Poola-rootsi sõda (0)

Pinev rahu ja Poola- Rootsi sõda.
03.detsember 2006 a
Pärast Liivi sõda
· Sai Eesti lühikese hingetõmbeaja- Taani oli oma
osaga rahul, Venemaa jäi tükiks ajaks mängust välja.
· Alles oli 2 enam ­vähem võrdset ja vastakat jõudu :
Rootsi ja Poola
· Mõlemad ­ nii Rootsi kui Poola soovisid oma
valdusi laiendada ja iseäranis oma usku levitada.
· Rootsist oli saanud kindel protestantlik riik.
· Poola oli sama kindlalt jäänud katoliiklikuks maaks.
Poola võim Lõuna ­ Eestis.
· Poola sai Lõuna ­Eesti 1582 a Jam Zapolski
rahuga.
· Poola eesmärk oli Lõuna ­Eesti taas
katoliiklikuks maaks muuta ­selleks sobis
hästi Tartu
· Poola kaugem eesmärk oli allutada
Venemaa, ka selleks sobis ideaalselt Tartu
JESUIIDID
· Juba 1583 a ilmusid Tartusse jesuiidid ­
katoliikluse ja paavstivõimu kõige paremini
organiseeritud ja kõige targemad levitajad.
· Nad rajasid Tartusse kolleegiumi ja selle
juurde oma gümnaasiumi.
· Jesuiitide poolt antav haridus oli
kõrgtasemel
· Tõlkide seminar , kus õpetati ka eesti keelt
nn.Sigismund ­ Augusti privileeg
· Liivi sõja ajal, kui ordu ja Riia peapiiskop end
Poola alla heitsid, said Liivimaa aadlikud
kinnituse, et neile jäetakse nende talupojad ja
luteri usk
· Põhja ­Lätis nii ka läks
· Lõuna ­Eesti oli Liivi sõja ajal kaua venelaste
käes ning kui sõda läbi oli, siis kuulutati
katoliikluse taasjuurutamine ehk
vastureformatsioon ametlikuks eesmärgiks.
Aadel Lõuna - Eestis
· Omandas suured õigused ja organiseerus
· Võnnus pidas aadel oma ühiseid
tippnõupidamisi ­ maapäevi
· Poola kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks
oli asehaldur.
Varane Rootsi aeg Põhja ­ Eestis
· Tallinnas oli Rootsi aeg alanud juba 1561 a
· Faktiliselt hakkas Stockholm Põhja ­Eestit
valitsema alles 1583 aastast ­ Pljussa vaherahust.
· Rootsi võim pidi kõigepealt tunnustama aadlike
vanu õigusi, sealhulgas nende praktiliselt
piiramatut võimu talupoegade üle
· Keskvõim otsis aadlikega ühist keelt, seda
kergendas usubarjääri puudumine.
Aadel Põhja -Eestis
· Aadlikud moodustasid Eestimaa
rüütelkonna, millel olid oma ametnikud ja
ametiasutused
· Tähtsaim organ oli mõisnike üldkoosolek,
mida siingi nimetati maapäevaks.
· Kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli
Tallinnas resideeriv kuberner.
Sõja puhkemine
· 1600 a ületamatud erimeelsused kuningas
Sigismundi ning hertsog Karli vahel viivad
avaliku vaenutegevuseni
· Sigismund lubab aadlile, et võidu korral
liidetakse Eestimaa Poola külge
· 1604 a hertsog Karl kroonitakse kuningaks
­ KARL IX nime all.
Poola riigi tegevus 1600 a.-l
· Mõisnike privileege kärbiti
· Isepäist aadlit suruti ühtse riigikorralduse
raamidesse
· Liivimaa aadli eesmärk oli kohalik iseseisvus,
aadli autonoomia
· Poolakate ­leedulaste eesmärk oli ühtne riik
· Erimeelsused usuküsimustes
· Aadlid kaitsesid oma usku ning sellest tulenevalt
oma õigusi tervikuna
Ulatuslik pealetung 1600 a
· Karl IX alustab suvel pealetungi, hõivab Pärnu,
Viljandi, Põltsamaa
· A lõpul ollakse Tartu müüride all
· Tartu aadel reedab Poola ja läheb Karli poole üle
· Ülejäänud Liivimaa langeb peaaegu võitluseta
rootslaste kätte.
· Poola kätte jäävad ainult Koknese ja Riia linn
Poola vägede pealetung
· Koknese ja Riia all sureb Karli võidukäik välja
· Rootsi väed jäävad Koknese all lõksu ja annavad
alla
· Poolakad korraldavad veresauna
· Poolakad asuvad vastupealetungile , tungis 1601 a
Põltsamaani, vallutab 1602 a kevadel Viljandi,
sügisel Paide ja jõuavad Tallinna alla välja
· 1602 a sügisel alustavad poolakad Tartu piiramist,
linn alistub 1603 a lihavõtete ajal
1604
· Lahing Paide lähedal Mäo mõisa juures,
rootslased saavad lüüa
· Poola vägedes pinged maksmata palga pärast ja
Tallinnat ei rünnata
· Poolakate põhihuvi kandub Venemaa
sündmustele
· 1605 a peetakse maha sõja suurim lahing
KIRCHHOLMI LAHING, rootslased saavad lüüa
1618
· Sõdimine Venemaaga on sõditud
· 1621 a läheb tõsisemaks sõjategevuseks
· 1611 tõuseb Rootsis troonile Gustav II
Adolf
· 1621 alistub Riia
· 1625 Tartu
· 1629 ALTMARGI VAHERAHU
Üleminekuaja tähendus
· 70 ­aastane sõdade periood
· Vanade väärtuste murenemine oli aset leidnud
juba usupuhastusega
· Paremini tuntakse perioodist LIIVI SÕDA, mille
kohta on olemas Pühavaimu pastor BALTHASAR
RUSSOW kroonika
· Hilisem Poola ­Rootsi sõda on tänase päeva
seisukohalt olulisemgi ­ Eesti läks luterliku Rootsi
võimu alla
Luterluse ja katoliikluse võistlus
· Reformatsioon ja vastureformatsioon andis olulise
tõuke hariduse ja kultuuri arengule
· 1525 a ilmus esimene teadaolev eestikeelne trükis-
luterliku jumalateenistuse käsiraamat
· 1535 ilmus eesti ­ ja alamsaksakeelne nn Wanradt ­
Koelli luterlik katekismus
· Georg Mülleri 39 eestikeelset jutlust ­ n o oluline
tegur, mis arendasid eesti keelt
· Vaeste koolipoiste institutsioon ( rahastu )Tallinna
· Jesuiitide kolleegium ja gümnaasium Tartu
Maarahva usund
· linnades luterlus
· maal külakatoliiklus
· Talurahva usund põhines suuresti veel
ürgsel VÄE- MÕISTEL
· Pikkade sõja ­ ja segadusaastate jooksul oli
toimunud muistsete uskumuste teatav
elustumine