Köögiviljad 5 Aeduba e. Türgi uba Noored türgi oad, ka rohelised oad või aedoad on tervislik ja maitsev toiduaine. Uuematel sortidel pole enam piki kauna selga jooksvat sitket õmblust, mis varem tuli tingimata enne toiduks valmistamist eemaldada. Kaunad murduvad kergelt rõõmsa naksatusega, millest ka ingliskeelne väljend snap beans ehk naksoad. Eriti tore on aga see, et külmutatud noori rohelisi oakaunu saab nüüd osta igast poest aastaringselt ning soodsa hinnaga. Kollased oad ehk vahaoad on roheliste suguvennad ega pole omadustelt sugugi kehvemad, kuid on vähem populaarsed. Põhjuseks on arvatavasti nende värvus, mis võib meie alateadvuses vihjata üliküpsusele; see aga pole koos kauntega söödavate ubade puhul kaugeltki soovitav staadium. Roheliste ubade ostmisel valige erksa värvusega karged kaunad, millel pole tumedaid plekke või muid vigastusi
WiFi ka wifi 14. Missuguseid kirjavahemärke leiab lühenditest? 15. Missuguses tähenduses ei soovitata „Ametniku soovitussõnastikus“ kasutada terminit „immuniteet“? immuunsus 16. Mida soovitatakse kasutada lühendi a.k.a/AKA asemel? Ehk, tuntud ka kui, teise nimega, alias 17. Mida tähendab, kui sõna on sõnaraamatutes looksulgude vahel? Väljendid, mida on soovitatav vältida 18. Miks ei soovitata liialt kasutada lt-määrsõnu (nt aastaringselt, igapäevaselt, tähttäheliselt)? Lt-määrsõnad mõjuvad tihti eriti paberlikuna ja on seepärast ka tarbetud. 19. Mis on viltu Kristiina Ojulandi raamatu pealkirjas „Dekaad. Kümme aastat NATO-s ja Euroopa Liidus“? Dekaadi ei soovitata kasutada tähenduses kümme aastat kümnend. Dekaad – kümme päeva, kümmepäevak 20. Mis oleks parem variant lausest „Õnnestusime kohavalikul, aga ebaõnnestusime päevajuhi palkamisel“?
puhmastaimed, rohttaimed , kidurad puud ja põõsad. Taimed on madalad ja kasvavad üksteise lähedal, neil puudub sügavale tungiv juurestik Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. (http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrataimed.htm) 4 1.3Loomastik Tundra loomastik sõltub aastaajast. Loomad kes aastaringselt tundras elavad on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude nt. elavad seal väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder. Lindudest lumekakk ja lumepüü (lisa1 ). Suvel pesitsevad tundras paljud linnud nt. pardid, haned, luiged, ännid, lagled, lunnid. Tundras on suvel palju sääski ja kimalasi. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm) 1.4Inimene tundras Raskete kliimatingimuste tõttu elab tundras inimesi vähe
segalasti. Kaide arv 24. Süvis 11m. Saaremaa sadam (Reisisadam) Saaremaa sadam on reisisadam, mis asub Saaremaal Ninase külas Küdema lahe ääres. Kevadel 2006 valminud süvasadamas on 2 kaid kuni 200 meetri pikkuste laevade teenindamiseks, lisaks kai sadama abilaevastikule ja ujuvkai väikelaevade teenindamiseks. Kaide arv 3 + ujuvkai väikelaevade teenindamiseks. Süvis 10m. Sillamäe sadam Sillamäe Sadam on aastaringselt avatud süvasadam kõikide kaubagruppide käitlemiseks. Sadama territooriumi pindala on 750 ha, omab tolli I kontrolltüüpi vabatsooni staatust ning võimaldab erinevate terminalide, jaotuskeskuste ning tootmiskomplekside rajamist. Sillamäe Sadam asub ainult 25 km kaugusel EL-Venemaa piirist ning võimaldab seega kaupade tõhusat transiiti naaberpiirkondade vahel. Kaid: 2 kaid naftasaadustele sügavusega 16,5 m; 3 kaid vedelkeemiakaupadele sügavusega 13 m ja 2 x 12 m;
Suur Kanjon Marianne Kangur Mis on kanjon? Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Tekkeks vaja: Aluspõhjas kergesti erodeeritavad kivimid (pigem sette- kui kristalsed kivimid) Seinte püsimiseks vaja , et kanjoni alaosas paljanduksid pehmemad kivimid kui ülaosas. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. Kanjoni moodustumist soodustab see, kui jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Aeglane murenemine on omane eelkõige neile piirkondadele, kus on vähe sademeid. Suur Kanjon Click to edit Master text styles Second level Third level Maailma tuntuim kanjon Fourth level...
