· Joonista peast oma riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga. Milles eksisid? Mis võis olla selle põhjuseks? Eksisin selles, et pidasin Saksamaad suhteliselt kaheksakujuliseks. Unustasin Saksamaa ja Taanivahelise ala ning ma ei joonistanud nii konkreetselt Saksamaa piire kui need tegelikult on. Selle põhjuseks võis olla Prantsusmaa kui naaberriik, sest Saksamaa ja Prantsusmaa on kaardil väga sarnased. · Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid.Vali kõige sobivam kaart, mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. 1. 2. 3. 4. 5. . Kaart nr 1: Kaart nr 1: Positiivsed jooned: Kõik liidumaad, jõed ja suuremad li...
Harjumused:Asustab töödeldud või osaliselt töödeldud pehmepuidust esemeid. Kahjustab tavaliselt maltspuitu, kuid võib mõjutada ka lülipuituAsustamine toimub isoleeritud olukorras, pakitud puidu transpordil. 1.2.Sinisikk & Sinklased. Sinisikk elutseb sageli küttepuudes ja koorega ehituspuidus vanusega kuni 3 aastat langetamisest. Tema lennuavad on ovaalsed, suuruseks 34x510 mm. Vastsete käigud on põhiliselt koorealuses maltspuiduosas. Mardikas on 815 mm pikk, sinakat värvi, vastsed kuni 26 mm pikad ja nende toitumisel tekib graanuleid meenutav mitmevärviline puru. Ohtlik pigem puiduladudes (nii kütte- kui ehituspuidu), kuid ka hoonetes.Siklased (Cerambycidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.Siklased torkavad silma eredate värvidega (kuid on ka tumedavärvilisi liike) ning pikkade tundlatega, mis on sageli kehast tunduvalt pikemad. Võrreldes jooksiklastega on siklased kohmakamad, kuna nende jalad on suuremad
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Õpperühm: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja režiimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. ...
343495 15 240 5.25 0.8 4000 315 5.75 0.339548 0.81 16 300 6.25 7 4085 230 5.44 0.335539 17 360 7.25 0.83 4150 165 5.11 0.335070 0.85 18 660 12.25 8 4290 25 3.22 0.352353 19 700 12.91 0.86 4300 15 2.71 0.373908 0.86 20 815 14.83 3 4315 0 Keskmine k= 0,3623 min-1 χ0 Selleks, et leida tasakaalukonstanti (K) pidi leidma -i. Seda aga polnud võimalik otseselt χ leida ning sellepärast leidsin selle graafikust ln (¿ ¿ ∞− χ t )=f (t) , kus absissteljel oli aeg ¿
vineer, saepuruplaat ja spoon. Poliisid metsaressursside arendamiseks on hiljuti muutunud ja Brasiilia puuliikide kasutamine on piiratud, peamiselt lõunapoolses regioonis. Ümarpalgi tootmine 2000. aastal hinnati umbes 235,4 miljon kuupmeetrit, saetud puidu tootmine 18,1 miljon kuupmeetrit. Paberi ja puidumassi tootmine on laiendatud märkimisväärselt alates 1975. aastast (1981. ja 2000. aasta vahel on see suurenenud 337 000 tonnist 1 815 000 tonnini). Suurim väärtus Brasiilia metsade saaduste eksportimistest oli 2000. aastal $3.22 miljardit. KALANDUS Kuigi Brasiilias on rannajoont umbes 7400 kilomeetrit ja suurepärased võimalused kalapüügiks lõunapoolses osas, ei ole riik kunagi täielikult ära kasutanud oma kaubanduslikke eeliseid. Brasiilia kalatööstus ei ole hästi arenenud, hoolimata rahalisest toetusest, mida riik sai 1970.aastatel
..80 Korporatsioonide jaotamata kasumid ......... 30 RKP = SKP + mitteresidentide puhasinvesteering = 840 + (-25) =815 I iklik d maksud Isiklikud k d ................................... 60 Palgad, töötasud ................................. 350 c) Rahvuslik puhasprodukt Kaudsed ärimaksud ............................ 10 RPP = RKP amortis. = 815 40 = 775 Netoeksport ....................................... 20 Korporatsioonide kasumimaksed ............ 15 d) Rahvatulu Töötuse vastane kindlus ........................ 20 NI = RPP kaudsed ärimaksud = 775- Mitteresidentide puhasinvesteeringud ...... -25 10 =765 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 30
3.ptk Defineerimine ja tõestamine 8.klass Õpitulemused Näited 1.Hulkade ühisosa - ühised elemendid; Ül.564 tähis ; NB tehe hulkadega 2.Hulkade ühend - hulk, millesse kuuluvad Ül.567 ühe hulga kõik elemendid ja teise hulga need elemendid, mis esimesse hulka ei kuulunud; tähis ; NB tehe hulkadega 3.Matemaatilised sümbolid - hulkade ühisosa matemaatikale iseloomulik hulkade ühend nn.kokkuleppeline keel, et teksti lühidalt element kuulub hulka kirja panna (võit ajas ja ruumis) element ei kuulu hulka sidesõna "ja" sidesõna "või" hulga osahulk, "ei ole osahulk" kriipsutatakse sama tähis läbi ...
