Saarmas referaat (0)

Referaat
,, Saarmas “
Kirke -Nora Miido
Tallinna Kunstigümnaasium
5.C klass
Riik:
Loomad Animalia
Hõimkond:
Keelikloomad Chordata
Klass:
Imetajad Mammalia
Selts:
Kiskjalised Carnivora
Sugukond:
Kärplased Mustelidae
Alamsugukond:
Lutrinae
Perekond:
Saarmas Lutra
Liik:
Saarmas
Välimus
Saarmas on suur, kehaehituselt sale, pika ja paindliku kerega ja madalate jalgadega . Keha ülapool on tumepruun aga alapool heledam.Keha suurus oleneb liigist näiteks Lõuna-Ameerikas elutsev hiidsaarmas kasvab peaaegu kahe meetri pikkuseks, aga Eestis elutsev saarmas on 70-90 cm pikk. Saba pikkus 30–50 cm. Isendid võivad kaaluda 5–12 kg, maksimaalselt 15 kg Emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad .Saarmal on tihe, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Karvastik on karm, aluskarv aga erakordselt tihe ja pehme. Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim. Erakordselt vahvad on saarma vurrud: vanematel loomadel 10–15 sentimeetrit pikad. käppade viis varvast on ühendatud ujulestadega,need on rohkem arenenud tagajäsemetel.Ujulestad hõlbustavad vees liikumist.
Elupaik
Saarmasele meeldib elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Kaldasse teeb ta uru, mille suu avaneb vee alla. Järsu kalda asemel sobib ka risune kallas, kuhu saab samuti varjulisi urge teha. On juhtunud, et saarmas elab koopas või teeb kaldaäärsesse tihnikusse midagi pesasarnast. Samuti võib ta varastada teiste loomade rajatud pesasid , mida ta endale sobilikuks kohandab. Jõe asemel võib ta elada ka järve kaldal . Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt hämaras. Kui tingimused on head, siis on saarma territooriumiks 2–6 km jõelõiku. Ta eelistab sügavate hauakothadega ja kärestikega jõgesid, milles pole aasta läbi jääd. Jõest üle 100 m saarmas naljalt kaugemale ei lähe. Aga kui kalad jões otsa saavad, võib saarmas teha pikki retki uue elupaiga otsingul. Lund ja jääd mööda suudab ta ööpäevas liikuda 15–20 km. Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et maha jääb rennikujuline jälg.
Sigimine ja areng
Saarma sigimine ei ole lõplikult selge. Paaritumine toimub kas kevadel või talve lõpul, aga mõnel pool, näiteks Inglismaal, peaaegu aastaringselt . Seetõttu on poegade sünniajas palju erinevusi. Tiinus võib kesta kuni 270 päeva. Loote areng ise kestab ligikaudu 63 päeva. Sellepärast sünnivad saarmapojad kõige sagedamini mais-juunis, aga neid võib ka muul ajal sündida, isegi talvel, kuigi siis on poegadel ellujäämis võimalusi. Pesakonnas on tavaliselt 2, kõige rohkem 4 poega . Nägijaks saavad nad umbes 35 päeva vanuselt . Esimest korda väljuvad nad pesast 1,5–2 kuu vanuselt. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu otseselt emaslooma ja poegadega kokku.Saarmad võivad elada kuni 20 aasta vanuseks. Pojad sünnivad vesihallina, aga värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega.
Söök
Saarmas toitub põhiliselt kaladest: sööb kokresid, hauge , forelle, särgi, mudilaid ja teisi kalu, aga ta eelistab väiksemaid. Talvel sööb ta rohkesti konni , sageli ka puruvanasid. Suvel püüab ta närilisi, eriti mügrisid, mõnel pool murrab ka linde, näiteks parte ja kurvitsaid ja isegi vähke.
Vaenlased
Saarma vaenlased on hundid ja ka inimesed, kes kütivad saarmaid kalli karusnaha pärast. Üldiselt saarmal vaenlasi ei ole.Saarmas on looduskaitse all.
Eluviis
Põhitegevus toimub saarmastel öösel. Päeval aga lesib urus või lesimispaigas. Kodupiirkonnad on saarmal tavaliselt piki veekogu kallast kuni 15 km pikkused. Elutsevad ühest või mitmest emasloomast ja sama aasta poegadest koosnevates pererühmades, millel on ühine territoorium. Ülejäänud üksidased saarmad tulevad kokku vaid paaritumise ajaks.
Kas tead,et:

• Saarmas suudab ujuda 7-8 tundi järjest kiirusega 1,5-2km/h.
  
• Saaki püüdes suudavad saarmad kuni 40 sekundit vee all olla
  
• Saarmas on väga mänguhimuline loom, kes võib sukelduda näiteks kivikeste järele.
  
• Täiskasvanud saarmas on võimeline päeva jooksul 12 kg toitu ära sööma
  
• Hiidsaarmas kasvab peaaegu kahe meetri pikkuseks.
  

Saarma käpp ja käpajälg Saarmas
Saarmas sukeldumas Saarmas puuotsas
Saarmas oma koopas Ründav saarmas
Saarmas
Sisukord:

Fred Jüss ,,Rebasetund“

www.Vikipeedia.ee

Bio.Edo.com/loomad

www.Miksike.ee

Tea laste- ja noorte entsüklopeedia

www.ejs.ee