Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Primaadid (0)

1 Hindamata
Punktid

Kadrina keskkool


Eesti keel ja kirjandus
Primaadid
Referaat
D. Iudina 8.a
Juhendaja : õp. E. Abner
Kadrina 2012

Sisukord


Kadrina keskkool 1
Sisukord 2
Primaadid 3
Primaadid ehk esikloomalised 3
Primaadiliigid 4
Katta 4
Hiidgalaago 4
Kääbusmarmosett 4
Rohepärdik 5
Tutt - Gibon 5
Gorilla 5
Lisa 6
Lisa 1 (Katta) 6
Lisa 2 (Hiidgalaago) 6
Lisa 3 (Kääbusmarmosett) 6
Lisa 4 (Rohepärdik) 7
Lisa 5 (Gorilla) 7
7
Lisa 6 (Tutt- Gibon) 7
7
Kasutatud materjalid 8
Kasutatud tekstimaterjalid 8
Kasutatud pildimaterjalid 8


Primaadid


Primaadid ehk esikloomalised


Primaadid on imetajate klassi kuuluv selts (et.wikipedia.org), kes on kohastunud eluks puudel. Neil on pikad ees-ja tagajäsemed painduvate sõrmede ja varvastega. Enamikul neist on küüniste asemel lamedad küüned, seega parema haarde saavutamiseks peavad nad võtma sõrmede ja varvaste abil okste ümbert kinni. Lisaks on esikloomaliste tunnuseks ettepoole suunatud silmad, mis aitavad neil maapinna kohal hüpates ja ronides vahemaid hinnata.
Selliseid imetajaid on maailmas ligi 230 liiki ja nad on levinud peamiselt maakera soojades piirkondades (Burnie 2003: 242). Hegle Villak oma artikklis „Primaadid on väljasuremisohus“ (EP 05.05.08) väidab, et ülemaailmse uuringu põhjal on 48% primaadiliikidest väljasuremisohus. Põhjusteks on elupaikade hävimine (Burnie 2003: 242) ning looduskaitse organisatsiooni president Russel Mittermeier on öelnud, et primaate ähvardavad ka jahimehed, kes neid toidu ja kaubanduslikul eesmärgil jahivad (Villak EP 05.05.08).

Primaadiliigid


Primaatide hulka kuuluvad lemuurlased, kaputsiinahvlased, koerahvlased, gibonlased, inimahvlased ja inimlased.

Katta


Kattad on algelised primaadid ehk poolahvilised, kes elavad Madagaskari sisemaal lõunaosas (et.wikipedia.org). Katta nägu sarnaneb kassi omaga, keha on halli-valge kirjuline ning neil on kohev halli-mustavöödiline püstsaba. Nad on ebatavalised, sest on aktiivsed päeval ja toituvad maapinnal lehtedest ja puuviljadest. Kasvavad koos sabaga kuni 1 m pikkuseks ja elavad 20- pealistes karjades (Burnie 2003: 242).

Hiidgalaago


Hiidgalaago pesitseb Lõuna- ja Ida Aafrikas. Oma koheva saba ja imiku lalina sarnase häälitsusega meenutab oravat. Toitub öösiti. Kasutab oma teravat haistmismeelt putukate, puuviljade ja puust nõrguvate mahlade leidmiseks. Koos sabaga kuni 95 cm pikkune (Burnie 2003: 242).

Kääbusmarmosett


Kääbusmarmosett on marmosettidest ja lakkahvidest väikseim liik: koos sabaga kuni 35 cm pikkune ning ühtlasi ka kõige pisem primaat Ameerikas. Kollakad jäsemed ja hallikaspruun karvkate aitab tal okste vahel märkamatuks jääda. Toituvad päeval, süües putukaid, õienektarit, puuvilju ja puumahla (Burnie 2003: 244).

Rohepärdik


Rohepärdik on elavloomuline väle ahviline. Enamikul neist on sale keha, pikk saba, must, valgete karvadega ääristatud nägu ja rohekashall keha. Nad on levinud Lõuna- ja Ida- Aafrikas ning sigivad aastaringselt, kusjuures emased imetavad järglasi kuni kuus kuud (Burnie 2003: 246).

Tutt- Gibon


Gibonid on väga head ronijad kõrgetel puuokstel. Nad liiguvad hoogeldes kiirusega kuni 15 km/h, kasutades oma lühikesi jalgu ja käsi konksudena. Giboneid on kokku 11 liiki ja nad elavad Asias. Võivad kasvada kuni 65 cm pikkusteks ja neil puudub saba (Burnie 2003: 248).

