müümise. Solon jagas kodanikkud nelja varanduslikku klassi. Kõige rikkamad pidid riigile varustust ostma. Teise klassi kuulisid inimesed kes olid piisavalt rikkad et osta endale sõjahobune ja teenida ratsaväes. Kolmanda klassi inimesed olid raskerelvastuses jalaväelased. Kõige vaesemad teenisid sõjaväes lingu või vibumeestena või olid laevadel sõudjad. Solon andis rahvale rohkem sõnaõigust kui varem. Tänu Solonile muutus Ateena riigikord demokraatlikumaks. Aastal 507 eKr sai Ateenast päris demokraatlik linnriik kui tegi Kleisthenes uued reformid. Ateena reformide looja Solon. Sparta Sparta oli polis mis asus Peloponnesose poolsaare lõunaosas Lakoonika maakonnas. Spartalaste esivanemad Doorlased tungisid umbes 1000 aastat eKr peloponnesose poolsaarele ja rajasid Sparta. Sparta oli üks tugevaimaid linnu Kreekas. Linna moodustasid neli lähedal asuvat küla mille ümber müüre ei ehitatud
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
410. a jõudsid kuningas Alarichi väed Rooma alla, tungisid linnas elanud orjade abil linna ja rüüstasid kolm päeva suurimat antiiklinna, kust oli aastasadu valitsetud peaaegu kogu tsiviliseeritud maailma. Tervelt 797 aastat, Brennuse gallide rünnakust saadik, polnud Rooma tänavaid tallanud võõra vallutaja jalg. Gootide saak oli tohutu, kristlastest röövlid säästsid ainult kiriku vara. Pärast Alarichi surma rajati lühiaegsed läänegootide riigid Lõuna-Prantsusmaa (kuni 507. a) ja Hispaania (kuni 711. a) aladele. Liikvele läksid ka teised germaani hõimud. Hunnidest aetuna tulid nad hõimude kaupa Lääne-Rooma riigi aladele ja keisritel ei jäänud üle muud kui sellega leppida. Frangid hõivasid Gallia, siit tuleb Prantsusmaa nimi. Anglid ja saksid tungisid Briti saartele, siit tuleb Inglismaa nimi. Idagermaanlased vandaalid tungisid läbi Gallia ja Hispaania Põhja-Aafrikasse. Kuningas Geiserich rajas kunagise Kartaago aladele tugeva riigi.
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
2003 503 260,0 2003 776 260,0 2003 300 266,7 2003 318 266,7 2003 520 266,7 2003 729 266,7 2003 819 266,7 2003 246 270,0 2003 258 280,0 2003 780 280,0 2003 499 290,0 2003 144 300,0 2003 277 300,0 2003 298 300,0 2003 319 300,0 2003 399 300,0 2003 637 300,0 2003 728 300,0 2003 748 300,0 2003 768 300,0 2003 393 318,2 2003 447 320,0 2003 417 333,3 2003 714 333,3 2003 807 333,3 2003 264 350,0 2003 507 350,0 2003 703 354,8 2003 536 357,1 2003 702 366,7 2003 356 375,0 2003 508 375,0 2003 379 400,0 2003 778 400,0 2042.- 1. Ül.8.1 (Points: 3) Kopeerida fail hypoteesid.xls. Hoidke fail alles! Lahendada järgmine ülesanne: 1. Leht1-l rühmitada andmed. Kasutades hii-ruut testi kontrollida andmete jaotuvust normaaljaotuse järgi
nr liik cm3 antud niiskusel
a b h oiiskusel l2o/o
1T miind 20,54 24.74 30.80 13.07 6,2? 480 483
2T mand 19,7820-74 30.56 12,51 6,03 482 485
3T mand 19,74t9-62 30,84 11,v2 6,06 508 512
4T miind 19,70 20.80 30.76 12,60 6,35 504 507
5T mind 19.84 zo.o2 30.94 1)'r9 6.r9 504 507
6T mZind 19.65 2439 30,76 12,32 626 508 512
'77 19.70 19.50 30,50 11.72
28 600 0 31 900 488 176 31 200 0,98 9 692 10 063 77 000 0 79 200 1 010 079 64 556 0,82 0 14 764 2 600 0 5 780 29 862 1 909 0,33 0 2 683 230 626 0 232 554 5 719 363 365 534 1,57 81 950 128 067 0 2 340 5 440 39 221 2 507 0,46 0 0 32 200 0 35 370 656 744 41 974 1,19 7 019 27 682 229 320 0 231 288 6 874 380 439 353 1,90 19 217 30 178 0 1 900 4 900 69 073 4 415 0,90 0 0 33 000 0 35 200 701 757 44 850 1,27 6 926 40 691
