anti-Semitism - termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. dominion - Suurbritannia autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. urbaniseerumine - linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele. globaliseerumine - protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.
nõrgenenud. Venemaal olid pingelised ajad ja kasvasid protestiliikumised. Kulminatsiooniks oli 1917.a. veebruarirevolutsioon, millega kukutati ka tsaarivõim, millega saabus suur segaduste aeg ja kodusõda. See lõi soodse pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist ning Eesti haritlased suutsid selle olukorra hästi ära kasutada. Ajutise Valitsuse juhiks sai Jaan Poska. Loodi ka kiiresti oma poliitilised parteid ja ühtsed nõudmised. 26. märtsil 1917 anti Eestile ka autonoomia. Sellest saab järeldada kui oluline oli Eestile Vene võimu nõrgenemine, sest ilma Vene tsaarivõimu nõrgenemiseta oleks asjad võinud hoopis teistmoodi olla. Samuti Venemaaga seotud teema on majandus. 20. sajandil oli Venemaa majanduslikult üsna mahajäänud riik. Kuna Eestis oli kehtinud Balti erikord oli Eesti aladel haritus tase palju kõrgem, kui Venemaa aladel.See oli ka põhjuseks, miks Eestis hakkas arenema tööstus ja seda üsna kiiresti.
Autonoomia Märtsis Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, see esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon Neli päeva hiljem ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti ühtseks kubermanguks- kubermangukomissar Jaan Poska, Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu Eesti asualade juhtimine läks eestlaste eneste kätte, kubermangudes asendati vene ametnikud eestlastega Mai lõpul toimusid Maanõukogu valimised-> seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse, esialgu juhtis seda dr Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts Kubermangudes kuulutati eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks-> tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele Hakati loo...
Valgete loodearmee ( Vene tsaari pooldajad) Eestlaste pealetung jaanuar 1919 ( Tartu ja Narva tagasivõtt) 31. dets 1919 vaherahu Suri 4000 eestlast. Bö asutav kogu koosneb rahvast, 1920 kõrgeim võim rahval, rahvas valis parlamendi majanduslik edenemine maad eestlastele, tehti tööd, tööstuse areng majanduskriis toodi vabanduseks, et võimu kukutada, vapsid tulid välja uue seaduseelnõuga, riigipöörde ärahoidmiseks vaikiv ajastu Järjestus Veebruarirevolutsioon Eesti autonoomia saavutamine Oktoobripööre Uus kalender(wtf is this ssh?) Iseseisvuse väljakuulutamine Saksa okupatsioon Vabadussõda Pöörded Veebruaripööre kukutati tsaar troonilt ( Nikolai II), vabariik Oktoobripööre enamlased + Lenin kukutasid vabariigi (nsvl ftw?.. ) Bö2 Laulupeod
Riigipäeva otsused: 1) Gustav IV Adolf ja tema järglased kaotavad Rootsi trooni. 2) Uus 1809. aasta põhiseadus: kuningavõim kahanes ja riigipäeva volitused laienesid (jälle) ja võimude lahusus. Porvoo maapäev Soomes märts 1809 3) Uus kuningas Karl XIII (1809-1818) Porvoo: Aleksander I tõstis Soome ,,natsioonide hulka" ja kinnitas Soome usu ja senised (Rootsi) 1772 ja 1789 põhiseadused (kehtisid Soomes kuni 1919). Soomlaste truudusevanne keisrile, millega algas Soome suurvürstiriigi autonoomia ülesehitamine. Hamina rahuleping 17.9.1809 Rootsi kaotas Hamina rahulepinguga Soome ja Ahvenamaa (Åland) saarestiku ja piiriks Botnia laht ja Tornio jõgi. Soome tingimusi Venemaa kooseisus ei defineeritud rahulepingus. Rootsi ühines kontinentaalblokaadiga (kuni 1812). Soomes ja Rootsis algas moodsa rahvusliku identiteedi kujundamine uute piiride sees. Rootslaste unistus: Soome kaotuse peab kompenseerima Norra saamine Taanilt. Rootslaste strateegia Norra saamiseks
kontroll lähtudes kehtestatud reeglite kinnipidamisega ühiskonnas TEGEVUST PEETAKSE on oma personaalseks produktiks Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Vastutuse olemus Vastutuse roll sotsiaalses elus Motivatsiooniline Vastutus ja prosotsiaalne käitumine Vastutus kõrge planeeritud Vastutus eelneb autonoomia arengule, autonoomia eelneb eneseteostusele. 05.01.2018 Abistava-, prosotsiaalse ja altruistliku käitumise mõiste (Bierhoff, 2002) Altruistlik käittumine Altruistlik käitumine Prosotsiaalne käitumine Prosotsiaalne käitumine Abistav käitumine Abistav käitumine Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalne käitumine: a) Teadlikkus abi vajadusest
a. hilissügisel levima arusaam, et Venemaa laguneb. See pani aluse paljude väikeriikide tekkele. Eesti iseseisvumise eeldusteks võiks lugeda tööstuse arengut, erakondade loomist, rahvusliku haritlaskonna väljakujunemist jne. Eesti poliitikute üheks tähtsaimaks eesmärgiks oli eestlaste territoriaalse ühtsuse saavutamine. Eesti alade ühtsus oleks muutnud paljugi, sest siis oleks eestlased ennast tundnud rohkem kindlana. Ajutine valitsus viivitas Eesti ühendamise ja sellele autonoomia andmise otsusega kuid 30. märtsil ühendatigi Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Eestist sai esmakordselt ühtne tervik ning peagi saadi luba ka Eesti rahvusväeosade loomiseks. Sellises olukorras polnud ükskõik, kes võtab võimu - kas baltisakslased, rahvuslased või enamlased. Maapäev otsustas novembris, et Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav Kogu, mille kokkukutsumiseni oli kõrgeima võimu kandjaks Eesti Maapäev
(Davis jt 2008.) Selleks, et lahendada teismeliste ,,identiteedi kriise", tuleb neil võtta enda jaoks küllaldaselt aega, mille käigus nad saavad vabalt uurida vahelduvaid rolle ja väärtusi ühiskonnas ja hinnata, kuidas teised inimesed neid mõistavad. Eksperimendid identiteedi leidmisel on vajalikud osad individuaalse psühholoogia arendamiseks. (Davis jt 2008.) Erikson näitas, et täiel määral saaks areneda terve identiteet ainult siis, kui noor suudab lahendada läheduse ja autonoomia vahelisi tõrkeid ka kriitilistel hetkedel. Samuti peaks noor oskama mõista juba vahet vajaduste ja tahtmiste vahel, mis tagaks parema koostöö eakaaslastega ja aitaks võtta vastu otsuseid täiskasvanutest sõltumata, hinnata sotsiaalseid tingimusi ja peaks suutma pühenduda tööle. (Schneider-Munoz 2009.) Allikaloend: Schneider-Munoz, A., J. (2009). Devoleping Controls Within through Service Learning. Reclaiming Children & Youth, 18 (1): 41-44. Davis, K., Seider, S., Gardner, H. (2008)
Linnad ja kaubandus keskajal 1. Õiguskorraldus · Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus · Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Eristas linna ümbritsevast keskkonnast · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu · Linnakodaniku kohustused:
Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Samasugused sündmused leidsid aset ka teistes suuremates linnades. 8. aprillil 1917 toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus, kus Eestile nõuti autonoomiat. Sinimustvalgete lippude lehvides sammusid Petrogradis elavad eestlased läbi linna parlamendihoone ette, kus esitati oma nõudmine. 12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eestile anti ulatuslik autonoomia. Seadus jõustus 5. juulil 1917. See oli esmane taoline endise Tsaari-Venemaa rahvastele. Ühteaegu ühendati senine Eestimaa kubermang ja senise Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks Eestimaa kubermanguks. Komisjon, mis tõmbas piiri läbi Liivimaa, alustas tööd augustis. Omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev
selle reformi loonud, on hariduskauged. Kui kuulataks omavalitsusi ja õpetajaid, poleks kunagi midagi sellist loodud, sest kui see reform hakkab toimima, jääb Eestisse umbes kümme gümnaasiumi. Mailis Reps peab lahenduseks seda, et kõike püütakse säilitada nii nagu see on. Ta ei nõustu haridusministri Tõnis Luukasega, et kui haridus läheb isevoolu, siis see toob kaasa haridusliku kihistumise. Reps leiab, et koolidel ja õpetajatel peab olema autonoomia ise oma tuleviku ja kooli eripära üle. Tuleb nagu ka varasematel aastatel lähtuda kooli piirkonna omapärast ja usaldada rohkem koolijuhte, lapsevanemaid ja omavalitsusi. Väikeseid ja keskmise suurusega koole tuleb kaitsta, sest nendes koolides on tugev side kooli ja kodu vahel, mis on hea hariduse alustalaks. Ta ei leia, et praeguse korra säilitamine suurendaks kihistumist ja õpilasrännet. Sest uue haridusreformiga suureneks see veelgi. Maalelavad noored
olema selgelt välja toodud, millises summas peab üürnik maakleritasu maksma. Kui see on kuulutuses võimalik välja lugeda, siis ongi üürnik aktsepteerinud, et tal on kohustus maakleritasu maksta. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguvabadus on lepinguõiguse printsiip, mis tugineb individuaalse autonoomia ja vabatahtliku kokkuleppe ideele. Selle printsiibi kohaselt peab iga isik saama õigussuhteid, ka lepinguid, kujundada enesemääramise teel ning omavastutuslikult. Ehk lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt peab isik saama vabalt otsustada, kas ja kellega, mis sisuga ning millises vormis ta lepingu sõlmib. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võivad isikud ise valida: Kas leping üldse sõlmitakse Kellega leping sõlmitakse Millist liiki leping sõlmitakse
tõlgendus väärtusele on väga selgelt kirja pandud ja mõistetavaks tehtud. Isiklikult ei suudaks mina paremini enda jaoks seletada, mis on väärtused, see kuidas kirjutas Schwarz on väga hästi lahti mõtestatud ja just see mida arvan ka mina. Autor kirjutas artiklis väärtuse dimensioonidest kultuuritasandil, põhinedes Schwartz´i uuringu põhjal, mis ta tegi aastate 1990. alguses. Schwartz toob välja kolm dimensiooni, esimeseks on neist alalhoidlikkus ja autonoomia, mis oma korda jaguneb kaheks intellektuaalseks ja emotsionaalseks autonoomiaks. Selle uuringu põhjal nendel tasanditel vaadates on Eesti, kui endine sotsiaalmaa, harmoonia ja alalhoidlikkuse dimensioonil. Kui vaadata hetke seisu tänapäeva Eestis siis kipun arvama, et see on siiani nii. Eestlased kipuvad end suhteliselt palju maha tegema oma oskustes ja teadmistes. Nüüd vaikselt hakkab see juba uue generatsiooniga paranema, kuid vaadates hetkel 40-ndates olevaid mehi ja naisi siis