Gorilla


Gorillad on maailma suurimad esikloomalised (www.miksike.ee) võivad kaaluda kuni 300 kg ja olla 1,5 meetri kõrgused. Elavad metsas kuni 20- liikmelistes seltsingutes, mille juhiks on suur isane. Toituvad nii maapinnal kui puude otsas. Valmistab endale pesa okstest ja puulehtedest sinna, kus ta parajasti viibib. Gorillad on ohus tänu arvukale küttimisele ja metsaraietele (Burnie 2003: 248). Näiteks mägigorillad on juba peaaegu hävinud (www.miksike.ee).

Lisa


Lisa 1 (Katta)


Lisa 2 (Hiidgalaago)


Lisa 3 (Kääbusmarmosett)


Lisa 4 (Rohepärdik)


Lisa 5 (Gorilla)

Lisa 6 (Tutt- Gibon)

Kasutatud materjalid


Kasutatud tekstimaterjalid


Burnie, D. 2003. Õpilase loomaentsüklopeedia. Esikloomalised ehk primaadid. Lk 242, 244, 246, 248.
http://www.epl.ee/news/valismaa/primaadid-on-valjasuremisohus.d?id=51138042
http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/9loodus/imetaja7.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gorilla.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Esikloomalised
http://et.wikipedia.org/wiki/Katta

Kasutatud pildimaterjalid


http://view.stern.de/de/picture/1646485/Katta-Lemuren-Katta-Stola-Schwarz-Animal-510x510.jpg
http://www.loomaaed.ee/data/img/hiidgalaago_tallinnzoo2006.jpg
http://pisiloomad.onepagefree.com/files/marmosett_vaike.jpg
http://www.naturephoto-cz.com/photos/sevcik/green--monkey--xxxkockodan_dsg3970.jpg
http://www.cwca.org.cn/Article/UploadFiles/200607/20060723111428420.jpg
http://adamthinks.com/wp-content/uploads/2009/03/gorilla.jpg
8
Vasakule Paremale
Primaadid #1 Primaadid #2 Primaadid #3 Primaadid #4 Primaadid #5 Primaadid #6 Primaadid #7 Primaadid #8 Primaadid #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dianutska Õppematerjali autor
Kooli referaat primaatide e. ahviliste kohta. Hindeks tuli 5-, sest kasutatud materjali märkimine oli referaadi lõpus veidi puudulik,

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Inimliigi eripärad
16
pptx

Inimliigi eripärad

INIMLIIGI ERIPÄRAD KRISTIN KASKEMA ESIKLOOMALISED E PRIMAADID • 5 sõrme (pöial) • 5 varvast • Sõrme- ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid • Hea nägemine • Suur aju • Jäsemed kohastunud haaramiseks • Järglased saavad täiskasvanuks aeglaselt INIMLIIK • Püsisoojane imetaja • Keskmine eluiga -64 • Ajumaht -1350cm3 • Aju kulutab 20% energiat kogu organismi vajadusest • Hammastik • Karvkate pea kadunud • Higinäärmete hulk kasvanud • Püstiasend • Kõnevõime • Tehnika kasutus SIGIMINE

Ühiskond
Esikloomalised
13
ppt

Esikloomalised

Ööahvilised (Aotidae) (Pitheciidae) Ämblikahvilised (Atelidae) Pärdiklased (Cercopithecidae) Gibonlased (Hylobatidae) Inimahvlased (Hominidae) Esikloomaliste paiknevus Esikloomalised esinevad Lõuna-Aafrikas, Araabia poolsaarel, Lõuna-Ameerikas ning India ja Hiina lähistel, kuid neid võib ka näha Lõuna-Euroopas. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) Selts: Primaadid Kohastumused Osade ahvide küüneplaadid on muutunud kõverateks küünisteks, mis aitavad oksatest paremini kinni haarata. Ahvid, kes elavad vihmametsades liiguvad puudevahel haardsaba abiga. Toitumine Nad on peamiselt taimetoidulised ning nad eelistavad süüa puuvilju, lehti, õisi ja juuri. Paljude liikide menüüsse kuuluvad ka putukad või väikesed selgrootud. Enamikel Vana Maailma ahvilistel on põuetaskud, mis on selleks, et sinna sisse vajadusel toitu koguda.

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun