Fritillaria meleagris kirju püvilill o Per. Gagea kuldtäht Gagea lutea kollane kuldtäht o Per. Tulipa - tulp Sug. Colchicaceae - sügislillelised Colchicum autumnale Sügislill Gloriosa superba roniliilia Sug. Melanthiaceae upsuõielised o Levinud Põhjapoolkeras parasvöötmes. o Kõik liigid sisaldavab tugevad alkaloidid. Mürgised ja ravimtaimed Paris quadrifolia Ussilakk Veratrum album valge upsujuur Mürgine ja ravimtaim Vanasti kasutati putukate tõrjeks, sügeliste ja alkohoolisõltuvuse raviks Veratrum californicum Lambad sõid -> jama Selts Asparagales Suurim selts (28/14 sugukonda) üheiduleheliste klassis Seltsi kuuluvad
I MUTATSIOONILINE MUUTLIKKUS Selle muutlikkuse kandjateks on mutatsioonid juhuslikud muutused raku geneetilises materjalis. Esineb 3 tüüpi mutatsioone: MUTATSIOON / geenmutatsioon kromosoommut genoommutatsioon Mutatsioone kutsuvad esile mutageenid, need jagunevad 3-ks: 1. bioloogilised * iseeneselikud vead DNA kordistumisel * viiruste tekitatud * toksiinid * alkaloidid (kofeiin jt) 2. keemilised - * O2 kui tugev oksüdeerija * tugevad happed, alused * olmekeemia 3. füüsikalised - * erinevad kiirgused (radioaktiivne gammakiirgus, röntgenkiirgus, UV-kiirgus, kõrge elektromagnetkiirgus kõrgepingeliinide ristumiskohad) Supermutageen mutageen, mis 100% tõenäosusega põhjustab mutatsiooni tekke (putukamürgid, keemilised relvad. Kantserogeen mutageenide eritüüp, mis põhjustab
Mineraalühendite vaegused Ca iii. Orgaaniliste ühendite vaegus. (asendamatute aminohapete puudus, asendamatute rasvhapete vaegus, või vitamiinide vaegus nt. foolhape B11, tekitab seljaaju songa. e. Mürgitused i. Baktertoksiinid eriti need, mis blokeerivad närviimpulsside levikut. Nt. botuliin, teetanus, listerioos. ii. Mükotoksiinid mürgised seened. f. Alkaloidid nt. mitmekordselt idanenud kartulid, rohelised kartulid g. Ema haigused ohtlikud on kõik hormoonhäired. 1. Tüüpi diabeet, kilpnäärme ja talitlushäired. Langetõbi e. epilepsia. Vere hüübimishäired 2) Keemilised a. Ravimid kõikidel ravimitel näidatakse ära teratogeensus klass ja seda tuleb kontrollida. b. Kõik ravimid võivad teatud perioodil olla teratogeense mõjuga. Nt. aspiriin. Antibiootikumid. Mitme ravimi kooskasutus
peremeesraku osooni lagunemisel), ka põhja-eestis) kromosoomidega) normist kõrgem · UV-kiirgus (põhiline · toksiinid (eriti võimsad O2sisaldus mutageense mutageen nahale) mükotoksiinid nt toimega · elektromagnetkiirgus aflatoksiin) · asbest (eterniitkatused, (alajaamade saatjate või · alkaloidid leeliselise väga tugev mutageen) kõrgepingeliinide reaktsiooniga taimede · klooriühendid (tugevad ristumiskohtade lähedus ainevahetusjäägid, väga mutageenid, nt HCl · tubakasuits (tahma- ja tugev toime aurud, ujumisbasseinid, tõrvaosakesed tänu loomorganismidele (nt sõjagaasid) nende üliväikestele
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
koopiat (inimene, simpans) Üksikute nukleotiidide muutused - üksikute nukeotiidide insertsioonid, deletsioonid või asendusmutatsioonid Asendusmutatsioon DNA-s asendub üks nukleotiidipaar teisega - NT: A-T asemele tuleb G-C - Mõju neutraalne, kasulik või kahjulik Raamnihe mutatsioonikohas muutub valgu lugemisraam ja DNA hakkab kodeerima valesid aminohappeid. Mutageenid Mutatsioone põhjustavad tegurid: - bioloogilised mutageenid viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid - keemilised mutageenid mõned ravimid, olmekeemia, orgaanilised ühendid, tugevatoimelised alused ja happed - füüsikalised mutatsioonid kiirgused: radioaktiivne kiirgus, röntgenkiirgus, UV-kiirgus, Teratogeenid põhjustavad mutatsioone loomadel Mittepärilik muutlikkus Iga olevuse välimus ja omadused sõltuvad elutingimustest: - hea sordiseeme ikaldub viletsal põllul - inimese nahk muutub päikese käes pruuniks
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda
kääritamisel. Alates 1940.aastast kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hilje m on hakatud seente toodetavaid ens üüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fer m entide jaoks pesuainete tootmises. Se eni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivsed ained, mida nim etatakse m ükotoksiinideks. Nende hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loo madele, sealhulgas ini mestele m ürgised. Se etõttu on tund matute seente söö mine üliohtlik , erinevalt näiteks tundmatute loo made söö misest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad ps ühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui m uudel otstarvetel. Se ened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loo made ja inimeste haigusi.
Eelistundlikkus erinevate maitsekategooriate suhtes on koondunud keele eri piirkondadesse: mõru keele pära piirkonnas, hapu külgedel, magus ja soolane keele tipus. Magusa maitse põhjustavad suhkrud, glükoolid, alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, amiidid, aminohapped ja mõned teised orgaanilised ühendid. Hapu maitse põhjustavad happed, mida suurem on vesinikkioonide kontsentratsioon, seda hapum on maitse. Mõru maitse annavad pika ahelaga, lämmastikku sisaldavad orgaanilised ained, alkaloidid, ravimid. Loomad ega ka inimene ei söö mõru maitsega toitu, see on organismi kaitsereaktsioon ära hoidmaks mürgitust (paljud taimsed alkaloidid on mürgid). Tugev mõru maitse vallandab kergesti okserefleksi. Soolase maitse põhjustavad dissotsieerunud soolad, eriti nende katioonid. Söömisel tekivad enamasti segaaistingud: toit võib olla ühekorraga magus ja hapu (õun), soolane ja hapu (hapukurk). Kõige tundlikum on maitsmismeel mõru suhtes, järgneb hapu, seejärel soolane ja magus.
Vesteldes dieedist ja toitumisest, jättis kolonel Bredford meile mõned juhised heli ja hääle olulisusest inimese tervise ja pikaealisuse jaoks. Järgmises peatükis vaatleme neid õpetusi. Doktor Stanley S. Bass 20 1 Amilaz (v.k) fermentide grupi nimetus 2 Himoziin (v.k) ferment mis on maomahla koostises 3 Alkaloidid on aluselised lämmastikku sisaldavad taimsed ühendid, enamasti kanged mürgid; vähesel hulgal tarvitatuna tulusad ravimid (hiniin, kofeiin, morfiin jt) 4 Kaseiin on piimas leiduv valk; kalgendub piima hapendumisel; kohupiima peaosis tõlkija märked, allikad Võõrsõnade leksikon ja venekeelne Tervise Entsüklopeedia
Kroon liitlehine, neel sageli muhkude, voltide või soomustega Sigimik ülemine, kahest viljalehest tekkinud, algul kahepesaline, muutub valmides neljapesaliseks Vili: kahest viljalehest moodustuv nelja osapähklikesega jaguvili, luuvili või kupar Pähklikesed sageli konsjate karvadega (epizoohooria) või lihakate lisemetega (mürmekohooria) Selts emajuurelaadsed – Gentianales Lehed vastakud, vahel abilehtedega. Niineosa paikneb puidu sees Esinevad alkaloidid, paljud väga mürgised - strühniinipuu Mitmerakulised näärmed Kaks suurt peamiselt troopika sugukonda ja kolm pisemat: koerakoolulised, madaralised, emajuurelised, logaanialised (strühniinipuu) Sugukond koerakoolulised – Apocynaceae Peamiselt troopikas, umbes 5000 liiki Eestis kaks liiki – lood-angervars ja väike igihali Enamuses puittaimed, piimasoontega Vastakud lihtlehed Kroon liitlehine, aktinomorfne, viietine
Eelistundlikkus erinevate maitsekategooriate suhtes on koondunud keele eri piirkondadesse: mõru keele pära piirkonnas, hapu külgedel, magus ja soolane keele tipus. Magusa maitse põhjustavad suhkrud, glükoolid, alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, amiidid, aminohapped ja mõned teised orgaanilised ühendid. Hapu maitse põhjustavad happed, mida suurem on vesinikkioonide kontsentratsioon, seda hapum on maitse. Mõru maitse annavad pika ahelaga, lämmastikku sisaldavad orgaanilised ained, alkaloidid, ravimid. Loomad ega ka inimene ei söö mõru maitsega toitu, see on organismi kaitsereaktsioon ära hoidmaks mürgitust (paljud taimsed alkaloidid on mürgid). Tugev mõru maitse vallandab kergesti okserefleksi. Soolase maitse põhjustavad dissotsieerunud soolad, eriti nende katioonid. Söömisel tekivad enamasti segaaistingud: toit võib olla ühekorraga magus ja hapu (õun), soolane ja hapu (hapukurk). Kõige tundlikum on maitsmismeel mõru suhtes, järgneb hapu, seejärel soolane ja magus.