8. D 9. Ma arvan,et neid punktid ei läinud kokku siis kui tehti katse,kus oli 20 inimest kellest tehti vangid ja kellest tehti valvurid.Selles katse eesmärk pidi olema inimeste psüühika õppimine aga tagajärjel läksid inimsed hulluks ja hakkasid ükstesit tapma.Selliste katsete puhul ei tea keegi tulemust,sellepärast need ongi katsed. 10. Ma arvan,et inimeste teavitamine katses osalemises on kõige parem viis inimeste autonoomia kaitseks,sest selli sel juhul on katse katsealuste jaoks vabatahtlik ja nende õigusi ei rikuta.Kuigi jah,selle tagajärjel võivad inimsed käituda tavalisest teistmoodi,kuid nende teavitamine olukorrast on kõige eetilisem. 11. Ma arva,et selline petmine on ainult siis lubatud,kui tõesti selle tagajärjel ei ole ohus keegi,nagu näiteks kui uuritakse inimeste sõidustiile linnas.Selle tagajärjel ei ole keegi ohus,keda ei teha halvaks ega heaks
1) Nimeta Sinu arvates tähtsaim Eesti iseseisvumise a) kultuuriline eeldus -Haritlaste kujunemine, suurüritused nagu laulupidu aastal 1869. b) majanduslik eeldus – Talupojast sai peremees c) poliitiline eeldus – 1905 a revolutsioon, aasta oli sündmuste rohke ja täis kannatusi kuid lõpuks äratas see meid ning tõi rahvale kasu. 2) Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras, alustades varaseimast! A. Eesti Vabariigi väljakuulutamine B. Esimese maailmasõja lõpp C. Eestile autonoomia andmine D. saksa okupatsiooni algus E. Vabadussõja algus F. oktoobripööre ja enamlaste võimuletulek G. saksa okupatsiooni lõpp Vastus: …B;C;F;A;D;G…………………………………. 3) Mis põhjustas Vabadussõjas murrangu Eesti Vabariigi Rahvaväe kasuks? Rahvaväe pealetung, põhjuseks soomusrongid. Tuli välisabi Brittide laevastik ja Soome vabatahtlikud. Laidoneri juhtimisel oli suur roll. 4) Miks oli Tartu rahu oluline Eestile, miks Venemaale?
Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus- kõik kindlaks määratud suurusega asjalised koormised, nt naturaalhinnus- naturaalmaksed ja rahahinnus- raharent. Pärisorjus- talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks ning sellega kujunes välja pärisorjus Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud oma isanda juurest ära pageda Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast Gild- käsitööliste ühing Tsunft- kaupmeeste ühing Skraa- tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Oldermann- tsunfti või gildi vanem, kes valiti tavaliselt ametisse kolmeks aastaks. Tsunftijänes- ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linnade
1. Miks Eesti alal linnad? 2. Kuhu kujunesid linnad? Muistsete kauplemiskohtade tähtsamate teede sõlmpunktidesse 3. Loetle linnad Haapsalu, Narva, Paide, Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi, Rakvere 4. Mis on linnaõigus? Linnaõigus on keskaajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Selle andis maaisand ja tagas autonoomia linnakogukonnale. Tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 5. Millise õiguse Eesti linnad said? Tallinn, Narva, Rakvere-Lübecki õigus Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu-Riia õigus Vana-Pärnu-piiskopiõigus 6. Kes said linna kodanikuks? Kodanikuks võis saada iga inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. 7. Millised olid kodaniku
Kuigi rahvusvaheline ühiskond lõheneb selles probleemis kaheks ja kuigi enamuse ÜRO liikmeid ei tunnista Kosovot iseseisvana, siis enamus NATO ja Euroopa Liidu liikmeid tunnistab. Pärast sõdade lõppu puhkes Belgradis revolutsioon ja Slobodan Milosevi, Serbia kommunistlik juht, kukutati ja anti üle Rahvusvahelisele Kohtule sõja ajal toimunud inimvastste kuritegude eest Jugoslaavia sõjas. 2001. aasta albaanlaste ülestõusu pärast oli Makedoonia sunnitud andma autonoomia piirkondadele, kus olid ülekaalus albaanlased. Balkani maad kontrollivad maateid, mis ühendavad Lääne-Euroopat ja Lääne-Aasia lõuna osa. Aastast 2000 teevad kõik Balkani riigid koostööd EL-i ja USA-ga. Kreeka ja Makedoonia vastuolu Jugoslaavia lagunemisega kerkis uus probleem. Kuigi 1991 kuulutas Jugoslaavia osana suveräänsuse välja Makedoonia vabariik, siis Kreeka ei ole nõus laskma neil võtta
Muusikaajalugu Romantism 1. Romantismi üldiseloomustus Romantism valitses 19.sajandil. Romantismi liikumine sai alguse Saksamaalt, mis laienes üle Euroopa. Romantismi peamisteks tunnusjoonteks oli : väljendusrikas meloodia; värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele; klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt; kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Peamised olid tunded, kirg, emotsioonid, romantiline surm, unistuste ja fantaasia maailm. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju ning võeti kasutusele ka uusi pille. Üheks lemmikpilliks sai klaver. Ajastu põhizanr oli ooper, tekkisid ka uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. Paljuski olid eeskujuks ...
Aukoosolekut pidanud Jaan Teemanti nõudmised olid suuremad, nõuti valitsuse boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksu tasudest loobumist, revolutsiooni komiteede loomist, riigi,- rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist, sõjaväe ning politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga. Koosoleku nõudmised said enamjaolt heakskiidetud. Hiljem toimus rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..), kultuuriruum kahestub, hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) ehk keeleuuenduslikud suunad ja sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat), algkoolides emakeele lubamine, emakeelsete erakoolide lubamine, tekkis rännuhuvi ning kutselise teatri sünd Eestis. Ma arvan, et vaatamata rahva suurtele kannatustele oli 1905. aasta revolutsioon elu edasiviiv sündmus ja kindlasti vajalik. Saadi aimu, mida kujutab endast vasakpoolne ideoloogia.
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene ...
3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine Põhjus ↔ tagajärg Erinemine 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-...) Abstraktne ja loogiline mõtlemine ERIK ERIKSON PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU ASTMED ERIKSONI JÄRGI 1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus 2) Autonoomia – häbi (1-3 a) → tahe 3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine 4) Edukus – alaväärsus (7-11 a) → kompetentsustunne 5) Identiteet – rolliähmasus (12-18 a) → kindlus 6) Intiimsus – isolatsioon (18-30 a) → armastuse mõistmine 7) Loovus – stagnatsoon (täiskasvanuiga) → hoolitsusest aru saamine 8) Integraalsus – meeleheide (hiline täiskasvanuiga) → tarkuse mõistmine LAWRENCE KOHLBERGI KÕLBELISE ARENGU TEOORIA • Piir 10.eluaasta juures
taotlevad sufražetid korraldasid samuti igasuguseid lollusi. Kõik see kuulutas 20 sajadi alguseni kehtis kahepartsüsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Patrei ja reformimeelne Liberaalne Partei. 1906 tekkis uus partei Tööerakond põhimetlt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. 1911 suruti parlamendis läbi seadus, mis andis Iirimaale autonoomia. Ametlikult Suurbritannia, koloniaalriik number üks. Kokku elas Inglismaa meretagustel aladel umbes 500 miljonit elanikku, tema enda aladel aga 50 miljonit. Sellised suured kolooniad aga vähendasid kapitali paigutamist kodumaale. Inglismaa oli aastaid maailmas domineerinud, kuid nüüd hakkas see asenduma USA domineerimisega. 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas.Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemsus
TAANI Pindala: 43 000 km² Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 14 amt´I, pluss omaette haldusüksused Kopenhagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhagen Rahaühik: Kroon Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Be...
omas oma maad. Üksjalg-väiksemate maksudega talupojad, kes alles alustasid põlluharimisega. Vabatalupoeg-ennast koormistest vabaks ostnud talupoeg. Maavaba- inimesed, kellel polnud talupoja kohustusi. Vabadik-maata või vähese maaga enamasti palgatööst elatuv talupoeg. Sulane, teenija- pikemaks ajaks palgatud inimesed, elasid peremehe talus. Linnaõigus-maaisanda antud õigus, mis andis linnakogukonnale autonoomia. Raad-linna valitseja(kogu) mille suurus sõltus linna suurusest. Gild- kaupmeeste või käsitööliste ühing. Suur gild-kaupmehi ühendanud gild. Mustpeade vennaskond-gild. tsunft - käsitööliste kogu, kuhu kuulusid üheala käsi töölised. Tsunftisundus-käsitööliste kohustus kuuluda tsunfti. Tsunfti jänes ehk vussermeister käsitööline, kes ei kuulunud tsunfti. Skraa - tsunfti põhikiri. Hansa liit-kaubalinnade liit. 11
Talupoegade elu halvenes Tööstuse areng, manufaktuurid 1739 eestikeelne piibel 1816 talurahvaseadus, pärisorjuse kaotamine Teoorjus Rahvuslik liikumine: O.W.Masing, Kr.J.Peterson 1858 Mahtra sõda 1880-ndad venestusaeg, venekeelne haridus 1869 I üldlaulupidu 1870 Eesti Üliõpilaste Selts 1884 sini-must-valge lipu sisseõnnistamine Karskusseltsid Eesti Vabariik 1914 I Maailmasõda 1917 oktoober enamlaste võim Venemaal 1917 märts Eesti autonoomia, võim Maapäevale 1918 veebruar - Eestit ähvardas Saksa okupatsioon Päästekomitee 24.II 1918 manifest, Eesti Vabariigi väljakuulutamine Ajutine Valitsus, peaminister K. Päts 1918 Vabadussõda Venemaa vastu, võit 2.II 1920 rahuleping, Nõukogude Liit tunnustab Eesti iseseisvust 1920 Eesti Vabariigi põhiseadus Demokraatlik riigikord 1.XII 1924 kommunistide riigipöördekatse Kaitseliidu moodustamine vapsid 1938 presidendiks K. Päts Nõukogude periood
andsid isevalitsemise kogemuse (eeldus oma riigi tekele). 1874 sõjaväereform (hakkas ka Eesti aladel kehtima). Kõigist seisustest mehed muutusid sõjaväekohuslasteks alates 21. eluaastast (liisu tõmbamisel valiti u 25-30% osales sellest vanusest). Tegevteenistus kestis 6 aastat (kui olid saanud kõrgharidust siis sõjaväeteenistuse aeg 6-le kuule). Kultuur 19. Sajandi 1. poolel. 1802 ülikool taasavati keisri korraldusel. Parrot sai väga hästi läbi Aleksander 1. Ülikool sai laialdase autonoomia (rektori suhete tõttu). Ülikool allus otse haridusministeeriumile Peterburis. Tänu heale läbisaamisele saad suuri summasid ehitustegevuseks. Nende eest rajati ülikooli peahoone (tänini kasutusel), tähetorn, anatoomikum, ülikooli kliinikud ja ülikooli raamatukogu (kasutati ära toomemäel olevaid toomkiriku varemeid). Ülikooli õppetöö ja teadustöö pool oli ka hea 1828-38 tegutses professorite instituut. See oli
