aastas keskmiselt 50%. Kõige vähem peegeldub päikesekiirgust tagasi mais, kus albeedo on 20 ja 30% vahel. Juunis- juulis peegeldusprotsent hakkab tõusma, olles augustis 30-40%. Suvekuudel on peegeldumisvõime üldiselt väiksem, kui talvel. Seda põhjustab talvine lumi ja jää. Jaanuarikuune albeedo on umbes 60-70%, märtsis jääb 40-50% vahele; sügisel septembri- ja oktoobrikuus on albeedo umbes 35-40%. Albeedo Telemarkis on aastaringselt väga kõrge, kuna maakonna pinnast on umbes 65% mäed ja järved. Mägede tipud on kaetud aastaringselt jääga; vesi ja jää on suure peegeldusvõimega. (http://cimss.ssec.wisc.edu/wxwise/homerbe.html ) Vetevõrk: Maakonnas on väga palju järvesid, nendest suuremad on Nisser, Fyresvatn, Vegar, Tokke, Bandak, Totak, Mosvatnet, Tinnsjo, Norsjo. Suurimad jõed on Nidelva, Kvenna, Mane, Skien'i jõgi. Üks suurimaid vooluveekogusid on Telemark'i kanal, mida on kutsutud ka kaheksandaks
Lisaks eelpool mainitule on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel kõrvade otstes pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole. Liigile omaseks tunnuseks on mustad suured silmad ning karvkattega kaetud lennuse esinemine esi- ja tagajäsemete vahel. Kui lennus ehk nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu. Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam. Lendorav vahetab karva kaks korda aastas. Lendorava pea on ümmargune, kõrvad lühikesed ja ümardunud. Emasloomad kaaluvad umbes 150 grammi, isasloomad on reeglina pisut väiksemad. Nisade arv on 8. Eluiga Täpsed andmed eluea kohta puuduvad. Hinnanguliselt jääb täiskasvanuks saanud lendoravate eluiga enamasti 5–6 aasta vahele ning piirvanus võib olla isenditel 6–8 aastat. Elupaik ja eluviis
Vietnamis, Tais, Indoneesias, Keenias jne…. 4)Rantšod on suured turumajanduslikud loomakasvatus ettevõtted. Loomavabrikud ehk hiigelfarmid töötlevad suurtes kogustes tööstuslikult looma saadusi (sea-,linnu-,veisefarmid). Erinevused: rantšodes peetakse loomi aastaringselt väljas karjamaal, sööda varud väikesed, hooajatöölised, toodetakse pealmiselt ekspordiks. ; loomavabrikutes peetakse loomi palju korrulistes hoonetes, aastaringselt sees, loomi toidetakse vastavalt vajadustele. Töö on kõrgelt mehhaniseeritud ja automatiseeritud, kõrgel tasemel tõuaretus. Rajatakse turgude ja transpordi teede lähedale (sadamatesse). 5)Kaks põllumajandusliku toodangu suurendamise teed on: 1. Ekstensiivne põllumajandus, kus toodangu kasv saavutatakse täiendava põllukasutusele võtuga või karja hulgalise suurendamise teel. Väikeste kulutustega saavutatakse suurt tulu, on vähe tõhus ja omane arengumaadele. 2
Edasi suudavad konkreetsed harjutused mõjuda juba nii suurtele kui väiksematele lihastele. Väsimusjärgse meetodi korral saavad lihased aga eelnevalt korraliku koormuse, edasi tehakse lihtsamaid harjutusi konkreetsetele lihasrühmadele. Samuti kasutatakse mõlema meetodi kombinatsiooni, samuti võib kasutada erinevaid harjutusi. Kasutada võib ka harjutusi, kus raskus kas suureneb või langeb (Weineck, Jalak 2008). Üldised soovitused lihasjõu arendamisel: jõudu arendada aastaringselt, arendada kõiki tähtsamaid lihasrühmi, kergemaid jõuharjutusi teha iga päev, teha harjutusi pidevate kordustena ja seeriatena (Weinec, Jalak 2008). 4 3. KIIRE JÕU ARENDAMINE Kiire jõud avaldub kiiretes liigutustes. Eristatakse kahte liigutuste gruppi, mis nõuavad kiiret jõudu: 1. liigutused, kus peamist osa etendab ümberpaiknemise kiirus suhteliselt väikese vastupanu tingimustes; 2
Surnumeri - 1liitri vee kohta on 300 g soola (nn küllastunud vesi) Maailma meri on kõige soojem troopilises vöötmes (ehk 30ndatel laiuskraadidel) kuna seal on Päikese kõrgusnurk suurem ning pilvi pole. Enamus ookeaniveest on 0-5 kraadi ookean on sügav, selle põhjas on kõikjal külm ekvaatori ümbruses on vee pinnakiht 27-29 kraadi suurtel laiustel veekogud jäätuvad Vee soojusmahtuvus on suur nii soojenemine kui jahtumine võtab aega Polaaralad on aastaringselt jääs (suvel jääkate õheneb). Jäätumisel eraldub soojus. Räime kõht on sile ja kilu oma kare. Räim ja heeringas on sugulased (kui räim oleks soolasemas vees siis oleksid nad ka suuremad, magedas veed jäävad kalad pisikeseks, soolases aga kasvavad). Elustik on rikkam: hapnikurikkas vees soolsuse vahemikus 35-40 promilli toitainerikkas vees (taimed) - pindmises kihis kus on valgust Vee liikumine võib vee omadusi muuta. Ookeani vesi ei seisa paigal.