· Trahheiidid: prosenhüümsed rakud, mis on tippudest ahenenud. Rakukesta siseküljel võib esineda paksendeid (spiraal-, rõngas- jt kujuga). Esinevad ksüleemis. Erituskude · Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. · Ekskreet mittevajalik eritis · Sekreet elutegevuseks oluline eritis o Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). o Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR · Ülesanded o Taime kinnitamine pinnasesse o Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport o Mõnede orgaaniliste ainete süntees o Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend · Tunnused
ebamugavustunde ja kõhulahtisusena. SEENED Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seened esinevad kõikjal maailmas. Elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivseid aineid, mida nimetatakse mükotoksiinideks. Nende hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loomadele, sealhulgas inimestele mürgised. LEMMIKLOOMA TOIT Looma toitu tuleb osta vastavale liigile, vanusele ja kasvatusel. Kassitoit Kassitoit peab olema koostisosadest mitmekülgne. Kassi menüüst puududa vesi. Kassi toit peab kõigepealt sisaldama proteiini, mida kõige rohkem saab lihast, kalast, munadest ja piimatoodetest. Kassitoite valmistatakse suurel osal toiduainetetööstuse jääkproduktidest.
Rakukesta siseküljel võib esineda paksendeid (spiraal-, rõngas- jt kujuga). Esinevad ksüleemis. Erituskude Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Ekskreet – mittevajalik eritis Sekreet – elutegevuseks oluline eritis o Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). o Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR Ülesanded o Taime kinnitamine pinnasesse o Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport o Mõnede orgaaniliste ainete süntees o Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend Tunnused
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
· Mutageen tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone. On kvalitatiivse toimega. Ka väga väike kogus mutageeni võib mutatsiooni põhjustada Mutageenid: Bioloogiline Keemiline Füüsikaline 1) Iseeneslikud vead Vesi, osoon; asbest; tugevad 1) Radioakt kiirgus DNA sünteesis alused, happed; N-ja P-org 2) Uv-kiirgus 2) Viirused ühendid; kemikaalide 3) Nähtav valgus 3) Alkaloidid mittesihipärane kasutamine 4) Infrapunakiirgus 4) Mükotoksiinid tervise tasandil 5) elektromagnetkiirgus Kantserogeen põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket Supermutageen väga väikestes kogustes 100% tõenäosusega tekitab mutats Geenmutatsioonid (punktmutats.) muutused, mis haaravad DNA-s ühte nukleotiidi või nukleotiidipaari. Neid muutusi on 4 tüüpi: 1) nukleotiidipaari väljalangemine 2) kahekordistumine
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
kusjuures sinna alla kuuluvad indiviidid kellel mutatsioonid avalduvad või esinevad varjatult (europiidse rassi esindajandel on igal indiviidil 4-8 mutatsiooni, mis on heterosügootses olekus allasurutud). Mutageen loetakse mõjurit, mis on kvalitatiivse toimega: ka väga väike mutageeni doos võib põhjustada mutatsiooni. Mutageenid jaotuvad kolme suurde rühma: 1) bioloogilised (iseeneslikud vead DNA vormistumisel, viirused viiruste paljundamine rakus, alkaloidid taimede teisase ainevahetuse saadused tsüklilised lämmastikühendid, millel on mõjuv toime just püsisoojastele nt nikotiin, suurtes kogustes ka kofeiin, mükotoksiinid aflatoksiin hallitusseenest Aspergillus flava inimene võib kokku puutuda maapähklite söömisel) 2) keemilised (tugevad happed ja alused kõige ohtlikumad on hapete ja aluste aurud, osoon osooni lagunemisel vabanev monohapnik koopiamasinate töö käigus tekib osooni, asbest
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks...
asukad. Väikesed puud, enamasti aga põõsad või liaanid, mille kõrgus ulatub 5-8 meetrini.), vastaslehikulaadsed ja velvitšialaadsed. NB! Edasi on juba netist otsitud! Klass hõlmikpuud- Ginkgophyta. Tunnused: trahheiidid; liikumisvõimeline spermatosoid; viljastamine tolmutoru tipu lõhkemisega; lehvikjad suvehaljad lehed; seemnealgmned ja mikrosporangiumid eri taimedel; seemned kaotud lihaka kihiga; arvestatav teiskasv. 1 liik. 56. Sgk. tulikalised. Alkaloidid Ranunculaceae. Hõlmab umbes 2000 liiki (45 perekonda). Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel. Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest.
kahjustavate tegurite suhtes: ravimid, alkohol, narkootikumid, olmemürgid, raseda haigestumine. See tuleneb asjaolust, et paari esimese raseduskuu vältel kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. Bioloogilised teratogeenid. Pärilikud haigused- geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid. Haigustekitajad- punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud- vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus, toidutoksiinid, alkaloidid. Keemilised teratogeenid. Ravimid- antibiootikumid, rahustid, uinutid. Alkohol ja narkootikumid. Olmekemikaalid- liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid. Füüsikalised teratogeenid. Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. Alajahtumine ja kuumarabandus. Kiirgused- röntgen ja UV. Sünnitus. Protsess, millega looteline areng lõpeb. Sünnitus algab rütmiliste emakalihaste kokkutõmmetega
Punane ja kollane tee on vaid osaliselt fermenteeritud, mis tõttu neis sisalduvad ühendid on vähe lagunenud. Töötlemisviisi järgi liigitatakse tee udemeteeks ja pressitud teeks. Pressitud teedest toodetakse tahvelteed, tellisteed ja tablett-teed. Teedes on olulisemad 6 tähtsamat ainegruppi: · parkained · eeterlikud õlid · alkaloidid · aminohapped · pigmentained · vitamiinud Antud loetelust võime tuua välja kõige 3 kõige tähtsamat, mis määrab tee põhiomadused: · teiin- tervendab tees olevat suurt kofeiini sisaldust · taniin- kujundab tee maitse · eeterlikud õlid- kuigi neid on vähe annavad teele kordumatu aroomi.
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
eemaldatakse samas kui teise otsa neid lisatakse. 141. Nimetage vähemalt 4 tegurit, mis mõjutavad mikrotorukeste polümeriseerumist ja depolümeriseerumist. Dimeeride kriitiline konsentratsioon, GTP tubuliini subühikute seostumise kiirus, taimedest isoleeritud alkaloidide lisandumine, MAPi fosforüleerimine. tsentrosoomide olemasolu? Kriitiline kontsentratsioon e alfa ja beeta dimeeride konts mis on tasakaalus mikrotorukestega. Gtp tubuliini subühikute seostumise kiirus.taimedest isoleeritud alkaloidid mis seostuvad dimeeriga pöördumatult ja takistab polüm või depolüm. MAP kui fosforüülida siis mikrotorukesed lagunevad. Ainult sellised mikrotorukesed mille + ots on seotud GTP tubuliiniga on stabiilsed ja võivad siduda tubuliini subühikuid. 142. Millistes protsessides osalevad mikrotorukesed ja nende mootorvalgud. Vesiikulite transport rakkudes. Et mootorvalkude saba kinnituks vesiikuli külge peavad vesiikulite membraanis esinema spetsiifilised valgud, retseptorid. 143
seemnealgmeid palju, sageli staminoodideks muundunud (vesiroosi perekonnas võib näha üleminekut tolmukatelt staminoodideks ja edasi kroonlehtedeks, tolmukapea redutseerunud). * Vili on koguvili või lihakas marjataoline vili. * Kõikidel liikidel on tugev risoom ja vee kohal kõrguvad suured, kuni 40 cm läbimõõduga õied. * Kasutatakse dekoratiivtaimena. (Botaanika II) 18. SUGUKOND TULIKALISED: ALKALOIDID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tulikalaadsed. * Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral, ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni. * Eestis näit perek käoking (sinine käoking aedades), perek tulika (kosmopoliitne, meil niitudel tavaliselt kuldtulikas, kibe tulikas ja salumetsas metstulikas), perek ülane (võsaülane, kollane ülane sinilill). Veel harilik kullerkupp, varsakabi, umbrohuna hari-põldkukekannus (kasut
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola lei...