iseseisvuse. Ühiskonnas algasid muutused ja venestamine pidurdus. Muutusi pidurdas peaminister Stolõpini tapmine revolutsionääride poolt. 4 seletage miks suutis tsaarivalitsus 1905 a. rev. järel püsima jääda Sõjavägi jäi valdavalt tsaarivõimule truuks ja tegutseti organiseerimatult. Tsaari oktoobrimanifest rahustas kõrg kodanluse maha lubadusega reformida valitsemist. 5 võrrelge soome ja eesti arengut 20 saj. algul Enam- vähem sarnane. Soomel oli suurem autonoomia ja võimalus iseseisvumiseks. Samas oli vasakpoolne liikumine aktiivsem just Soomes. 6 tooge välja Baltimaade sarnasused ja eripärad 20. saj Eesti ja läti olid sarnasemad. Toetuti vene erakondadele ja peti peavaenlaseks saksa elanikkonda. Leedus nähti aga Saksamaas toetust Venemaa ja poolakate vastu, oli võtnud suuna iseseisvumisele. Riia oli tööstuslikult kõige enam arenenud. Leedu oli põllumajanduslikum.
Rahvusliku teatri sünd: 1870. a Tartu "Vanemuises" Omavalitsuse tugevnemine vallaseadus 1866, vallad vabanesid mõisa eestkoste alt ja hakkasid oma asju iseseisvalt ajama. 1869. a toimus Tartus I üldlaulupidu 8. Taasavatud Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu- , õigus- , arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus Tartus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tartu Ülikoolist kujunes 19. saj maailmatasemega õppe- ja teadusasutus. 1820 - loobuti ühtluskoolist, pöörduti tagasi seisuslike õppeasutuste süsteemi juurde. Selge koolikorraldus: maal · vallas vallakool; · kihelkonnas kihelkonnakool; · õigeusu talurahvakoolid (rajati 1840. aastatel, kõige rohkem Saaremaal); linnas · elementaarkoolid; · kreiskool (eestikeelseid ei olnud, üks venekeelne, 1870. a nim linnakoolideks, asutati
) (Ajalehes kritiseeris ta ühiskondlikke olusi, kirikut ja usku ning nõudis õiglust.)) Eeldused: 1) haritlastest juhid 2) pärisorjuse kaotamine 3) talude päriseks ostmine 4) Saksamaa rahvusliku liikumise eeskujuks võtmine 5) eestikeelne kirjasõna (Perno Postimees) Tulemused: Saavutati lõpuks rahvustunne, oma riik, rahva teadvuse tõus. 3. Venestamine Eestis 1882-1917 Venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine (tsaari poliitika, Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamine.) Keskvõim hakkas reformima Liivi-, Eesti- ja Kuramaa haldus- ja haridussüsteemi. Kubermangud said uued kubernerid. Muudatused: Sakslaste asemel määrati ametisse vene ametnikud Asjaajamis- ja õppekeeleks sai vene keel Talurahvakohtud kaotati Õigeusu pealesurumine ning luterluse allasurumine Suleti liiga iseseisvad või rahvusliku suunaga väljaanded Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuse lõpetamine
rõhutamine Puudused – liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda „asjaks iseeneses“ 7. Uusklassikaline koolkond Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige Töögruppide ja mitteformaalsete suhete rõhutamine Osalev juhtimine Plaanimine – üldine Õigused, kohtused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia Kontroll – varjatu Juhtimisulatus – suur Otsustamine – delegeeritud Suhtumine Töötajad on huvitatud vastutusest, kui organisatsioon nene huve arvestab 8. Situatiivne käsitlus Keskmeks organisatsiooni struktuur Ei ole üht universaalset tõhusat süsteemi On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks Juhid peavad kohanema situatsiooniga 9
aastal toimus Venemaal revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust. Venemaal läks võim ajutise valituse kätte ja eestlased oskasid selle keerlusi olukorra kiiresti ära kasutada. Eesti sai Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinna linnapea Jaan Poska. Eesti taotles Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat aga Ajutine Valitsus ei soovinud Eestile autonoomiat anda ja sellepärast toimus 26.märtsil 1917 Peterburis meeleavaldus, mille pärast oli Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljenuds rahva poolt valitud Maapäevaks. Eesti alad liideti sellega üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar, kelleks sai endine Tallinna linaapea Jaan Poska. Eestis hakati kiiresti looma parteisi ja tähtsaks muutus parteide tegevus. Kõige rohkem pooldajaid said sotsialistlikel parteidel. 5. juunil 1917 valiti esimene Eesti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, kuhu valiti 62 kohalike omavalitsuste esindajat linnadest ja maakondadest. Maanõukogu tuli kokku 14
EESTI AJALUGU · u. 9000 a. e.Kr. (umbes 11 000 aastat tagasi) rajatakse vanimad teadaolevad asulad Eestis, Pulli ja Reiu · u. 5000 a. e.Kr hakatakse kasutama savinõusid · 1800 a. e.Kr pronksiaja algus · 500 a. e.Kr rauaaja algus · 1030 Jaroslav Tark (Kiievi vürst) vallutab Tartu (1061. a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule · 1502 Smolino lahing, liivimaalased löövad Vene vägesid · 1558-1583 Liivi sõda · 1561 Vana-Liivimaa lõpp: ordu alistub Poolale ja Tallinn läheb koos Põhja-Eestiga Rootsile · 1582 ja 15...
-Balkanil oli mitu riiki millel olid sagedased omavahelised tülid. Riikide omavahelised liidusuhted võisid vallanduda väikesest konfliktist suure sõja. Suurriikide huvide põrkumine. 8.Kuidas rahvuslus aitas kaasa sõja puhkemisele Euroopas? -Rahvusluse võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga 18.saj lõpul. Rahvuslaste eesmärgid olid ühendada samast rahvusest elanikkonnaga riigus, eraldada impeeriumitest vähemusrahvad ja saavutada laialdane autonoomia. Tagajärgedeks olid aga sovinismi kasv mille käigus suruti maha väikerahvad, genotsiidede tahtlik ja füüsiline hävitamine, Esimene maailmasõja puhkemine ja impeeriumite lagunemine selle käigus. Imperialism-suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Koloonia- territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, aga on selle valitsuse all
enamlased võimule neid juhtis LENIN ULIAANOV samad syndmused toimusid ka Eestis kus võim läks sammuti enamlaste kätte Enamlaste juhiks oli Viktor Kingsepp Peale tsaari kukutamist oli ajutine valitsus lubanud eestile Maapäeva (riigikogu) enamlased ajasid maapäeva laiali Enamlased ei tahtnud iseseisvat riiiki mida oli nõudnud maapäev . Eesti 1917 1918 NB 1917 veebruaris tsaari kukutamine venemaal 1917märts venemaa aiutine valitsus annab eestile autonoomia (piiratud omavalitsus) 1917oktoobris enamlaste võimuletulek ja eestis 23 26okt 1918 19 veebruar päästekomitee loomine ja iseseisvusmanifesti koostamine 1918 24 veeb EESTI VABARIIGI VÄLJA KUULUTAMINE 1918 26 VEEBRUAR 11 november saksa okupatsioon (sõjaveevõim) VABADUSSÕDA 28 NOVEMBER 1´18 2 VEEBRUAR 1920 Jõude vahekord eesti 2500 venemaal 80000 Sõdivad pooled eesti ja venemaa Sõja käik 28 november punaarmee vallutas narva
Tollane siseminister käskis vahistada ja hukata armeenlaste kogukondade juhid ning nii hävitati peaaegu kogu armeenlaste rahvus füüsiliselt Ida-Türgis ning alles jäänud aeti sealt alalt, kui nende ajalooliselt kodumaalt, minema. Hukkus 1-1,5 miljonit armeenlast. Kurdid elavad Türgi ida- ja kaguosas. Kurdidel pole oma riiki, kuid Iraagis ja Süürias on nad autonoomne rahvas. Kurdid võitlevad pidevalt oma kultuuriliste õiguste, autonoomia ja iseseisvuse eest Kuristani piiridel (Türgi, Iraani, Iraagi ja Süüria aladel). Kurde on üle terva maailma, kuid kõide rohkem on neid Türgi alades. Madala ühiskonna kihina on neid tabanud ka genotsiid, kuid õnneks pole nad veel välja surnud. Neid leidub üle terve maailma u 30-45 milj. Suurim tihedus Türgis on looderanniku tänu tähtsatele kaubandussidemetele. Tihedalt on asustatud rannikualad ja tasasemad alad. Mäestikes on pigem vähem rahvast ja hõredamalt
Eriti mõjukaks muutus Petrogradi nõukogu, millest kujunes vastukaal keskvõimule. 2. märtsil jõudsid Tallinnasse teated rahutustest, algas ülelinnaline streik ja miiting. Suunduti poliitilisi vange vabastama, murti lahti vanglaväravad. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinikke. Autonoomia Märtis taaskehtestas Ajutine Valitsus Soome põhiseaduse, kuulutas välja Poola iseseisvuse. Ajutine Valitsus alustas läbirääkimisi Ukrainale autonoomia andmiseks. Ka Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Märtsis 1917 toimus Tartus rahvusaste nõupidamine. Seati kokku autonoomiaseaduse projekt, esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstartsioon. 30. märts ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks.