320 536 256 6125 3057 1421 409 559 231 8185 4192 2163 253 586 294 7405 2770 2274 406 645 294 7013 3912 1317 302 366 141 6429 3061 1506 214 288 138 7921 2889 1863 281 1205 691 6252 2931 2086 274 709 282 7048 2835 2432 309 396 129 6145 2785 945 221 382 187 6656 3192 2136 334 478 244 5481 1975 674 342 658 301 7939 2989 2611 273 507 156 4876 2109 1546 316 732 261 6833 2964 2351 391 412 221 9979 4339 3310 228 383 172 8404 2552 2275 192 626 233 8653 2071 3979 236 554 235 6125 3057 1421 397 635 289 8197 4161 2157 226 582 279 7405 2770 2274 385 604 260 7014 3915 1318 291 439 180 6432 3028 1366 216 270 77 7921 2889 1863 229 1128 594 6252 2931 2086 242 653 234 7059 2835 2433
Matti Keel VII 508 620 3768 Niazi M.H. Abouhwaij VII-307 620 3800 Paul Taklaja VII 511 620 3754 Paul Vesiloo VII 210 620 3853 Peep Kroos VII 310 620 3800 Peeter Raesaar VII 506 620 3766 Raik Jansikene VII 409 620 3697 Raili Kukk VII-221 620 3850 Raivo Teemets VII 411 620 3710 Raul Aarpuu VII 409 620 3697 Reeli Kuhi-Thalfeldt VII 507 620 3767 Taavi Möller VII 408 620 3708 Tanel Jalakas VII 413 620 3703 Tarmo Rosman VII 310 620 3800 Tiiu Sakkos VII 308 620 3802 Tõnu Lehtla VII 403 620 3704 Toomas Vaimann VII 304 620 3800 Toomas Vinnal VII 309 620 3802 Tuuli-Piret Kõuts VII 410 620 3707 Udo Niinsalu VII 311 620 3802 Ülle Valtna VII 231 620 3695
25-29 32 751 27 172 12 466 16 695 30-34 27 748 26 052 17 261 18 287 35-39 24 804 24 328 25 893 22 580 40-44 24 304 24 656 31 239 24 159 45-49 24 375 24 579 31 718 23 818 50-54 22 602 22 606 25 745 22 537 55-59 15 882 18 129 22 162 21 077 60-64 10 170 13 705 20 830 21 507 65-69 12 361 16 708 18 961 20 610 70-74 10 886 13 926 14 624 17 092 75-79 8 934 11 593 7 913 11 733 80-84 4 799 7 372 3 586 7 115 85-89 1 719 3 057 3 776 7 253 90-94 995 1 846 2 275 4 174 6 95-99 307 544 963 1 893
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted...
pakkimisel. Toote müügitulu 474 125 1 360 170 2 527 002 1 819 441 kokku Tootmiskulud kokku 98 618 285 689 561 991 432 403 Toote jääktulu kokku 375 507 1 074 481 1 965 010 1 387 039 Müügitulu KOKKU 1 128 429 3 706 901 8 058 518 8 711 587 Tootmise otsekulud KOKKU 235 168 775 442 1 738 810 1 941 400 Jääktulu KOKKU 893 261 2 931 460 6 319 708 6 770 187 5. Ettevõtte veondusstrateegia teoreetilised alused Ettevõtte veondusstrateegia on kujundamisel ja tootmise käivitumisel tuleb esmalt
Suurtähelised vokaalid sanskriti sõnades märgivad pikka täishäälikut ja suurtähelised konsonandid sellist konsonanti, mille transkriptsioonis on vastava kaashääliku all täpp. Mahavra Ei ole teada palju õpetusest M.-i oma. 460. p.kr tänapäevases Gujaratis tulid mõlema suuna dzainistid kokku ja kinnitasid tekstikaanoni. Inimeksistentsi mõte on dzainistide arvates vabanemine ehk mokSa. Dzainistide arvates jõudes jõutakse m.-ni siis kui ühe isikuga seotud karma lõppeb. Dzainistidel kolmeosaline tee. Õige usk(maailmavaade) samyak-darsana, jNAna, caritra Dzainism kasutab meditsiinilise teksti analoogi. Õige maailmavaade nagu kui inimene on haige ja võtab rohtu, sest usub, et ka aitab. Õige teadmine- kuidas seda usku rakendada. TattvArtha sUtra- üks olulisemaid dzainistlike tekste. Õige maailmavaade- ei kahtle õpetuses, valmis lahti ütlema maisest, pole ebausku, toetab dzainistlikke pühamehi, ei usu igasugused imetegijaid, vabanemine uhkuses...