775 0,855 4275 156 15,62467 85 4,4426512565 780 0,855 4275 157 15,708 85 4,4426512565 785 0,855 4275 158 15,79133 85 4,4426512565 790 0,855 4275 159 15,87467 85 4,4426512565 795 0,855 4275 160 15,958 85 4,4426512565 800 0,855 4275 161 16,04133 85 4,4426512565 805 0,856 4280 162 16,12467 80 4,3820266347 810 0,856 4280 163 16,208 80 4,3820266347 815 0,857 4285 164 16,29133 75 4,3174881135 820 0,857 4285 165 16,37467 75 4,3174881135 825 0,858 4290 166 16,458 70 4,248495242 830 0,858 4290 167 16,54133 70 4,248495242 835 0,858 4290 168 16,62467 70 4,248495242 840 0,858 4290 169 16,708 70 4,248495242 845 0,858 4290 170 16,79133 70 4,248495242 850 0,858 4290 171 16,87467 70 4,248495242
781 3905 890 6.7912214627 24 115 1.9166666667 0.785 3925 870 6.7684932116 25 120 2 0.789 3945 850 6.7452363495 26 125 2.0833333333 0.792 3960 835 6.7274317249 27 130 2.1666666667 0.796 3980 815 6.7031881132 28 135 2.25 0.799 3995 800 6.6846117277 29 140 2.3333333333 0.802 4010 785 6.6656837178 30 145 2.4166666667 0.805 4025 770 6.6463905148 31 150 2.5 0.808 4040 755 6.6267177492 32 155 2
Ülikoolist väljalangenute arv Kasvutempo Bakalaureuseõpe Magistriõpe BakalaureuseõpMagistriõpe 1993 2952 105 -226 81 1994 2726 186 -589 184 1995 2137 370 -105 100 1996 2032 470 197 65 1997 2229 535 157 -23 1998 2386 512 187 76 1999 2573 588 457 43 2000 3030 631 284 29 2001 3314 660 -267 102 2002 3047 762 945 237 2003 3992...
Laenude tagastamine 0 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Väljaminekud kokku 661 000 1 220 958 1 416 271 1 414 921 1 418 571 1 417 221 1 415 871 1 414 521 1 371 996 Jääk perioodi alguses 0 379 000 238 042 -98 230 -433 151 -771 723 -1 108 944 -1 444 815 -1 779 337 Muutus perioodis 379 000 -140 958 -336 271 -334 921 -338 571 -337 221 -335 871 -334 521 -291 996 Jääk perioodi lõpus 379 000 238 042 -98 230 -433 151 -771 723 -1 108 944 -1 444 815 -1 779 337 -2 071 333 LISA 4 31 Bilansi prognoos Bilansi prognoosid 31.03.2007 30.06.2007 30.09
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga e...
