Talurahva eluolu 19. sajandil 5. klass Talurahva igapäevaelu Kohustus mõisas + oma talutöö Tööd jagus aastaringselt Loodusmärgid ja rahvakalendritähtpäevad Talu naispere: - kodu korrashoidmine - meeste aitamine põllutöödel - loomade talitamine - toidu valmistamine - laste kasvatamine Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või rohkemgi Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud - metsavedu - heinategu - rukkilõikus
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Narva Aleksandri Suurkirik Koostaja: Kristjan Pille Narva 2014 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................3 Kiriku ajalugu.....................................................................3-4 Väike kirik..........................................................................5 Kasutatud allikad...................................................................6 Sissejuhatus 21.aprilli esmaspäeval kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri Suurkirikus. Tundi viis läbi Villu Jürjo. Nii meie 10.klass kui ka 11.klass tuli tundi, sest see oli kohustuslik. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja legendidest ning kuna oli esmaspäev siis kirikus ei töötanud kedagi, sest teame, et kirik on avatud 6 päeva nädalas. Kirikus...
3.Lõhnav draakonipuu : Lõhnava draakonipuu sordid kasvavad hästi ka poolvarjulises kohas, vältida tuleb otsese päikesevalguse langemist taimele. Sobivad hästi tuppa või kontorisse , sest püüab õhust kahjulikke aineid. Vaatamata oma nimetusele lõhnav draakonipuu ta ei lõhna. Nimetus lõhnav draakonipuu on tulnud sellest, et ta on aretatud looduses kasvavatest draakonipuudest, mis lõhnavad väga tugevalt. Lemon Limel on 6-8cm pikkused lehed. Lõhnavale draakonipuu vajab aastaringselt mõõdukat kastmist. Tuleks jälgida, et muld läbi ei kuiva. Draakonipuule ei meeldi, kui ta poti alla jääb vesi, seega peale kastmist tuleb üleliigne vesi poti alt ära valada. Kui seda mitte teha, lähevad draakonipuu juured mädanema. Draakonile meeldib kõrge õhuniiskus, seetõttu on soovitav draakonipuu pott asetada niiske liivaga alusele või kui see pole võimalik, siis nädalas paar korda piserdada lehti veega. Kui Lemon Lime
KALAPÜÜK JA RÖÖVPÜÜK Keelatud on ahingupüük ja kalapüük müttamisega. Keelatud on ka püügiviisid, mis hävitavad veekogus valikuta kõik elava – kalapüük elektriga ning lõhkeainet, narkootilisi aineid või mürkkemikaale kasutades.Kahv on lubatud ainult abivahendina kala veest välja võtmiseks, kuid püügivahendina keelatud.Keelatud on ka lutsumänna kasutamine. Kalade vaba liikumise võimaldamiseks ei tohi jõgesid rohkem kui 1/3 jõe laiuse ulatuses kalapüünistega tõkestada ja püünised ei tohi paikneda voolusängi sügavamas osas. Harrastuskalastaja ei tohi kalastada kutselise kalapüügi vahenditega – lõks-, kurn- ja traalpüünistega.Erandiks on nakkevõrk, õngejada, kuurits ja liiv, mida harrastaja tohib piiratud hulgal kalastuskaardi alusel kasutada.Röövpüük on kehtivat seadustikku rikkuv, kalavarusid kahjustav kala...
Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi sündis 10. oktoobril 1912. aastal Läänemaal teenijanna perre. Lõpetas külakooli parimate tulemustega ning õpetajad soovitasid tal minna edasi õppima. Selle nimel pidi Ristikivi ema aastaringselt ja noormees suviti meeletult tööd tegema. Lõpetas edukalt kaubanduskooli ning peale seda Tallinna kolledži gümnaasiumi humanitaarharu kõigest ühe aastaga. Ülikoolis asus õppima geograafiat, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli. Alustas kirjutamist noores eas, teenis raha ülikooli jaoks ajaviitelugudega. Liitus üliõpilasseltsiga Veljesto, kuhu kuulusid mitmed tollase vaimse eliidi moodustanud filosoofiateaduskonna õppejõud, Arbujad ja paljud teised.