Siht oli kõigepealt "oma" haritlaskonna kui eesti eliidi kujundamine. Uus ühiskond, mis end nüüd eesti ühiskonnana määratles, tekkis otsekui vana kõrvale; sellele ühiskonnale olio mane ka uus organisatsiooniline struktuur- eestlaste vabatahtlikud ühendused ja (esialgu küll vaid alama astme) omavalitsused. Kolmandaks eesti rahvusliku liikumise põhitaotluseks sai rahvuse eksistentsiks soodsate poliitiliste tingimuste loomine. Liiguti aina edasi eestlaste rahvuslik-territoriaalse autonoomia suunas. Eesti rahvuslased lootsid balti aadli ja tsaarivõimu süvenevale konfliktile. Mida enam tugevnes Saksamaa, seda enam kahtlustati balti aadlit separatismis. Kavas oli tühistada Baltimaade aristokraatlik autonoomia, laiendada Balti provintsidesse vene omavalitsus-, kohtu- ja politseisüsteem. Enamik reforme 1880. Aastate lõpul ka teostati, kuid karm survereziim ei pidanud kaua vastu. 1905. aasta revolutsioon vallandas rahvaste poliitilise ja rahvusliku enesemääramise idee võidukäigu
autonoomia ja rahalise toetuse Tartust kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe-ja teaduskeskusi. (W.Struve, Karl Ernst von Baer) 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut mille lõpetas üle 20 teadlase, kes asusid õppejõududena tööle teistesse Venemaa kõrgkoolidesse. Oluliseks hariduse templiks kujunes tartu Ülikool lätlastele ja mitme teise rahvuste esindajatele. TÜ autonoomia püsis kuni 19.sajani teise poole venestamisreformini. 1892 aastal muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimetuseks sai Jurjevi Ülikool. Haridusreform 19 sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati 4 astmeline ühtluskool: linnades: elementaarkool kreiskoolgümnaasiumülikool Maal: vallakool kihelkonnakool Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu Ülikool
a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. (Uibopuu, 1984) Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama. (Uibopuu, 1984) 1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karjala keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1920. aasta suveks saavutasid enamlased siiski kontrolli kogu Ida-Karjala üle ning seal loodi 10 Karjala Töökommuun, 1923 muudeti Karjala ANSV-ks. Samal ajal liideti Karjalaga peamiselt venelastega asustatud alasid Äänisjärve põhja- ja idakaldal. See viis karjalaste osakaalu langusele autonoomia rahvastikus. (Uibopuu, 1984) 1920
§9. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati ...
Enamus Okeaania riikidest on majanduslikult halval järjel ja paljud ka poliitiliselt sõltuvad. Teistele riikidele (Uus-Meremaa, Austraalia ja endised koloniaalmaad (Prantsusmaa ja Inglismaa) kuulub 11 territooriumi. Okeaania hõlmab kolme etnilist piirkonda: Polüneesia (,,paljusaareline piirkond''), Mikroneesia (,,väikesaareline piirkond'') ja Melaneesia (,,mustasaareline piirkond''). 2. Riikide teke 2.1. Samoa Samoa saarte autonoomia ja iseseisvus tagati 1889.a. Berliini konverentsil peale kodusõda (1887-1888). Kuningaks sai Malietoa, kuid sisuliselt oli Samoa protektoraat, mida valitsesid Saksamaa, Suurbritannia ja USA. Selline kord kehtis 1898. aastani, mil Malietoa suri ning sakslased hakkasid toetama Matafat ja britid ning ameeriklased Malietoa Tanu't. Kodusõja lõpetamiseks briti taganesid oma nõudest saartele vastutasuks Saksamaa taganemisele teistelt aladelt; ka USA taandus kuni 1926
· Kuni 1917 sügiseni puudutas otsene sõjategevus Eestit väga vähe ---Kuigi hahati koolitama välja uusi väeosi, toimus mobilisatsioon ja positiivse poole pealt: elavnes rahvuslik liikumine · 1917 on Venemaa krahhi äärel, toimub Veebruarirevolutsioon --- keiser loobus troonis ja Venemaast saab Vabariik, Eestis toimuvad suured rahutused · Tekivad uued väljavaated, püüeldakse autonoomia poole · 1917 esitatakse Petrogradi autonoomia ettepanek, asjad hakkavad aga venima, eestlased korraldavad Petrogradis hiiglasliku demonstratsiooni · 4 päeva hiljem tuleb asutavalt kogult (Venemaal)ajutine määrus, mis ühendab Liivimaa kubermangu põhjaosa ja Eestimaa kubermangu ühtseks osaks · Poska hakkab kõike juhtima: valitakse Maanõukogu (parlament) ja
pealinn Ljubljana. Kui Napoleon 1815. aastal Austria-Ungari keisririigi käest Waterloo all lüüa sai, siirdusid ungarlased järelejäänud tükke kokku korjama. Horvaadi rahvuslik ärkamine toimus 1835. 1848 toimus nn talurahva ülestõus, mida juhtis Josip Jelacic. See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste kätte. Kümme aastat enne Esimest maailmasõda emigreerus 50 000 horvaati USA-sse. Kui Austria-Ungari impeerium sõjas lüüa saanuna tükeldati, sai Horvaatiast osake Serbia, Sloveenia ja Horvaadi kuningriigist. 1929. aastal rajati Jugoslaavia Kuningriik valitsusega Belgradis. Horvaadi rahvuslased seisid sellele kõvasti vastu. Nad organiseerisid 1934. aastal selle riigi kuningale, Alexander I-le Marseille's atentaadi.
