ECQUADORi esmasektor (0)

Ecuadori esmasektor
Rakvere, märts 2009

Sissejuhatus

Kunagise Inkade impeeriumi keskne osa Ecuador paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul ning kuulub Ladina-Ameerika vaeseimate riikide hulka. Alates 1533. Aastast, päraast viimase inkade imperaatori mõrvamist kuni iseseisvumiseni 1830. a. Valitsesid maad hispaanlased. Enamik ekuadorlasi elab Costa piirkonna madalikel või Sierras. Viimase aastate majanduskasvu on põhjustanud naftarikkus. Rohkem kui pool rahvastikust on indiaani - hispaania päritolu metsiidid. Mustanahalised elavad rannikul. Indiaanlased, kes moodustavad rahvastikust umbes veerandi, nõuavad Equadori nimetamise paljurahvuseliseks riigiks, kus erinevaid indiaani hõime tunnustataks igaüht rahvusena. Selle tagajärjel on kujunenud tugev ning ühtne indiaaniliikumine. Ametlikuks keeleks on hispaania kui kõneldakse ka ketšuka keelt. Keskmine asustustihedus Ecuadoris on 44 in./km, tihedaim on see mägedevahelistes nõgudes, väga hõredalt on asustatud Oriente ja Galapose saared. 95% usklikest on katoliiklased. Umbes 7% täiskasvanud elanikest ei oska lugeda ega kirjutada. Riik asub igaveses troopikakuumuses, sademete hulk väheneb põhjast lõunasse liikudes varieerudes vihmametsade niiskusküllasusest kuni poolkõrbete kuivuseni. Mullad on kivised , kuid viljakad . Riigi peamiseks ekspordiühikuteks on banaanid, nafta , krevetid. 1999. Aastal põdes Ecuador läbi suure majandusliku katastroofi, mille üheks põhjuseks oli El Nino. 2000. Aastal tahtis riigi president võtta majanduskriisi leevendamiseks riigi ametlikuks valuutaks USD. Rahvas polnud aga sellega nõus nind president tagandati, kuid mõne kuu möödudes võeti USA dollar siiski kasutusele. Majanduskriisi tagajärjel immigreerus 600 000 ekuadoorlast USAsse ja Euroopasse. Vaatamata kõrgele nafta hinnale, elab 70% ekuadoorlasi allpool vaesuspiiri.

Põllumajandus

Looduslikud eelduses põllumajandusega tegelemiseks on kehvad, Maa on suhteliselt mägine, läbi Ecuadori läheb ka Andide mäestik. Põllundusega tegelemiseks sobib hästi Amazonase lisajõegede kallastel olevad alad. Kliima on seal kohati väga kõikuv, kuna reljeef ei ole tasane . Rannikualal on keskmine temperatuur 25 kraadi, vihamperiood on Detsembrist Maini. Mägede orgudes ning merepinnast kõrgematel aladel on keskmine suve temperatuur 16 kraadi Celsiuse järgi. Amazonase ala on väga niiske, keskmine temp jääb 23-26 kraadi vahele, kuiv periood on Novembrist Veebruarini. Ecuadori põllumajanduses on valitsevad istanudsed ning mõisad. Kaua aega oli suurim riigi heaolu tagaja kakao . Majandus sõltus ainult ühest kultuurist, seega valitsev oli monokultuur . Nüüdseks on koos kakaoga sama tähtsaks muutunud ka banaanid. Kasvatatakse ka kohvi suhkturooga ja tsitrusvilju. Mõisnikud rendivad oma maad talupoegadele, kes kasvatavad kartulit , türgi uba, bataati, maniokki, rannikul ka maisi. Rentnikke on palju ning enamus rendist makstakse natuuras , mille mõisnik müüb edasi linnarahvale toiduks. Enamiku teraviljast ja muud toiduained peab Equador importima.
Pilt 1. Jaotus maailma banaani toodangus aastail 2003-2007
Babaane toodeti 2007 aastal 130 riigis, kuid ligi 60% todangust valmis riikides : Ecuador, Guatemela, Columbia , Philipiinid ning Costa Rica
Pilt 2. Banaani eksport maailmas 2002-2006
Maailma eksport banaanitarnijatele näitab ka kõrget konsentratsiooni arengumaadega, kellele kuulub suurem osa ekspordist. Ainuüksi Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere saartel tarniti umbes 70% maailma ekspordist aastal 2006. Nelja juhtiva banaanisektori ekspordiriikidest 2006 aastal (Ecuador, Costa Rica, Kolumbia ja Filipiinid) moodustas Ecuador üksi ligi 30% maailma banaanisektori ekspordis
Pilt 3. Ecuadori orgaanilisebanaani eksport (tonnides ) aastal 2002

Metsandus

Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest . Ecuadoris asub umbes 12, 000, 000 Ha Amazonase vihmametsa. Peamised esindatud puuliigid on kaneel, kapokipuu, jacaranda-puu ja mõningad liblikõielised puud. Peamiste jõgede settetasandid on koduks paljudele palmipuu liikidele. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Taimed on võimalikult heledad ja suurte õitega et meelitada ligi tolmlejaid- putukaid ja väikseid linde. Liblikaid tuntakse üle 30 000 liigi. Uusi liike avastatakse pidevalt juurde. Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Peamiseks turistide külastatavaks kohaks on Napo jõe kallaste piirkond, mis on suurim lisa jõgi Amazonase jõele. Napo jõgi on 1400 km pikk ning 1-3 miili lai. Tänu dünaamilisele jõevoolule on Napo jões ka ligi 130 saart , millel kasvavad noored metsad . Aastaringselt valitseb ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal.

Kalandus

Ecuadori rannik ulatub 4,600 kilomeetrini. Kalatoodete import Ecuadorist Euroopa liitu aastal 2007 oli väärt ligi 560 Eurot, see paigutab Ecuadori kogu importijatest 9ndale kohale. 3% kogu Euroopa Liitu tulevatest kalatoodetest on pärit Ecuadorist. Enim eksporditud tooted on külmutatud krevetid ning tuuna konservid .