Pindala: 1,001,450 km2 (veestik 6,000 km2) Rahvaarv: 83,082,869 elanikku Keel: araabia keel Rahaühik: Egiptuse nael Pealinn: Kairo Valitseb kuum ja kuiv kõrbekliima. Vahel tuuline, päike paistab aastaringselt. Vihma eriti ei saja va. talvekuudel. Jaanuari keskmine temperatuur on Vahemere ääres 11-12°C, lõunaosas 15-16°C, kuumima kuu juuli keskmine temperatuur on põhjas 25-26°C, lõunas 30-34°C. Egiptuse riik kujunes ja püsib edasi Niiluse kallastel. See on ka pea ainus jõgi, mis põhja-lõuna- suunaliselt läbib tervet maad. Niiluse org- ehk teisisõnu jõge ümbritsev haritav ala- võtab enda alla üksnes 4% Egiptuse pindalast, kuid ometi on sinna koondunud 99% rahvastikust
SISSEJUHATUS Kursusetöö põhieesmärgiks oli õppeaine «Meretranspordi ökonoomika» loengute ja praktiliste harjutuste käigus omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja nende rakendamine ülesandes: optimaalse laevatüübi valik liinidele või suundadele. Oma valikut me tõestame arvutuste abil. Kursusetöö lähteülesandeks on paberiputu vedu vabalt valitud Roomassaare sadamast Kokkola sadamasse. Paberipuitu koguseks on 50 000 tonni aastas, tootmise perioodilisus on aastaringselt. 5 Lähteandmed Lasti liik ja nimetus Paberipuit Lasti (kauba) pakend/taara - Lasti (kauba) kogus aastas 50000tonni Tootmise perioodilisus Aastaringselt Tarbimise perioodilisus Aastaringselt Müüja/kaubasaatja riik ja/või asukoht Roomassaare Ostja/kaubasaaja riik ja/või asukoht Soome Lastimissadamad (kui ette antud)
Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku
kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik Euraasias ja Gabon ja Kamerun Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumises päike on kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500 2500 mm. Sademehulk oleneb peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane
kaalium, naatrium ja raud) sisalduse poolest. Lisaks C-vitamiinile leidub sparglivartes ka A- ja B-vitamiine. Eriti vitamiinirikas on muide roheline spargel. Paljude vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu on spargel ka oluline saledaks tegija. Intensiivsem maitse on rohelisel sparglil. Eksootilised viljad 3.2 ARTISOKK Euroopa turgudel on artisokk saadaval peaaegu aastaringselt. Suurem pakkumine langeb siiski hilissügisest hiliskevadeni. Peamiselt eksportijad on Itaalia, Prantsusmaa, Egiptus, Israel ja maroko. Toiduks määratud õisikud koristatakse enne avanemist. Artisokk on gurmaanide köögivili, mis 18 saj oli suursuguse elulaadi näitaja ja seisusekohane toit rikastele prantsuse aadlikele. Sellest ajast pärineb prantsuse köögist ka arvukalt artisokiroogade retsepte. Reeglina süüakse artisokki keedetult. Keedetakse soola
· Kõige rohkem atmosfääri saastab fossiilne kütus · Transport on kallis Hüdroenergia Plussid: · Kõige odavam energiallikas · Saab müüa teiste kaupade koosseisus(keemiatööstus, alumiiniumi tööstus) Miinused: · Tootmiseks läheb vaja suure languse või vooluhulgaga jõgede olemasolu · Tarbija peaks olema lähemal kui 9000 km (?) · Vooluhulk peaks olema aastaringselt ühtlane, vastasel juhul läheb vaja suure maksumusega veehoidlaid. Tuumaenergia Plussid: · Praktiliselt ei saasta keskkonda · Uraanimaagi kõrge energeetiline väärtus Miinused: · Radioaktiivsete jäätmete ladustamine · Julgeoleku risk · Jaama ehitamine kallis ja aega nõudev Nafta Plussid: · ?????????? Miinused: · ?????????
Niitmise vajadus on metsade kõrvale kujundanud niidud. NIISKE LÄHISTROOPILINE METS Niisked lähistroopilised metsad paiknevad mandrite idarannikutel, nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Valdavalt jäävad nad 25. ja 30. laiuskraadi vahele. Kõige suurema ulatusega on nad siiski põhjapoolkeral, Ida-Hiinas ja USA kaguosas. Lõunapoolkeral leidub niiskeid lähistroopilisi metsi Kagu-Austraalias, Uus-Meremaa põhjasaarel ning Brasiilia kaguosas. Mandrite idarannikud on tavaliselt aastaringselt sademeterikkad, kusjuures ookeanilt puhuvate passaatide mõjul on neile piirkondadele iseloomulik just suviste sademete ülekaal. Talviti, kui valdavaks on läänetuuled, langeb ka sademeid vähem, kuna mandritelt puhuvad tuuled on kuivemad. Niiskete lähistroopiliste metsade vööndis on aastaringselt suhteliselt soe. Talviti on õhutemperatuur 10°C kuni 15°C , suvel tõuseb temperatuur 25°C ja isegi 30°C. Aastane sademete hulk on suur, olenevalt piirkonnast 1000 kuni 3000 mm. Suvel esineb
tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Elu vihmametsades Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused : piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks
Argentina: Väga tähtis, enamus eksporditavast kaubast on põllumajandustoode, hõive suurem, kui Austraalias. Austraalia ja Argentina põllumajanduse tähtsus maailmamajanduses: Argentiina põllumajanduse tähtsus maailmamajanduses on suurem, sest ta ekspordib rohkem, kui Austraalia. Argentiina on maailma suurim sojatootja ja 5. veinitootja. Põhjenda lambaliha ja villa olulist kohta mõlema riigi ekspordis. Mõlemas riigis on suured karjamaad, kus lambaid kasvatada. Lambad on aastaringselt looduslikel karjamaadel. Nii Austraalias kui ka Argentiinas on kuiv kliima. Mõlemal riigil on soodne kasvatada lambaid, mis tõttu on ka lambaliha ja villa oluline koht ekspordis. 4. Otsusta, kas järgmised väited on tõesed või väärad. Oma otsusele tõmba joon alla. 3p Tõene /väär Infoajastu põllumajandus on kaubaline ja vähe spetsialiseerunud. Tõene /väär Euroopa põllumajandussaadused on maailmaturul konkurentsivõimelisemad kui USA ja Kanada põllumajandussaadused.
