Prootium Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH. Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks
kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi. Edasi hõõgutatakse neid elektriahjus ja saadakse kaltsiumkarbiid CaO + 3C CaC2 + CO Kaltsiumkarbiidi hüdrolüüsil saadakse atsetüleen CaC2 + 2 H2O = Ca(OH)2 + C2H2 toorained on odavad, kuid meetod on väga energiamahukas Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H2 + 5/2 O2 = 2CO2 + H2O kasutatakse keevitamiseks, ilma lisaõhuta tahmab Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) või alkeeniks (eteeniks) C2H2 + 2H2 = C2H6 C2H2 + H2 = C2H4 eteeni mõnevõrra isegi toodetakse - maades kus on kivisütt, aga pole naftat Liitumisreaktsioonid 2 - sideme tõttu toimub liitumine astmeliselt Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine. Esialgu tekib vastav alkeen (eteen) C2H2 + H2 = C2H4 Ja teises astmes alkaan -etaan C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etenool (vinüülalkohol). Kuna alkoholid, milles OH on seotud kaksiksideme juures oleva süsiniku aatomiga, pole
korral muutub see etanaaliks. 1) METANOOL ehk puupiiritus (CH3OH) Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul ( 200-300 atm). [4] CO + 2H2 CH3OH Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20-30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. [1] Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena (1,7 g metanooli vastab 1 g bensiinile),
sooli. Hõrendatud gaas juhib elektrit paremini kui gaas hariliku rõhu juures. Vaatleme elektrivoolu vedelikes. Kui elektrivool läbib vedelikku, laguneb see keemiliselt. Video 1, 2 Elektrolüüs vedeliku keemiline lagunemine. Vedelik ise nimetatakse elektrolüüdiks Vee elektrolüüs Anoodil eraldub hapnik O2 Katoodil eraldub vesinik 2H2 Vaskvitrioli (CuSO4) elektrolüüs Voolu lahusest läbiminekul kattub katood vasega Anoodil eraldub hapnik Faraday elektrolüüsi seadus Avastas 1833. aastal inglise füüsik Michael Faraday (1791 1867) Elektroodil eraldanud aine mass m on võrdeline elektrolüüti läbiva
Kauemaaegsel puhta hapniku sissehingamisel tekivad bronhiit ja nägemishäired. Õhust kõrgema hapnikusisaldusega hingamissegusid kasutatakse aga kopsu- või südamepuudulikkust põhjustavate haiguse korral, samuti vingumürgituse puhul, et parandada kudede hapnikuga varustatust. Kõik rakud saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon: O2 + 2H2 ® 2H2O Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku oma majanduslikus tegevuses, eelkõige erinevate kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse erinevate metallide valmistamisel, reovete bioloogilisel puhastusel, tselluloosi valgendamisel ja klaasitootmise uutes tehnoloogiates.
tselluloos on segatud ning pressitud plaadiks kipskiudplaadid. 2.2 Valmistamine Kipsplaadi tooraineks on looduslikku päritolu või tööstusliku kõrvalproduktina tekkinud kips, mis tootmisprotsessi käigus töödeldakse tugeva kartongiga kaetud plaadiks. Kipsplaatide valmistamine koosneb kahest etapist: kõigepealt kaltsineeritakse looduslik 4 toorkips CaSO4 + 2H2 O stukk-kipsi pulbriks; seejärel valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest koosnev mass kartongpinnaga plaadiks ja kuivatatakse. Valdav osa Eestis kasutatavatest Gyprockipsplaatidest on valmistatud Soomes BPB Gyproc Oy Kirkkonummi tehases. 2.3 Kasutamine ja positiivne omadus Kipsplaatide kasutamist tuleks vältida ruumides kus suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 85 90 %. Samuti ei soovitata neid paigaldada sinna, kus temperatuur on pidevalt üle + 45° C.
