EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut osakond NIMI Proovitükk 815 Andmetöötluse alused II kodune töö Juhendaja: lektor juhendaja Tartu aasta Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Diameetri aritmeetiline keskmine ja standardhälve.......................................................4 3
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut osakond Nimi Proovitükk 815 Andmetöötluse alused I kodune töö Tartu aasta Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Üldiseloomustus............................................................................................................ 3 2. Tunnuste liigid......
Boeing 747-8 Boeing 747-8 Intercontinental Boeing 747-8Freighter 747 , . Boeing 747-8 , . 747-8 , 747, , , , . 14815 , 747-8 Intercontinental . 747-8 , . , 51 ( 467) , 26% . BOEING 747-8 76,3 68,5 19,4 276,7 435,4 988 / . 14 815 227 600 15,4 / 467 (3 ) 4 × General Electric GEnx-2B67 ? , Boeing 747-8 : 1) . , , , . , . 2) . Boeing 747-8 988 /, 955 /. , , , . 3) , Boeing 747-100, 9800, 14 815. , . 4) , . , . 5) Boeing 747-8 , . . , - . , , , , , .
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut osakond NIMI PRT 815 ANDMETÖÖTLUSE ALUSED KODUTÖÖ NR. 5 Juhendaja: lektor Tartu AASTA Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Diameetri usalduspiirid......................................................................................
Nelinurk 90 88,2 45,602 -13,81 273,1 15,205 -23,35 453,8 9,1514 -27,74 632,3 6,5311 -30,62 815 5,1225 -32,8 Kolmnurk 90 88,2 28,873 -17,75 271 3,2358 -36,8 451,6 1,1695 -45,7 632,3 0,5984 -51,47
Saksamaa Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa,Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), l...
80% Omakapital kokku 81386 85441 4055 5% Kokku koh.ja omak 92870 98282 5412 5.80% KASUMIARUANDE horisontaalanalüüs Hälve +;- % Kirje nimetus 2014 .2015 2015/14 Müügitulu 81962 74,771 -7191 -8.80% Muud äritulud 984 1,799 815 82.90% Valmis- ja lõpetamata... -634 397 1031 162.60% Kaubad, materjal .... -40,118 -36,942 3176 -8.00% Mitme.. Tegevuskulud -14,033 -12,674 1359 10% Tööjõukulud -7,813 -8,045 -232 3% Põhivarade kulum ... -2,856 -2,989 -133 4.70% Muud ärikulud -988 -404 584 -59.10%
1. . . ( , ..) . . 39 : « . ». . - , - - . (exclusive rights), . (), , (, ). (, ) (, ). , . . . (), . 13 . : 1) (reproduction right). . , . . . , , , , , ( backup- ), , , .. . 4 , . ( . 80¹) 2) (distribution right). , , . , , , . . . . , . , , , , , CD, . 3) (public performance right) . , , , , , , .. , . 4) . , , , . . 5) , . , , (). . , , . 6) , , . 7) ...
Prevotella multiformis sp. nov. 05.05.08 Prevotella multiformis (isoleerimine) Isoleeriti kroonilist periodontiiti põdeva haige igemetasku katust Periodontiit ehk hambajuureümrise põletik igemehaigus, mille põhjuseks on tavalisele hambaharjamisele kättesaamatu igemetasku hambakatt ja hambakivi. Prevotella multiformis (nimi) Nimi multiformis: paljude kujudega Prevotella multiformis (üldine iseloomustus) Obligatoorne anaeroob Gram-negatiivne Kokk (0,8*0,9-1m) või kepike (0,5- 0,8*1,6-6,6 m) Liikumatu Asporogeenne Prevotella multifomis (koloonia iseloomustus) Diameeter 1-2 mm Hall kuni helepruun Ümmargune Sile Kumer Prevotella multiformis (koloonia iseloomustus) 1. Suured kolooniad kokid 2. Väikesed kolooniad kokid ja kepikesed Tegemist on sama bakteriga: 1. 16S rRNA analüüs 2. Fenotüüp 3. B...
