Revolutsiooni põhjused (0)

Revolutsiooni põhjused:Soov laiendada kodanikuvabadust , soov reformida senist aegunud riigikorraldust, talurahva vastuolud mõisnikega, viletsad majanduslikud olud, vasakpoolsete illegaalsete parteide kihutustöö. Algas 9.Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid : Suurbritannia - parlamentaarne monarhia , sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid . Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaenlane Saksamaa, kuna said lüüa Preisi sõjas. Saksamaa- Konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament . Liidu riik, domineeris Preisimaa . Kasvas marurahvuslus, suurriiklik patrionism. Liidulepingud austria-ungari ja itaaliaga. Koloniaalvallutusega kaasnes Inglismaa viha. Austria-Ungari-kaksikmonarhia, mitmeparteiline, Balkanil rivaalitses Venemaaga. 1897 . Saksamaaga Vene vastu. Liideti 1908 vägivaldselt Bosnia ja Hertsogoviinaga. Itaalia- Konstitutsiooniline monarhia,mitmeparteiline. Edutud katsed impeeriumi loomisel. Iseloomulikud on radikalismid. Põhjamaad- Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Liberaalne reziim . Vahendid mida suured riigid suunasid sõjatööstule,suunati kultuurile . Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. Rivaalitsemine ei jõudnud nendeni Polnud koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone.USA- presidentaalne vabariik, kaheparteiline süsteem, isolatsionistlik poliitika, Kasvas huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. Jaapan- Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. Vene-Jaapani sõjas lõi Venemaad . 1910 annekteeris (vägivaldselt liitis) Korea. Venemaa- absolutistlik monarhia, keiser, agraarne riik, välis kapitali suur osakaal, proteksionistlik majanduspoliitika , Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis, kaotas alasi. Antant- 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia Kolmikliidule; 1915 liitus ka Itaalia Antandiga, kes oli Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastasjõud. Imperialism - valitsev maa-ala. Ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Monopol - on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja . Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika,kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada: Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordivõimaluste pärast,Võitlus mõjupiirkondade ja asumaade eest,Saksamaa soov omandada uusi kolooniad . Suurriikide liidusuhete mehhanism, võidurelvastumine , radikaalsete ideloogiate pärast. Tagajärjed: tekis kadunud sugupõlv,milj. hukunut, impeeriumi lagunemine, uute rahvusriikide teke euroopas,naised osalesid ühiskondlikus elus, uued moraalinormid, Majandus- 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood.Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem.Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus ; elektrotehnika.Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas riikides tarbimist ja tootmist. Sõjavrk: Venemaast eraldusid: Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas, uutused koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I MS alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas. Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda. Veebruarirevolutsioon- Moodustati vene ajutine valitsus. autonoomia ,- osaline iseseisvus , mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele.Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.Landeswehr-Balti maakaitse Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Nikolai II 1894-1917, venemaa viimane keiser. Lenin tuligi 1917 aasta novembris riigipöördega võimule Oktoobrirevolutsiooni läbiviija . Jaan Poska - eesti riigimees . Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Konstatin Päts- Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president . Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm , milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvasteliit oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon , mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.