Kasvatatakse kitsi, lambaid. Idarannikute niiske valdkond: rikkalikult sademeid. Veg.periood 8-11 kuud. 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms. · Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Kaameli- ja lambakasvatus. · Lähisekvatoriaalne vööde: aastaringselt soe. Sademed ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: alla 6 kuu. Põua tõttu on ikaldused. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, sisalit jms. Ka puuvilla, riisi. Väheviljakad mullad. Savannikarjamaadel veisekasvatus. Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. Kasvatatkse maniokki, jamssi, maisi,
nelja mandri Aasia, Austraalia, Antarktise ja Aafrika vahel. Keskmine sügavus on 30004000 meetrit, suurim sügavus 7450 meetrit. Põhjajäämeri · PõhjaJäämeri ehk Jäämeri on väikseim ookean Maal. Ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ning Põhja Ameerika. · Mõnikord ei loeta PõhjaJäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. · Erinevalt teistest ookeanidest paikneb tervikuna külmvöös. Ookeani siseosa on aastaringselt kaetud mõnemeetrise jääkaanega, mis ümber pooluse päripäeva pöörleb. Autor Robert
Saabumine: Kivisaare Ratsatalu kell 10.00 hommikul Hooaeg: mai august Osalejad: 612 in Raja pikkus: 20km Kestvus: 56 tundi Hind osaleja kohta: 450 kr/in Hind sisaldab: hobune koos matkavarustusega, matkajuht, kiiver, helkurvest, piknik, saun Kus ja mis? Erilise võlu annavad Aegviidule 7 järve, milles peegelduvad vastu põlised puud. Ratsamatk kulgeb Aegviidust umbes 3,5 km kirde poole, mööda Ännijärve kallast. Meie juures on võimalus aastaringselt tutvuda hobustega ja ratsutada. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses. Tulevikus pakume mitmeid erinevaid ratsamatkade pakette, mis sobivad kõigile ratsa ja loodusehuvilistele. 1 PÄEV Koguneme kell 10.00 hommikul Kivisaare Ratsatallu Kohapeal vestleme eelseisvast matkapäevast Arutame, milline hobune on kõige sobivam
Siiski, liiga pimedas ja soojas ruumis muutub taim nõrgaks. Kastetakse suvel rikkalikult ja talvel mõõdukalt. (Roots 2006) Vajab kõrget õhuniiskust ning neid tuleks piserdada. Roheliste toataimede väetisega kevadest sügiseni kord kuus (Hansaplant). Istutatakse ümber iga kevad. Pott peaks olema mõõduka suurusega ning mul toitaineterikas, sobib näiteks vähese jämeda liivaga kompostmuld. (Roost 2006) Paljuneb tütarrosittidega. Neid võib väikestesse pottidesse kasvama panna aastaringselt, kuid kõige soodsam aeg on kevadel. Noorte taimede järelkasvu eest tuleb õigeaegselt hoolitseda, sest rohtliilia pole pikaajaline taim, enamasti juba paari-kolme aasta pärast kaob taime värske välimus ning muutuvad kahvatukollaseks. (Roots 2006) Kasutatud kirjandus · Unt, V. 2006. Toalilled. Tallinn: Maalehe raamat. · http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=472&cid=927&cgid= ( Viimati vaadatud 25.03.12).
(Lutra lutra) Saarmas on saleda keha ja pruuni tiheda karvkattega kärplane. Tal on veekindel ja väga vastupidav karvkate. Euroopa saarmas on osav loom. Ta elab kaljustel mererannikutel ning mageveekogude kallastel, keset puid ja põõsaid, mis pakuvad talle varjualust. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Tal võib olla oma piirkonnas kaks või rohkem emaslooma. Isasloom veedab emasloomaga koos mitu päeva, ning paaritub temaga paari päeva jooksul mitu korda. Pojad, 2-3, sünnivad maa-aluses urus vee läheduses. Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12cm pikk ning kaalub 60g. Esimese kuue nädala jooksul on pojad abitud ning saavad emapiima. Isane poegi toita ei aita, emane ajab ta peale poegade sündimist minema. Saarmapojad õpivad ujuma
3000 siga. Kuus turustame ligi 500 tonni toodangut, millest 350 t moodustavad lihatooted. Saaremaa Lihatööstus toodab roavalmistusvorste, keeduvorste nii säilekestas kui ka suitsutatuna, poolsuitsu- ja täissuitsuvorste, vere- ja tangutooteid, pasteete, sülte. Enamik toodetest läheb turule pakendatult: vaakum-, termokahanev- või modifitseeritud atmosfääri pakendis. Saaremaa Lihatööstuse "Nokiaks" kutsutakse Saaremaa delikatess-sülti, mida toodame aastaringselt 1015 t kuus. Tööstus on edukalt osalenud paljudel tootekonkurssidel. Vilniuses toimunud konkursil Agrobalt 97 pälvis kuldmedali Saaremaa keedusalaami, mis on tootmises siiamaani. Saaremaa lihatööstus toodab vastavalt aastaajale ka erinevaid tooteid, suvel hakatakse tegema rohkem saslõkki ja talvel pööratakse rohkem tähelepanu verivorstile ja tanguvorstile. Saareemaa Lihatööstus on samas ka üks suurimaid tööandjaid Saare maakonnas
klienditeenindus Reserv ehk riskivaru - on vajalik selleks, et katta kõikumist nõudluses ja ebakindlust tarnimisel probleemid nõudluse või tarnetega. Tsükliline laovaru – tekib tootmises, kui ka transportimisel on põhjustatud optimaalse partii või tarne suurusest Transpordivahendis olev varu - laovaru suurus sõltub transpordi viisist ja vahemaast ning tootmisprotsessist. Hooajaline laovaru - laovarud tekivad siis kui toimub hooajaline tootmine kuid nõudlus kaupade järgi on aastaringselt või siis kui toodetakse aastaringselt aga müüakse hooajaliselt. Puhvervaru – varu mis tekib tooraine varujate ja tehaste vahelised vahelaod, millede ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral või ka rütmilise varustamise korral, kui kaubakogused on väga suured. Spekulatiivne varu - varu hoitakse olukorras, kus toormaterjali hinnad on üliodavad ja/või lähitulevikus on ette näha nende tõusu. Samuti võidakse soetada
kohvipausid, lõuna- ja õhtusöögid Ruumi rendi hinnas sisaldub: Pabertahvel ja pliiatsid, grafoprojektor, TV, video Lisatasu eest konverentsi pidamiseks: Dataprojektor 150.-/tund 800.-/päev Sülearvuti (ettetellimisel) 100.-/tund 500.-/päev Paljundamine ja printimine 1.-/leht Lisaks pakume hotellis veel: juuksur, maniküür, massöör, solaarium Restoran Hotelli Centrum 50 kohaline a`la carte restoran on Viljandi kõrgeim esinduslik söögikoht. Restorani köök valmistab aastaringselt hõrgutavaid roogi kõikvõimalikeks sündmusteks - alates perekondlikust peost kuni piduliku dineeni. Pakume ärilõunaid ja toitlustame turismigruppe. Aitame korraldada toitlustamist erinevatel koosviibimistel! Piknikust kuni piduliku dineeni.
oktoobrini. Näiteks töötab Eestiga sarnaste valgustingimustega Soome suvemajades kümneid tuhandeid päikeseelektri süsteeme. Suur osa Eesti majakaid töötab juba aastaid osaliselt päikesepaneelide poolt toodetava elektriga. Eesti päikese kiirguse tingimused on paremad mitmetest teistest Euroopa riikidest, kus päikseelektri süsteemid on laialdaselt kasutusel - näiteks Taani, Holland või Inglismaa. Päikeseenergia süsteemi saab kasutada ka aastaringselt, kui liita süsteemiga bensiinigeneraator ja/või tuulegeneraator. Päikeseenergiat kasutatakse laialdaselt üle kogu maailma, enamikes arenenud riikides , kuid on piisavalt päikest (Eesti, Soome, USA, Inglismaa , Holland , Taani, Jaapan jne.) 2) Tuuleenergia tootmise plussid ja miinused Eestis + - erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta; - tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike;
Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu.