Kirovi rajoon 5 336 100 332 413 328 610 Kolpino rajoon 6 174 800 176 213 178 326 Krasnogvardeiski rajoon 7 330 200 327 484 324 908 Krasnoje Selo 8 304 300 302 890 301 739 Kroonlinna rajoon 9 43 100 42 992 42 815 Kasutatud kirjandus · www.wikipeedia.com · www.google.com · http://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi#Kultuur Tänan kuulamast.
pikkust. 3. Katse andmed Komponentide sisaldus gaasis Liigõhutegur Liigõhutegur Katse nr α riista CO2 % O2 % CO ppm kuvarilt λ 1. 9,1 4,8 1662 1,265 1,30 2. 10,2 2,8 815 1,138 1,15 3. 9,9 3,4 583 1,173 1,19 4. Arvutused 21 O2 21 79 100 (O 2 CO 2) 21 1,265 4,8 21 79 100 (4,8 9,1) 21 1,138 2,8
Vanaaja geograafia. Vana-Egiptus, Foiniikia, Vana-India, Vana- Hiina 4000 a eKr moodustus Vana-Egiptuse alale 2 riiki: Niiluse deltasse tekkis Alam- Egiptuse, ülemjooksule Ülem-Egiptuse riik. Samuti on seda jagatud ka Nuubiaks (lõunapool) ja Liibüaks (läänepool). Egiptlaste esimesed kauba-ja sõjaretked naaberaladele leidsid aset ca 3000 a eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed märkmed ja kaardid erinevate maa-alade ja riikide kohta. Egiptuse põhiline transporditee oli Niiluse jõgi. Foiniikia meremehed olid arvatavasti antiikaja kuulsamaid meremehed. Nemad jõudsidki esimesena Suurbritanniasse ja Kanaaridele. Foiniiklased rajasid hulgaliselt ka kolooniad, alguses Küprosele ning hiljem mujale Vahemere rannikule: tänapäeva Tuneesia, Alzeeria, Maroko ja Lõuna-Hispaania. Foiniiklaste kuulsaim rajatud koloonia oli Kartaago (815 eKr). Foiniiklaste põhiline tegevusala oli kaubandus, rohked kolooniad ning mereteed aitasid sellele kaa...
Saksamaa Martin Kordmaa ja Marko Albert Saksamaast Ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik. Parlamentaarne liitvabariik Põhiseaduse järgi demokraatlik, sotsiaalne liitriik, õigusriik. Pindala 357,111,91 km² Riigi keel saksa keel. Rahvaarv ~80,3 miljonit (2013). President Joachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (+1, suvel +2) Koosneb 16 liidumaast ÜRO, EL, NATO, G8 liige. Asukoht Kesk-Euroopas Naaberriigid: põhjas Taani (67 km), kirdes Poola (442 km), idas Tšehhi (811 km), kagus Austria (815 km), lõunas Šveits (316 km), edelas Prantsusmaa (448 km), läänes Luksemburg (135 km) ja Belgia (156 km) ning loodes Holland (567 km). Riigipiiri kogupikkus 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Samal aastal suurim eksportija Hiina järel Samal aastal suurim importija USA järel Rahaühik ...
01/11/2017 SAAREMAA Lühiülevaade Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 01/11/2017 2 Linn ja kohalikud omavalitsusüksused Saare maakonnas on 14 omavalitsusüksust, sh 1 linn ja 13 valda. Saaremaa omavalitsused: Linn - Kuressaare Vallad - Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne- Saare, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu, Valjala 01/11/2017 3 Saare maakonna rahvaarv Saare maakonna rahvaarv, 1. jaan...
Saksamaa Uku Pattak Saksamaa kaart Saksamaa lipp Asukoht Asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km), lõunas Sveitsiga (316 km), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigi suurus on 357 023 km2. Rahvas Saksamaal elab ligi 81 757 600 inimest, mis on suurim rahva arv Euroopa Liidus. Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 . See on 7 korda suurem kui Eestis ja 27 korda suurem kui Venemaal! Rahvus keeleks on saksa keel. Saksa rahva lemmik joogiks on õlu. Tänu sellele on ka Saksamaa humalatootmises maailmas teisel kohal. Saks...