Suurtootmises: looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamisel või katalüütilisel töötlemisel. 1) Hõõguv süsi + veeaur veegaas: C + H2O H2 + CO veegaas katal. CO + H2O CO + H2 eraldatakse pesemisel veega rõhu all 2) Süsivesinike mittetäielikul oksüdeerimisel hapniku või veeauruga: 2CH4 + O2 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O Ca(OH)2 + 2H2 Omadused: · Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem · Molekul kaheaatomiline: H2 · Parim gaasiline soojusjuht · Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga "liikuv" kõrgemal temp-l läbib ka metalle · Lahustub halvasti vees ja org
oksendama. Kauemaaegsel puhta hapniku sissehingamisel tekivad bronhiit ja nägemishäired. Õhust kõrgema hapnikusisaldusega hingamissegusid kasutatakse aga kopsu- või südamepuudulikkust põhjustavate haiguse korral, samuti vingumürgituse puhul, et parandada kudede hapnikuga varustatust. Kõik rakud saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon: O2 + 2H2 ® 2H2O Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku oma majanduslikus tegevuses, eelkõige erinevate kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse erinevate metallide valmistamisel, reovete bioloogilisel puhastusel, tselluloosi valgendamisel ja klaasitootmise uutes tehnoloogiates. Meditsiinis kasutatakse hapnikku peale hingamisaparaatide ka anaeroobsete
sellele saamegi osta poodidest olmekeemia tarbeid. Siinpool tooks näite, kuidas valmistatakse olmekeemia tooteid. Pürolüüs Pürolüüs on orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel. Sõltuvalt temperatuurist võib metaanist saada kas väga puhast tahma ja vesinikku või siis etüüni ja vesinikku: tº tº CH4®C + 2H2 2CH4®C2H2 + 3H2 Puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma õhu juurdepääsuta nimetatakse utmiseks. Viimast vaadeldakse kui pürolüüsi erisaadust. Kõrvuti koksiga (söega), mida vajab metallurgia, tekib utmisel veel mitmeid gaasilisi ja vedelaid saadusi. Viimased leiavad rakendust nii keemiatööstuses kui ka olmekeemia toodete valmistamiseks. Atsetoon ehk propanoon ( CH3-CO-CH3 ) on väga hea lahusti. Atsetoon on üks põhiline
rühma kaudu. Atsetüülrühm on järelikult O CH3 C Sellele vastab etaanhape ehk äädikhape, ladinakeelse nimetusega acidum aceticum. Sealt ongi pärit eesliide atsetüül-. 3. O a) CH3 CH2 O S O CH2 CH3 + 2H2 O 2 CH3 CH2 OH + H2 SO 4 O O b) O P O + 3H2 O 3 OH + H3 PO 4 O 4. O a) H3 CO P O NO 2 + 3H2 O 2 CH3 OH + HO NO 2 + H3 PO 4 OCH 3
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tule...
Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 buta...
Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156%. Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 9 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH. Triitiutium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks.
Lähteained peavad olema mõlemad lahustuvad ja saadustest peab olema vähemalt üks lahustumatu. Tekivad hüdroksiid ja sool. CuCl2 + 2NaOH = Cu(OH)2¯ + 2NaCl Reageerimine sooladega vahetusreaktsioon. Lähteained peavad olema mõlemad lahustuvad ja saadustest peab olema vähemalt üks lahustumatu. Tekivad kaks soola. NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 5.8 Oksiidide saamine. Lihtainete põlemisel ühinemisreaktsioon. 2H2 + O2 = 2H2O Liitainete põlemisel tavaliselt ühinevad kõik liitaine koostisse kuuluvad elemendid hapnikuga. CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Liitainete lagunemisel lagunemisreaktsioon. Hapnikhapete lagunemine H2SO4 = H2O + SO3 Hüdroksiidide lagunemine (v.a. IA metallide hüdroksiidid) 2Al(OH)3 = Al2O3 + 3H2O Karbonaatide lagunemine CaCO3 = CaO + CO2 5.9 Hapete saamine.
nimetatakse happeanhüdriidideks. Aluselistest h-dest mood leelised, happelistest happed. Aluseliste h-de erinevus happelistest avaldub nende omavahelisel reageerimisel: LiH+BH3=Li[BH4]. See reakts võib toimuda ainult mittevesilahustes (nt eetris). Liitiumhüdriid annab kompleksi koostisesse H-, on el-paari doonoriks, BH3 aga liidab selle ja on seega aktseptor. Aluseliste h-de reageerimisel veega mood alused CaH2 + 2H2O Ca(OH)2 + 2H2 ja happeliste h-de reag veega tekivad happed B2H6 + 6H2O 2H3BO3 + 6H2 OKSIIDIDE puhul SO2 + H2O H2SO3 ja CaO + H2O Ca(OH)2. Amfoteerse ühendina võib vaadata nt AlH3, mis reaktsiooni teistest partneritest olenevalt on kas el-paari doonoriks (aluseline ühend) või aktseptor (happeline ühend): 1. AlH3+3BH2=Al[BH4]3aluseline ja 2. KH+AlH3=K[AlH4]happeline Amfoteersed ühendid võivad reageerida nii happeliste kui aluseliste ühenditega
1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 ...