Järvamaa kutsehariduskeskus Teedeehitus TE21 Taavi Taada Saksamaa Referaat Paide 2011 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................3 Üldkirjeldus................................................................................................................4 Geograafiline asend....................................................................................................4 Rahvastik................................................................................................................5 Linnad.....................................................................................................................5 Majandus................................................................................................................ 5 Eksport..................
pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis oli 2010. aasta septembris neid lõpuks juba 44 449. 6 Joonis 3 http://www.stat.go.jp/english/data/jinsui/tsuki/index.htm Tabelist loeb välja, et: 0-14 aastasi on 13,2% (mehed ~8 521 571 / naised ~8 076 173); 15-64 aastasi on 64% (mehi~40 815 840 / naisi ~40 128 235); 65 aastasi ja vanemaid on 23,2% (mehi 12 275 829 / naisi 16 658 016) (2011). Populatsioon kasvutempo on -0.278%, et kuigi sündimus on umbes 7.31/1,000-le (2011), olles sellega maailmas 221 kohal, on suremus 10.09/1,000-le (Juuli 2011), asudes juba 55ndal kohal2. Muutused demograafilises struktuuris on loonud mitmeid sotsiaalseid küsimusi, eriti võimalikku vähenemist tööjõulisest elanikkonnast ja kulude suurenemist
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
16 jaotuvad ajaliselt vastavalt vajadustele/võimalustele. 8.2 Investeeringute allikad Omanikud investeerivad ettevõtte põhikapitali 2500 EUR. Vajadusel lisainvesteeringud. 8.3 Prognoositav bilanss (sh avamispäeva seisuga bilanss) BILANSI PROGNOOS 1.päeva bilanss 1. aasta 2013.a. 2. aasta 2014.a. AKTIVA Raha ja pangakontod 815 454 3 339 Nõuded ostjate vastu 2 450 1 767 Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 2 1 Valmistoodangu varu Käibevara kokku 815 2 906 5 108 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0
Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ja maarahvastik 28%. Rahvuslik koostis 58,5% lätlasi (1.362.666), 29% venelasi, ülejäänud 12,5% moodustavad ligikaudu neljakümne Lätis elava väikerahvuse esindajad. Geograafiline jaotus: Läti jaguneb 26 rajooniks, 486 vallaks. Linnade arv 70. Pealinn: Riia, 815 800 elanikku (41,5% lätlasi, 43,5% venelasi, 4,6% valgevenelasi, 4,1% ukrainlasi) Suuremad linnad: Daugavpils (elanike arv 117 500) Liepaja (96 270) Jelgava (66 000) Jurmala (55 700) Ventspils (44 000) Läti ärikeskuseks on eelkõige Riia. Pealinna ja regioonide arengu vahe on Lätis suurem kui Eestis. Arenenud on ka Ventspils, kuid see piirkond on täielikult spetsialiseerunud sadamate ja naftaäriga seonduvale. Kuigi Riias elab lätlasi vaid 41%, on hea osata läti keelt
Sisukokkuvõte Raamat "Kuu külm kuma" algab sõnadega: Elas kord... ...kuus miljardit sada kuuskümmend kolm miljonit kaheksasada kaheksakümmend viis tuhat nelisada üheksateist inimest pisikesel planeedil nimega Maa, kus iga kuu suri USAs 42 815 inimest liiklusõnnetustes, kus aasta jooksul suri Inglismaal ja Walesis 11 500 naist rinnavähki, kus igal aastal suri Indias 300 000 inimest vähki, kus Hiinas oli selleks ajaks SARSi surnud 349 inimest, Iraagi sõjas kes-teab-kui-palju inimesi ning kus üldse suri igal aastal rohkem kui 50 000 000 inimest (6 300 000 neist südamerabandusse ning 4 300 000 kopsupõletikku). Kuid sina ei olnud surnud. Sina olid elus. Miks ometi?
1. SO2 tootmine. H2S eraldatakse looduslikust gaasist, koksigaasist või naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase (K2CO3) või etnoolamiini lahuses. Lahus regenereeritakse kuumutamisel, H2S eraldub ning teda põletatakse, et saada SO2 H2S (g) + 3/2 O2(g) SO2 (g) + H2O(g); Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2 8SO2 + 2Fe2O3Tööstuses põletatakse püriiti tavaliselt temperatuuril 700-900 °C. Kuna reaktsioon on tugevalt eksotermiline, siis vabaneb palju soojust, mida osaliselt kasutatakse ära protsessis, osa aga tuleb jahutamise teel (soojusvahetite abil) reaktsioonisfäärist eemaldada. Püriidi põletus on tüüpiline heterogeenne protsess tahke ja gaasilise aine vahel, mille intensiivistamiseks püriiti peenesta...