28. september 1996. a. valmis mälestusmärk. See on ehitatud 70 le Estonia katastroofis hukkunud võrulasele. Mälesusmärgi ees on palvetavad käed, märgi taga on hukkujate nimed. Mälestusmärk kujutab endast viltuasetatud musta graniittahukat, mis peab sümboliseerima merepõhja vajuvat laeva. Mälestusmärgi kavandi autoriks on Vambola Moldov. Estonia sein Stockholmis Estonia sein asub Djurgårdenis Rootsis, sellele on graveeritud 815 hukkunu nimed. Autoriks on Poola skulptor Miroslaw Balka. Sein(ad) on kolmnurga kujuliselt paigutatud, et tunnekisid seda kurbust kui oled nimede keskel ja mujalt maailmast välja lõigatud. Seinte keskel seisab puu, millel on all ääres metall rõngas.
ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist (kaasa arvatud väiksemate etniliste gruppide: setude, peipsi-venelaste ja eesti-rootslaste ehitised). Arhitektuuriobjektid koos olustikulise tarbevaraga peavad andma pildi talurahva erinevate sotsiaalsete rühmade elust 18. sajandist kuni 20. sajandi kolmekmünendate aastateni. Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes oli seisuga 31. detsember 2001 56 815 museaali. Vabaõhumuuseumile kuulub Eesti kogukamate museaalide kollektsioon rahvaarhitektuuri kogu. Esemekogus leidub lisaks 300 aastasele riidekirstule, vanale talumööblile, valgustitele, tekstiilidele, puunõudele, tööriistadele ka nõukogude perioodist pärit raudvoodi, suhkrupakk, seebikarp, 1970. a. sportkingad ja 2000. aastast pärit sini-must-valge kartulikorv. Fotokogu ehib J. Parikase album ülesvõtetega 20. saj. alguse maaelust ja toredad
(xx m- x )4142 *m 3 µ x = * = == ii 6,2304 i = 82,84 =0,1246 1 m 3 m 50i 50i 1.33 (µ3) : - 80.5 81.5 81.5 82.5 82.5 83.5 83.5 84.5 84.5 85.5 , / 7 13 15 11 4 - XI , mixi (xi-x)3 (xi-x)3mi , / mi 80.5 81.5 81 7 ...
TERAVILJATOOTED JA TERVIS Tene Must MT13-PE Teravili · Toiteväärtus · süsivesikuid 6080%, peamiselt tärklist · taimseid valke 815% · tervisliku keemilise koostisega rasva 17% · rikkalikult kaitsvaid toitaineid: Bvitamiini, mineraalaineid (rauda, tsinki, seleeni, mangaani, magneesiumi) · sisaldavad rohkesti kiudaineid · päevasest energiavajadusest tuleks katta üks kolmandik teraviljatoodetega Teravili · Teraviljad peaksid olema esindatud igapäevases söögisedelis, nimelt tervisliku toitumise korral peaks inimene saama teraviljadest ligi 15% päevasest toidukogusest, ning katma sellega umbes kolmandiku vajalikust toiduenergiast · Kõige tervislikum on süüa teraviljatoite hommikuti · Teraviljad on meie toidulaua olulisteks kiudainete, valgu, vitamiinide ja mineraalainete allikateks Teravili · Suur hulk vitamiine ja mineraalaineid on kogunenud teravi...