Ujumine Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine.Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väi...
Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu.
· Enim tuntud saared on Gran Canaria ja Tenerife ASEND · Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis, Loode-Aafrikast umbes 100 km eemal. Asend kaardil LOODUSLIKUD TINGIMUSED · Maastik ja pinnareljeef on äärmiselt mitmekesine. · Üldiselt on saared mägised, kõrgeim mäetipp on 3718 m üle merepinna: Tenerife saarel asuv Teide. · Vee temperatuur saarte ümbruses on talvel 17- 20 kraadi, suvel 20-23 kraadi. · Kanaari saarte kliima on ühtlane ja mahe aastaringselt, keskmine temperatuur on 20 kraadi. · Saartel sajab vihma kõige rohkem talvel. RAHVASTIK · Kanaari saarte rahvas kõneleb hispaania keelt. · Kanaaridel leidub normanni ja hispaania päritolu inimesi, kuid ka omaaegse põlisrahva guantside järeltulijaid. · Praegused kanaarilased on tõmmud, pruunisilmsed, elavad ja sõbralikud. · Nad on omalaadse kultuuritausta ja kombestikuga rahvas. MAJANDUS
hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ta ei kuulu.
Veg.periood 8-11 kuud. 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms. · Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C .S uur imad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puu villa, datlipalmi, kohvipuud . Kaameli- ja lambakasvatus. · Lähisekvatoriaalne vööde: aastaringselt soe. Sademed ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: alla 6 kuu. Põua tõttu on ikaldused. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, sisalit jms. Ka puuvilla, riisi. Väheviljakad mullad. Savannikarjamaadel veisekasvatus. Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad. 7
Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale.Aastas sajab keskmiselt 50-150mm. 4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka savikõrbeks. 3.Joonis Karakumi savikõrb 5.Taimestik ja loomastik Loomastik Karakumi kõrbes elab palju närilisi.Näiteks hüpiklasi,suslikuid ja liivahiiri.Roomajatest elavad seal stepikilpkonnad,liivaboad ja noolmaod. Suurimad loomad on saiga ja hunt. Seal karjatatakse ka aastaringselt lambaid ja kaameleid. Taimestik Taimedest kasvab seal liivaakaatsiat ja kõrbetarna mida kasutatakse ka söödataimena. Amudarja orus kasvab paplit ja hõbepaju. 6.Inimtegevus Inimesed elavad jõgede ääres, kus on võimalik maad niisutada ja põldu harida.On rajatud mitmeid tehisveekogusi.Peamised maavarad on väävel,maagaas ja nafta.Peamised põlisrahva hõimud on teked ja jomuudid kelle kultuur erineb selgesti teiste turgi rahvaste omast.Rahvastiku tihedus on üks inimine 6.5 km² peale.
loodusesse lahti laskmise eesmärgil. Söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Kaasajal on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik. Ta oleks muidu igati sümpaatne, kuid tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt. Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Elavad mingid vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega
õpetajal. Nii rännataksegi Eestist välja. Meil on oluline Eesti, tahame siin elada, tuleb kõigil algul end ise muuta nagu ütlebki vabariigi president Eesti 94. tähtpäeval „Meie üheskoos oleme Eesti“ . Eesti on 20.sajandi käigus kasvanud ja veel väga palju, näiteks Viljandis on noortele mõeldud skatepark, noortekeskus, kaks kaubanduskeskust ning veelgi ajaviitmis kohti. Ka väiksemad linnad on kasvanud, näiteks Võhmas on tehtud uisuväljak, kuhu saab uisutama minna aastaringselt. On ka mõeldud väiksetele. Veel väga paljudes Eesti asulates, on noored ohjad enda kätte võtnud ning teinud oma kodukoha ilusaks, näiteks Pilistvere. Öeltakse, kes tasa sõuab see kaugele jõuab. Minu meelest see lause iseloomustab Eesti maad, kuna meie riik ei kiirusta nii palju, aga lõpp tulemus on alati hea ja meelt mööda. Aitäh kuulamast !
ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männivaablane(toitub männiokastest, võivad sigimise ajal süüa enamusoksi), männikärsakas.
sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk vahevöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Põhikliimavöötmed Põhikliimavöötmes on aastaringselt ühesugune õhumass Ekvatoriaalne õhumass Troopiline õhumass Parasvöötme õhumass Arktiline ja antarktiline õhumass Iseloomusta õhumassi põhiomadusi temperatuur, sademed seos õhuringlusega! Õhumasside vaheldumine üleminekuvöötmetes Polaarne T S Lähispolaarne A Parasvööde U Lähistroopiline L Troopiline V Lähisekvatoriaalne V Ekvatoriaalne I
Sri Lanka Helena Keskpalu 8.C TKoG Sri Lanka üldandmed Saareriik Lõuna-Aasias Asub 6. ja 10. põhjalaiuse vahel Pealinn- Colombo Sri Lanka pindala- 65 610 km² Sri Lanka kliima Sri Lankal on lähistroopiline kliima Aastaringselt soe ja niiske õhk Temperatuur võib ulatuda kuni 35 kraadini Sademeid on aastas enam kui 2300mm Sri Lanka loodus Pärl India ookeanis ja maapealne paradiis Palju rahvusparke Mägine maapind(mäed ulatuvad kuni 2500m kõrguseks) Palju istandusi, kus kasvatatakse teed ja vürtse Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Sri Lankal elab üle 21 miljoni inimese Peamiselt räägitakse singali ja tamili keelt Sõbralikud ja heatahtlikud inimesed Loomad Sri Lankal liikudes näeb igal sammul loomi Hotellides sibavad...
jõe ristlõiget hooajalist põhjustada muutlikust hoogvihmad jne Kaart jõgede äravooludiagrammidega Volga( Volgograd) Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) Tasandiku jõgi, 56 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga 23 kuud on kõrge veeseis Rein LääneEuroopa jõgi Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest ·Toitub aastaringselt peamiselt sademetest ·Reini(Baseli jaam) hüdrograaf · Kongo jõgi Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes Toitub peamiselt sademetest AMAZONASE vooluhulk Niilus maailma pikim jõgi Saab alguse mäestikust Läbib mitut kliimavöödet Voolab kesk ja alamjooksul tasandikul Toitub peamiselt sademetest Tiber ja Sakramento asuvad vahemerelise kliimaga piirkonnas Toituvad talvistest sademetest
Tiigri territoorium on hiigelsuur, võib ulatuda kuni 1000 m². Kahjuks on ta vabas looduses nii haruldane, et loomaaedades elab palju rohkem tiigreid kui vabaduses. 2.ELUVIIS Amuuri tiiger asustab hiigelsuuri territooriume, mille pindala on isasloomal 800-1000 km², emasloomal tavaliselt 100-400 km². Isikliku territooriumi suurust mõjutab ka seal elavate saakloomade hulk, nende vähesuse korral on ka territoorium suurem. Kui toitu on piisavalt, jääb tiiger oma ala piiridesse aastaringselt. Püügiloomade nappusel juhtub, et tiiger surmab ka suuremaid koduloomi ja koeri. Sarnaselt isatiigrile märgistab ka ematiiger oma territooriumi uriiniga või kraabib küüniste abil puukoort. Tiiger kontrollib regulaarselt oma lõigul ringi patseerides oma või teiste tiigrite jäetud märke. Lõhnatunnused omavad tähendust vaid püügiterritooriumi märgistamisel, ent võimaldavad ka erinevast soost tiigritel innaajal kohtuda
14. Kurnpüünised on: A. ääremõrd I. kaldanoot B. liiv J. kuurits C. angerjarüsa K. vähimõrd D. harpuunpüss L. püüuvõrk E. lendõng M. tõstevõrk F. veonoot N. tonka H. põhjanoot 15. Aastaringselt ei tohi püüda: A. särge F. vikerforelli B. rääbist G. tõugjat C. tuura H. säga D. meriforelli I. nurgu E. harjust 16. Jõevähki tohib püüda: a) aastaringselt b) jäävabast veest c) Pärnu jões, d) 25. juuli - 25.september e) 10.jaanuar 15. juuli 17
Siberist Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad -30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8 °C, loodes ja Kertsi väinast lõuna pool langeb kuni +0,5 °C. Suvel on veetemperatuur üle +25 °C. Sügavusel üle 50100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9 °C. Suurim ja parim looduslik meresadam asub Sevastopolis Krimmi poolsaarel, kus asus endine NSVL mereväebaas (muidu Ukraina koosseisus olnud aga praeguseks annekteeritud Venemaa poolt).Musta mere ääres asuvad Bulgaaria ja Rumeenia läänes, Türgi asub lõunas, Venemaa ja Gruusia idas koos Abhaasiaga ning Ukraina põhjas. Tähtsaimad ja suurimad Musta mere sadamad on: Ukrianas - Mõkolaiv, Odessa ja Herson Gruusia - Bathumi ja Phothi
