja laiendada ja rohkem kooli rajada, kuningas võttis nende soove kuulda. 6. Põhjasõda ja Balti erikord 1) toimumise aeg: 1700-1721 2) eeldused: Venemaa ja Poola suhete paranemine Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis 15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus (riigistatud mõisate ja koormiste pärast) 3) põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ,,raiuda aken Euroopasse" Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid