Turism (3)

TURISM
Turismimajanduse arengu eeldused:
Egiptuses valitseb troopiline kliima. Päikselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Seetõttu, on ka Egiptus üks väga populaarne turismimaa . Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 35–40°C, talvel on siin sooja 15–20°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 35–38°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 23–27°C ringis . Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine – päeval on siin talumatu palavus , öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias – ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi
Nendes tingimustes areneb kindlasti edukalt puhketurism.Soe kliima aastaringselt , päikselised päevad ja vähe sademeid, teevad Egiptuse ahvatlevaks puhkemaaks.
Egiptus on nii arenenud kui ka arengumaa . Siin võib näha ühtaegu uusimat autot ja selle kõrval kõmpivat eeslit, kes rakendatud vankri ette.
Transpordi teed on olemas ja saab liigelda rongi, bussiga ja taksoga, takso on ka kõige odavam transpordivahend.
Majutus on üldiselt odav. Suurlinnades 70 eek ümber, mujal 35-50 eek. Egiptuse ja Euroopa hotellid ei ole võrreldavad, näiteks Egiptuse neljatärnihotell võib Euroopa standardite järgi olla kolmetärnihotell.
Teenindus on nagu on. Hotellides okei , samas kuskil raudteejaamas piletit ostes võib müüja rahumeeli su nina alt minema jalutada
Toit on vilets, aga selle eest odav. Traditsiooniline hommikusöök koosneb kohalikust ümmargusest leivast shammy ja põldoapudrust fuul. Levinud lõuna on veel riis sheese (shis) kebab või kofta (lihapallikesed). Paljudes turismikohtades pakutakse ka pizza 't, aga see on suhteliselt erinev meil pakutavast, pigem on kohalik pizza selline õhuline lehetaignakook.
Elu on Egiptuses suhteliselt odav. Päevakulud ilma linnadevahelise sõidu ja muuseumide külastusteta jäävad üldiselt 100 - 150 eek piiresse.
3
Turiste huvitavad vaatamisväärsused Egiptuses
Egiptuses leidub mälestisi iidsetest aegadest peaaegu igal sammul. Aastas käib püramiide ja teisi huviväärsusi vaatamas ning Niilusel lõbusõitu tegemas miljoneid turiste.
Kairo - Egiptuse pealinn ja süda. See on Aafrika suurim linn, kus elab peaaegu 17 miljonit inimest. Rohked mosheed taeva poole sirutuvate minarettidega ning rahvarohked tänavad annavad Kairole "Tuhande ühe öö muinasjuttudest" tuttava ilme. Nagu muistsetel aegadel , nii on Kairo ka tänapäeval võimas kultuuri- ja kaubanduskeskus,
GIZA - Giza asub Kairo lähedal Niiluse läänekaldal. Siin asub üks tänapäevani säilinud seitsmest maailmaimest – suured Giza püramiidid, neist suurim on vaarao Cheopsi püramiid, mis on peaaegu 147m kõrge.
Nende kõrval kõrgub taevasse veel üks tuhandeid aastaid oma saladusi hoidnud rajatis – võimas sfinks .
Kairo muuseum – see on imetlusväärne muuseum ühe rikkalikuma kollektsiooniga maailmas
Luxor - Vana-Egiptuse pealinn, mis on tulvil grandioosseid egiptuse templeid,
monumente ja kujusid , mis sümboliseerivad vaaraodünastiate XIII - XXX perioodi.
Kuningate org, mis on siiani jäänud Vana-Egiptuse vaaraode viimaseks puhkepaigaks. Hauakambrite freskod , mille värvid on tänapäevani säilinud, salapärane sümboolika ja hieroglüüfid viivad meid tagasi 15. sajandisse e.m.a. Kuninganna Hatshepsuti auks ehitatud tempel on üks Egiptuse kõige kaunimaid monumente, mis sobiks kahtlemata täiendama maailmaimede nimekirja.
Sfinks Püramiidid
Veel saab Egiptuses tegeleda snorgeldamisega, kõige parem paik on selleks Punane meri, kus vesi on väga selge.
Kuna meil ei ole ei kõrbe ega mägesid, on kõrbereis suurepärane võimalus tutvuda nende loodusimedega – Egiptuses on nii kõrb kui ka mäed ühes kohas.
4
Turismi positiivne mõju:
1) Majandusele
Majanduses pööratakse kindlasti suurt tähelepanu turismile. Kuna igal aastal külastab seda maad ligikaudu 9 miljonit välisturisti. Kuurorditsoonide tänavad on kui suur kaubanduskeskus või ääretu turg . Inimesi püütakse tüssata ja endale suuremat kasumit teenida. Tänu turismile suureneb töökohtade arv.
2) Keskkonnale
Restaureeritakse hooneid . Hotellide ümbrust hoitakse puhtana.
3) Sotsiaalkultuurile
Neis kohtades kus turiste vähe liigub on kohalikud tõeliselt sõbralikud, abivalmid ja meeldivad. Võetakse tööle ka teisi rahvusi. Näiteks kuurordite juures, mida eestlased palju külastavad, on eesti töötajaid.
Turismi negatiivne mõju:
1) Majandusele
Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sest turistidele on need pandud kõrgeks. Töö on ka rohkem hooajaline, kuna Egiptust külastatakse rohkem siis, kui mujal maades on külm talv.
2) Keskkonnale
Kasvab liiklusintensiivsus, sellepärast et turistid liiguvad väga palju taksodega, mis põhjustavad liiklusummikuid.
3) Sotsiaalkultuurile
Seal kus on palju turiste, on turgudel müüjad väga ebameeldivad ja suruvad pähe kaupa kalli hinnaga.
5
Kasutatud kirjandus
• 2000, Varrak , „Maad ja Rahvad “
• http://karavanserai.bluemoon.ee/Aafrika/egiptus.php#loodus
• http://www.novatours.ee/_pop_country.php?country_code=43
6
Sisukord
Turismi majanduse arengu eeldused...............................................................3
Turiste huvitavad vaatamisväärsused..............................................................4
Turismi positiivne ja negatiivne mõju.............................................................5
Kasutatud kirjandus.........................................................................................6
Türi Gümnaasium
Egiptus
Referaat
Kertu Hansen
Türi 2007