VEE ENERGIA (0)

22. VEE - ENERGIA
Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile.
Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla . Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veerežiimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma .
Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Kuid sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju. Seetõttu püütakse arenenud riikides loobuda uute kõrgete tammide ehitamisest. Arengumaades on see aga sageli ainuke võimalus kiiresti kasvavat energiavajadust rahuldada.
Hüdroelektrijaama rajades on oluline arvestada piisava tarbimise olemasolu, sest suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat väga kaugele vedada. Kui odavat vee-energiat on palju, saab seda kasutada energiamahukate toodete, näiteks alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmiseks. Selliseid kaupu valmistades ja eksportides saab elektrit välja vedada kaudselt , nende toodete „ koosseisus “. Niimoodi on elektri eksportijatena maailmaturule tulnud näiteks Norra, Island ja mitmed arengumaad.
Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsaim hüdroelektrijaam asub Lõuna-Ameerikas, Paraná jõel Brasiilia ja Paraguay piiril . Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas. Praegu ehitatakse seal Kolme Kuru hüdroelektrijaama, millest saab valmimise järel maailma võimsaim elektrijaam .
Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Skandinaaviamaades (Norra, Rootsi), Islandil, Alpi riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Austria) ja Venemaal. Siberi vee-energia võimsusest on valdav osa veel kasutamata. Elektrienergiat ekspordivad, sedagi kaudselt, Norra ja Island . Ka Siberist veetakse elekter välja kaudselt – tööstustoodetena, peamiselt Venemaa teistesse piirkondadesse.
Probleemid
Hüdroelektrijaamade ehitamine on väga kallis, seetõttu ei saa paljud riigid, kus oleks suurte hüdroelektrijaamade ehitamiseks väga head keskkonnatingimused, endale neid lubada. Hüdroelektrijaama ehitamine on pikk ja palju raharessurssi nõudev töö ning seetõttu saavad heade jaamade ehitamist lubada ainult rikkamad riigid.
Hüdroelektrijaama ehitamine ei tasu end ära, kui sealt aastaringselt väga palju vett suure kiirusega läbi ei käi. Seetõttu tasub hüdroelektrijaamu ehitada vaid väga veerikastele või suure languga jõgedele. Vastasel juhul jääb hüdroelektrijaama ehitanud riik suurde kahjumisse. Selle probleemi tõttu ei olegi suuri hüdroelektrijaamu eriti paljudes Euroopa riikides – siin ei leidu lihtsalt vastavaid kohtasid.
Suurte tammide ehitamisega kaasnevad paisjärved hävitavad enda alla jääva maismaa koos kõikide seal asuvate ökosüsteemide ja inimasustusega. Näiteks Hiinas asuva Kolme Kuru hüdroelektrijaama paisjärv ujutab üle 1084 km2 suuruse maa-ala, sinna alla jääb 11 maakonda , 114 linna, 1711 küla, 1599 tehast ning 23800 hektarit põllumajanduslikku maad. Lisaks inimasustatud aladele jäävad vee alla ka metsad, kus leidub palju haruldasi liike. Lisaks eraldub vee alla jäänud metsade lagunemisel metaani, mis soodustab kasvuhooneefekti teket.

Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?

Kahjuks tuleb tõdeda, et inimesed ei ole siiamaani hüdroenergia odavamaks, tulusamaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmisega eriti palju vaeva näinud. Siiski, natukene on ära tehtud.

• Üritatakse leida võimalikult odavaid võimalusi hüdroelektrijaamade rajamiseks, et teha see võimalikuks ka vaesematele riikidele.
  
• Hüdroelektrijaamu ehitatakse suurema langu ja kiirema vooluga jõgedele, et paisjärv jääks võimalikult väike, aga kasutegur siiski võimalikult suur. Sellisel juhul ei ujuta paisjärv nii suurt ala üle ning kahjustab keskkonda vähem.
  
• Paisjärvede alla jäävad alad puhastatakse enne vee paisutamist metsadest ning inimasustusest, et ohtlikke aineid ja kasvuhoonegaase satuks vette ja õhku võimalikult vähe.
  
• Arenenud riikides on viimasel ajal üldse loobutud suurte tammide ehitamisest ning vee-energia asemel on kasutama hakatud hoopis teisi energiaallikaid. Arengumaades aga on vee-energia mõnikord ainus variant kiiresti kasvava energiavajaduse rahuldamisel.
  

Mida tuleks teha?

Hüdroelektrijaamade rajamisel on suurimaks segavaks teguriks ilmselgelt sobivate looduslike tingimuste puudumine. Selle vastu saaks küll ehitada lisatamme, et suurendada paisjärve ja teha vee-energia tootmine tulusamaks, kuid sellega kaasneksid juba uued probleemid. Parim variant  sobivate tingimuste puudumisel on asendada hüdroenergia kasutus teiste energiaallikate kasutusega.