Must meri (1)

MUST MERI
1. MERE ASEND
Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri .
Joonis 1. Musta mere asend.
2. MERE NIMI
Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni.
Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega.
Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri').
Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks.
Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tšerkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'.
Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud ), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad väävelvesiniku toimel sulfidogeensete bakterite kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi sulfiididest (raud(II) oksiid , hõbesulfiid, pliisulfiid , vasksulfiid).
Rüdiger Schmitti oletuse järgi tähendab "Must meri" ilmakaarte värvisümboolika järgi 'Põhjameri' (lõuna on punane, nii et ka Punase mere nimetus saab seletuse ).
Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel . Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks.
3. SISEMERI
Must meri on sisemeri. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertši väin
4.SUURUS
Must meri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 422 000 km2 . Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. Musta mere pindala on väga sarnane Läänemerega, mille pindala on koos Kattegatiga 420 000 km².
5.SÜGAVUS
Musta mere keskmine sügavus on 1315m ja suurim sügavus on 2211m. Must meri on kõvasti sgavam kui Läänemeri, mille keskmine sügavus on 55m ning suurim sügavus 459m, aga Vahemere keskmine sügavus on natuke suurem, see on 1456m, aga tema suurim sügavus on kõvasti üle, selleks on 5121m.
6. SOOLSUS
Merevee soolsus on umbes 18‰, mis moodustab umbes poole maailmamere soolsusest. Must meri on sellepärast vähems soolane , sest meres on palju sademedid ja ta ei ole otseses ühenduses merega ja selle tõttu ei pääse soolane vesi ligi. Jõed toovad aastas 320 km³ magevett. Tähtsaim Musta merre suubuv jjõgi on Doonau jõgi.
7. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD
Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8°C, mere loodes ja Kertši väina lõuna pool langeb kuni +0,5°C. Suvel on veetemperatuur üle +25°C. Sügavusel üle 50-100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes.
8. VEE LIIKUMINE
Hoovused on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused , mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom.
9. RANNIKUD
Lõunarannikul asuvad Samsuni laht, Sinopi laht, Ereğli laht ja İğneada laht, läänerannikul Varna laht ja Burgasi laht. Suurim poolsaar Krimmi poolsaar ulatub põhja poolt sügavale Musta mere sisse. Saari on vähe, tähtsaim on Zmiinõi. Rannikuala on läänes ja põhjas tasane , idas ja lõunas ning Krimmi poolsaarel mägine. Kirde- ja idarannik on järsk. Põhjaosa rannik on laugjas ja liivane ning raskesti ligipääsetavad, välja arvatud Krimmis.
10. RANNIKURIIGID
Musta mere põhjaosas on Ukraina , kirdeosas on Venemaa, idaosas Georgia , lõunas asub Türgi ja läänes asuvad veel Bulgaaria ja Rumeenia . Kõige parem looduslik meresadam on Sevastopol, endine NSVL mereväebaas Krimmi poolsaarel. Must meri on tähtis aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Tähtsamad Musta mere sadamad on Odessa, Mõkolaiv ja Herson Ukrainas, Bathumi ja Phothi Gruusias, Novorossiisk Venemaal, Trabzon ja Samsun Türgis, Burgas ja Varna Bulgaarias ning Constanţa Rumeenias . Musta mere rannikul on arenenud turism. Seal on rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad: Krimmi lõunarannik (Jevpatoria, Alupka, Jalta, Gurzuf, Alušta, Feodossija), Kaukasuse Musta mere äärne rannik (Anapa, Gelendžik, Sotši, Pitsunda, Suhhumi, Batumi), Zlatni pjasǎci ja Slǎnčev brjag Bulgaarias ja Mamaja Rumeenias.
Joonis 2. Musta merd ümbritsevad riigid.
11. KESKKONNAPROBLEEMID
Viimastel kümnenditel on Must meri tugevalt saastunud. Merd saastab kindlasti sadamalinnade juures asuvad tööstused ja ka laevaliiklus. Kuna Musta mere ääres asub palju sadamalinnu , võib meri aastate jooksul veel palju saastuda.
12. KASUTATUD KIRJANDUS
1)ENEKE 3 : lk 20.
2) http://images.google.ee/images?hl=et&q=black+sea&btnG=Otsi+pilte&gbv=2
3) http://et.wikipedia.org/wiki/Must_mer i
4) http://www.lib.utexas.edu/maps