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 81 6 Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 812–815 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-des 812–815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus. (3) Käesoleva seaduse §-s 812 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet. (4) Käesoleva seaduse §-s 815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet. (5) Politseiasutus või kohus konfiskeerib käesoleva seaduse §-des 81 2–814 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. 81 7 Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslik kaitse (1) Autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda:
gif&w=250&h=373&ei=BxbuTuDdGIGD-wba0- mcAg&zoom=1&iact=rc&dur=634&sig=111943944075167069854&page=1&tbnh=132&tb nw=88&start=0&ndsp=31&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=62&ty=53 Peruu on riik Lõuna-Ameerikas. Riigi geograafilised laiused on 12°2.6 lõunapikkust ja 77°1.7 läänelaiust. Peruud ümbritseb läänest Vaikne ookean. Naaberriikideks on tal Ecuador, Colombia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu ) Tartust Peruu pealinna Limasse on 11 815 kilomeetrit. ( Viide : http://maps.google.com/maps?hl=en&tab=wl ) 2. ÜLDANDMED RIIGI KOHTA Pindala : 1 285 220 km2 Rahvaarv : 29 496 000 (2010 aasta seis) Rahvastiku tihedus : 23 in/km2 Pealinn : Lima Riigi keel : hispaania Rahaühik : Nuevo Sol e. Uus sol (PEN) President : Ollanta Humala Ajavöönd : maailmaaeg -5 Haldusjaotus : 25 piirkonda, mis jagunevad provintsideks ja mis omakorda jagunevad ringkondadeks ( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Peruu , http://en.wikipedia.org/wiki/Peru )
Diabeetiline retinopaatia Diabeetiline retinopaatia .. on kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad. Veresooned võivad lekkida või täielikult sulguda. Selle tagajärjel kannatab aga nägemine. Diabeetiline retinopaatia kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja varases staadiumis ei häiri see tavaliselt nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) Retinopaatia vormid TAUSTARETINOPAATIA - Selle seisundi korral hakkavad väikesed kahjustatud veresooned tasapisi lekkima kusjuures verekogused on väga väikesed. Harva võib esineda ka kolesterooli või teiste veres sisalduvate rasvade lekkimist võrkkesta. Nõgemist kahjustavad enim maakula turse ja isheemia. (Eesti nägemistervi...
Eelmiste perioodide jaotamata kasum maagaasitorustike ümberhindlusest 691635 Aruandeaasta kasum 188538 OMAKAPITAL KOKKU 1840443 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 31.12.2009 84 724 455 529 -21 848 433 681 237 1 281 597 824 2 318 133 600 275 1 120 198 900 2 262 421 223 411 2306 -696390 22761 1112 1 815 621 4137 1 820 658 2 940 856 689470 848 690318 5254 309161 1111 95101 11859 1435 5 13299 729 27835 1842 8725 36248 46815 155200 75992 15520 906 636675 732207 134733 1751233 Kasumiaruanne Tuhandetes kroonides 2010 2009 ÄRITULUD
müügitulu eelmiste aastatega kasvanud või kahanenud. 3.1 Müügitulu dünaamika Müügitulu dünaamika arvutamiseks on kasutatud raamatupidamise realisatsioonikäibe koondtabelist andmeid lisas 1. Tabel 1 Müügitulu dünaamika (autori koostatud) 2007 2008/07 2009/07 2010/07 Müügitulu 13 835 815 kr 17 555 738 kr 13 687 799 kr 14 765 007 kr Absoluutne - 3 719 923 kr -148 016 kr 929 192 kr juurdekasv Kasvutempo - 126,89 % 98,93 % 106,72 % Juurdekasvu - 26,89 % -1,07 % 6,72 % tempo Võrreldes 2007 aastaga on aastate 2008 ja 2010 müügitulu absoluutne juurdekasv olnud
Toidu lisaained R.Vokk Terminid · Toidu lisaaine on aine, mida lisandatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsimist. Tavaliselt üksikuna ei kaubastata. · Toidulisand on tavatoidule lisaks mõeldud toitainete kontsentraadid (looduslikud segud või ainete segud), mida tarbitakse toidule lisaks. Toidu seadusandlus · Väljaandja : Vabariigi Valitsus · Akti või dokumendi liik : määrus · Teksti liik : terviktekst · Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.04.2008 · Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv TOIDUS LUBATUD LISAAINETE LOETELU JA PIIRNORMID TOIDUGRUPPIDE KAUPA, LISAAINETE KASUTAMISE TINGIMUSED JA VIISID NING LISAAINETE MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD · Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 7.03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03.2000. · ...
5 0.929 146 725 842.5 0.929 147 730 847.5 0.929 148 735 852.5 0.929 149 740 857.5 0.929 150 745 862.5 0.929 151 750 867.5 0.93 152 755 872.5 0.93 153 760 877.5 0.931 154 765 882.5 0.931 155 770 887.5 0.931 156 775 892.5 0.931 157 780 897.5 0.931 158 785 902.5 0.931 159 790 907.5 0.932 160 795 912.5 0.932 161 800 917.5 0.932 162 805 922.5 0.933 163 810 927.5 0.933 164 815 932.5 0.934 165 820 937.5 0.934 166 825 942.5 0.934 167 830 947.5 0.934 168 835 952.5 0.934 169 840 957.5 0.934 170 845 962.5 0.934 171 850 967.5 0.934 172 855 972.5 0.935 173 860 977.5 0.935 174 865 982.5 0.936 175 870 987.5 0.936 176 875 992.5 0.936 177 880 997.5 0.936 178 885 1002.5 0.936 179 890 1007.5 0.936 180 895 1012.5 0.936 181 900 1017.5 0.936
9 18 230 1292 838 6,7310181 0,0033247 10 20 232 1298 832 6,7238324 0,0033271 11 22 234 1304 826 6,7165948 0,0033295 12 24 236 1309 821 6,7105231 0,0033271 13 26 238 1315 815 6,7031881 0,0033299 14 28 240 1320 810 6,6970342 0,0033278 ... 989 2100 2312 2130 0 Keskmine: 0,0026167 Et algjuhtivust pold võimalik otseselt määrata, siis on see leitud järgmiselt graafikult, kus 0 on arvutatav
Palupera Põhikool Saksamaa Liitvabariik Geograafia Kristi Roodla 9. klass Õpetaja Tiiu Rohtla 2011 Saksamaa üldandmed Põhiandmed: Pindala: 356 945 km2 Rahvaarv: 82 071 000 inimest Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa ...
4 360 3 921 Varud 546 896 9 632 8 327 Kokku käibevara 791 019 Põhivara Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 83497 0 Materiaalne põhivara 169 389 200 815 Immateriaalne põhivara 40 269 31 718 Kokku põhivara 293 155 232 533 9 925 8 559 Kokku varad 946 552 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused 1 160 Laenukohustused 148 785 643
38740 2476 0,37 1394302 89112 13,2 1094019 69921 10,3 493366 31532 4,69 152428 9742 1,43 1867 119 0,02 10511621 671815 100 996. aastal ehitus maksma 4 743 040,6 EEK, Vorm 3 ndades oleks see teinud 10 511 621 krooni ehk 671 815 eurot. hinnaindeks võrreldes 1996. aastaga on 217,63%. emaks 18%, 2012 on käibemaks 20%.
n i of 1 single sum of single sum arvuta nüüdisväärtus, kui turuintressimäär on 8% (ka võlakirja intressimäär on 8%). If market Bond 8% interest rate interest i = 8% payments 1 8% 0,92593 16 000 14 815 16000 2 8% 0,85734 16 000 13 717 16000 3 8% 0,79383 16 000 12 701 16000 4 8% 0,73503 16 000 11 760 16000 5 8% 0,68058 16 000 10 889 16000
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
Kui suur on hoiustaja reaalne tulu tähtajaliselt hoiuselt järgmiste hoiustamise tingimuste puhul: · hoiustamise nominaalne periood on üks aasta, intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus; · soovi korral hoiust võib pikendada koos teenitud intressiga; · hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos Oletame et aastane teenitav intressimäär on 4.00% 1 1300 4% 52 2 1352 4% 54.08 3 1406.08 4% 56.2432 Kolmanda aasta lõpuks 1462.323 · esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmanda 1 1300 2.0% 26 2 1326 1.5% 19.89 ...
fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500 kuni 1000m üle mere pinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Kõrgeim piirkond on Norra lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Jotunheimeni kiltmaal paiknevad ka kaks Norra kõrgeimat tippu: Glittertind (2472m) ja ainult 3 meetrit madalam Galdhoppiggeni tipp. Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit). Norra on maavarade poolest rikas riik, seal leidub raua-, titaani-, nikli-, molübdeeni-, vase ja tinamaaki, püriiti ning Teravmägedel koksistuvat kivisütt; majanduslikult tähtsaimad on Põhjamere nafta-ja maagaasimaardlad. Norra kliima määravad Golfi hoovuse vahetu lähedus, mägine pinnamood ja meridionaalne ulatus. Sellest tulenevalt on kliima äärmiselt mereline; rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on aga talv karmim , suvi soojem ja
Aastaks 2050 prognoositakse, et laste osa seal püramiidis aina väheneb ning vanemate inimeste oma aina suureneb. Ning selline asi annabki märku sellest, et Jaapani rahvastik on vähenev. Vaadates Jaapani animeeritud püramiidi jõuan samale järeldusele, et rahvastik on vananev ja noorte osatähtsus aina väheneb. 2011 aasta andmetega on Jaapani vanuseline jaotus selline: 0-14 aastased: 13,1% - 8 521 571 poissi ja 8 076 173 tüdrukut 15-65 aastased: 64% - 40 815 840 meest ja 40 128 235 naist 65aastased ja vanemad 22,9% - 12 275 829 meest ja 16 658 016 naist Ning nagu juba eespool öeldud on tegu vananeva rahvastikuga. 10. Jaapan on jõudnud oma arengult rahvastiku vananemise etappi. Kuna lapsi sünnib vähe ning vanemad inimesed elavad tänu soodsatele tingimustele aina kauem. Lisaks ka naiste tööalase ja ühiskondliku aktiivsuse tõus piirab laste arvu perekonnas ning siis ühiskond vananebki. 11
palgakulu mittetootm.tööline 10 500 10 500 10 500 10 500 42 000 sotsiaalmaksu kulu 33% 3 465 3 465 3 465 3 465 13 860 kindlustuskulu 2 000 2 000 2 000 2 000 8 000 mittetootm.seadmete kulum 600 600 850 850 2 900 KOKKU PK 19 565 19 565 19 815 19 815 78 760 KOKKU turustus ja halduskulud 25 565 30 065 31 815 24 315 111 760 Kuna amortisatsioon e. kulum on küll kulu, kuid me ei maksa seda kellelegi välja, lahutame selle summa kogusummast maha. (vt. Tab 11). 11. Turustus ja halduskulude tasumise eelarve (maksete prognoos) I kv II kv III kv IV kv Aasta
Aravete Keskkool SAKSAMAA Geograafia referaat Koostaja:Lauri Ilves 10.klass Juhendaja: Maie Paap Arvuti õpetaja:Anu Lassi 2008 2 3 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala-357023 km2 Rahvaarv-82 310 000 (2006) Pealinn-Berliin Keel-saksa Rahaühik-euro 4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 ...