Rahvastiku analüüs. Saksamaa Sissejuhatus-Saksamaa Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa lipp Saksamaa vapp Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Juhtlause Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn Das Lied der Deutsche...
(kahjum) Kokku omakapital 66 208 56 028 Kokku kohustused ja 80 851 61 112 omakapital 13 5.2 Kasumiaruanne Kasumiaruanne (kroonides) 2010 2009 Müügitulu 128 212 73 500 Muud äritulud 6 000 Kaubad, toore, materjal ja -31 795 -43 198 teenused Mitmesugused tegevuskulud -33 422 -10 983 Tööjõukulud -58 815 -21 098 Ärikasum (-kahjum) 10 180 -1 779 Kasum (kahjum) enne 10 180 -1 779 tulumaksustamist Aruandeaasta kasum 10 180 -1 779 (kahjum) 14 5.3Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne (kroonides) 2010 2009 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 10 180 -1 779
497,5 55,90 10 980 286,2 639 69,46 3 518 447,6 304,08 38,01 2 141 871,4 437,22 62,46 4 361 398,9 424,4 52,40 1 046 788,2 419 59,86 2 796 413,2 618 68,67 9 420 308,2 540 54,00 1 474 368,5 403,89 57,70 1 489 647,1 385,62 42,85 2 869 487,5 315,48 35,05 6 075 374,3 502,8 62,85 14 397 240,2 431,7 47,97 9 068 771,8 412,0 51,50 3 361 1392,3 549,0 61,00 4 815 1089,8 424,0 47,11 2 918 1787,3 538,5 59,83 15 240 1337,6 324,9 40,62 24 191 1750,0 567,0 56,70 3 343 893,7 298,3 44,77 2 449 1405,2 516,3 64,54 4 654 2406,4 518,0 43,17 19 821 1186,5 484,2 53,80 3 149 1535,1 464,0 66,29 6 282 623,9 471,0 50,11 9 661 1014,4 462,0 51,33 10 388 1479,6 450,0 56,25 8 008 1782,7 443,3 44,33 8 115 1835,3 516,8 57,42 9 414 662,3
D11T 634/850 104 257 D11T Carrydozer 634/850 112 698 RATASBULDOOSERID 814F2 173/232 21 713 824H 264/354 28 724 834H 372/498 47 106 844H 468/627 70 815 854K 597/801 98 199 JÄÄTMEKÄITLUSBULDOOSERID 816F2 189/253 23 744 826H 299/401 36 967 836H 413/554 55 604 Tabel 2- AS WIHURI 6 VIIDATUD ALLIKAD Kasutamise kuupäev: 20. 10 2014. a., allikas Mäendusõpik: http://maeopik.blogspot.com/2011/07/buldooser.html
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
kellega tegu. Ehituse järgi on tsitruseliste vili pomerants ehk hesperiid. Seda viljatüüpi iseloomustab õlikäikuderikas tavaliselt mittesöödav nahkjas väliskest (nn. koor), selle all olev valge õhukoerikas keskmine kest ja mahlarohke söödav sisekest. Kujult on 4 vili kerajas, piklik või sidrunikujuline ning jaotunud 815 segmendiks. Tsitruselisi kasvatatakse kõige enam USA lõunaosas, Vahemeremaades, Brasiilias ja LääneIndia saarestikus. Vilju ja selle mitmesuguseid saadusi kasutatakse toiduks, vitamiinirikka mahla valmistamiseks, mineraalvee maitsestamiseks, taimekaitses, naha parkimiseks, kosmeetikas ja aroomiteraapias. Kasvatatakse peamiselt apomiktilisi (nähtus, kus vili areneb ilma viljastumata,
sõiduteed pandud märk 221 ,,Anna teed" või märk 222 ,,Peatu ja anna teed" 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 12 Märkide 362 kuni 364 mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 13 Märkide 36 mõjupiirkonna lõppu näitavad ka märkidel 36 märgi all olev tahvel 813 või tahvel 815 ,,Kaugus objektini" märgist vastavalt paremal või vasakul, kui peatumine või parkimine on keelatud ühel pool märki suurel ristmikul või väljakul sõidutee ääres, hoone ees vm ulatuslikul alal. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 14 Vähendatud läbimõõduga märkide 36, mis on kantud koonustele, prismadele jms teisaldatavatele alustele, mõjupiirkond on määratud nendevahelise lõigu pikkusega.