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühe...
ehk puupiiritus CH3OH Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul ( 200-300 atm). CO + 2H2 CH3OH Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20- 30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena (1,7 g metanooli vastab 1 g
hapetega jms) reaktsioonidest, siis tuleb leida segu koostise järgi köigi ainete kogused, kirjutada välja iga aine kohta eraldi vörrand (kui reaktsioon toimub) ja duse korral tulemused 142 I. Mitu mooli hapnikku arvutada vastus iga aine jaoks eraldi (ning vajasummeerida). 6 mol n 2H2 + 02 = 2H20 kulub 6 mooli vesiniku pölemiseks? 2 mol I mol 6 mol • I mol = 3 mol O 2. Mitu mooli 2 mol 2 vesinikkloriidhapet oksiidiga?
ehk puupiiritus CH3OH Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul ( 200-300 atm). CO + 2H2 CH3OH Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20- 30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena (1,7 g metanooli vastab 1 g
32. Akumulaatorid on seadmed elektrienergia kogumiseks ja saamiseks (sisuliselt Daniell-Jacobi galvaanielemendid). Keemiline energia muudetakse elektrienergiaks ja milles ladustatakse energiat. Akumulaatorid jaotatakse plii- ehk happeakudeks ja raud-nikkel- ehk leelisakudeks. . Pliiaku: Elektroodidel moodustub PbSO4. Elektrolüüdiks on väävelhappelahus. PbO+H2SO4PbSO4+H2 O. Laadimine: +plaat: PbSO4 +2ePb+SO42 ;-plaat: PbSO4 + 2H2 O 2e PbO2 + 4H+ + SO42- .Happe kontsentratsioon tõuseb (vt 4H+). Laadimisel moodustub galvaanielement (-) H2SO4 Ja (+)PbO2 Summaarselt tühjendamine: Pb+ PbO2 + H2 SO4 2PbSO4+ 2H2 O [niipidi on tühjend, vastupidi on laadimine] Tegemist on redutseerijaga. Happe kontsentratsioon väheneb. Raud-nikkel aku: elektrolüüdiks on leelise lahus. Üheks elektroodiks on raud(anood), teiseks aga aluseline nikkeloksiid(katood). Anoodil: Fe+2OH Fe(OH) 2 + 2e, Fe=Fe2+ + 2e (oksüdeerija). Katoodil:
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
Mis on männitõrv ja kuidas seda kasutatakse? Tumedavärviline, vanamoeline männitõrv saadakse männipuidu kuivdestilleerimise käigus puusöe tootmise kaasproduktina, kuldpruuni männitõrva toodetakse vana ahju meetodi järgi männi tüügastest. Puutõrva kasutatakse puidu konserveerimiseks ja fenoolide tootmiseks, temast saadakse vedelkütuste inhibiitoreid, floteerimisregegente ja kummi pehmendeid. Metanooli valem, tekkevõimalused, reaktsioonid? CO + 2H2 CH3OH. Tekib tselluloosi tootmisel lisaproduktina Nimetage puidu hüdrolüüsi saadused? Söödapärm, kuiv jää, furfurool, Hüdrolüüsitööstuse saagis Saadud tehniline etüülpiiritus sisaldab 94…95 % puhast etüülpiiritust (C 2H5OH), ligikaudu 0,1…0,7 % metüülpiiritust (CH3OH), 0,7 % puskariõlisid ja väikestes kogustes teisi ühendeid. 10 liitri etüülpiirituse saamiseks kulub 55…65 kg kuiva puitu, 4,5 kg väävelhapet, 4,3 kg
heterotroofid- kasutava aga organismivälist orgaanilist ainet. Elementide levik: Nüüdisajal tuntakse 112 keemilist elementi, neist esineb looduses 90, ülejäänud on saadud tehislikult tuumareaktsioonide abil. Raku põhiosa moodustub peamiselt 6 keemilist elementi: C, H, O, N, F, S Vesinik Avastas XVI sjandil esimesel poole Paracelsius, 1776. a tegi Cavendish kindlaks omadused, 1783. a tõestas Lavoisier, et ves on vesiniku ja hapniku keemiline ühend Saamine: CH4 C + 2H2 (800-1000 0C) kivisöe ja koksemigaasid sisaldavad kuni 50% vesinikku. Vee elektrolüüs. Isotoobid- Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta
laenguga_ Hapniku oksüdatsiooniaste ühendites on tavaliselt II_ Vesiniku oksüdatsiooniaste ühendites (mittemetallidega)tavaliselt I _ Neutraalse ühendi koostiselementide oksüdatsiooniastmete summa on 0. Redoksreaktsioonide näiteid metallide hävinemine ümbritseva keskkonna toimel keemiline elektrokeemiline korrosioon (metall+ elektrolüüt) biokeemiline Elektronide loovutamine: M M2+ +2e liitmine: O2+ 2H2O+ 4e4 OH, O2+ 4H+ + 4e 2H2O ,2H+ + 2e 2H2. Redoksreaktsioonide näiteid orgaanilise aine lagunemine hapniku juuresolekul (aeroobsetes tingimustes)orgaaniliste reoainete lagunemine reoveepuhastis {CH2O} + O2 ----> CO2 + H2O elektronide loovutamine:elektronide liitmine:Redoksreaktsioonide näiteid nitrifikatsioon (toitainete ärastamine reoveest) NH4 + + O2 ----> NO3 - + H + + H2O elektronide loovutamine: elektronide liitmine: Tasakaalusta võrrand!Redoksreaktsioonide näiteid orgaanilise aine lagunemine
Kordamisküsimused aines “Rakenduskeemia” 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish lisas metalli (Zn) happele. Mullikesed hakkasid ilmuma. Kogus seda gaasi, nähtamatu, maitseta, lõhnata. Pani põlema - plahvatas. Zn + H2SO4 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Põhiharud:...