tikud maad maad 2 19 13 2 1 167,2 360,5 820,2 650,4 21,3 334,7 13,3 929,3 2,7 323,9 264,8 2,8 25,2 71,4 3,4 0,1 1,7 0,1 15,1 0,0 1,7 6,5 6 Jõgevamaa metskond Üldinfo Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Metskonna maakasutusest annab ülevaate Tabel 3.1 [11] ja Tabel 3.2 [12]. Jõgevamaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Saare, Tabivere ja Torma vallas. Jõgevamaal elab 2007. aasta andmetel 36 698 inimest. [9] Looduslikud tingimused Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu-Eesti
5) 20 () 21NiCrMo2 (SFS). Kasutusvaldkond: Legeeritud konstruktsiooniteras. Kasutatakse detailide tootmisel, mis peavad olema vastupanu dünaamilistele Koormustele ja vibratsioonile. Mehaanilised põhiomadused, T=20 C Material Voolavuspiir Tugevuspiir Katkevenivus y (REH), MPa u (Rm ), MPa , : 930 1180-1570 7 20 SFS: 815 951 41 21NiCrMo2 Keemiliste elementide sisaldus, %: 20 () ( =0.18...0.23, Si=0.17...0.37, Mn= 0.7...1.1, Ni= 0.4...0.7) 21NiCrMo2 (SFS) (C=0.17...0.23, Cr=0.35...0.70, Mo=0.15...0.25, Si>0.40, Mn=0.65...0.95) Hinnete võrdlus, leht tonnides: 20 () = 41000 588 21NiCrMo2 (SFS) = 520$ 464 3. Kokkuvõte Võttes arvesse kõiki leitud andmeid selge on see, et paljudel materjalidel on sarnased mehaanilised,
2001 809 0,3 46 153,3333 2002 809 1 225 225 2001 811 2 350 175 1999 811 2,8 588 210 2000 811 3,5 700 200 2001 812 1 210 210 2002 812 1 240 240 1999 813 1 200 200 2000 813 1,5 315 210 2001 813 3 453 151 1999 814 7,5 900 120 2002 814 10 1500 150 2001 814 10 1501 150,1 2002 815 0,3 60 200 1999 815 0,5 80 160 2000 815 0,5 80 160 2001 815 0,5 150 300 2001 816 0,2 24 120 1999 816 1,5 180 120 2000 816 1,5 226 150,6667 2000 819 0,7 140 200 1999 819 0,7 200 285,7143 2001 819 0,8 200 250 2002 819 0,9 240 266,6667 2002 820 1,5 130 86,66667 2001 820 1,5 350 233,3333 2000 820 2 400 200
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUU...
238398418 -0.436553 -0.1716546 -0.25380615 -0.256447 0.23506577 0.251881852 0.3553 det= -613464 0 24 -7696032 -4 3 -36 0 6 -4 -16 -6 x5= 18.47622028 1286 1622 954 491 1460 929 1002 1648 797 1194 662 815 2446 3252 -390 2610 -215332 -253086 detA+detB= -468418
10 0,644 3220 1,974667 1890 7,544332 0,379744 20 0,66 3300 2,141333 1810 7,501082 0,370385 30 0,676 3380 2,308 1730 7,455877 0,363225 40 0,693 3465 2,474667 1645 7,405496 0,359121 50 0,709 3545 2,641333 1565 7,355641 0,355335 60 0,725 3625 2,808 1485 7,30317 0,352931 170 0,859 4295 4,641333 815 6,703188 0,342792 260 0,923 4615 6,141333 495 6,204558 0,340259 350 0,959 4795 7,641333 315 5,752573 0,332616 610 1,004 5020 11,97467 90 4,49981 0,316868 800 1,016 5080 15,14133 30 3,401197 0,323155 1000 1,021 5105 18,47467 5 1,609438 0,361834 0 Keskmine k:0,330544 =1109,399 S
rent Töötajate 59 985 59 985 59 985 59 985 59 985 28 660 palgad Kulutused 64 585 64 585 64 585 64 585 64 585 33 260 kokku Raha 657 715 1 323 130 1 503 545 1 438 960 1 439 375 1 431 115 lõppjääk Nimetus 7.kuu 8.kuu 9.kuu 10.kuu 11.kuu 12.kuu Raha 1 431 115 1 440 855 1 462 595 1 449 335 1 458 075 1 462 815 agjääk Müügi- 43 000 55 000 20 000 42 000 38 000 6 000 tulud Kasutada 1 474 115 1 495 855 1 482 595 1 491 335 1 496 075 1 468 olev raha 815 Ruumide 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 rent Töötajate 28 660 28 660 28 660 28 660 28 660 28 660 palgad
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond ÜLEVAADE INDONEESIA PUIDUKAUBANDUSEST JA SEDA MÕJUTAVATEST TEGURITEST Referaat õppeaines Metsanduslik ettevõtlus ja metsatoodete turundus Juhendaja: lektor Priit Kask Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 1Ülevaade indoneesia metsadest...................................................................4 2Puidukaubandus........................................................................................... 6 2.1Eksport ja import.................................................................................... 7 3Illegaalne raie ja metsade vähenemine......................................................10 Kasutatud kirjandu...