Talvine Põhjapiirkonna Arktiline Linna Linna kütus Linnadiislikütus on keskkonnasõbralik kütus, mis on määratud eeskätt linnas sõitvates autobusside ja veoautode mootorites kasutamiseks. Eelised: heitgaasides vähem väävliühendeid, kuni 10% vähem lämmastikühendeid, aromaatsete süsivesinike hulk 20% väiksem, tuhasus kuni 1/3 väiksem, meie kliimas sobib linnadiislikütust kasutada aastaringselt. Määrdeõlide põhiomadused Määrdeõli kvaliteeti hinnatakse järgmiste peamiste näitajate järgi: 1. Viskoossused 2. Viskoossusindeks, VI 3. Viskoossuse sõltuvus rõhust ja kiirusest 4. Määrimisvõime 5. Stabiilsus (oksüdeeritavus, termooksüdeerimisstabiilsus) 6. Aurustuvusomadused (leekpunkt, hangumispunkt) 7. Tuhasus ja sulfaatne tuhasus 8. Metallisisaldus, selle sõltuvus õli ekspluatatsiooniajast 9. Korrodeeruvad omadused 10. Pesemisvõime 11
Aga kui kalad jões otsa saavad, võib saarmas teha pikki retki uue elupaiga otsingul. Lund ja jääd mööda suudab ta ööpäevas liikuda 1520 km. Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et maha jääb rennikujuline jälg. Sigimine ja areng Saarma sigimine ei ole lõplikult selge. Paaritumine toimub kas kevadel või talve lõpul, aga mõnel pool, näiteks Inglismaal, peaaegu aastaringselt. Seetõttu on poegade sünniajas palju erinevusi. Tiinus võib kesta kuni 270 päeva. Loote areng ise kestab ligikaudu 63 päeva. Sellepärast sünnivad saarmapojad kõige sagedamini mais-juunis, aga neid võib ka muul ajal sündida, isegi talvel, kuigi siis on poegadel ellujäämis võimalusi. Pesakonnas on tavaliselt 2, kõige rohkem 4 poega . Nägijaks saavad nad umbes 35 päeva vanuselt . Esimest korda väljuvad nad pesast 1,52 kuu vanuselt. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid
kui Lnemeres (500-600mm).Lnemerre suubub suhteliselt palju jgesi (magevett tuleb juurde), Punasesse merre suubuvate jgede hulk on vike.Soolsus Lnemeres on 7 promilli , Punases meres ligi 40 promilli. hendus ookeaniga on Lnemerel halvem kui Punasel merel ,seega Punane meri on krgema soolsusega. 9)Maailmamere temperatuur ja jtumine Maailmamere peamine soojusallikas on pikesekiirgus. Maailmamere temperatuur sltub koha geograafiliselt laiuselt.Ekvaatori lhedal on aastaringselt 27c.Pooluste suunas langeb aga kuni -2c.Veetemperatuur muutub ookeanites kuni 300m sgavuseni, sest sgavamal on vee- temperatuur 4c, mis on kige raskem vesi, on peamiselt liikumatu. 10) Merevee liikumine Maailmamere pind psib harva tasasena. Mida avatum ja suurem on meri, seda tugevamad tuuled seal puhuvad. Tuultega tekib lainetus ehk vee pindmise kihi liikumine. Merevesi liigub ka hoovustega mis kujutab endast ookeanivee kindlasuunalist liikumist.Vee pidev liikumine tekib veemassi ebahtlasest
Kollakad jäsemed ja hallikaspruun karvkate aitab tal okste vahel märkamatuks jääda. Toituvad päeval, süües putukaid, õienektarit, puuvilju ja puumahla (Burnie 2003: 244). 5 Rohepärdik Rohepärdik on elavloomuline väle ahviline. Enamikul neist on sale keha, pikk saba, must, valgete karvadega ääristatud nägu ja rohekashall keha. Nad on levinud Lõuna- ja Ida- Aafrikas ning sigivad aastaringselt, kusjuures emased imetavad järglasi kuni kuus kuud (Burnie 2003: 246). Tutt- Gibon Gibonid on väga head ronijad kõrgetel puuokstel. Nad liiguvad hoogeldes kiirusega kuni 15 km/h, kasutades oma lühikesi jalgu ja käsi konksudena. Giboneid on kokku 11 liiki ja nad elavad Asias. Võivad kasvada kuni 65 cm pikkusteks ja neil puudub saba (Burnie 2003: 248). Gorilla Gorillad on maailma suurimad esikloomalised (www.miksike.ee) võivad kaaluda
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Sadama majandamine ja meretranspordi juhtimine Euroopa ja Aasia suurimad sadamad Referaat Õppejõud: TALLINN 2014 Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes -- I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. ...
ATMOSFÄÄR Atmosfääri koostis- põhiliselt lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%. Ülejäänud gaasideks on süsihappegaas 0,03%, veeaur 0,5-4%, aerosool. Atmosfääri ehitus- Troposfäär(-6km)- leiavad aset peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved, sademed; õhk liigub, seguneb; kujuneb ilm, kliima. Stratosfäär(6-50km) – temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma ...