Tööhõive määr on kõrgem kõrgharitud inimeste hulgas. Hinnanguliselt on tööturul 83% kõrgharitud ning 55% ilma kõrghariduseta inimesi. Uus-Meremaal teeb tasutatud tööd ligi 73% elanikkonnast, kelle vanus jääb 15-64 aasta vahemikku. See on samuti kõrgem, kui OECD määr- 65%. Hinnanguliselt on tööturul 85% kõrgharitud ning 59% madalama haridusastmega töötajat. Uus-Meremaa leibkonna keskmine netotulu elaniku kohta on 23 815 USD aastas, Austraalias on see oluliselt suurem, 31 588 USD aastas ning Eestis pea poole väiksem, 15 167 USD aastas. 5 OECD keskmiseks netotuluks leibkonna peale on 25 908 USD aastas, ehk ainult Austraalia on majanduslike näitajate poolest leibkonna kohaselt kõige paremas seisus. Eesti ja Uus-Meremaa peavad siiski veel pingutama, et jõuda samale majanduslikule heaolu järjele, kui on OECD keskmiseks määraks. 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND MAJANDUSPOLIITIKA ÕPPETOOL REFERAAT ÕPPEAINES "MAJANDUSPOLIITIKA" KAS TOIDUAINETE DEFITSIIT ON REAALNE? Koostaja: Juhendaja: Anneli Kommer TALLINN 2010 Sisu Sisu......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus:................................................................................................... 3 Toiduainete defitsiit: minevik ja olevik........................................................ 4 Mõningaid olulisemaid fakte maailmas valitsevast olukorrast................................................ 5 Reaalsust kinnitavad....................................................................................... 7 ...
2 2 Norway 84 774 80 799 9.2 5 3 3 Denmark 78 379 76 275 8.5 3 4 5 United Kingdom 60 636 55 328 6.6 10 5 4 Netherlands 59 681 57 934 6.5 3 6 6 Russia 49 995 51 610 5.4 3 7 7 Finland 46 211 50 706 5.0 9 8 8 France 38 815 43 281 4.2 10 9 9 China 37 985 37 218 4.1 2 10 10 Belgium 34 999 37 014 3.8 5 11 11 USA 30 368 29 067 3.3 4 12 12 Italy 26 448 27 944 2.9 5 13 13 Poland 26 121 26 904 2.8 3 14 15 Ireland 14 408 16 252 1.6 11
mittetootmisseadmed amortisatsioonimäär 4% 4% 4% 4% 16% tootmisseadmete kulum 20 000 20 000 20 000 20 000 80 000 mittetootmisseadmete kulum 7B. Põhivara liikumiste eelarve akumuleeritud maa seadmed kulum aasta algul 120 000 815 000 325 000 sisseost 80 000 ?????????? müük tootmisseadmete kulum mittetootmisseadmete kulum kokku aasta lõpul 120 000 895 000 8. Turustus ja halduskulude eelarve Iga toote müügi eest makstakse müüjale 12 kr. preemiat (MK). Püsikulud on järgmised: reklaamikulu 27 000 kr. kvartalis, palgakulu turustus ja haldusosakonnas 50 000 kr. kvartalis, lähetuskulud 13 000 kr. kvartalisja kindlustuskulu 17 000 kr. kvartalis