viimasel ajal ka arengumaades. ekstensiivne teraviljatalu- Teraviljatalu on väga suure pindalaga talu. Seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Talu asub enamasti hõredasti asustatud ning kuiva kliimaga piirkondades (Põhja-Ameerika, Austraalia jm) rantso- on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm. istandus- on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. -kapitalimahukas (masinad, väetised) -töömahukas aastaringselt -kasutatakse palju palgatööjõudu -keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta -kogu toodang läheb müügiks
Go Travel reisikirjad,autor puudub Tekkimine Niagara juga tekkis 10 000a tagasi,mandrijää liikumise tõttu. Peale jääaega on vesi astangut 12km lõuna poole uuristanud, keskmise kiirusega 1-2m aastas. Suurus Kõrgus 53-57m Kokku voolab üle joa ligi 3000 m3 vett Voolu kiirus: 2400 m3/s Rahvuskultuuriselts Kirmas Tähtsus turismiobjektina Turistid külastavad juga aastaringselt, kuna erinevatel aastaaegadel on juga erinevat "nägu". Hooaeg hakkab Niagara joal kevadel, sest siis on maad katnud lumi ja jää taandunud ,ja lilled avavad oma kroonlehti. Turistid saavad juga vaadata ka nn "seespoolt", joa alla ehitatud käikude kaudu. Öösiti valgustavad juga mitmed prozektorid,mis annavad joale veel enam ilu ja suursugusust. Rainer Kungas Huvitavad faktid
Vegetatsiooniperiood 12 kuud! ning aastane kõikumine piirdub viie kraadiga. Neil aladel levivad maailma suurimad 2-3 saaki aastas! kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkrurooga, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. LÄHISEKVATORIAALNE On aastaringselt soe, kuid sademeid langeb ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga VÖÖDE (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Vegetatsiooniperiood 12 kuud! Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. 2-3 saaki aastas
o kasvatatakse kitsi ja lambaid · Troopiline vööde o temp. ei lange kunagi alla 0' C o kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 o nendel aladed maailma suurimad kõrbed o põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. o kasvatatakse suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuu... o kasvatatakse kaameleid ja lambaid · Lähisekvatoriaalne vööde o aastaringselt soe o sademed langevad ebaühtlaselt o sageli esineb ikaldusi põua tõttu o kasvatatakse hirss, maapähkel, puuvill, riis o tegeletakse veisekarjakasvatusega o savannialadel saab tegeleda taimekasvatusega aastaringselt o niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki · Ekvatoriaalne vööde o väga niiske kliima o peaaegu viljatud mullad o kasvatatakse õlipalm, kautuk, kohvipuu, kakaopuu
Yorki Central Park. Sealsetel inimestel pole vett, koole ega tervishoidu. Suuremad linnad jäävad Lõuna- ja Edela-Kenyasse, ainukeseks erandiks on Mombasa, mis asub ranniku lõunaosas. Linnades elab 22% inimestest kogu riigi rahvastikust. 7 Põllumajandus Põlluharimiseks sobib vaid 7-8% ning aastaringselt ja aastaid järjest on vaid 0.97% kogu maast kasutusel. Kui lisaks 8-9% on niisutatav, mistõttu on kokku sobilikku maad umbes 15 %. Inimese kohta on Ida-Aafrikas
Aasta sademetehulk 700-800 mm. Kõige rohkem sajab talvel Iirlaste arvates on neil neli aastaaega- kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm (lörtsi moodi) Iirimaa ilm vaheldub veel kiiremini kui Eesti oma- paar minutit vihma ja siis särab jälle päike. Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat Sisejõed Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel. Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu, enamus neist on laevatatavad. Näitkes Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse. Tähtsamad jõed: Shannon, Liffey, Suir, Barrow, Boyne, Blackwater. Sisejärved Järved on kas mandrijää tekkelised või karstivormide tagajärjel tekkinud. Suurimad järved: Lough Corrib, Lough Ree, Lough Derg Majandus SKT/el.: 16 782 euro Töötus: 10,1% Majandussektorid: põllumajandus (5,4%), tööstus(41,4%)
paremal kaldal. Toomemäelt sai alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis).
Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil värvub küütlevate vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Peale selle olevat harjusel iseloomulik aed-liivatee lõhn. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, kiirevoolulist ja taimestikuvaest vett. Ta on paikse eluviisiga ja territooriumihoidja. Oma liigikaaslaste suhtes on harjus nii noores kui vanas eas aastaringselt vaenulik. Ta elab põhja ligidal, kust sooritab lühikesi kiireid sööste veepinnale. Toidust moodustavad suure osa nii õhu- kui maismaaputukad ning nende vastsed, väikesed kalad (lepamaimud) ning lõhemari, juhul kui lõhi õnnetul kombel harjuse kodujõkke kudema satub. Harjus koeb tavaliselt mais. Nagu öeldud, on ta territoriaalne ja seetõttu jagatakse sobiv piirkond jõest isasharjuste vahel üksikuteks kudemisaladeks. Koelmu läbimõõt võib ulatuda 4..
Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised veeputukad Õhuputukad, kes on vette kukkunud Kalamaimud Kullesed Kuidas toitub Vee pindmine kiht kleepuv Selgsõudur ujub pindmise kihi all Haarab saagist kinni Mürgitab, halvab Imeb tühjaks Paljunemine ja areng Paaritumine vahemikus detsembrist maini Munemine vahemikus veebruarist maini Munad piklikud ja ovaalsed, munetakse veetaimede peale Vastne sarnaneb valmikuga Paljunemine ja areng Vahetab 5 korda kesta
jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus on aeglane. Ülemjooks haarab vesi kaasa kive ja viib neid mööda jõepõhja allaoole. Voolisängis oleval astangul on juga ning voolusängi tekib kärestik. Jõe voolukiirus on suur. 4. Ekvaatori lähedal saavad jõed vee vihmaveest. Vooluveekogud on aastaringselt veerohked. Troopilises vöötmes tekivad jõed lühikese vihmaperioodi ajal. Enamik aastast on jõe säng kuiv. Parasvöötme jõed saavad oma vee talvise lume sulamisest, sügisvihmadest ja ka põhjaveest. Suurem osa jõgede veest voolab merre kevadise lumesulamisperioodi ja sügisvihmade ajal. 5. Umbjärved on iseloomulikud kuiva kliimaga aladele. Nende vesi on tavaliselt soolane. Väljavoolu umbjärvest ei ole. Läbivoolugajärvest saab alguse jõgi. Need on kõige levinumad. Sinna suubub 1
Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi. Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse, selleks et nad talve üle elada saaksid. Metshiirtel on 16 hammast. Ja nende väljaheited on 3mm-5mm läbimõõdus. Kus metshiir elab? Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitumine Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb. Tavaliselt on nad liikvel öösel, nagu peaaegu kõik närilised. Nad on ka väga head ronijad. Sigimine ja pojad Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel. Pärast tiinust, mis kestab neli nädalat, sünnib 4-7 poega. Pojad on alguses paljad ja pimedad. Ema sünnitab pojad pesa kambrisse urus. Pojad avavad silmad kuue päeva pärast ning selleks ajaks on neil juba paks karvakiht, mis on tumedam, kui täiskasvanutel
Kakao Eliise Palk Salme Ojap Mis on kakaopuu? Teaduslik nimetus Theobroma Cacao Bioloog Carl Linne Kuulub taimede riiki, haisupuuliste sugukonda ja kakaopuu perekonda Kasvab Kesk ja LõunaAmeerikas Milline on kakaopuu? Kõrgus on tavaliselt alla 8 meetri Väändunud tüvi ja lai võra Viljad ja õied kasvavad välja otse tüvest või okstest, ning aastaringselt Puulehed on läikivad, õhukesed ja ovaalsed Viljad on oranzikaskollased ja punased, ning meenutavad teravaotsalisi kõrvitsaid Vilja katab kõva koorik, mille sees on 2030 seemet ehk kakaouba Kakaopuu Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Kakaouba
Lõuna-Ameerika maatükist toimus ~135 miljonit aastat tagasi. Indiast eraldus Kliima on Madagaskaril aastaringselt soe. Jaanuarist märtsini Madagaskar ~88 miljonit aastat tagasi, valitsevad paljudes piirkondades tugevad vihmasajud ning jättes sealsed taime- ja loomaliigid täielikku sellel ajal on ka suur risk tsüklonitele idas ja kirdes. Kõige isolatsiooni. Saare idaosas laiuvad veel
karvadega kui oraval. Lisaks on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel kõrvade otstes pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole. Liigile omaseks tunnuseks on mustad suured silmad ning karvkattega kaetud lennuse esinemine esi- ja tagajäsemete vahel. Kui lennus ehk nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu. Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam. Lendorav vahetab karva kaks korda aastas. Lendorava pea on ümmargune, kõrvad lühikesed ja ümardunud. Kolju näo-osa on lühenenud. Looma tüvepikkus jääb vahemikku 13–20 cm, lamendunud saba on 9–14 cm pikkune. Lendorava kehamass jääb 95–175 g vahele (keskmiselt 130 g). Emasloomad kaaluvad umbes 150 grammi, isasloomad on reeglina pisut väiksemad. Nisade arv on 8.