Kodune töö nr. 2 Üliõpilane: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. 1. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutmises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. [1] Terase termotö...
497,5 55,90 10 980 286,2 639 69,46 3 518 447,6 304,08 38,01 2 141 871,4 437,22 62,46 4 361 398,9 424,4 52,40 1 046 788,2 419 59,86 2 796 413,2 618 68,67 9 420 308,2 540 54,00 1 474 368,5 403,89 57,70 1 489 647,1 385,62 42,85 2 869 487,5 315,48 35,05 6 075 374,3 502,8 62,85 14 397 240,2 431,7 47,97 9 068 771,8 412,0 51,50 3 361 1392,3 549,0 61,00 4 815 1089,8 424,0 47,11 2 918 1787,3 538,5 59,83 15 240 1337,6 324,9 40,62 24 191 1750,0 567,0 56,70 3 343 893,7 298,3 44,77 2 449 1405,2 516,3 64,54 4 654 2406,4 518,0 43,17 19 821 1186,5 484,2 53,80 3 149 1535,1 464,0 66,29 6 282 623,9 471,0 50,11 9 661 1014,4 462,0 51,33 10 388 1479,6 450,0 56,25 8 008 1782,7 443,3 44,33 8 115 1835,3 516,8 57,42 9 414 662,3
1999 791 18 379 21,0555556 1999 792 7,5 263 35,0666667 1999 794 19 380 20 1999 796 12,6 365 28,968254 1999 799 8 220 27,5 1999 801 2 25 12,5 1999 804 79,5 1190 14,9685535 1999 806 34 732 21,5294118 1999 809 17,8 285 16,011236 1999 811 35 1050 30 1999 813 11,5 241 20,9565217 1999 814 6,5 163 25,0769231 1999 815 10 180 18 1999 819 19 209 11 2000 102 12 424 35,3333333 2000 105 13 208 16 2000 106 6,7 102 15,2238806 2000 107 10 125 12,5 2000 108 75 1613 21,5066667 2000 116 149 3846 25,8120805 2000 128 20 409 20,45 2000 130 22,1 468 21,1764706 2000 134 62 1292 20,8387097 2000 135 51 1270 24,9019608
Referaat Saksamaa 2008 SISUKORD Geograafiline asend...................................................................................................................3 Kliima.........................................................................................................................................4 Pinnamood.................................................................................................................................5 Metsandus ja põllumajandus...................................................................................................6 Metall ja keemia........................................................................................................................7 Kommunikatsioon ja meedia...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..........................
Need piirkonnad on hõredalt asustatud, sest nendes piirkondades on kõige enam levinud turism, samuti ka kalandus. Samuti on need piirkonnad kõige läänepoolsemad linnad Euroopas ja asuvad otse Atlandi ookeani ääres. See meelitab nendesse linnadesse turiste puhkama ja purjetajaid. Rahvastiku tiheduse kaart Suuremad linnad: Linn Elanike arv Lissabon 2 124 426 Porto 1 867 986 Braga 879 918 Setúbal 815 858 Portugal on oma rahvaarvu suuruselt maailmas 76-ndal kohal. Seega võib päris kindlalt liigitada Portugali suurte riikide hulka. Graafikult saab välja lugeda, et väga suuri muudatusi rahvaarvus pole olnud, vaid on koguaeg jäänud 8-11 miljoni vahele. Rahvaarv on alates 1951. aastast järk-järgult kasvanud, aga 2031 aastaks ennustatakse Portugali elanike vähenemist. 1950. Aastast alates kasvab elanike arv suhteliselt kiiresti, kuid järgmise 10 aasta jooksul langeb see mõnevõrra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