maksuküsimusteks Üldinfo = Võlainfo 1811 mitte kasutada Eraklientide ja FIE-de maksunõustamine 8 800 811 [email protected] Äriklientide maksunõustamine 8 800 812 [email protected] Käibemaksuinfo 8 800 813 [email protected] Tolliinfo, e-toll 8 800 814 [email protected] E-maksuamet 8 800 815 [email protected] Maamaksuinfo 8 800 816 [email protected] Raskeveokimaksuinfo 8 800 816 [email protected] Võlainfo = Üldinfo 1811 [email protected] Mitteresidendid [email protected] 32 4.09.2014 Tänan kuulamast! 33
saj. algul. Jõgevamaal on looduskaitse all 30 parki, kuid 9 neist on kavas kaitsealuste objektide nimekirjast kustutada. Jõgeva vallas asuvad pargid: Kuremaa mõisa park, Kärde park, Vaimastvere park ja Laiuse kiriku park. (Jõgevamaa loodus, 2004, lk 22, 31) Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljaks (Jõgevamaa, 2009, lk 89). Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Jõgevamaa metskonnas domineerivad salu- ja soovikumetsade tüübirühma metsad. Laialdaselt on levinud on ka metsakuivenduse tulemusena kujunenud kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest domineerib kask, teisel kohal on kuusk ja kolmandal mänd.[http://www.rmk.ee/metsa- majandamine/metsamajandus/metskonnad/jogevamaa-metskond] Hoiumetsi on Jõgevamaal umbes 7,1% (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 18). 2
Portugal jaguneb 18-ks piirkonnaks ekh maakonnaks ( Lisa 3 ) PIIRKOND PINDALA km² RAHVAARV 1. Lisabon 2761 2 124 426 5 2. Leiria 3 517 477 967 3. Santarém 6 747 445 559 4. Setúbal 5 064 815 858 5. Beja 10 225 154 325 6. Faro 4 960 421 528 7. Ëvora 7 393 170 535 8. Portalegre 6065 119 543 9. Castelo Branco 6675 208 069 10. Guarda 5518 173 831 11
VÄHEPLASTNE PLASTNE VALUBETOON POLÜMEERBETOONID: Lisatakse polümeeri ,muudab betooni voolavamaks. TTP hoone seest ja väljast polümeerbetoonist. Olemus: sile, valge, käega katsudes pehme. RASKEBETOON: Omadused: Tugevus 28 päeva. Tõmbetugevus survetugevusest 815 korda väiksem. Mahumass 20002500 kg/m3. Poorsus 315 %. Vee imavus 28 %. Tulepüsivus tules ei kahjustu, aga tugevus langeb. BETOONI TRANSPORT: Keerlevates segistites, et ei toimuks tardumist. Mitte üle 1 tunni autosõitu. PAIGALDAMINE, HOOLDAMINE: Raketiste tegemine, valatakse betoon raketistesse, tihendatakse, vibreeritakse, silutakse, kaetakse kinni kaitsmaks sademete ja liigse kuivuse eest. Kvaliteet oleneb hooldusest. Spetsialistid hooldavad
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP II Maris Pähn DIABEETILINE RETINOPAATIA Referaat nägemise uurimises Juhendajad: E.Olonen M.Väljari Tallinn 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA...........................................................................7 2.1 Retinopaatia liigid................................................................................................ 9 2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia.................................... 9 2.1.2 Raske taustretinopaatia e preproliferatii...