vanem leht ja mõned peened oksad. Suurem osa maailma teest nopitakse ka tänapäeval käsitsi, parima sordi teed ei korjata masinatega mitte kunagi. Tee on keeruka koostisega taim, mille kõik komponendid pole veelkindalks määratu. Vees lahustuvatest ainetest on kõige tähtsamad need, mis ananvad joogile ergutava toime, aroomi, maitse, värvuse ja toimivad ainevahetust soodustavalt. Nendeks aineteks on: · Alkaloidid (nendest sisaldab tee 2-4% kofeiini, mis annab joogile toniseeriva toime); · Parkained (annavad teele mõrkja maitse, frementeerimisel nad muutuvad ja annavad joogile värvuse); · Vitamiinid; · Eeterlikud õlid (tee aromaatsed ained); · Mineraalained (mõjutavad maitset); · Valkained (mõjutavad tee värvust); · Vaigud (aitavad hoida tee aroomi); · Orgaanilised happed (tõstavad tee toite- ja dieediväärtust).
Somaatilised mutatsioonid esinevad keharakkudes, ei kandu järglastele edasi gameetide kaudu. Fenotüübi muutused sõltuvad mitmetest teguritest, võib tekitada kudede vohamist, rakkude ainevahetuse muutust. Esineb vegetatiivselt paljunevatel organismidel, kasutatakse iluaianduses ja puuviljade kasvatamisel (õunad, naba-apelsinid). Mutatsioonid on kas spontaansed või indutseeritud. Mutageenid Bioloogilised: ◦ Viirused ◦ Alkaloidid ◦ Mükotoksiinid ◦ Juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides Keemilised: ◦ Tubakasuits ◦ Ravimid ◦ Olmekemikaalid ◦ Toidulisandid ◦ Fenool ◦ Keemiarelvad Füüsikalised: ◦ Radioaktiivne kiirgus ◦ Röntgenkiirgus ◦ UV-kiirgus ◦ Ülitugev elektromagnetkiirgus Kromosoomi mutatsioonid Muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. Ühe kromosoomi piires: ◦ Deletsioon –
noori lehti, nt. Kaug-Idas on restoranist võimalik tellida kilpjala suppi. Enne tarvitamist kilpjala lehed kupatatakse mõruainete kõrvaldamiseks ja pärast pestakse kaks-kolm korda lehed läbi, sest tegelikult on kogu taim kergelt mürgine ja rohkel tarvitamisel võib tekitada vaevusi. Kilpjala mürkidel on omadus kuhjuda kehasse ja mõjuda alles mõne aja möödudes. Mürgisteks aineteks on taime maapealsetes osades parkhapped ja risoomis alkaloidid ning sinihape. Prantsusmaal on kasutatud risoomi pesemisel, sest ta sisaldab aluseliste omadustega aineid ja vahutab vees. Kilpjala tuhk sisaldab kaaliumisoolasid ja on leidnud kasutamist klaasitööstuses ja seebikeetmisel. Sambla-samblikurinne: on pidev, esinevad palusammal (D), laanik (D), lainjas kaksik- hammas, lehviksammal, vähesel määral on samblikke. LEHVIKSAMMAL on üks ilusamaid eesti samblaid, tal on ergas kollakasroheline
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Ksantiin ja O O hüpoksantiin on amfoteersed oksopuriinide H HN N HN N esindajad. Ksantiini metüülderivaadid on mõned O ravimid. Neist kõige enam tuntud on puriinsed O N N O N N alkaloidid kofeiin (1,3,7-trimetüülksantiin), H H H H teofülliin (1,3-dimetüülksantiin) ja teobromiin (3,7 K u s ih a p e K s a n tiin -dimetüülksantiin). 39 Kofeiini leidub kohviubades, teelehtedes, koolapähklites;