sajandil Inglismaalt. Maailm ja Eesti Nüüdisajal viljeletakse kurki laialdaselt kogu maailmas nii avamaal kui katmikalal ning ta on kujunenud üheks tähtsaimaks köögiviljaks. Ligikaudu maailma kogutoodangust annavad Aasia maad. Euroopas on suuremad kurgi tootjad ja ka eksportijad Madalmaad, Poola, Hispaania, Kreeka ja Bulgaaria. Ka Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Tänu impordile on värske kurk meil aastaringselt kättesaadav. Toiteväärtus Toite- ja energeetilise väärtuse poolest jääb kurk maha enamikust teistest köögiviljadest, kuid on väga kõrge dieetilise väärtusega ja hästi maitsev. Tehnilise küpsuse järgus on kurgi vili väga veerikas ja sisaldab vaid 4 5% kuivainet. Ka vitamiine sisaldab kurk vähe. C-vitamiini, samuti karotiini leidub peamiselt koores. Vähesel määral sisaldab kurk ka B-grupi ja PP- vitamiini
2. Mulla tekkimisel on esmatähtis roll maakoore pindmise kihi kivimitel ja nende murenemisel. 2.6. Tooge üks näide selle kohta, kuidas murenemine avaldub linnakeskkonnas. 2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasvöötme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. Okasmetsade mullaprofiil on õhem kui vihmametsades, sest sademeid on parasvöötme jahedas piirkonnas tunduvalt vähem. Vihmametsades kulgevad mullaprotsessid aastaringselt, aineringe on väga kiire ning seepärast toitaineid mulda ei ladestu. Okasmetsades mullaprotsessid talvepakastega katkevad. 2.8. Tooge väja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepõhjused. Leetmuld on nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsa muld, millel puudub huumushorisont , must muld aga on tülseda huumushorisondiga viljakas muld, mis on tekkinud sooja ja kuiva kliimaga Mis loodusvöödndile on mustmuld tüüpiline? Parasvöötme rohtla
Riigi loodeosas asub Quattara alang ( -133m allapoole mere taset). Mägisem on Siinai poolsaare lõunaosas, seal ka kõrgeim mägi Katherina mägi (2629m ) Loodusolud 90% riigi territooriumist on kõrbeline. Loodusolud Loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus. Loodusolud Egiptuses on ka arvukalt oaase. Kliima Kliima on kuiv, vahel tuuline, päike paistab aastaringselt. Keskmine päevane temperatuur aug sept okt nov dets jaan veeb märts aprill mai juuni 45 40 35 30 25 22 24 26 30 40 45 Veekogud Kõige olulisem veekogu on Niilus, mis oli mitmeid aastaid pikim jõgi maailmas, kuid nüüd väidetakse et on hoopiski Amazonas. Egiptusest itta jääb Punane meri ja põhja Vahemeri Loomad Kohalik fauna on vaene; imetajatest on sagedasemad gasell, kõrberebane, saakal,
Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas (Novgorodi kroonikates) on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval. Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu Eestis. Selle jäänused on säilinud tänapäevani. Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati...
kogenematutele ka ohtlikeks osutuda. Ära matka rabas kunagi üksi ning kaalu giiditeenuse kasutamist. Parim võimalus raba külastamiseks avaneb Soomaa rahvuspargis, mille territooriumist enamuse moodustab raba. Sealne turbakiht on kohati kuni 7 meetri paksune. Sügavaim turbakiht - 17 meetrit - asub aga Kagu-Eestis Vällamäe rabas. Selliseid soid ei leidu kusagil mujal Euroopas. Sood Kõik sood on märgalad. Sooks nimetakse ala, millel on üle 30 cm turbakihti ja aastaringselt liigniiske. Soo on ala, kus tekib ja ladestub turvas. Sood võivad tekkida järvede kinni kasvamisel või madalatesse kohtadesse, kust vesi ära ei voola. Ka kobraste ülespaisutatud kohtades. Soode tähtsus: 1.Sood on väga suured magevee hoidlad. 2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos
lähevad nad umbes 9 kuu pärast. Ilma vanaloomade hooleta pojad hukkuvad. Pärast poegade ilmaletoomist, paaritumist ja karvavahetust, mis kestab aprilli lõpuni, hajuvad hallhülged ulgumerele üksikult või väikeste salkadena. Hallhüljes on vähem inimpelglik kui viigerhüljes, teda kohatakse sagedamini inimasustuse ja kalapüüniste lähedal. Sageli lähenevad ja järgnevad nad aeglaselt sõitvatele paatidele. Hallhüljes on suhteliselt sotsiaalne loom, kes koguneb aastaringselt mitmekümne- või sajapealistesse karjadesse. Ka merel liikudes on hallhülged mõnest kuni mõnekümnest loomast koosnevates rühmades. Poegade sündimise ajaks kogunevad emasloomad kuni mitmesajast loomast koosnevatesse seltsingutesse. Poegadega emased on üksteise, võõraste poegade ja isaste suhtes väga agressiivsed. Hallhüljes on suuteline sukelduma 100 m sügavusele ja jääma vee alla kuni 10 minutiks. Hallhülgel puuduvad looduslikud vaenlased, poegi võivad ohustada kotkad
Savoy Boutique Hotel Savoy Boutique Hotel asub Tallinna vanalinnas ning pakub konditsioneeri, tasuta WiFi-ühenduse, kaabeltelevisiooni ja lameekraaniga televiisoriga tube. Kõik toad on art deco stiilis. Tubades on ka minibaar, seif sülearvuti hoidmiseks ja vaipkattega põrandad. Privaatsetes vannitubades on vann või duss. Seal on olemas föön, hommikumantel ja sussid. Raekoja plats ja Tallinna raekoda jäävad vaid 350 m kaugusele. Muuseumina tegutsev endine kaitsetorn Kiek in de Kök jääb vaid 280 m kaugusele. Tubade arv : 44 Toatüübid: Superior - Üheinimesetuba Superior - Kaheinimesetuba, Double võiTwin Sviit. Majutusasutuses Savoy Boutique Hotel pakutavad mugavused. Restoran, Baar, Ööpäevaringne vastuvõtt, Ajalehed, Terrass, Toad mittesuitsetajatele, Lift, Kiire sisse-/väljaregistreerimine, Seif, Helikindlad toad, Küte, Disainhotell, Pagasihoid, Suuskade hoiuruum, Saadaval toad allergikutele, Suitsetamine on e...
Kitesurf/lohesurf Referaat kehalises kasvatuses. ·Lohesurf ehk kitesurf või kiteboarding - see on ala, kus tuule jõudu kasutates tõmbab lohe lohelauaga sõitjat vee peal. ·Lohesurf on ekstreemspordiala, millel pole pikka ajalugu kuid areneb väga kiirelt. ·Lohesurfiga saavad tegeleda kõik, olenemata soost, vanusest või füüsilisest vormist, kasuks tuleks ujumisoskus. Areng: 1998 a. oli maailmas vaid mõningad sõitjad, 2006 a. kasvas sõitjate arv üle maailma 150 000-ni. On arvatud, et lohesurf on maailmas üks ekstreemsemaid ja ka ohtlikemaid spordialasi, kuid aastate jooksul on lohesurf muutunud märgatavalt turvalisemaks tänu turvasüsteemide ja lohede evolutsioonile ning uute sõitjate koolitustele. Aastatega välja arenenud erinevad sõidustiilid: (wake, wave, freestyle), hüppamine ja niisama sõitmine (freeride). Lohega saab sõita aastaringselt, suvel kuni külmade ilmadeni vees (kalipso...
suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus) ja nende levikut. Segatalu- Iseloomulik arengumaadele, mõnda kultuuri kasvatati müügiks Spetsialiseerinud suurtalud- müügiks toodeti vaid mõnda saadust (Euroopa, P-A) Eksensiivne teraviljatalud- Suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, Madal hektarisaak kuid väiksed tootmiskulud, hooajatöölised (P-Am, Austraalia, Venemaa) Ranso- Loomakasvatusmajand, aastaringselt looduslikel karjamaadel, odav toodang, kulutused tõuaretuse- ja veterinaarteenindusele (USA, Austraalia, Argentiina) Istandus- Taimekasvatusmajand, suur rõhk agrotehnikal, odav tööjõud 3. Milline on intensiivne põllumajanduse mõju keskkonnale? Kemikaalid kanduvad põldudelt kergesti veekogudesse, põhjustades eutrofeerumist või muutes vee joogikõlbmatuks. Võib hävitada mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. Võib ohustada inimeste tervist 4
Seetõttu on mere pinnakihi soolsus madalam. Tähtsaim Musta merre suubuv jõgi on Doonau. Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre aastas 200 km³ merevett aastas. Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8°C, mere loodes ja Kertsi väina lõuna pool langeb kuni +0,5°C. Suvel on veetemperatuur üle +25°C. Sügavusel üle 50-100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Soolsus on pinna lähedal 1721 (keskmiselt 18,3) , jõesuu lähedal 3 9. Sügavusel üle 50100 m kasvab aeglaselt kuni 30 Marmara mere suunas. Hoovused on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. Elustik Mustas meres elab umbes 185 liiki kalu, ent kalapüük on nõrgalt arenenud
1. Välimus Metskits on meie metsade üks ilusaimaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. 2. Toitumine Metskits on taimtoiduline, kes aastaringselt kasutab toiduks puude- ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on toidus esikohal rohttaimed, eriti kõrrelised ja liblikõielised. Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. 3. Järglaste saamine 3.1 Sigimine
pidamine Allapanukihil pidamisel on võimalikud nii kald- kui horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga Eestis on hakatud muu maailma eeskuju üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil Nuumveisied peetakse üldjuhul aastaringselt laudas, mis võib olla nii soojustatud kui ka soojustamata välispiiretega Ühes grupis peetakse tavaliselt 5-10 enam-vähem ühevanust nuumpulli Rühmsulgude piirded valmistatakse tavaliselt terastorudest, nende kõrgus põrandast peab olema vähemalt 1,4m Lihaveiste pidamiseks mõeldud laudad on üldjuhul soojustama välispiiretegav Veiste lõastult pidamine õigustab ennast kõige paremini väiksema
1. Sissejuhatus 2. Ajalugu 3. Morfoloogia 4. Paljunemine 5. Kasvatamine 6. Kasutamine 7. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis 8. Teisendid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Lillkapsas ehk Brassica oleracea var. botrytis on kapsa teisend, mis kuulub kapsasrohu perekonda. See on üheaastane rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. Eestis on lillkapsas nõutud köögivili, mis tänu impordile on meil nüüd ka aastaringselt kättesaadav. Ajalugu Köögiviljana tuntakse lillkapsast enam kui 2500 aastat. Selle eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Egiptuses kasvatati lillkapsast juba 4.saj eKr. Euroopas kasutati seda kõigepealt Itaalias. Alles 16. sajandil jõudis lillkapsas Prantsusmaale, kust edasi levis Euroopa põhjaossa ja Briti saartele. Morfoloogia
Kultuur • Religioon: islam • Dubai ja Abu Dhabi on ühed tolerantsemad emiraadid. • Alkoholi tarbimine keelatud. • Puhtus on tähtsal kohal. • Iga väiksema kuriteo või reeglite rikkumise korral saadetakse riigist välja. • Turvalisus on tähtsal kohal. Riigi eripärad ja huvitavad faktid • Ühendemiraadid on tuntud kõrgeima hoone, kallima ja ainukese 7-tärni hotelli, kiireima ameerika mäe, suurima kaubanduskeskuse, suurima lennujaama jne poolest. • Kõrgkultuur • Aastaringselt väga soe • Emiraadid on rajatud kõrbesse. • Iga maja kerkib üheksa kuuga. • Lennufirma Emirates on üks luksuslikumaid, turvalisemaid ja kallimaid lennufirmasid. • Dubai purskkaev • Palm Jumeirah projekt (the world) • Kodakondsus Olukord riigis praegu • Rahulik • Emiraadid on ära keelanud pagulaste sisserände riiki. • Riik areneb ka praegu väga kiiresti. Katar • Pindala: 11 437 km² • Riigikeel: araabia • Rahvaarv: 2,383,705
Eesti pisiimetajad Autor: Harilik siil *okkaid keskmiselt 16 000 Click to edit Master text styles *armastab vaheldusrikkaid elupaiku - Second level metsaservi, leht- ja segametsi, Third level Fourth level puisniite, parke, aedu, kalmistuid Fifth level *meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. *ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. *pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. *suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal, talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Orav Click to edit ...
hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppi ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. PALJUNEMINE: Lõvid paarituvad aastaringselt. Jooksuajal võtavad isalõvid veriselt võimu emaste pärast. Mõnikord võivad need võitlused lõppeda ka surmaga. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105112 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises koopas, lõhes või augus. Vastsündinud kutsikad on umbes 30 cm pikkused ja laigulised. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni.Suguküpseks saavad lõvid 4
Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm. Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Muldade erosioon on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks, mille tulemuseks on ühelt poolt põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik
· Saba hoiab püsti. · Nina tavaliselt erkroosa. Levik · Levinud on ta peaaegu terves Euraasias. Eestis kogu mandrialal, puudub vaid saartel Labidataolised eeskäpad on hea määramistunnus. Elupaik- ja viis · Elupaiga valimisel on oluline küllaldane toiduhulk mullas, mõõdukas niiskus ja reljeef · Maasisese eluviisiga, maapinnale tuleb harva. · Käigud on vajalikud toidu püüdmiseks ja ühendusteedeks kaugemate käikude vahel. · Tegutseb aastaringselt · Talveperioodi üleelamiseks kogub ta varusid - vihmausse (muudab need liikumatuks närviganglioni läbihammustamise teel). Mutipesa lõige Toitumine · Toidust moodustavad valdava osa vihmaussid (talvel üle 90%, suvel u. 50%). · lisaks sööb mardika- ja kärbsevastseid, hulkjalgseid ning limuseid · Päevane toidukogus 40 -50 g. · Tunnelid toimivad saakloomade lõksuna, sest neisse kukuvad mullaselgrootud. Sigimine · Jooksuaeg märtsis-aprillis.
rütmiliselt lüües vastu puukoort. Isased toovad ka emastele pulmakingitusi, milleks võib olla mõni putukas. Mõnikord toovad isased emasele söödava putuka asemel pulmakingiks võrguniitidesse pakitud kivikese, mis on partneri endi huvides petmine. Loomulikult ei puudu ka isaste vahel konkurents, mille käigus isased kas tantsivad või trummeldavad vms võidu. Põhimõtte poolest käib inimestel asjad samamoodi. Inimestel on küll see ,,sigimisperiood" aastaringselt, kuid tantsimise asemel mehed lihtsalt eputavad ja püüavad näidata, kui ,,kõvad mehed" nad on. Paljud mehed tiirlevad ka naiste ümber, käivad neil järel jne, kuid naised ei anna end kätte. Mehed teevad samuti naistele igasuguseid kinke, viivad neid välja ja sööma ning hoolitsevad nende eest. Toidu asemel kivikese toomist võib võrrelda näiteks võltsehte kinkimist samal ajal naist uskuma pannes, et see on originaalne. Loomulikult
Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad Sealses soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas on välja kujunenud punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe väga kiire.Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid,seened või termiidid.Kivimite lagunemine toimub peamiselt porsumise mõjul.Pidevast aineringlusest hoolimata on need mullad üsna väheviljakad,kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid
Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab palju igihaljaid tammesid, mände, hõlmikpuid, bambuseid ja palju õistaimi. Xi Jangi orus levivad tihedad troopikametsad. Tänu suurele territooriumile on Hiina klimaatilised erinevused suured. Maa kirdeosas on kuum ja kuiv suvi ning väheke külm talv. Põhja- ja keskosas on pidev vihmaoht, kuum suvi ja külm talv kuni -25°C. Lõunaosas on lähistroopiline suvi ja jahe talv. Lõunaosas saab aastaringselt ujuda, keskmine õhutemperatuur on +30 C ja vesi +22 C. Hiina on loodusvarade poolest rikas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, uraani. Hiina on maailma suurim kivisöe tootja, importides aastas 1200 tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbides ise umbes 200 mln tonni kivisütt. Hiinas toodetakse ka hüdroenergiat. Riigi vetes toimub suur kalapüük, mis tagab maailma suurima kalapüügi riigi tiitli aastas püütakse 2 mln tonni kala.
looduslik ringe(C,O) Inimesele: lagundavad jämesooles orgaanilisi ühendeid, toiduainete hapendamine, meditsiin-antibiootikumid, insuliin, hormoonid, pesupulber, lõhna-ja maitseained, toidutööstustes-juust, piim 16. Kuidas ravitakse VIIRUSHAIGUSI? Too näiteid viirushaigustest ja ravivõimalustest Vaktsineerimisega. Vaktsiin-surmatud või nõrgestatud viirus. Puukentsefaliit- tasuline vaktsiin Marutaud- toimuvad loomadele aastaringselt vaktsineerimised, samuti visatakse lennukitelt loomadele toidupakke, mis sisaldavad vaktsiini Huuleohatis- vaktsiin puudub, apteekides erinevaid leevendavaid salve AIDS-vaktsiin puudub, on olemas ravi ja ravimid, mis pikendavad eluiga Mumps-plaaniline vaktsineerimine Lastehalvatus-plaaniline vaktsineermine 17. Iseloomusta lühidalt RAKUTUUMA ja rakutuuma ülesandeid Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel
3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE · Aktiivsete temp. summa 11 000°C. · Suurimad kõrbed. · Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. · Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE · Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · Viljatud mullad, väga niiske kliima,
kuni 15 cm. · Eoslehekesed: valkjad, hallikad, kollakad või kahvatuvioletjad, jalale laskuvad. · Jalg: valge või hallikas, üleni (isegi eoslehekeste vehele ulatuvalt9 või vähemalt alusel viltjaskarvane, külgmine, mõnikord Seeneliha: valge, tüse. peaaegu puudub, kuni 4x3 cm. · Metsades, parkides, aedades, puiestikes, kalmistutel, surnud ja elusatel lehtpuudel, kändudel, pakkudel, põõsjalt, harva. Aastaringselt, eriti hilissügisel ja talvel. Värskelt hea söögiseen.Viljeldakse, ka Eestis. Kaseriisikas · Viljakehad: piimmmahlaga · Kübar: liharoosa, pruunikas- või kollakasroosa, hiljem pleegib heledamaks, takerkarvane, ringvöödiline, noorelt sisserullunud habekarvase servaga, vanalt tihti üleni peaaegu paljas, kleepuv, kumer kuni lailehterjas, kuni 12 cm · Eoslehekesed: valkjad, roosakak