Töö vahendid (sh tehnika) 12 625 Kommunaalkulud 450 Hoone remont 2 000 Esmased varuosad 2 000 Koolitus 229,5 Kontoritarbed (sh tehnika) 1 815 Töötasud 6 027,69 Tööriietus 165 Sidekulud 50 KOKKU 25692,19 15.1. Rahastamise allikad Sissemaksed omakapitali 4 000 Laenud sugulastelt, sõpradelt 2 500
nagu nt koristavad sadama territooriumit, trimmerdavad niidavad, vajadusel teevad värvimistöid ja lihtsamaid parandustöid 4. Ettevõtte põhitegevused ja klientuur KNC põhitegevusteks on tsemendi tootmine ja müük lisaks tsemendile toodetakse veel teisigi ehitusmaterjale nagu lubjakillustik ja graniitkillustik. KNC teiseks põhitegevuseks ongi sadam, kus ma veetsin oma praktika. Kunda sadam käitles 2012. aastal kokku 1 815 182 tonni kaupa. Kunda sadama põhiline kaubaartikkel 2012. aastaloli ümarpuit , mis moodustas 44% kogu käideldavast lastist, suuruselt teine kaubaartikkel oli killustik, mida käideldi 266 667 tonni , mille osatähtsus sadama kaubakäitlusest on 14,7 %. Suuruselt kolmas kaubaartikkel oli puiduhake, mida käideldi 157 107 tonni ehk 8,7%. Suuruselt neljandad kaubaartiklid olid erinevad põllumajandussaadused, mida käideldi 154 270 t ehk 8,5 %. Muidu lastitüüpe oli
2003 776 260,0 2003 777 216,7 2003 778 400,0 2003 780 280,0 2003 781 162,5 2003 787 200,0 2003 790 150,0 2003 791 200,0 2003 792 150,0 2003 795 120,0 2003 800 200,0 2003 801 250,0 2003 802 200,0 2003 803 207,0 2003 805 200,0 2003 807 333,3 2003 809 225,0 2003 812 240,0 2003 815 200,0 2003 819 266,7 2003 820 86,7 2003 823 150,0 2003 824 107,1 Keskmine AVERAGE Err:522 Kartuli saagikus Std.h STDEV 72,45285 t TINV 2,570582 Mean 197,7883 PIIRVIGA (delta) 12,76136 Standard Error 4,964388 Intervalli al piir. 185,04 Median 200 Intervalli ül PIIR. 210,6 Mode 200
Virtaranta. Praegu on Soomes teoksil paljuköiteline karjala keele sõnaraamat. NL-s on tähtsaks karjala keele uurimiskeskuseks 1930. aastaist peale olnud Petroskoi. Seal on 1990. aastal ilmunud aunusekarjala sõnaraamat, tegemisel on tverikarjala sõnaraamat. (Uibopuu, 1984) 8 4. Arvukus Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva, kelle rahvaarv väheneb tohutu kiirusega: 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli karjalasi 60 815. Aastal 2002 oli neid 93 444 – neid on vähemaks jäänud 34,9% võrra. 1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on karjalaste arvukus väga kiiresti langemas. Peamiseks põhjuseks on venestumine ja negatiivne iive. Karjala keele rääkijaid on kaheksa aastaga vähemaks jäänud kogunisti poole võrra: 2010. aastal rääkis keelt 25 605 inimest, 2002. aastal aga veel 52 880 – vähenemine on 53%. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Vanuserühmiti on emakeeleoskus suuresti erinev
Kordamisküsimused pagaritoodete tehnoloogias 1. Pagaritoodete klassifitseerimine Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashall...
754 Turvasüsteemid Tuletõrje automaatika, 3 kompl 36,0 1879,09 522,0 7203,27 7541 andurid1: Detaileelarve jätk [2] Tabel 7542 Valvesüsteem ESS 3 kompl 6,2 308,31 80,6 1166,73 EHITUSPLATSI 8 KORRALDUSKULUD Ajutised ehitised 81 ehitusplatsil 811 Soojakud ja olmeruumid 8111 Tööliste soojakud, 2 tk 9 kuu 192,0 3456,0 815 Piirded ja reklaamtahvlid 8151 Ehitusplatsi ajutine piire 133 jm 0,1 0,64 1,3 258,02 818 Tellingud, lavad, tõstukid Tellingud koos montaazi ja 150 m2 0,2 1,33 2,6 589,5 8181 demontaaziga koos laenutusega 82 Ajutised tehnosüsteemid 823 Valgustus 8231 Ajutine valgustus 270 jm 0,1 1,3 351,0 83 Masinad ja seadmed 832 Mobiilkraana
u Projekteerimine 8 Ehitusplatsi ekspluatsioonikulud 81 Ehitusaegsed ehitused - - - - kr 811 ehitusplatsi soojakud ja olmeruumid 2 1 soojak 1 500 kr 3 000 kr 812 Ehitusplatsi teed ja laoplatsid 2 1 10 000 kr 20 000 kr 815 Ajutised piirded ja sillad - - - - kr Liikluskorraldus 2 10 000 kr 20 000 kr - - - - kr 82 Ehitusaegsed tehnovõrgud ja seadmed - - - - kr
Deutchland Deutschland ist ein Staat in Mitteleuropa. Als Bundesstaat wird die Bundesrepublik Deutschland aus den 16 deutschen Ländern gebildet und stellt die jüngste Ausprägung des deutschen Nationalstaates dar. Die Länder gliedern sich gemäß dem Verfassungsprinzip der kommunalen Selbstverwaltung in kommunale Gebietskörperschaften. Bundeshauptstadt ist Berlin. Gemäß ihrer Verfassung versteht sich die Bundesrepublik als soziale, rechtsstaatliche und föderale Demokratie. Sie ist Gründungsmitglied der Europäischen Union und mit über 82 Millionen Einwohnern deren bevölkerungsreichstes Land. Ferner ist Deutschland unter anderem Mitglied der Vereinten Nationen, der OECD, der NATO, der OSZE und der Gruppe der Acht (G8). Gemessen am Bruttoinlandsprodukt ist Deutschland die drittgrößte Volkswirtschaft der Welt, nach den Vereinigten Staaten und Japan. Begriffsgeschichte Der Begriff Deutschland wird in dieser F...