Võõrained - toidu valmistamisel ja säilitamisel moodustuvad või toidu hoidmisel toitu sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud suitsutamisest, praadimisest; plii nõudest jm). Rasvaineid ei soovitata kasutada praadimiseks korduvalt tekivad kantserogeensed ühendid. Looduslikud toksiinid - siia kuuluvad esmajoones hallitusseente produtseeritud mükotoksiinid (aflatoksiin jt.), samuti mõnedes taimedes olevad ühendid (flavonoidid, alkaloidid, furaanid) ja vetikate produtseeritud toksiinid. Geneetiliselt muundatud (GM) toiduained - Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes tekkida ettearvamatult uued ained, mis võivad olla toksilised, tekitada allergiat või olla teistmoodi kahjulikud. Enamuse keemiliste ainete sisaldus toidus on reglementeeritud, s.t. neile on kehtestatud lubatud piirsisaldused, mis peaksid kindlustama toidu ohutuse. Lisaained (E-d) meie toidus
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
Sünaptiline pilu funktsioneerib just nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm atsetüülkoliinieste- raasi toimel. Näiteks ühe närviimpulsi liikumisel eraldub umbes 10-20 mooli atsetüülkoliini ehk umbes 1000 molekuli. Kuid mõned alkaloidid ( näiteks nikotiin, kokaiin, morfiin, strühniin jne ) mõjutavad väga tugevalt atsetüülesteraasi. Näiteks üheks tugevamaks peetakse eseriini, mis mõjub loomulikult just pärssijana. Näiteks atsetüülkoliiniesteraasi muudavad toimetuks mõnede madude mürgid ja mõned närvigaasid, mis on üsna tugevatoimelised. See peatab inimese närvisüsteemis informatsiooni ( ehk närviimpulsi ) leviku ja seetõttu inimene sureb. 3.1.3.8 Aja ja ruumi taju
Sünaptiline pilu funktsioneerib just nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm atsetüülkoliinieste- raasi toimel. Näiteks ühe närviimpulsi liikumisel eraldub umbes 10-20 mooli atsetüülkoliini ehk umbes 1000 molekuli. Kuid mõned alkaloidid ( näiteks nikotiin, kokaiin, morfiin, strühniin jne ) mõjutavad väga tugevalt atsetüülesteraasi. Näiteks üheks tugevamaks peetakse eseriini, mis mõjub loomulikult just pärssijana. Näiteks atsetüülkoliiniesteraasi muudavad toimetuks mõnede madude mürgid ja mõned närvigaasid, mis on üsna tugevatoimelised. See peatab inimese närvisüsteemis informatsiooni ( ehk närviimpulsi ) leviku ja seetõttu inimene sureb. 3.1.3.9 Aja ja ruumi taju
Sünaptiline pilu funktsioneerib just nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm atsetüülkoliiniesteraasi toimel. Näiteks ühe närviimpulsi liikumisel eraldub umbes 10-20 mooli atsetüülkoliini ehk umbes 1000 molekuli. Kuid mõned alkaloidid ( näiteks nikotiin, kokaiin, morfiin, strühniin jne ) mõjutavad väga tugevalt atsetüülesteraasi. Näiteks üheks tugevamaks peetakse eseriini, mis mõjub loomulikult just pärssijana. Näiteks atsetüülkoliiniesteraasi muudavad toimetuks mõnede madude mürgid ja mõned närvigaasid, mis on üsna tugevatoimelised. See peatab inimese närvisüsteemis informatsiooni ( ehk närviimpulsi ) leviku ja seetõttu inimene sureb. 2.3 Seostesüsteemid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