ARUANDEAASTA PUHASKASUM 10 282 12 916 12 746 Rahavoogude aruanne 2009 2008 Ärikasum 19 900 615 20 863 326 Korrigeerimised: Põhivara kulum 14 397 285 12 343 425 Kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest -17 507 -38 474 Kapitalirendiga finantseeritud muud 0 467 457 kohustused Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete -12 922 040 3 877 472 muutus Varude muutus 5 463 468 -4 176 829 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -1 639 802 7 436 649 Makstud intressid -4 496 516 -7 602 925
28% välismaalastest on Saksamaal elanud üle 25 aasta. Saksamaa ametlik statistika ei erista kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased. Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakonsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaalaste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Naden- Wrüttembergis, Hessenis ja Nordheim- Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 2-3%. Saksa rahvas kujunes I aastatihande lõpus Kesk- Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt.), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel kuulub germaani keelte hulka
ja tema soosiva valitsejana; tema ajal olevat lavastatud Ateenas esimene tragöödia. pojad pojad Hippias ja Hipparchos jätkasid isa tasakaalukat poliitikat. Ateenast sai silmapaistev kultuurikeskus, kuhu kogunes kuulsaid poeete 514 korraldasid aristokraadid Harmodios ja Aristogeiton atentaadi türannidele, mille tagajärjel Hipparchos tapeti. Hippias kukutati spartalaste abil võimult aastal 510. 507 viis Kleisthenes ellu demokraatlikud reformid rajati demokraatliku Ateena poliitilised struktuurid: 10 füüli, 500-nõukogu, pandi alus rahvakoosoleku juhtrollile jne. Kleisthenes Ateena riigimees; demokraatliku korra aluspanijaks Ateenas. Korinthose Periandros7. saj eKr Korintose valitseja. Türann. Erinevalt oma isast karm ja türannid nahaalne, rahva seas ebapopulaarne. Samas edukas poliitik, tema ajal Korintos Kreeka võimsaim linn.
Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 happesuse regulaator, stabilisaator Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 happesuse regulaator, kergitusaine Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane aine, stabilisaator Soolhape E 507 happesuse regulaator 26 Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine Tinakloriid E 512 antioksüdant Väävelhape E 513 happesuse regulaator
50) CpG island detected in region 302 to 501 (Obs/Exp = 1.60 and %GC = 56.00) CpG island detected in region 303 to 502 (Obs/Exp = 1.56 and %GC = 55.50) CpG island detected in region 304 to 503 (Obs/Exp = 1.59 and %GC = 55.00) CpG island detected in region 305 to 504 (Obs/Exp = 1.56 and %GC = 55.50) CpG island detected in region 306 to 505 (Obs/Exp = 1.56 and %GC = 55.50) CpG island detected in region 307 to 506 (Obs/Exp = 1.53 and %GC = 55.00) CpG island detected in region 308 to 507 (Obs/Exp = 1.55 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 309 to 508 (Obs/Exp = 1.55 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 310 to 509 (Obs/Exp = 1.55 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 311 to 510 (Obs/Exp = 1.58 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 312 to 511 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 313 to 512 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 314 to 513 (Obs/Exp = 1.51 and %GC = 54.00)