hind (€) hind (€) hind (€) 3223 Sandwich-paneel 410mm, viimistlus pesubetoon 1148 m2 1,3 196,25 16,9 244697 3224 Raudbetoonist täisnurksed postid, 400x400mm 7 m3 5,8 815,04 76,31 6240 3225 Ümmargused monoliitbetoonist postid, 30/37 DN400mm 4 m3 9,7 306,17 1,2 126,1 1734 3226 Liftišaht 108 m3 53,2 49,85 33,8 9035 324 Müüritised 3241 Fibo kergblokkist šahti sein 150mm 54 m2 0,8 17,81 10,4 1524
2 KASUTAMINE KOKKU 157 745 236 935 264 599 RAHA JÄÄK PERIOODI LÕPUS 74 962 94 080 160 014 2015 2016 2017 Info (käibemaks) Arvestatud käibemaks 22 838 34 020 46 876 Väljamakstud käibemaks 6 734 5 648 5 815 Bilanss 16 105 28 372 41 061 16 105 44 477 85 538 15 8.Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärk oli välja töötada loodava ettevõtte äriprojekt. Projekti käigus tuli tegeleda põhjalikult ja süvendatult erinevate, valdkonnasiseste küsimuste väljatöötamisega ja
44 VUN507-15 2123 400x13300x400 mm Raudbetoonist 1 alusvundamendid 166, 1,63 m3 7 11,41 3522,10 1820,00 28401,28 815,1 5508,10 betooni mark B30 00 7 45 VUN507-15 2124 700x5820x400 mm Raudbetoonist 8
Mitmesugused tegevuskulud -1 628 826 -32 -1 520 917 -26 -1 591 162 -27 Tööjõukulud -3 462 935 -67 3 241 241 56 -3 507 908 -60 Põhivara kulum ja väärtuse langus -109 125 -2 -82 161 -1 -84 687 -1 Muud ärikulud -182 489 -4 -129 738 -2 -134 274 -2 Ärikasum (-kahjum) 145 302 3 815 812 14 646 472 11 Finantstulud ja kulud 199 532 4 274 955 5 151 847 3 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 344 833 7 1 090 768 19 798 319 14 Aruandeaasta kasum 114 571 2 939 608 16 594 179 10 Allikas: töö autorite koostatud. 2010. aastal vähenesid tööjõukulud 11%, samuti vähenesid mitmesugused tegevuskulud 6%
Objekti WC rent 7 kuud Soojakute laenutus 8tk. 7 kuud Soojakute transport 2 tk lao pidamine 2 tk 812 Teed ja laod ajutised teed 300mm 930 m2 815 Piirded ja reklaamtahvlid Stend 1 tk Ehituse ajutise piirde ja värava paigaldamine 238 jm. 82 Ajutised tehnosüsteemid 821 Vesi ja kanalisatsioon 2 punkt 822 Elektripaigaldis 2 punkt
Saksamaa Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna- Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad ko...
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