Home reading Google+ vs Facebook: The Comparison Kevin Curran*, Scott Morrison, Stephen Mc Cauley Faculty of Computing & Engineering, University of Ulster, Derry, Northern Ireland e-mail: [email protected]* 1. search-engine otsingumootor 2. flop läbikukkumine 3. scene stseen 4. consent nõusolek 5. inconvenience ebamugavus 6. stack up kestma 7. perennially aastaringselt 8. concise kokkuvõtlik 9. simultaneously üheaegselt 10. depreciate alahindama 11. restrict piirama 12. interface liides 13. refinement täpsustus 14. overlay ülekate 15. bullying kiusamine 16. nurture hoolitsus 17. novelty uudsus 18. clutter korralagedus 19. monetize raha ringlusse laskma 20. thriving product edukas toode 21. flank tiib 22. slick õlilaik 23
vastavuses). 6) Turundus (kuidas on toode turundatud erinevates kanalites, kas valitud turunduskanalid soovitud sihtrühma jaoks sobivad ja piisavad). Reimann Retked OÜ 1) Teenuse lühike sisu ja kirjeldus Valisin enda analüüsitavaks teenuseks kombinatsiooni mitmetest erinevatest teenustest, mida pakutakse ühe ettevõtte poolt. Tegemist on osaühinguga, mis korraldab aktiivseid ja harivad retki Eestimaa mitmekesises looduses. Retki korraldatakse aastaringselt. Kuna looduses on igal aastaajal võimalik leida palju huvitavat, siis pakutakse mitmeid erinevaid matkamisviise. Peamisteks retkedeks varakevadel suurvee ajal on parvematkad (rafting) jõgedel, hiliskevadel käiakse süstadega jõgedel kopraid vaatlemas. Suvel on võimalus matkata süstadega merel ning tutvuda Eesti väikesaartega, kuhu ilma süstata on keeruline ligi pääseda. Reimann Retked nimetab end ka Eesti suurimaks meresüstamatkade korraldajaks. Räätsamatku rabades
“Protest valimistel ning valimistevahelisel perioodil” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, protestimine ning oma seisukohtade kuuldavaks tegemine nii valimiste ajal kui ka nendevahelisel perioodil, on aktuaalne aastaringselt, ning on teema, millega tasub ennast kindlasti kurssi viia. Antud artikli teema ei olnud mulle võõras, arvestades, et poliitiline aktiivsus protestide ja meeleavalduste näol üha sagedasemaks muutub, seda nii Eestis kui välismaal. Kuigi protestiaktsioonide arv aastatega kasvab, ei olnud üllatav, et keskmiselt eestlased protestides siiski ei osale, vaid vaatavad pigem pealt. Selle põhjendus võiks olla esimeses refleksioonis
Eestis kõige atraktiivsem turismi liik. · Jalgrattamatkad - Jalgrattamatkad hakkavad muutuma alles populaarseks kuna RMK on loonud ka lisaks jalgsi matka radadele palju jalgratta radu. LISA 3. INTERVJUUD PÄRNUMAA ETTEVÕTJATEGA Intervjuud toimusid Miki Puhkemaja pidaja Rein Kassiga ja Valgeranna Seikluspargi omanikuga Tõnu Valduriga. Mõlema mehe jutust jäid kõlama laused : ,,Kui idee on hea ja suudad pakkuda seda aastaringselt siis võib ka loodusturismi äriidee olla tõhus" 3.1. Intervjuu Valgeranna Seikluspargi omanikuga Tõnu Valduriga. Intervjuu toimus 9 juulil 2013. Intervjuu teemaks olid loodusturismi arndamine , selle kasulikus ja murekohad. Toimumispaigaks valisin Valgeranna seikluspargi kus intervjuu ajal oli näha inimesi puude otsas ronimas.Sellel päeval oli inimesi palju , kassas oli järjekord ja ronimispark tundus olevat vägagi tulus idee.
Aga niipea kui vihmad saabuvad, temperatuur pisut langeb, sest sademed võtavad aurustumiseks kuluvat energiat õhutemperatuuri arvelt. Seega saab Mato Grossot nimetada tüüpilise troopilisse kontinentaalse kliima esindajaks, kus vahelduvad ekvatoriaalsed märjad ja lähistroopilised kuivad õhumassid. Kuival perioodil langeb humiidsus kohe eriti madalale tasemele, madalamale kui 15 protsenti. Kontinentaalsele kliimale tavapärase temperatuuri kohta võib öelda, et see on aastaringselt suhteliselt ühtlane, kõigub vaid mõne pügala võrra - Caceres 5,8°C ja Cuiaba 4,3°C. Jaanuari kuus asub Mato Grosso kohal seassoonne madalrõhuala Lõuna-Ameerika miinimum, õhurõhk selles tsüklonis on 1006-1012 mba. Juulikuuks kõrgeneb rõhk veidike 1012-1018 mba, kuid domineerivat kõrgrõhuala ei teki. Aastaringselt puhuvad globaalsed tuuled põhjasuunas lähistroopiliselt kõrbealalt ekvatoriaalsele alale. Mullastik
E. Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm · Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. · Nimeta 3 tagajärge, mis kaasnevad vihmametsade ulatusliku hävitamisega. · Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? 1) ................................... 2) .................................. Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima B) levivad ainult lõunapoolkeral C) kaelkirjak, lõvi, sebra, gnuu D) mulda sattunud orgaaniline aine laguneb väga kiiresti E) suvi on kuum ja kuiv, talv soe ja sademeterikas 58. teab metsade majandamise põhimõtteid ning oskab iseloomustada arenenud ja arengumaade metsamajandust ja metsatööstust; Arengumaad Arenenud riigid
vihmane periood Ekvatoriaaln Palju Väheviljak istandused e sademeid ad Mida kaugemal ekvaatorist seda kuivem. Mukkustes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem a)põllumaj maad B)haritavat maad C)rohumaad? A) Parasvööde ja lähisekvatoriaalne B) Lähistroopiline ja parasvööde C) parasvööde, lähisekvatoriaalne Kus on piisavalt niiskust aastaringselt? Ekvatoriaalses kliimas Põllukultuuride geograafiline levik *Taimekasvatussaadustel on tähtsam koht kui loomakasvatussaadustel *Mitmed taimekasvatussaadused on väga paljude arengumaade peamised ekspordiarktiklid. *Põllukultuure võib klassifitseerida mitmeti: 1) kust kultuur pärit on 2) (Kus kasvatatakse?) Suurimad teravilja kasvatajad on Hiina, India ja USA Nisu: • vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda • suurimad nisutootjad– Hiina,India, Venemaa,
Antsla Gümnaasium Kristen Lalin Kas tõde on olemas? Essee Juhendaja õpetaja: Peeter Lemats Antsla 2007 Kas on olemas tõde? Tõe all pean silmas pigem absoluutset tõde, millest on sunnitud lähtuma kõik inimesed Maal. Tavaline arvamus on, et selline tõde tõepoolest eksisteerib. Mina aga olen kas siis oma rumalusest, püüdest erineda või hoopistükis tarkusest endale kinnitanud, et seda ei ole, et inimesed võivad oma veendumuste, oma maailmavaatega seda tõde muuta. Kuna ma ei ole veel sellele leidnud vettpidavaid argumente, olen püüdnud seda teemat nii mõnigi kord vältida, ning seega ka end selles arutelus kaotajaks pooleks lugenud. Pannes küsimärgi alla väite, et ühtset tõde ei ole, püüan sellele leida rahuldavaid põhjendusi. Kui ma seda aga suutma ei peaks, olen sunnitud tunnistama, et olen eksinud ning asun otsima seda õiget teed. Tõestamak...
pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaanias, aga alla 200 mm aastas. Vegetatsiooniperiood, algab siis, kui sooja on +5 kraadi. Kuna aasta ringselt on Hispaanias küllaltki soe, oleks taimedel võimalik kasvada aastaringselt. Paraku on aga just Lõuna- Hispaanias kliima liiga kuiv, seega toimub seal vegetatsioon pigem talvel. Vaatamata sellele, saadakse Hispaanias aastas keskmiselt 2-3 saaki. D Mullastikus on ülekaalus pruunmullad ning taimekattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. Osaliselt esineb ka pool kõrbesid. Muldade viljakus on levinud seal pool, kus sajab rohkem. Kuivemates piirkondades, kasutatakse niisutussüsteeme, mis moodustab 66% kogu Hispaanias kasutatavast vee kogusest.
· Mõningad Aafrikas ja Kaug-Indias elutsevad röövritsikad meenutavad kujult ja värvuselt lilli. Kunagi arvati, nende välimus peaks ligi meelitama õienektareist toituvaid putukaid. Hiljem selgus siiski, et see peaks neile vaenlase silmis hirmuäratavust lisama. Põhiandmed Suurus Pikkus: Sõltuvalt liigist 1-16cm. Tiivad: Mõnedel liikidel tiivad puuduvad, mõnedel on jälle kaks paari. Paljunemine Troopikas aastaringselt, parasvöötmes suvel. Munade arv: 10-400 Koorumisaeg: Sõltuvalt temperatuurist 3 nädalast kuni 6 kuuni. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad üksikult. Toitumine: Teised putukad ja ämblikud, suured liigid söövad isegi konni, pisikesi sisalikke ja linnupoegi. Lähisuguluses olevad liigid Tarakanid ja heinaritsikad. Kasutatud kirjandus: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/roov/roov_o.htm http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.zbi.ee/satikad/images/r/r004
aga 2327°C ringis. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi Nendes tingimustes areneb kindlasti edukalt puhketurism.Soe kliima aastaringselt, päikselised päevad ja vähe sademeid, teevad Egiptuse ahvatlevaks puhkemaaks. Egiptus on nii arenenud kui ka arengumaa. Siin võib näha ühtaegu uusimat autot ja selle kõrval kõmpivat eeslit, kes rakendatud vankri ette. Transpordi teed on olemas ja saab liigelda rongi, bussiga ja taksoga, takso on ka kõige odavam transpordivahend. Majutus on üldiselt odav. Suurlinnades 70 eek ümber, mujal 35-50 eek. Egiptuse ja Euroopa
Ecuadori esmasektor Rakvere, märts 2009 Sissejuhatus Kunagise Inkade impeeriumi keskne osa Ecuador paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul ning kuulub Ladina-Ameerika vaeseimate riikide hulka. Alates 1533. Aastast, päraast viimase inkade imperaatori mõrvamist kuni iseseisvumiseni 1830. a. Valitsesid maad hispaanlased. Enamik ekuadorlasi elab Costa piirkonna madalikel või Sierras. Viimase aastate majanduskasvu on põhjustanud naftarikkus. Rohkem kui pool rahvastikust on indiaani-hispaania päritolu metsiidid. Mustanahalised elavad rannikul. Indiaanlased, kes moodustavad rahvastikust umbes veerandi, nõuavad Equadori nimetamise paljurahvuseliseks riigiks, kus erinevaid indiaani hõime tunnustataks igaüht rahvusena. Selle tagajärjel on kujunenud tugev ning ühtne indiaaniliikumine. Ametlikuks keeleks on hispaania kui kõneldakse ka ketsuka keelt. Keskmine asustustihedus Ecuadoris on 44 in./km, tihedaim on see mägedevahel...