lennuväes Supermarine Spitfire, tippklassi hävitaja, mis oli vääriline vastane Bf 109-le. Kuninglikule lennuväele andis suure eelise seegi, et nad võitlesid koduterritooriumi kohal, sest see lihtsustas allatulistatud lennukite pilootide leidmist ja päästmist. Sõdivad osapooled Liitlased: · Väed: RAF-900 lennukit, millest 600 võis üheaegselt õhus viibida · Väejuht: ülemjuhataja lennuväemarssal Sir Hugh Dowding · Kaotused: 507 langenut, 2945 haavatut, 788 lennukit Sakslased: · Väed: Luftwaffe 1800 lennukit (lennuväel kokku 2600), kahemootorilised pommitajad, sööstpommitajad, ühemootorilised hävitajad ja suure lennuraadiusega raskehävitajad · Väejuht: riigimarssal Hermann Göring · Kaotused: 1294 lennukit Sõjakäik Luftwaffe operatsioonid algasid 10.juulil rea luurelendude ja rünnakutega
U 700 eKr Homerose eeposed ja Hesiodose ,,Theagonia" (,,Jumalate põlvnemine") 594 eKr Soloni seadusandlus Ateenas 6.saj I pool eKr Mileetoses elanud filosoof Thales 6.saj II pool eKr Väike-Aasia kreeka linnad alistuvad Pärsia ülemvõimule 507 eKr Kleisthenese reformid panid aluse Ateena demokraatlikule riigikorrale 6.saj lõpp eKr Lõuna-Itaalias elanud filosoof Pythagoras Klassikaline ajajärk 449-479 eKr Kreeka-Pärsia sõda: (u 500-338 eKr) 494 pärslased surusid maha V-A kreeka linnade ülestõusu 490 toimus Maratoni lahing
5-9 146 463 139 786 286 249 10-14 161 289 155 424 316 713 15-19 169 455 162 465 331 920 20-24 167 344 159 922 327 266 25-29 171 554 163 128 334 682 30-34 166 303 157 648 323 951 35-39 165 325 158 757 324 082 40-44 189 649 183 950 373 599 45-49 188 798 185 566 374 364 50-54 193 476 193 691 387 167 55-59 201 192 202 570 403 762 60-64 171 507 178 363 349 870 65-69 119 141 134 084 253 225 70-74 93 470 115 945 209 415 75-79 73 962 109 629 183 591 80-84 44 462 86 246 130 708 85-89 18 232 49 776 68 008 90- 6 238 24 046 30 284 (6) Tööelu Soome palgasaajatest enam kui 80 % kuulub ametiliitu. Ametiliidu liikmeks
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
nr 203 Anna Haav Lehtpuude erakond 543 nr 301 Maiki Mustsôstar Pôôsaste erakond 5903 nr 302 Tiit Tikker Pôôsaste erakond 344 nr 303 Mait Aroonia Pôôsaste erakond 239 nr 506 Milvi Rabarber Üksikkandidaat 5478 nr 507 Lembit Pohla Üksikkandidaat 76 Valimisringkonnas antud kehtivaid hääli 52 828. 17 Kehtivate häälte arv on: Mandaatide arv on: Lihtkvoot on: Lihtkvoodi (isikumandaadi) alusel osutusid valituks: Erakonnad ja üksikkandidaadid said üleriigiliselt hääli järgmiselt: Okaspuude erakond 202 731 häält Lehtpuude erakond 125 386 häält Pôôsaste erakond 28 983 häält
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-kü...
Paul Taklaja VII 511 620 3754 Paul Vesiloo VII 210 620 3853 Peep Kroos VII 310 620 3800 Peeter Raesaar VII 506 620 3766 Raik Jansikene VII 409 620 3697 Raili Kukk VII-221 620 3850 Raivo Teemets VII 411 620 3710 Raul Aarpuu VII 409 620 3697 Reeli Kuhi-Thalfeldt VII 507 620 3767 Taavi Möller VII 408 620 3708 Tanel Jalakas VII 413 620 3703 Tarmo Rosman VII 310 620 3800 Tiiu Sakkos VII 308 620 3802 Tõnu Lehtla VII 403 620 3704 Toomas Vaimann VII 304 620 3800 Toomas Vinnal VII 309 620 3802 Tuuli-Piret Kõuts VII 410 620 3707
6 1222 ekskavaator-roxoniga 1 128 Pinnase vedu Saviliiv- ja 13 lokaalmoreeni 336, ABI-16258 845,0 m3 0,6 507 90,00 215 982,00 803,7 426,00 teisaldamine kalluriga 00 7 7 1281 kuni 15 km kaugusele 9
679 2807 Puu Ahto Tallinn 03:40:04 M21 92 2069 Puu Henno Tallinn 03:00:25 M21 2171 2212 Puusaag Peeter Harju 05:10:06 M21 1225 1206 Puusepp Ivar Tallinn 04:06:50 M21 440 2121 Puusepp Kaito Jõgeva 03:27:43 M21 1559 2770 Puust Rain Pärnu 04:23:38 M21 1130 1457 Puusta Ivar Tallinn 04:02:19 M21 507 511 Põder Veiko Harju 03:31:10 M21 1743 1524 Põldmaa Koit Lääne-Viru 04:33:48 M21 2327 2329 Põldvere Elar Tartu 05:36:33 M21 1519 1667 Põltsama Priit Tallinn 04:21:47 M21 553 77 Põvvat Rainer Tartu 03:33:59 M21 954 2651 Päll Taavi Harju 03:54:05 M21 1383 1177 Päri Luigi Tartu 04:13:48 M21
