Mäger (0)

Tere! Meie räägime teile mägrast.
1. MÄGER (MELES MELES), rahvapäraselt melesk , määr
oleme Teele Meriste ja Raili Õunapuu, läänemaalt,
Metsküla algkoolist , 5. klassist .
2. SLAID Mäger kuulub Euraasia kärplaste hulka. Pea musta-valgetriibuline, karv hall, pikk ja tihe, käpad mustad. Jässakas kere asetseb lühikestel, tugevatel jäsemetel, üldjoones sarnaneb kehakujult karule. Koon on terav , pea paistab kiilukujuline. Ümarad kõrvad on 4 cm pikad, saba on 18 cm pikk. Küünised on nürid ja tugevad, esijalgadel 3 cm pikad, käpad on viie varbaga. Kui teised kärplased kõnnivad varvastel, siis mäger nagu karugi, kõnnib taldadel. Keha pikkus 60...90 cm, saba pikkus ~24 cm, kaal 10...18 kg, võib sügisel rasvunult kaaluda kuni 25 kg.
3. SLAID Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias välja arvatud Skandinaavias. Põhja-Ameerikas on teine liik kanada või ameerika mäger. Levinud Eesti mandrialal kõikjal, kus on tingimused urgude ehitamiseks. Samuti viidi ta 1960. aastal Saaremaale. Läänemaal on suhteliselt vähe eluks sobivaid kuivi liivaseid künkaid. Teada on varasemast ajast Marimetsa raba serval vanad mägraurud ja mõnel pool mujal veel. Mäger on meie uruelanikest-imetajatest ainuke, kes on urgudega seotud aastaringselt . Tugevate, kaevamiseks kohastunud esikäppadega varustatud mägrad rajavad kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme, millel võib olla kuni mitukümmend ava. Sageli elab ühes mägralinnakus mitu pesakonda , kes asustavad seda põlvest põlve. On kindlaks tehtud et suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi!
4. SLAID Mägra menüü on väga mitmekesine . Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning tõuke, otsib maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri, ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest. Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi. Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele.
5. SLAID Tiinuse kestvus sõltuvalt paarumisajast, võib olla 10...12 kuud või rohkem. Niisiis on pulmad veebruaris -märtsis. Pojad sünnivad märtsis- aprillis , siis sünnib mägral 2...4 poega . Sündides on nad abitud, kehamass 70...130 g. Silmad avanevad 35 päevaselt. Imetamine kestab 2...2,5 kuud. Iseseisvuvad järgmisel suvel, suguküpseks saavad emased kahe-, isased kolmeaastaselt. Isa poegade eest ei hoolitse ja toitu ei too, 2- kuused pojad hakkavad urust väljas käima. Talve veedavad nad koos emaga. Eluiga 15 (18) aastat. Mäger kogub talveks ka toiduvaru, marju, putukaid. Magamiseks toob pessa sammalt, lehti, kuiva heina. Sula ilmaga ärkab mäger üles, kui päike paisab, päevitab uru ees.
6. SLAID Küttimine 2001.aastal kogu Eestis 56, Läänemaal 1 loom. 2002 aastal kütiti vähem, Eestis kokku 44 looma. Värskemaid andmeid eelmisest aastast, kütiti 46 isendit. Täpne arvukus ei ole teada, oletatakse, et Eestis on ligikaudu 2000 looma. Jaht on keeruline ja aeganõudev, seda peetakse urukoera e taksiga. Nahk ei ole hinnatud. Varem, eelmisel sajandil, söödi ka mägraliha. Inimene on kasutanud mägrakarvu pintslite valmistamiseks ja rasva rahvameditsiinis. Kasulik on see loom kahjurputukate hävitajana.
Jahimehejutt eelmisest sajandist Ida-Virumaalt : Et määra pesast välja peletada, selleks saadeti väike koer maa alla, kus ta haukuma hakkas ja looma välja hirmutas. Kui määral maa all pojad olid, hakkas ta koerale vahvasti vastu ja koer pidi lõhkise peaga surmahirmus põgenema. Määr puhkab talvel pesas. Määra rasv on otsitav. Seda tarvitatakse võideks. Rasv külma käes ei hangu.
7. SLAID
Looduslikeks vaenlasteks on hunt ja ilves.
Probleemid liigikaitsega? kuna elupaiku jääb vähemaks, maad kasutatakse põllumajanduseks, on Eestis mägra arvukus vähenenud. Looma ohustab urgude lõhkumine, häirimine, ka küttimine. Iirimaal ja Suurbritannias on mägrad veisetuberkuloosi edasikandjad, seetõttu neid seal ei sallita ja püütakse, hävitatakse. Euroopas võivad mägrad elada linnades ja tekitada probleeme väikeaednikele tüütu kaevamise tõttu. Aiaomanikud kaitsevad ennast pooleldi maasse kaevatud võrguga. Kuna mäger on lühijalgne ja seetõttu aeglane loom ning liigub hämarikus, jääb neid palju autode alla. Noor mäger on kodustatav ja siis sõbralik lemmikloom.
Internetis oli palju pilte mägrakujulistest mänguloomadest.
8. SLAID Kirjandus:
J. Aul, H. Ling , K. Paaver, Eesti NSV imetajad , 1957
Euroopa imetajad, 2002
Väike entsüklopeedia, 2002

• Euroopa imetajate määraja, 2003
  
• J. Aul, Eesti NSV imetajad, 1957
  
• F. Reindolf, Jahinduse käsiraamat, 1938
  
• Väike entsüklopeedia, 2002
  
• www.badgers.org.uk/.../ eurasian-badger-23.html
  
• www.faunistik.net/BSWT/ MAMMALIA/CARNIVORA/MUS...
  
• www.Eesti Jahimeeste Selts - Väikeulukid.htm
  
• www.sunsite.ee/loomad
  
• www. folklore .ee/rl/ pubte/ee/eluolu/elu2/205.html