“Eesti valijaskonna enese ja erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine 2015. aastal” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, enese ning erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine, on eriti aktuaalne valimisperioodil, kuid kindlasti on poliitiline teadlikkus ning enese määratlemine tähtsad aastaringselt. Antud artiklit lugema hakates polnud teema mulle täielikult võõras ning olin vasak- ja parempoolsuse idee ning rolliga poliitikas juba põgusalt kokku puutunud. Parem pool esindab vabaturumajandust, vasak aga sotsialistlikke väärtusi ning majanduslikku võrdsust. Tänapäeval mängib minu meelest aga olulisemat rolli hoopis väärtuspõhine konflikt, mille kohaselt vastanduvad parempoolne traditsioonidel põhinev konservatiivsus ja vasakpoolne indiviidikeskne liberaalsus
B - kuivad kliimad aurumine ületab sademeid
C - pehmed niisked kliimad külmimal kuul -3C
jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes langevad sademed ebaühtlaselt. 1. Lühikese vihmaperioodiga savannides on sageli ikaldusi. Kasvatakse hirssi, maapähklit ja sisalit. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee ja tuuleerosioonile või kivistutvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse veisekasvatusega. 2. Pika vihmaperioodiga savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapählit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ja peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks ebasobivad. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kohvi ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Maad haritakse ja loomi peetakse sageli ka mägedes. Kasvatatavad kultuurid sõltuvad mäeahelike asendist ilmakaarte ja
4 Kliima Etioopias on valdavalt troopiline kliima. Etioopia mägismaa katab enamiku riigist ja mõjutab see tõttu kliimat, mis teeb selle tunduvalt jahedamaks, kui teistes piirkondades ekvaatori lähedal. Enamik riigi suurimates linnad on ümbristsetud tõusuga, mis in umbes 2,000- 2,500m kõrgusel merepinnast, sealhulgas ka ajaloolistel pealinnadel nagu Gondar ja Axum. Kaasaegne pealinn Addis Ababa asub Mount Entoto jalamil, mis on umbes 2400m kõrge ning seal on meeldiv kliima aastaringselt. Küllaltki ühtlane temperatuuri aastaringselt. Aastaaegadeks Addis Abebas on suures osas määratletud sademete kuiva hooaega oktoober-veebruat, kerget vihmaperioodi alates juunist kuni septembrini. Aasta keskmine sademate hulk on umbes 1200mm. Seal on päikest keskmiselt 7 tundi päevas, mis tähendab et päike paistab umbes 60% ajast. Kuiv hooaeg on kõige päiksepaistelisem hooaeg aastas, kuigi isegi kõrgel vihmaperoodil juulis
Ekstensiivsed teraviljatalud -suured põllud -kasutatakse vähe ajutist tööjõudu -palju kapitaliväetistele, sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele -töö peamiselt masinatega -väike saagikus ha kohta kuid suur inimese kohta -kogu saak läheb müügiks- -kasvatatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilja -Põhja-Ameerika keskosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt. Istandus -kapitalimahukas (masinad, väetised) -töömahukas aastaringselt -kasutatakse palju palgatööjõudu -keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta -kogu toodang läheb müügiks -Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades Istandustes saagikus oleneb kasvatatavast kultuurtaimest. Aiandus, köögiviljakuskasvatus. -kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgus, väetised, seemned jm.) -kasutatakse palju tööjõudu -kõrge saagikus ha ja inimese kohta -linnalähedane põllumajandus.
Seda eelistan ma eelkõige sealse kliima poolest. Uurisin sellest kliimavöötmest rohkem ja räägin järgnevas tekstis troopika kliimast, kõrbetest, troopilistest metsadest ja muust sellisest. Kliima Troopilist kliimat iseloomustavad eelkõige väga suur kuumus ning vähene sademete hulk.Kogu aasta valitseb seal kõrgrõhkkond ja sademeid ei teki. Troopilises kliimavöötmes on juba märgatavad temperatuuri erinevused suve- ja talveaja vahel. Aastaringselt valitseb seal kõrgrõhuala. Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta 50 kraadini ja isegi üle selle. Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal käib päike juba tunduvalt madalamalt ning päevane keskmine õhutemperatuur on 20 kraadi ringis, öösel võib temperatuur langeda aga ka alla nulli. Pildid troopilisest kliimavöötest Kõrbed Troopilistel aladel laiuvad tavaliselt kõrbed, kuna taimede kasvuks on vett liiga vähe.
tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Kaamel ja kõrbehiir 5 Troopiline ookeaniline kliima Ehk Savann Troopiline ookeaniline kliima on kliimatüüp, mis on iseloomulik ookeanide troopikas paiknevatele osadele. Et piirkonnas valitsevad aastaringselt passaadid, siis nimetatakse seda mõnikord passaatkliimaks. Troopilisele ookeanilisele kliimale on iseloomulikud mõõdukalt kõrged õhutemperatuurid, mis kasvavad suvel ekvaatori suunas temperatuurini +20 kuni +27°. Talvel muutuvad kõrgematel laiuskraadidel õhutemperatuurid madalamaks ning ulatuvad kuni +10 kuni +15°. Kuna atmosfäär on ebastabiilne ja seal esineb inversioon, siis tekib palju rünk- ja kihtrünkpilvi, keskmine pilvisus on üle 50%
temperatuur tavaliselt üle 27 °C. Suvel on temperatuurid kõrged Rios ja Brasiilia kirdeosas. Ülejäänud aasta keskmine temperatuur jääb 25 °C ja 30 °C vahele. Lõuna- Brasiilias on temperatuuri variatsioon laiem, 15 °C kraadi ümber talvel ja 35 °C kraadi ümber suvel. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm, olenevalt asukohast. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Samas on Amazonase aladel ka 3 kuni 5 kuiva kuud.
ning kasemetsatepp, Kesk-Siberis dauuria lehise taiga ning lehise-männi-metsatepp. Karm kliima soodustab igikeltsa: Lääne-Siberi põhjaosas, suuremas osas Kesk-Siberis, kogu Põhja-Siberis ja Kirde-Siberis on lausaline igikelts, Lääne-Siberi keskosas ja Lõuna-Siberi mägialadel saareline igikelts. 5 3.IGIKELTS Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa, mis katab ligi 25% Maa pinnast. Igikelts tekib aladel, kus esinevad aastaringselt madalad õhutemperatuurid ja vähe sademeid, seega kontinentaalse kliimaga aladel. Igikeltsa paksus võib ulatuda paarist meetrist 1500 meetrini. Peale sademete ja õhutemperatuuri sõltub igikeltsa sügavus peamiselt pinnase koostisest ja lõhelisusest. Mida lõhelisem ja jämedateralisem pinnas, seda sügavamale võib ulatuda ka külmumispiir.Eristatakse lausalist, katkendlikku, saarelist ja merealust igikeltsa. Lausaline igikelts katab ligikaudu 20 miljonit km² Maa pinnast
Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte omanik viibib kohal ainult 2x aastas (külvamine ja korjamine) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad et nad sööks ühtlaselt. Suured kulutused tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas ning Lõuna-Aafrikas. · Istandus suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ning tegeleb nende esmase töötlemisega. Vajab odavat tööjõudu. Nt. kohvi, suhkruroog, puuvili, tee jne. Levinud enamasti arengumaades.
maksimaalset energiakogust, tuleb tuulepargis olevad turbiinid paigutada väga hoolikalt, pidades silmas, et need varjaksid üksteist tuule eest nii vähe kui võimalik. Tuuleenergia tootmine ja elektrivajadus Tuul on vahelduv energiaallikas " see ei puhu pidevalt " ent tuule kui energiaallika väärtust see ei vähenda. Tuuleenergia varieeruv väljund ei ole jõujaama tööle mingi takistus. Elektrivajadus kõigub pidevalt ning pakkumine ja nõudlus peavad olema minuti pealt vastavuses, aastaringselt ja 24 h ööpäevas. Tuuleenergiaga kaasnev kõikumine ei torka teiste normaalsete kõikumiste keskel silma ning ei ole tajutav probleem enne, kui tuuleturbiinid varustavad kogu süsteemi elektriga vähemalt 20% ulatuses. Tuuleenergia "pügab" efektiivselt ära teatud osa nõudlusest, mida traditsiooniline jõujaam pole veel suutnud rahuldada. Seda kirjeldatakse sageli elektrivõrgu "negatiivse laengu" efektina. Tuuleenergia kõrgperiood kattub elektrivajaduse perioodiga
Asjad, mis eestlastel silme ette tulevad kui mainitakse Hispaania on päike, siesta, liivarannnad, villad, härjavõitlused, tantsimine jne, see nimekiri on pikk. Kõik need asjad mis on selles nimekirjas, ei tule kunagi esile Eestiga. Hispaania on Eestist väga erinev ja selles referaadis üritan lühidalt vaadelda Hispaani kultuuri, enda kui eestlase vaatenurgast. Hispaaniat on õnnistatud väga heade klimaatiliste tingimustega. Selle tõttu on see hea turismimagnet aastaringselt inimestele, kes soovivad külmast Eesti talvest välismaale sooja minna. Usun, et inimeste suhtumine on seotud kliimaga, siis hispaanlased on enamasti väga avatud ja soojad inimesed ning neile meeldib suhelda, mis võib eestlastele natukene imelik tunduda, kuid sellega harjutakse kiirelt. Üldiselt on hispaanlased väga religioosne rahvas. Umbes 73 protsenti hispaanlastest on usklikud ja umbes 70 protsenti nendest on katoliiklased. Vaadates viimaseid uuringud selles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