Auto soetusmaksumus, EUR 15 978 92 672 95 867 15 978 92 672 95 867 Hoolde hind, EUR/h 28,76 22,37 23,97 28,76 22,37 23,97 Keskmine palk, EUR 766,94 766,94 766,94 766,94 766,94 766,94 Kütuse maksumus 77,32 411,17 507,89 78,53 426,56 514,62 Määrdeainete maksumus 3,76 8,91 11,15 3,79 9,03 11,19 Rehvide maksumus 5,46 28,06 36,00 5,94 28,84 36,57 Varuosade maksumus 46,47 296,63 431,62 48,62 312,94 455,36 Hooldetöö maksumus 90,92 274,63 437,49 93,20 282,37 449,82
· Matsalu Rahvuspark kinnitatud 7/14/05 · Vilsandi Rahvuspark kinnitatud 7/14/05 · Hiiumaa laiud kinnitatud 7/14/05 · Kõpu poolsaar Hiiumaal kinnitatud 7/14/05 On veel teisigi rahvusvahelisele looduskaitsele olulisi lepinguid. Võiks nimetada veel UNESCO «Maailma kultuuri-ja looduspärandi kaitse konventsiooni», millega Eesti ühines 1995. aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud 176 riiki. Ülemaailmses biosfääri kaitsealadevõrgustikus on kokku 507 ala 102-s riigis. Lääne-Eesti ja Saarestiku Biosfääri kaitseala sai UNESCO tunnustuse 1990. aastal. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted 1. Ära hoida on parem kui parandada. 2. Keskkonnamõjud tuleb arvesse võtta võimalikult varases otsustamise järgus. 3. Looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida. 4. Tuleb suurendada teaduse osatähtsust kavandatavate ettevõtmiste üle otsustamisel. 5
501 0: (I___) ( 2 1) V = 194 "inst_200>from0" 502 1: (____) ( 2 0) V = 43 "inst_200>from1" 503 2: (____) ( 0 3) V = 194 "inst_200>from2" 504 3: (I___) ( 0 0) V = 43 "inst_200>from3" VAR# 204: (_o______) "o_30" GRP# 163: BEG = 505, LEN = 4 ----- 505 0: (I___) ( 2 1) V = 193 "inst_199>from0" 506 1: (____) ( 2 0) V = 44 "inst_199>from1" 507 2: (____) ( 0 3) V = 193 "inst_199>from2" 508 3: (I___) ( 0 0) V = 44 "inst_199>from3" VAR# 205: (_o______) "o_3" GRP# 164: BEG = 509, LEN = 4 ----- 509 0: (I___) ( 2 1) V = 166 "inst_172>from0" 510 1: (____) ( 2 0) V = 71 "inst_172>from1" 511 2: (____) ( 0 3) V = 166 "inst_172>from2" 512 3: (I___) ( 0 0) V = 71 "inst_172>from3"
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
AS REGIOga koostöös valmis veel 8 samas mõõtkavas ja kaks 1:250 000 mõõtkavas kaardilehte. Sellega lõppes Eesti merekaartide koostamise ja väljaandmise esimene traditsioonilistel võtetel ja tehnoloogiatel põhinev etapp. 1997. aastaks koolitas Veeteede Amet välja digitaaltööks ette nähtud asjatundjad. Aasta hiljem ilmus trükist esimene uue tehnoloogia abil valminud 1:100 000 mõõtkavas merekaart nr 507, millel on kujutatud Tallinn-Helsinki. Tänaseks on ilmunud Veeteede Ametilt 49 Eesti veeteede erinevas mõõtkavas kaardilehte. Elektronkaartide koostamine algas Veeteede Ametis 1997, samas tehti edasi ka paberkaarte. Viimasel kümnendil on Eesti merekaarte regulaarselt välja andnud Veeteede Amet. Kokku on käibel 65 erinevas mõõtkavas Veeteede Ameti Eesti merekaarti ja 5 kaardialbumit. 97. Varasemad kaardid Eesti kohta kuni 17. saj. 98. Kaardid Eesti kohta 17
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?.............................................................................................................6 1.2. Linnuvaatluse ajalugu............................................................................................................6 1.3. Linnundus, linnuvaatlus, twitching (Birding, birdwatching, and twitching).........................7 1.4. Võistlused...........................................
498. Organisatsiooniväliseid allikaid ja vahendeid. 499. · Kuulutamine raadios ja televisioonis; 500. · Kuulutamine ajalehtedes ja ajakirjades; 501. · Arvutivõrgus, sealhulgas internet; 502. · Firmade ühinemised ja omandamised; 503. · Lahtiste uste päevad. 504. 505. Avalik konkurss, Sihtotsing, Otsepakkumine, Andmebaasiotsing, Tööjõu rent, Professionaalsed värbamisfirmad, Massivärbamine 506. 507. 102. Personali värbamiskanalid Ettevõtte veebilehekülg, Koostöö (üli)koolidega, Personaliotsingufirmad ettevõtte koostööpartnerina, Töökoha reklaamimine erinevate meediakanalites, Artiklid ettevõtte tegevusest, edulood Ettevõtte oma töötajate soovitused, Eesti Töötukassa. 508. 509. 103
võimu, valitses 546-527. Rahvameelne, siserahu ja heaolu periood. Lõi Atikas rändkohtud, talupoegadele sooduslaenud. Panathenaia pidustused. Peale surma pojad Hippias ja Hipparchos võimule, viimane tapeti homotüli käigus. Hiljem tähistati türannitapuna. Kleisthenes:Alkmeoniidi soost, Hippiase vastase opositsiooni juht. Ostis ära Delfi oraakli, kes käskis Spartalastel Hippias 510 kukutada. Kleisthenes viis läbi 507 riigireformi, pani aluse demokraatlikule korraldusele. Tegi uued füülid (10), kuhu kuulus deeme nii Ateenast, sisemaalt ja rannikult. Moodustas 500 nõukogu, igal aastal komplekteeriti, 50 liiget igast füülist. Iga füül valis strateegi, kokku 10 - ülemjuhatus. Alus ostrakismile. See süsteem püsis läbi klassikalise perioodi. 13) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil Delphi oraakel Apollonile pühendatud pühamu, asus Parnassose mäe nõlval, rajatud 8. sajandil eKr
15100 P (1 0,1 ) ehk 15100 P 1,034722, 360 millest avaldame 15100 P 14593 EURi. 1, 034722 Eelnevast näitest paneme tähele, et (1) 125 päeva jooksul teenitud intress on 15 100 – 14 593 = 507 EURi, 507 (2) Igas päevas teenitakse intressi 4 EURi. # 125 Majanduses, kus raha kasutamise eest tuleb tasuda intressi, on iga rahasumma antud intressimäära suhtes vaadeldav muutuvana ajas, sest igal erineval ajahetkel on vastav intress erinev. Raha väärtust vaadeldaval kuupäeval nimetatakse raha ajaväärtuseks (time value of money) ehk dateeritud väärtuseks.
Lennulliiklusteeninduse 107 144 209 AS 231 Allando Trailways 155 211 322 405 Tallinn, autoveod Haanpää OÜ 75 191 233 251 Tallinn, autoveod Parme Trans 122 154 121 133 Harjumaa, autoveod Tallinna 1055 305 317 Autobussikoondise AS Sebe AS 507 135 185 Tallinn, reisijateveod Tallinna Trammi- ja 923 186 173 Trollibussikoondise AS Transtrade 5428 6616 7912 Tallinn, ekspediitor Vopak E.O.S. 767 Kütuse transiit, Vene- 1185 Hollandi firma DSV Transport 686 751 Tallinn, ekspediitor
Arhailisel perioodil oli Kesk-Kreekas Atika maakonnas paiknev Ateena riik korraldatud aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolek reaalset tähtsust ei omanud. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusandja Solon kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasju otsustada. Peagi haaras Ateenas võimu türann Peisistratos. Aastal 507 eKr, pärast Peisistratose poegade võimult kukutamist, kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Seda loetakse Ateena demokraatliku riigikorra alguseks. Pärsia sõdade ajal ehitasid Ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. Nii kujunes Ateena mereliit. See tekkis vabatahtliku ühendusena, kuid peagi allutasid ateenlased liitlased oma ülemvõimule.
