Hanerahu ehk Anerahu laid (0)

Hanerahu ehk Anerahu on 1,2 hektari suurune asustamata laid V�inameres Hiiumaast kagus. Saar asub P�halepa valla territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsev��ndisse. NIMI: Uuematel N� ukogude -aegsetel kaartidel ja ka mitmetel 1990ndate kaartidel kasutatakse nimevormi "Anerahu", maastikukaitseala materjalides aga "Hanerahu" ning vanematel venekeelsetel kaartidel "?????????" v�i "?????-????". N�htavasti on saar nime saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede j�rgi. Saar sai nime ajal, kui ta oli veel k�rgveega m� neti �leujutatav. Vanematel kaartidel on Anerahuks ("???-????", "???????") nimetatud ka teist Hiiumaa laidu , Langekare. ASUKOHT: Hanerahu geograafilised koordinaadid on 58� 45' N, 23� 6' Ekoordinaadid:58� 45' N, 23� 6' E. Laid on p�hja-l�una suunas piklik. Muhule on Hanerahu ligemal kui Hiiumaale: Tammiski nukist j��b see 7,7 km p�hja poole, Salin�mme poolsaarest aga 12,3 km kagusse. Teistest Hiiumaa laidudest on l�hemad K�rgelaid, mille rannik j��b poole kilomeetri kaugusele p�hja, ja Hanerahustki v� iksem Ankrurahu, mis asub 1 km kaugusel idas. LOODUS: MERI: Laiu � mber on � pris s�gav, paadiga juurdep��su v�imaldav m�ne veepinnale ulatuva r�ndrahnuga meri. 2 meetri s�gavuspiir kulgeb paarisaja meetri kauguselt � mber laiu, ainult Hanerahu ja K�rgelaiu vahel on vesi madalam. 5 meetri s�gavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt l��nes, edelas ja l�unas. V�inamerele talvel tekkiv j�� on laiu juurest praguline, seda p� hjustavad merep �hja s�gavuse j�rsud �leminekud. M�nel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri k�rgused r�sij��vallid. KIVID : Saart katavad kruus, veeris ja klibu ning v� iksemad r�ndrahnud. TAIMED: Kivide vahel kasvavad madalad taimed, n�iteks vanad ja j�medad t�rnpuud, mis on sellele laiule eriti iseloomulikud. Neid on tihedamalt saare l�unaosas. K�rgemad t�rnpuud on 5�7 meetri k�rgused. Teistest p��sastest on kohatud magedat s�start, heledat s�start, harilikku lodjapuud, harilikku kibuvitsa , koer-kibuvitsa, n�eljaogalist kibuvitsa, harilikku kuslapuud, harilikku viirpuud , harilikku kadakat, ja verevat kontpuud. L��nerannikul, mis on merele rohkem avatud, algab p��sastik veepiirist kaugemal kui idarannikul. Taimi on kokku leitud v� hemalt 101 liiki, sealhulgas k�rget raikaerikut, pikalehist mailast, harilikku kukeharja, valget mesikat, harilikku k�okannust, merikapsast, p�ldmurakat, k�rven�gest, soolikarohtu, aaskannikest, koirohtu, rannikat, hanijalga, harilikku v�ilille, kassisaba , metsmaasikat, harilikku palderjani, tuliohakat, �hte p�drakanepi liiki ja isegi balti l�osilma. Veel on kohatud harilikku orasheina, rohulauku, aas- rebasesaba , karerohtu, noollehist maltsa, odalehist maltsa, randmaltsa, liiv-merisinepit, punast hanemaltsa, karvast pajulille, m�gi-harakalatva, rand -emajuurt, aaskaerandit, karvast naistepuna, randkressi, hambulist mesikat, emaputke, harilikku kuut�verohtu, rand-linnurohtu, harilikku p�isrohtu, harilikku soolarohtu, jaapani harjasputke, randastrit ja p�ldk�nnakut. SAMBLIKUD : Sammaldest kasvavad saarel Leiti Kannukese andmetel (2001) harilik keerik, harilik l�histanukas, siginiit-pungsammal, kahkjas tutik, t�vetutik, harilik lumilehik, rood-lesiksammal, harilik t�mpkaanik, kivi-l�hikupar, sale l�hikupar, l�ik-ulmik ja harilik korbik. LINNUD : Hanerahul on kohatud kokku 23 pesitsevat linnuliiki, �hel aastal �limalt 11. Erinevaid haudepaare on loendatud 14 (aastal 2007) kuni 498 (aastal 1992). 1994�1997 oli saarel kormoranide koloonia. 1997. aastal h�vitasid kormoranides konkurente n�gevad kohalikud kalurid pesadel nende munad. See peletas kormoranid �ra. Hanerahul pesitsesid 2007. aastal k�hmnokk-luik, rohukoskel, merisk, kalakajakas , merikajakas , randtiir , linav�strik, hallvares ja metsvint. Samas, n�iteks 2004. aastal olid haudelinnustikus h�bekajakas, j�gitiir ja/v�i randtiir, hahk, merikajakas, k�hmnokk-luik, merisk, linav�strik, j��koskel, hallvares. Varem on pesitsemas n�htud peale kormorani veel n�iteks hallhane ja sinikael- parti . Samuti on sealses linnustikus esindatud ristpart, liivat�ll ja kivirullija. LOOMAD: Suuremad imetajad k�lastavad Hanerahu suhteliselt harva. Talvel liiguvad laiult laiule toitu otsivad rebased ja k�hrikud. Suveks ei saa loomad Hanerahule j��da, sest nad j�� ksid seal �sna pea n�lga, kuigi 2000. aasta suvel v�is saarel haudelinnustiku v�hesusest j�reldades olla rebane , k�hrik v�i mink . Nagu teistelgi laidudel, ei ole ka siin r�stikut ega nastikut kohatud. INIMTEGEVUS: Hanerahu on �ks v�hem k�lastatavaid saari Hiiumaa laidude seas. Kaitse-eeskirja j�rgi v�ib ilma Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitseja n�usolekuta seal viibida vaid 1. jaanuarist 10. veebruarini, nagu mujalgi Laidelahe sihtkaitsev��ndis. K�rgelaiul asuval infotahvlil on kirjutatud, et k�lastajatele on ala suletud aastaringselt , kuid t�en�oliselt on sealsed andmed vananenud. Kivi HanerahulJ�lgi inimtegevusest n�itab peale kohaleujunud prahi ja kaitseala sildi ka �ks kivi. Sellesse on tahutud aastaarv 1887 ning m�ned nimet�hed ja m�rgid, millest osa pole arusaadavad. M�lestuse on kivisse raiunud kolm meest, kes paadiga Haapsalust Muhusse tulles j�id tugeva tormi k�tte ning olid sunnitud maabuma Hanerahul. Nad veetsid seal 8 p�eva ilma s�� gita . P�rast tuule vaibumist � nnestus neil minna Saarnaki laiule, kus tol ajal oli p�siasustus. Hanerahul kasvasid siis veel v�ga v� ikesed p��sad, mist�ttu puudus korralik looduslik varjualune . P��senute � nneks olid ilmad 1887. aasta hilissuvel soojapoolsed.