Poegi imetatakse 4-5 kuu jooksul. Pojad saavad emapiima ja kasvavad kiiresti. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga koopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Karuema liigub koos oma poegadega kuni kaks aastat. Täielikult iseseisvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. 1.7. Ohustatus ja kaitse 15-20 aastat tagasi võis karule jahti pidada aastaringselt, kuna teda peeti kahjulikus loomaks. Mõnelpool maksti hävitamse eest isegi preemiat. Kontrollimatu jaht aga mõjus karude arvukusele halavsti. Karude säilitamise eesmärgil võetigi nad looduskaitse alla. Ainsaks vaenlaseks karule on inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Jaht on lubatud 1. augustist 30. septembrini ning 1. oktoobrist 31. oktoobrini. 3 1.8. Territoorium Karud märgistavad oma territooriumeid
paremal kaldal. Toomemäelt on alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest . Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. 1030. aastal vallutasid Tarbatu venelased, kuid 1061.a. löödi nad nii Tarbastust kui ka Ugandi aladelt välja. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus
Hanerahu ehk Anerahu on 1,2 hektari suurune asustamata laid Vinameres Hiiumaast kagus. Saar asub Phalepa valla territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevndisse. NIMI: Uuematel Nukogude-aegsetel kaartidel ja ka mitmetel 1990ndate kaartidel kasutatakse nimevormi "Anerahu", maastikukaitseala materjalides aga "Hanerahu" ning vanematel venekeelsetel kaartidel "?????????" vi "?????-????". Nhtavasti on saar nime saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede jrgi. Saar sai nime ajal, kui ta oli veel krgveega mneti leujutatav. Vanematel kaartidel on Anerahuks ("???-????", "???????") nimetatud ka teist Hiiumaa laidu, Langekare. ASUKOHT: Hanerahu geograafilised koordinaadid on 58 45' N, 23 6' Ekoordinaadid:58 45' N, 23 6' E. Laid on phja-luna suunas piklik. Muhule on Hanerahu ligemal kui Hiiumaale: Tammiski nukist jb see 7,7 km phja poole, Salinmme poolsaarest aga 12,3 km kagusse. Teistest Hiiumaa...
0 50 100 150 200 250 300 350 Probleemid Hüdroelektrijaamade ehitamine on väga kallis, seetõttu ei saa paljud riigid, kus oleks suurte hüdroelektrijaamade ehitamiseks väga head keskkonnatingimused, endale neid lubada. Hüdroelektrijaama ehitamine on pikk ja palju raharessurssi nõudev töö ning seetõttu saavad heade jaamade ehitamist lubada ainult rikkamad riigid. Hüdroelektrijaama ehitamine ei tasu end ära, kui sealt aastaringselt väga palju vett suure kiirusega läbi ei käi. Seetõttu tasub hüdroelektrijaamu ehitada vaid väga veerikastele või suure languga jõgedele. Vastasel juhul jääb hüdroelektrijaama ehitanud riik suurde kahjumisse. Selle probleemi tõttu ei olegi suuri hüdroelektrijaamu eriti paljudes Euroopa riikides siin ei leidu lihtsalt vastavaid kohtasid. Suurte tammide ehitamisega kaasnevad paisjärved hävitavad enda alla jääva maismaa koos
SLAID Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias välja arvatud Skandinaavias. Põhja-Ameerikas on teine liik kanada või ameerika mäger. Levinud Eesti mandrialal kõikjal, kus on tingimused urgude ehitamiseks. Samuti viidi ta 1960. aastal Saaremaale. Läänemaal on suhteliselt vähe eluks sobivaid kuivi liivaseid künkaid. Teada on varasemast ajast Marimetsa raba serval vanad mägraurud ja mõnel pool mujal veel. Mäger on meie uruelanikest- imetajatest ainuke, kes on urgudega seotud aastaringselt. Tugevate, kaevamiseks kohastunud esikäppadega varustatud mägrad rajavad kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme, millel võib olla kuni mitukümmend ava. Sageli elab ühes mägralinnakus mitu pesakonda, kes asustavad seda põlvest põlve. On kindlaks tehtud et suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! 4. SLAID Mägra menüü on väga mitmekesine. Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning
Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja külmakõrb on jaotunud mitme riigi vahel. Antarktika ei kuulu aga ühelegi riigile. Antarktikasse ei ole lubatud paigutada sõjaväge ega korraldada militaarõppusi. Kokkuvõte Sain teada,et maa on kaetud seal mandrijääga ja temperatuur on seal aastaringselt 0 kraadi.Poolaastat on pime aeg-polaaröö.Sademeid on vähe ja sajavad alla alati lumena.Külmakõrbes on samblikke mis kasvavad.Loomi on vähe vaalad,jääkarud,polaarrebased jt.Seal on meie arvates võimatu elada,kuid sealne rahvus on külmaga harjunud ning elab paremat mitte teades rahulikult oma elu sellel jäisel maal. KASUTATUD KIRJANDUS. * Loodus- ja Inimgeograafia põhikoolile III osa(Avita kirjastus) * Neti Internetiotsing * Google
Vihmametsad Vihmametsad on ühed kõige liigirikkamad paigad maailmas. Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli- kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000