ettepanekuga saata ÜRO vaatlusväed rahu valvama. Teatav läbimurre Lähis-Ida konfliktis saavutati 1979 aastal, kui USA presidendi J.Carteri vahendusel sõlmiti Camp Davidis USA-s Egiptuse president A.Sadat ja Iisraeli peaminister M.Begin vahel rahuleping, mille alusel Iisrael tagastas Siinai poolsaare ning vastutasuks Egiptus tunnustas Iisraeli riiki. Uus läbimurre saabus 1990-ndatel, kui Iisrael alustas PVO-ga läbirääkimisi ning lõpptulemusena saavutasid palestiinlased piiratud autonoomia, kuid mõlema poole järeleandmatuse tõttu (juudid keelduvad lahkumast osadelt okupeeritud aladelt ning loovutamast oma uusasundusi; palestiinlased korraldavad jätkuvalt terroriaktsioone) pole lõplikku rahu siiani saavutatud.
aprillini toimuv konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Franco, pärast seda kui vandenõulaste eelmine juht José Sanjurjo oli just lennuõnnetuses hukkunud.Vabariiklased olid tsentristidest kuni kommunistidest ja anarhistideni.Neid toetasid peamiselt linlased ja eriti tööstuspiirkonnad nagu Astuuria,Kataloonia ja konservatiivne Baskimaa,kellest kahel viimasel oli autonoomia vabariiklikust valitsusest.Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud,jõukad ja konservatiivsed jõud kellele meeldis tsentraliseeritud võim.Hispaania kodusõja sõjaline taktika meenutas mitmeti teise maailmasõja tegevust.Sõtta sekkusid ka võõrriigid.Vabariiklasi asus toetama Nõukogude Liit,mis intrigeeris ka oluliselt kommunistide mõju kasvamiseks Hispaania valitsuses.Saksamaa,Portugal ning Itaalia tunnustasid ja abistasid sõjaliselt Franco mässulist valitsust
tööle vandeadvokaadi abina. Peagi avas ta oma kontori. Ta toimetas (1912-13) "Päevalehe" õigusteaduslikku lisa. Eestimaa Rahvahariduse Seltsis oli ta esimees, "Estonia" seltsis eestseisuse liige, mitmes ühistegelikus asutuses juhatuse liige. JV oli Tallinna Eesti Haritlaste Klubi asutajaid ja kandvamaid jõude. I maailmasõja ajal süüvis JV rahvusprobleemidesse. "Noor-Eesti" ajakirjas "Vaba Sõna" nõudis ta eestlastele poliitilist autonoomiat. JV koostas "Eesti autonoomia eelkavatsuse", milles projekteeris Eestile Vene riigi koosseisus autonoomse Soomega sarnased õigused. Kui lätlased asutasid 1915 oma rahvusväeosad Vene sõjaväe koosseisus, siis kerkis see küsimus üles ka Eestis. JV oli rahvusväeosade loomise vastu, leides, et tõenäoliselt paiskab Vene väejuhatus "tuhnaad" kõige verisematesse lahingutesse. Läti küttide traagiline saatus kinnitas, et tal oli õigus. JV vastuseisu tõttu jäid rahvusväeosad sel ajal loomata.
Tartu liberaalid: juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustööli...
imperialismiajastu-rahvusluse levik, rahvusriikide teke(saks. itlia)alguses rahvad võrdsed varsti sovinism-oma rahvuse eelistamine, suurriigid suurt mõju kogu maailmas, koloniaal vallutused, majandusliku võimu kasv, vähemarenenud maad toorainebaasidek,euroopa tivil-isikuvabadus,eraomand, deomk. kogu maailm eur. riikide asumaad mõjusfäärid lisaks usa jaapan. norra rahumeelne eraldumine rootsist teised võitlesid sellele vastu-ümberrahvast. poliitika, piiratud autonoomia. katsed koloniaalvaldused ümber jagada, iseseisev Etioopia(libeeria)inglise buuri sõda-hollandi asunikudpõliselanikega võideldes asut vabariigid, algul võitsid olenem. inglis. suurest ülekaalust, hiljem partisani sõjale minnes rajasid ingl. kondus laagrid kuhu paigut enamus buurlasi ning pidid sõlmima rahu läksid briti koosseisu india rahvuskongress-indiale otsustusõigus siseküsimustes bokserite ülestõus hiinas poolkoloniaalne hävit kik lääne-pärast, suruti veriselt maha, kogus
2) tähtsamad poliitilised voolud pärast esimest maailmasõda 3) pealetung demokraatiale Kontrolltöö § 1-4 Tööülesanded: lk 28-31, TV ptk 5, mõisted: autoritaarne, sotsialism, revansistlik, kapitalism, kodanlus, kommunism, vabaturumajandus 6. Suurbritannia 1) kaotatud edumaa 2) muutused sisepoliitikas 3) Briti impeerium 4) Iirimaa probleem 5) Suurbritannia ja Euroopa mandririigid 6) inglased endi ja teiste silmis Tööülesanded: lk 32-36, TV ptk 6, mõisted: sufrazetid, autonoomia, statuut. 7. Prantsusmaa 1) Prantsusmaa pärast I MS 2) põllumajandusmaast tööstusriigiks 3) majanduskriisi aastad 4) rünnakud demokraatia vastu 5) Rahvarinde reformid 6) Prantsusmaa välispoliitika 1920.-1930. aastail Tööülesanded: lk 37-41, TV ptk 7, mõisted: agraarmaa, koalitsioonivalitsus, sotsiaalsed tagatised. 8. Põhjamaad 1) Skandinaavia maad pärast I MS 2) Soome pärast I MS 3) Soome-Rootsi tüli Ahvenamaa pärast 4) Põhjamaade sisepoliitiline olukord 1920
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