Arhailisel perioodil oli Kesk-Kreekas Atika maakonnas paiknev Ateena riik korraldatud aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolek reaalset tähtsust ei omanud. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusandja Solon kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasju otsustada. Peagi haaras Ateenas võimu türann Peisistratos. Aastal 507 eKr, pärast Peisistratose poegade võimult kukutamist, kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Seda loetakse Ateena demokraatliku riigikorra alguseks. Pärsia sõdade ajal ehitasid Ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. Nii kujunes Ateena mereliit. See tekkis vabatahtliku ühendusena, kuid peagi allutasid ateenlased liitlased oma ülemvõimule.
(5) Valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik. 15. Mis on erastamisseaduse järgi erastamise objektid? Kes korraldab erastamist ja millised on erastamise viisid? Erastamise objekt (edaspidi erastatav vara) on: 1) riigi omandis olev vara, sealhulgas aktsiad või osad ning äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 52-54, 993) §-s 507 nimetatud riigile kuuluvad ettevõtted või nende osad (edaspidi riigivara); 2) kohaliku omavalitsusüksuse omandis olev vara, sealhulgas aktsiad või osad ning munitsipaalettevõtted või nende osad (edaspidi munitsipaalvara), kui nimetatud vara on kohalikule omavalitsusele üle antud erastamiskohustusega vastavalt omandireformi aluste seadusele (RT 1991, 21, 257; RT I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609; 1995, 2/3, 5; 60, 1017) või on arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu
12629,0875 11403,09 22239,095 1320,75 1504,8 562 199 303 141 243 12651,415 2714,26 7300,175 7797,85 3839,6 274 507 676 448 429 8684,3 10250,93 13692,05 8534,515 7213,66 585 386 780 151 103 15983,905 7173,7625 15163,1585 3434,25 2244,62
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .............................
Vananemise ja raugastumisega seotud protsesse uurib gerontoloogia, mille üks haru on geriaatria, mis tegeleb eakate inimeste meditsiiniliste probleemidega Enamik loomi ei küündi maksimaalse elueani, seega kasutatakse mõistet keskmine eluiga, mis iseloomustab vanust, mille pool populatsioonist ära elab Mõningaid eluea rekordeid: äädikakärbes 3 kuud, hiir 4,5 a, rott 7 a, koer 29 a, Aafrika elevant 86 a, kilpkonn 190 a, tuataara ~200 a, angerjas 155 a, Islandi karp (Arctica islandica) 507 a. Leidub loomi, kes on n-ö „bioloogiliselt surematud“ ehkki nad on siiski surelikud (nt hüdra, loimur, lobster, kilpkonn Terrapene carlina, merisiilik Strongylocentrotus franciscanus, karp Arctica islandica, meduus Turritopsis dohrnii) Vananemise kiirus on erinev: India elevant sünnib peale 21 kuud ning suguküps 13-aastaselt, koduhiir aga suguküps 2-3 kuuselt. Geenid Peamised pikaealisusega, vananemisega ja selle vältimisega seotud
.. Legendi järgi rajas Rooma 753. aastal eKr Romulus (vastavalt pärimustele asus siiakanti elama Trooja kaitsja Aeneas koos oma kaaslastega. Veidi hiljem hakkasid tema järeltulijad Romulus ja Remus saare taha küngastele kindlusi rajama. Kapitooliumi ja Pallatinumi vahele jäävale tasandikule kujunes turuplats foorum). 6. sajandil eKr valitsesid Roomat etruski soost kuningad (tõenäoliselt tuleneb nimi Rooma etruski perekonnanimest Ruma), aastal 507 eKr loodi aga vabariik. Aastaks 270 eKr oli kogu Apenniini poolsaar roomlaste valitsemise all. Teisel sajandil eKr sai linn Rooma impeeriumi pealinnaks. 1. sajandil eKr, Sulla ja Caesari ajal, toimus Roomas tormiline ehitustegevus. Keiser Nero ajal 64 eKr põles linn peaaegu täielikult maha. 404 viidi keisrite residents Ravennasse ja Rooma kaotas oma poliitilise tähtsuse, lakkamata siiski kunagi olemast moraalne jõud, maailma pealinn, caput mundi. Aastast 756 oli Rooma paavstiriigi pealinn
Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