REHIELAMU Grupi töö Pirje Pesor Jana Ardan Merily Lempu PT- 14 ● Rehielamu oli talu kõige tähtsam hoone. Tegemist on Läänemeresoome keskkonnas kujunenud kultuurinähtusega .Rehemaja kolm tähtsamat osa olid rehetuba, rehealune ja kambrid Rehielamu keskne ja vaieldamatult tähtsaim ruum oli küttekoldega rehetuba, mida kasutati aastaringselt elutoana. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka liiva või mulda. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Suuremas ruumis hoiti talvel loomi ja kui oli suurem pidustus siis tantsiti seal samas ruumis. Voodid asusid rehe toas meetri kõrgusel põrandast voodis oli neil külje all põhk mis hoidis talvel sooja neil olid rehielamutes akende asemel lükandluukidega suletavad avad (pajad) Kasutati ka seapõit või maokelmet
· Kuukingadel ära lõika pärast õitsemist õievart maha, tavaliselt moodustab see uusi õitsvaid harusid. · Orhideed võivad olla meelepärased taimed ka mitmetele kahjurputukatele. Pane neid tähele ja võta tarvitusele vastuabinõud. · Pimedal südatalvisel ajal üritab orhidee puhata, siis tuleb ka kastmise- ja väetamisega hooletum olla. Sobilikes kasvutingimustes ja õigete hooldusvõtete juures kasvab ja õitseb orhidee aastaringselt. 2. UURIMUSE METOODIKA JA TULEMUSED 2.1. Uurimuse metoodika 2 potti samasugust orhideed, 1 poolvarjust , teine päikesevalguse käes, temperatuurid jne . 2.2. Uurimuse tulemused Orhidee 1 Orhidee 2 ( Kuuking ) ( Kuuking ) Kasvutingimused Otsene päikesevalgus Poolvarjus
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
ajaloolisi paiku, kloostreid ja ürgseid panoraame, et teha see põnevaks ja ainulaadseks kohaks mida külastada. Judean kõrb on täis hingematvad vaated, mis on muutuvad pidevalt. Mäed, kaljud ja kriitmäed seisavad platoo kõrval, jõesängid ja sügavas kanjonis. Kõrbe Laius ja laius on ületanud mitmed jõgesi, mis on loodud kanjonid kuni 500 meetrit sügavused. Mõned nendes jõgedes on vesi aastaringselt, ning on loonud oases nagu Nahal Arugot, Nahal Prat ja Nahal David. Vana kaljudega Ida-serva kõrbes torni kõrgus on 300 meetrit kõrgemal kui surnumere kaldal ja looduskaitsealasid näiteks Ein Gedi ja Einot Tzukim valeta oma jalgu. Abu Ehmad, Araabia põllumajandustootja, adrad oma põldude Juudamaal, 1913. Juuda on mägine ja kuiv piirkond, millest suur osa on kõrb. See on väga erinev kõrgusega, ulatudes 1020 m (3346 jalga) lõuna
Hunt sööb aastas ligikaudu 40 kitse ja 10 metssiga. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Hundijahti peetakse aastaringselt. Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Eluviis Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära.
MUST MERI 1. MERE ASEND Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Joonis 1. Musta mere asend. 2. MERE NIMI Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jääva...
Meretransport Tallinna Transpordikool V2E Gertu Kinks Jennye Lillinurm Ranno Kirsi Eesti meretranspordi ja sadamate konkurentsieelised(1) Eestis asub Läänemere suurim sadam, kui arvestada nii kauba kui reisijatevedu Eestis asuvad Läänemere sügavaimad sadamad, mis saavad vastu võtta ka suuri ookeanilaevu Eesti sadamad on lihtsalt laevatatavad aastaringselt Eestis asub Euroopa kõige idapoolsem meresadam, 25 kilomeetrit Venemaa ja Euroopa liidu vahelisest piirist Muuga sadam Eesti meretranspordi ja sadamate konkurentsieelised(2) Eesti vetes on lihtne navigeerida Eesti sadamatesse on laevadel juurdepääs lihtne ja turvaline Eesti sadamates asuvad Euroopa efektiivseimaid terminalid, kaupade ümberlaadimine toimub kiiremini kui teistes Euroopa
Tema loomuomadused on vana hea talupojatarkus ja praktiline meel. Pealkirja järgi võib arvata, et raamat räägib ühest talupojast (Rehepapist) ja tema tegemistest. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. · Tegevus toimub Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. 3. Miljöö Ühel trööstitud maal, elab üks kummaline rahavas, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aastaringselt üks lõputu november. Kas miljöö on realistlik või kujutluslik? Kuidas ümbrus tegelasi mõjutab ja vastupidi? Arvan, et realistlik, kuid veidi ülepakutud. Eks mida sombusem ja hallim on ilm, seda mornimad on ka inimesed. Ja mida mornim on inimene, seda sombusem tundub ka ilm. 4. Tegelased (kes on peategelane, kes kõrvaltegelased. Kas tegelased on usutavad? Iseloomusta peategelast. Too välja mõned tema iseloomuomadused koos näidetega. Mis sulle temas meeldib/ei meeldi
Tulemus jäi samaks ka siis, kui puusaluu ja käeluu murde eraldi arvestati. Erinevusi ei täheldatud ka kahe grupi liikmete kukkumiste arvus ning elukvaliteedis. (,,Kaltsium ja D-vitamiin ei vähenda eakatel luumurde" http://www.postimees.ee/010505/lisad/teadus/164475.php ) 2. 2. D-vitamiini puudus Tartu Ülikooli teadlaste grupi poolt läbiviidud uuring näitab, et eestlastel võib luude normaalseks toitumiseks hädavajaliku D-vitamiini puudust esineda aastaringselt. Tegemist on esimese populatsiooniuuringuga Eestis, mille tulemused kanti ette Euroopa reumatoloogide aastakongressil (EULAR 2007). Tartu Ülikooli teadlaste grupp uuris D- vitamiini sisaldust inimeste veres eraldi suvel ja talvel. 300 inimest hõlmanud uuringu tulemusel selgus, et D-vitamiini puudust esineb aastaringselt. Olukord on tõsisem talvel, mil tervelt 73%-il uuritavatest esines D-vitamiini madal tase.