lõunapoolsematesse piirkondadesse suurlinnade lähedusse kus on palju tarbijaid. Suur tööjõuvajadus, kvalifitseeritud. Niisket kliimat, piisavalt sooja. Ekstensiivsed teraviljatalud, levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerkas, Austraalias, Venemaa ja Kasashtani steppides jm rohtaladel. Suure pindalaga kasvatatakse peamiselt nisu. Töö tehakse ära paari nädalaga. Ranto, intensiivne, peetakse lihaveise- või lambakarju, söödetakse aastaringselt karjamaadel. Lammaste pügamiseks palgatakse üle riigi rändavaid hooajatöölisi. Suuremad kulutused lähevad tõuaretusele ja veterinaariteenustele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. Palju tööjõudu, enamasti kvalifitseeritud, niisketel aladel. Istandus, suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi(kohvi, suhkruroogu, puuvilju jms.) Kõrge
Lumepüü Lumepüü on suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. Teda esineb põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. Ta elab tavaliselt 4-5 aastat. Kaal:450-550 g, pikkus:34-38 cm, tiiva pikkus:54-60 cm. Lumepüü sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. Talvel on lind valget värvi ning sulab lumega kaetud maapinnaga ühte. Suvel , kui lund maas pole, on lumepüü kaljusel maastikul märkamatu tänu oma hallikaspruunile sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad tuuled puhuvad suurema osa ...
maipõrnikatest, siklastest ja kärsaklastest. Teisi loomi, mitmesuguseid pisinärilisi, väikesi linde ja nende mune, sisalikke ja konni, sööb juhuslikumalt. Kahjurputukate hävitamise ja tammetõrude levitamisega toob pasknäär metsamajandusele suurt kasu. Värvuliste pesade rüüstamisega tehtav kahju on väiksem. Looduskaitse alla ei kuulu Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik. Millal võib Eestis kohata... Paigalinnuna aastaringselt. Välimus. (vaata pilte) Pasknäär on umbes haki suurune roosakas-hallikas-pruuni üldvärvusega lind. Väga iseloomuliku tunnusena on tiivanukil sini-musta-valge kirju laik ja sellest tagapool tiival valge laik. Lennul torkab silma valge päranipuala. Saba ja tiibade tagaosa on must. Pea piirkond on heledam ja noka tüve pikenduseks on mõlemal pool musta värvi laik. Kui lind on erutatud, siis tõusevad peasulud väikese madala tutina püsti. Pasknääri lend on iseloomulikult tõmblev ja
METSSIGA Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide ees...
tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Paljunemine Lõvid paarituvad aastaringselt. Jooksuajal võitlevad isalõvid veriselt võimu ja emaste pärast. Mõnikord võivad need võitlused lõppeda ka surmaga. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105112 päeva. Pesakonnas on kõige sagedamini 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises koopas, lõhes või augus. Vastsündinud on umbes 30 cm pikkused ja laigulised. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni
seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainete sisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest. Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki funktsioneerima süsteemisiseses aineringes. Suur osa järve sattuvast fosforikoormusest koguneb veekogu põhjasetteisse, kust ta võib anaeroobsete keskkonnatingimuste korral uuesti lülituda aineringlusse. Meie järved jäävad looduslike protsesside tõttu järjest madalamaks ja väiksemaks. Peamiselt põhjustab seda orgaaniliste ainete settimine ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
