Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnased ja erinevad jooned (4)

Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnased ja erinevad jooned
18. saj keskpaigas valitses Euroopas rahvuslik idee, välja arvatud Vene impeerium , kes tegeles ääremaade venestamisega.
Selleks ajaks olid Eestis juba tekkinud esimesed eesti soost haritlased ja üliõpilaskonnad, kes kandsid endas riikliku autonoomia ideed. 1905. aastal ebaõnnestunud Jaapani sõja tõttu oli tsaar sunnitud kehtivat karmi korda veidi lõdvendama, mille tulemusena said esimesed eestlased riigituumasse ja kohalike linnavalitsuste etteotsa. Enam-vähem normaalse arengu lõpetas Esimene maailmasõda.
Sõjaks ettevalmistamata Venemaa kandis suuri kaotusi ja praktiliselt kaotas võitlusvõime, seda kasutasid ära bolševikud, kes saksa sõjaväe luure rahade abil panid toime revolutsiooni, nende sündmuste keerises tekkis Eestil võimalus taotleda autonoomiat, mille taustal lubas ajutine valitsus formeerida eesti soost sõduritest ja ohvitseridest rahvusväeosi. Selle vastu töötasid ka Eestis olevad bolševikud. Bolševiku Venemaa ja Keiserliku Saksamaa vahel sõlmitud Bresti rahu lõpetas sõjategevuse, mille järel Saksamaa okupeeris Eesti, ning saatis laiali Eesti sõjaväe. Peale rahulepingu sõlmimist, mis tähistas Esimese maailmasõja lõppu, Saksa keisri troonist loobumist, lahkusid Saksa sõjaväed Eestist ja bolševikud leidsid , et on aeg Vene impeeriumi taastamiseks. Kuna Eestis said bolševikud valimistel lüüa, haarati võim üksikutes kohtades jõuga. Kuna asutav kogu oli valitud juba enne saksa okupatsiooni, siis võttis asutav kogu valitsemise enda peale ja peale tungivale punaarmeele astuti relvastatult vastu. Puudu oli kõigest – relvastusest, toidust, sõduritest. Esimene mobilisatsioon ebaõnnestus kuna rahvas ei uskunud, et Venemaad on võimalik võita. Sõja alguses mängisid peamist kaitse rolli kooli õpilased ja tudengid. Vaenlase surve tõttu oli vabariigi sõjavägi alguses sunnitud taganema. Tänu poliitikute jõupingutustele jõudsid kohale Soome vabatahtlikud ja Inglise sõjalaevastik. See tõstis meie armee ja rahva võitlusvaimu tohutult. Samuti oli väga tähtis ajutise valitsuse otsus anda sõjast osavõtnutele tasuta maad. Vabadussõda, mille lõpetas Tartu rahu ,sätestas, et Vene impeerium ei oma Eesti suhtes mingeid õigusi.
Seda sama rahulepingut rikuti juba 1924. aastal, korraldades nn detsembri ülestõusu. Kogu aeg oli olukord määramatu, kunagi ei võinud arvata, mis naaberriik kavatseb. 30-ndate aastate lõpul oli Esimese maailmasõja kaotaja Saksamaa kosunud ja saanud endale äärmusliku diktaatori , kes hakkas laiendama Saksamaad ümbritsevate riikide arvelt. Lääneriigid ei tahtnud asja viia sõjani ning tegid hulgaliselt järelandmisi. Seda kasutas ära vene diktaator , kes sõlmis Saksamaaga Euroopa jagamise lepingu. Selle tulemusena sattus Eesti jälle Vene võimu alla.
Teine maailmasõda ja sellele järgnev Vene võim hävitas veerandi Eesti rahvast ja lõhkus õitsva majanduse. Järgnevatel aastatel vangilaagri režiim nõrgenes. Samal ajal NSV Liidu majanduslik olukord halvenes tunduvalt, tänu püüdele Ameerikale võimsuses järele jõuda. Kõik need tegurid ja nooremate meeste võimu juurde saamine tekitasid suurema mõtte ja sõnavabaduse. Vaatamata 50 aastat kestnud okupatsioonile oli rahval meeles vaba Eesti aeg ja tollased olud. Loomulikult haarasid asjast kinni õpilased ja tudengid. Juhtivat osa mängis Eesti intelligents . Moskva konservatiivide korraldatud putš kukkus läbi ja määramata oludes kuulutas Eesti juhtkond ennast Moskvast sõltumatuks.
Esimese Vabariigi väljakuulutamise ja taasiseseisvumise vahel on väga palju sarnaseid ja erinevaid jooni. Peamisteks sarnasteks joonteks võib lugeda, et kogu rahvas võttis võilustest osa ning juhtiv osa oli intelligentsil ja õppival noorsool. Peamiseks erinevuseks võiks lugeda, et esimesel korral oli ainuvõimalik relvavõitlus ning teisel korral ajudevõitlus. Kui iseseisvumisel oli Vabariik võimalik kätte võidelda relvadega, siis taasiseseisvumisel oli relvavõitlus absoluutselt välditud, kuna tuumariik venemaa oma hiigelarmee, laevastiku ja lennuväega oli ilma relvadeta väike riigile õlejõu käiv vaenlane . Toore jõu asemel oli vaja kasutada mõistust. Eesti kuulsaimad teadlased, kes omasid sidet välismaiste teadlastega ja arhiividega tõid sealt välja Molotovi-Ribbentropi pakti sala lepingud , mida Venemaa kramplikult eitab. Impeeriumi meelsed püüdsid korraldada segadusi, streike ja desorganiseerida majandust. Kuid kõigi raskuste kiuste on eesti hetkel Euroopa Liidu ja NATO liige ja omab õigust sõna võtta kõigil maailma teemadel .