Lõvi (0)

Lõvi
Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast.
Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad . Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180–240 cm-ni, saba pikkus 60–90 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale , isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne , võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda.
Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism , mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel.
Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid , kus leidub ohtralt sõralisi.
Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades – praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit.
Päeval puhkavad lõvid tav aliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid , ninasarvikud, jõehobud ja isegi mõned koduloomad . Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi ( hiiri ). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi.
Lõvid paarituvad aastaringselt. Jooksuajal võitlevad isalõvid veriselt võimu ja emaste pärast. Mõnikord võivad need võitlused lõppeda ka surmaga. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105–112 päeva. Pesakonnas on kõige sagedamini 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises koopas , lõhes või augus . Vastsündinud on umbes 30 cm pikkused ja laigulised. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni. Suguküpseks saavad lõvid 4. eluaastal , täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20–30 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi
suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger – liiger; ema lõvi, isa tiiger – tigon).
Kui harilikult on perekonna ja sugukonna väiksemad liigid ürgsemad ja suuremad spetsialiseeritumad, siis kaslastel on vastupidi. Just kõige suuremad kaslased nagu lõvi on kõige vanapärasemate tunnustega

Lõvi kui loomade kuningas

Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. See sai alguse raamatust "Physiologus".Samas on sellel ka mitu põhjust.Esiteks on lõvi suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse.Teiseks on lõvi kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad. Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed. Erinevalt tiigrist ja enamikust teistest loomadest ei tegutse lõvid kuigi varjatult. Kolmandaks on lõvil vali hääl. Loomariigis suudavad valjemini möirata ainult tiiger, krokodillid ja möiraahv.
Lõvi Vana-Kreekas ja selle mütoloogias
Kui kreeklastest pere oli üsnagi jõukas, siis oli ta võimeline lõvi kui lemmiklooma üleval pidada.
Vana-Kreeka mütoloogis mainitakse lõvi Heraklese ja tema vägitöödes.Heraklese esimeseks vägiteoks osutus haavamatu Nemea lõvi tapmine . See hirmus elukas elas koopas, millel oli kaks sissepääsu. Herakles sulges ühe koopaavause, sisenes teisest ja kägistas lõvi paljaste kätega. Seejärel nülgis ta loomal naha maha, tühjendas kolju ja sai nii endale toreda kiivri ja õlakatte.
Lähemalt Nemea lõvist
Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna lähedal. Mõnes allikas on Nemea lõvi vanemateks nimetatud Typhonit ja Echidnat. Teda on nimetatud ka Orthose ja Kimääri järglaseks.
Nagu juba enne mainitud sai siis elas Nemea lõvi kahe väljapääsuga koopas ning Heraklese esimeseks vägiteoks osutus lõvi tapmine.Nii siis veeretas Herakles ühe väljapääsu ette kivimürakaid ja ootas siis, kuni lõvi teisest nähtavale ilmub. Algul katsus Herakles lõvi hävitada vibu ja noolte , siis oma oliivipuust nuiaga, ent kõik need osutusid kasututeks. Lõpuks kägistas Herakles lõvi ära. Mõne versiooni järgi surus Herakles oma käsivarre lõvile nii sügavale kurku, et see lämbus. Pärast püüdis ta tundide viisi edutult lõvilt nahka maha võtta, aga lõvi oli ju haavamatu. Kui Herakles oli juba meeleheitel, tuli tema juurde Athena , kes õpetas, et parim vahend lõvi nülgimiseks on ta enda küünised. Heraklesel oli keelatud kõrvalist abi kasutada, ent Athena abist ta kellelegi ei rääkinud.
Herakles tõi korjuse Mükeenesse kuningale näitamiseks. Eurystheus ehmatas surnud lõvi nähes väga. Enam iialgi ei käskinud ta tapetud loomi linna sisse tuua, vaid piirdus sellega, et neid linnamüüri pealt näha sai. On koguni väidetud, et edaspidi suhtles Eurystheus Heraklesega ainult heeroldi vahendusel, kelle nimi oli Copreus.
Edaspidi kandis Herakles lõvi nahka nii, et selle pea moodustas midagi kiivritaolist. Nemea lõvi nahaga kaetud kohtadest oli Herakles järelikult haavamatu.
Zeus muutis Nemea lõvi Lõvi tähtkujuks.