Tiinus kestab 60 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 6 kuni 8, minimaalselt 4 kuni 10 ja maksimaalselt 22 kutsikat. Vastsündinud pojad on pimedad, silmad avanevad kahe nädala vanuselt. Imetamine kauem kui kuu aega. Kutsikad iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Elavad kuni 12 aasta vanuseks. Introdutseritud liigina on Eesti looduse jaoks kahjulik liik. Ta levitab kärntõbe ja marutaudi. Hävitab suurel hulgal maaspesitsevate lindude pesi ja poegi. Võib jahtida aastaringselt. Mets- karihiir: Eestis tavaline liik. Eestis elavad peamiselt võsarindega metsades, parkides ning aedades. Eluasemena kasutavad teiste loomade mahajäetud urge ja käike, õõnsaid kände ja varisenud puutüvesid. Valmistavad ise ka urge. Aktiivsed ööpäevaringselt. Magavad sageli kuid lühiajaliselt. Neile on iseloomulik väga kiire ainevahetus, mis on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Rangelt loomtoidulised. Söövad kõiki loomi kellest jõud üle käib
ka linnadesse. Pakume tööd 400 inimesele üle Eesti. See lastele mõeldud taksofirma on Eesti pinnal eelistatuim. 1.2. Missioon Meie missiooniks on tagada lastele turvaline transport punktist A punkti B ning garanteerida nende jõudmine sihtkohta. Me soovime sellega ka pakkuda vanematele rohkem lisaaega ning vähem muretsemist. 1.3. Eesmärgid Firma on seadnud endale eesmärkideks: - pakkuda klientidele turvalist teenust aastaringselt - aidata oma teenusega lapsevanemaid - iga aastaga suurendada oma ettevõtet, nii töötajate kui asukohtade poolest - tekitada enda firmale püsiklientuur. 4 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS Mikrokeskkond ehk faktorid, millest otseselt sõltub ettevõtte eesmärkide saavutamine ja seeläbi ka majanduslik edukus (nt tooted, kliendid, koostööpartnerid, konkurendid):
mitmeaastane. 2.2 Kapsasköögiviljad Kapsaste "perekond" on väga suur ja huvitav. Nende hulgas on nii suuri kui väikeseid, nii valgeid, rohelisi kui punaseid. Kõik kapsad on ristõielised, enamik neist annab seemneid teisel aastal. Mõned liigid sisaldavad palju sinepiõlisid, mis võivad ärritada magu, seepärast ei saa osad inimesed toorest kapsast süüa. Kuumtöötlemisel need ained lagunevad ja lenduvad. Valge peakapsas On Eestis kõige enam kasutatav köögivili, aastaringselt kättesaadav ja odav. Pool Eestis söödavast köögiviljast (kartulit arvestamata) on valge peakapsas. Kapsaid kasvatati maailmas juba 4000 a tagasi. Kasutamisvõimalused väga laiad, saadaval tänu laiale sortide valikule aastaringselt. Hapukapsata oleks eesti kööki raske ette kujutada. Sisaldab 1,8% valke, 5,4% süsivesikuid, 1,2% mineraalaaineid, 100 g on 30 mg C vitamiini. Punane peakapsas Sarnaneb valgele peakapsale, kuid pea on väiksem ja tunduvalt tihedam, tugevat lillakat tooni
Juba aastatuhandeid on eestlaste tähtsamaks toiduks olnud leib. Vanad eestlased arvasid, et igal toidulaual peab olema päts leiba. Leivale järgnesid teised road ehk leemed, mida valmistati piimast, veest, jahust, kartulist, kalast jne. Kuna Liha oli harva saada, siis leiva järel teisena kerkis toidulauale kala, mida keedeti koos kartulitega, munaga või siis valmistati kalasuppi piima ja veega, olenes sellest mida parasjagu oli saada. Kalaroad olid põhiliseks toiduks eestlase laual aastaringselt. Roogi valmistati enamasti soolatud kaladest, sest värske oli hinnaline ja raske saada. Kala saadi rannarahvalt vahetuskaubana või siis osteti. Varasemalt oli mereandide ja teravilja väärtus sama, kuid mida aeg edasi seda väärtuslikumaks see muutus. Põllumehed sõitsid pikki vahemaid, et rannarahvalt kala osta, see oligi üheks põhjuseks, miks osteti kokku suuremaid koguseid ja säilitamiseks soolati ja kuivatatai. Vanad eestlased ei söönud kaugeltki kõiki kalu
Ekvatoriaalsed vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Lõunaks on temperatuur tõusnud umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub 2-3 tunnine tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Õhtuks taevas selgineb ja läheb ka veidi jahedamaks. Vihmametsad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, ühtlustades veeringet ja vähendades kasvuhooneefekti. Ekvatoriaalsete vihmametsade alade suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele. Ekvatoriaalsete vihmametsade ning ühtlasi ka maailma veerikk...
Teda võib (Eestis) leida Narva, Piusa ja Ahja jõgedes. Väga vähe võib neid leiduda ka mõnedes Põhja- Eesti jõgedes. Harjus pesitseb jõe põhja lähedal, tehes kiireid sööste veepinnale, et seal püüda endale toiduks putukaid ja nende vastseid. Veel toitub ta lõhe marjast, kui seda leiab. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, taimestikuvaest ja kiirevoolulist vett. Ta on paikne ja territooriumihoidja, kuid oma liigikaaslaste suhtes aastaringselt vaenulik. Harjus on süstja kujuga, umbes pool meetrit pikk ja külgedelt lamendunud, keda iseloomustab pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisajal värvub vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Räägitakse veel, et harjusel on eriline aed-liivatee lõhn. Harjus koeb maikuus ja kuna ta on territoriaalne, jagatakse jõgi mitmete isaharjuste vahel kudemisaladeks. Koelmu läbimõõt võib olla umbes neli kuni viis meetrit. Seal peaks
hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Lõvid paarituvad aastaringselt. Jooksuajal võitlevad isalõvid veriselt võimu ja emaste pärast. Mõnikord võivad need võitlused lõppeda ka surmaga. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105 112 päeva. Pesakonnas on kõige sagedamini 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises koopas, lõhes või augus. Vastsündinud on umbes 30 cm pikkused ja laigulised. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni. Suguküpseks saavad lõvid 4
Pelargooni seemikud on vastuvõtlikud tõusmepõletikule. Paljundamine ja mullasegu: Pelargoonide seemnetega paljundamine on väga kasulik: vaatamata seemnete kallidusele, on neil kõrge idanevus, lubades saada suure hulga seemikuid; seemnest kasvab kompaktne, ilus põõsas rohkete, suurte õitega. Pelargooni seemned on suured, kaetud tugeva, nahkja kestaga. Seemnete külvist õitsemise alguseni kulub 5-6 kuud. Seemneid võib külvata aastaringselt, kui on olemas hea valgustus sügisel ja talvel. Pelargooni pistikud lastakse kergelt kuivada, seejärel istutatakse kobedasse, kergelt niisutatud segusse turbast, lehemullast ja liivast. Pistikute juurdumiseks võetud muld on soovitatav eelnevalt desinfitseerida, näiteks kasta keeva veega või hoida 15-20 minutit tugevalt köetud ahjus. Ööpäev kuivatatud pistikud tuleb enne juurduma panekut asetada söepulbrisse. Juurduvad enamasti kuu aja jooksul. Pistikud, mis on juurdunud
üleujutusi, mis tekitab soise delta, mis täitub kiiresti kaladega, kes langevad lindude saagiks. Kõrbes toimuvad muutused põhjustavad toidu otsingul loomadele (pühvlid, elevandid, gnuud, sebrad jt) rändamise kaugete vahemaade taha. Kui on vihmaperiood, siis liiguvad nad lõuna poole, et mitte ära uppuda, kuid põuaperioodi ajal liiguvad nad vee otsinguil tagasi põhja poole. Kalahari kõrbes on ka rohkem taimi ja loomi kui igas teises kõrbes. Päike on aastaringselt seniidis ja kütab liiva nii kuumaks, et väikesed antiloobid võivad oma jalad ära kõrvetada. 3 Busmanid Busmanid on iidsed Aadrika põlisasukad, kollase nahavärviga rändrahvas. Jahirelvadeks odad, viskenuiad ja mürgistatud nooltega vibud. Kokku on neid umbes 60 000 inimest. Busmanid on elanud kõrbes sajandeid ning elavad praegugi nii nagu nende eellased tuhandeid aastaid tagasi. Busmanite kehakate piirdub napi nahkpõllega.
SAVANNID Asend: Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Kliima: Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena. Enamasti sajab talvel. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub sam...
Eesti linnud 4. Nimeta linnuliike, -seltse ja nähtusi Eestis, mis pakuvad erilist huvi Lääne-Euroopa linnuturistidele. Kus Eestis ja mis aastaajal neid kohata võib? (see võib eri liikide puhul erineda!) Sügisel võib Matsalu kandis näha tuhandeid linnuhuvilisi, kes kurgede rännet kaema tulnud nõndaks, et kõik 9 torni saavad kõvasti kasutust. Kumari Reisid on ainuke reisikorraldaja Eestis, keda reklaamivad Inglise ja Saksa loodusturismile spetsialiseerunud reisibürood ka oma kataloogides. (Ilves 2005) Alates 2003. aastast edukalt välis- kui siseturul tegutsev Estonian Nature Tours (ENT) on Eestis ainulaadne reisikorraldaja, mis on spetsialiseerunud linnu- ja loodusreisidele. Meie teenus on mõeldud inimestele, kes looduses liikudes oma ümber olevast rohkem teada sooviks ja nii aastaringselt. Juhendajateks on spetsialiseerunud linnu-, taime- ja loomatundjad. (Estonian Nature Tours) Loodus- ja linnuturistide kohale meelitamiseks on Eest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