Põlevkivi keskkonna probleeme. On erinevate kütuste osakaal utmisel tekkinud aur-gaasi segu juhitakse utteproduktide energia tootmisel tänapäeva maailmas. Domineerib kambrisse (4) ja sealt kondensatsioonisüsteemi. Poolkoks tugevalt looduslik gaas. On näidatud, et kivisöest 1400 C + 2H2 = CH4 langeb alla gasifikatsiooni tsooni, kuhu antakse GW tootmiseks on vaja uut, puhtamat tehnoloogiat. puhumispea (7) kaudu sisse õhku süsiniku Koksistamine viiakse läbi temperatuuridel 900-1050°C väljapõletamiseks. Poolkoksi põlemisproduktid ei pääse
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia Sissejuhatus: BBC Chemistry A VOLATILE HISTORY Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Eksperimenteeriti uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Hamburgis töötades üritas Brand luua tarkade kivi. Ta destilleeris mõnd soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased ...
metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C 2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 à C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom.Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid .
, etc., etc. Tähtsamad alkoholid Metanool ( metüülalkohol rahvapäraselt puupiiritus) Väliselt väga sarnane etanoolile. Lõhn ja maitse on samad ja joove samasugune, kui etanoolijoove. Suhteliselt pika aja jooksul kuhjuvad organismi väga mürgised ainevahetussaadused (eeskätt metanaal) Eluohtliku mürgituse võib saada 30 g joomisel. Sage tagajärg on pimedaks jäämine. Suur häda ongi eeskätt seotud esmaabi lootusetu hilinemisega Saadakse põhiliselt vingugaasist ja vesinikust CO + 2H2 CH3OH. Põhimõtteliselt saab teda kivisöest või maagaasist. On üks arvestatavaid tuleviku vedelkütuse kandidaate naftavarude lõppemisel. Etanool "viinapiiritus" Iseloomuliku lõhnaga veega igas vahekorras segunev vedelik. Joovastava toimega Veega segunemisel esineb kontraktsioon - ruumala vähenemine. Destileerimisel ei saa veevaba piiritust vaid ~96% nn aseotroobi . Aseotroop keeb 780 ja tema tihedus on 0,800 g/cm3.
töötlemisel 1) Hõõguv süsi + veeaur veegaas: C + H2O → H2 + CO veegaas katal. CO + H2O → CO + H2 eraldatakse pesemisel veega rõhu all 2) Süsivesinike mittetäielikul oksüdeerimisel hapniku või veeauruga: 2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide,
REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema teise elemendi oksüdeerumine Fe + S FeS Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ...
1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadava ,,põleva õhu"(divesiniku) ja uuris seda. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille kaigus uhed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete umberjaotumise ning elektronkatete umberformeerumise tottu. Keemia harud:
pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. a
Tihedus 400-600 A/m2 ja elektrolüüdiks HClO4 lahus. 30) Akumulaatorid on seadmed elektrienergia kogumiseks ja saamiseks (sisuliselt Daniell-Jacobi galvaanielemendid). Keemiline energia muudetakse elektrienergiaks ja milles ladustatakse energiat. Akumulaatorid jaotatakse plii- ehk happeakudeks ja raud-nikkel- ehk leelisakudeks. Pliiaku: Elektroodidel moodustub PbSO4. Elektrolüüdiks on väävelhappelahus. PbO+H 2SO4PbSO4+H2 O. Laadimine: +plaat: PbSO4 +2ePb+SO42 ;-plaat: PbSO4 + 2H2 O 2e PbO2 + 4H+ + SO42- .Happe kontsentratsioon tõuseb (vt 4H+). Laadimisel moodustub galvaanielement (-) H 2SO4 Ja (+)PbO2 Summaarselt tühjendamine: Pb+ PbO2 + H2 SO4 2PbSO4+ 2H2 O [niipidi on tühjend, vastupidi on laadimine] Tegemist on redutseerijaga. Happe kontsentratsioon väheneb. Raud-nikkel aku: elektrolüüdiks on leelise lahus. Üheks elektroodiks on raud(anood), teiseks aga aluseline nikkeloksiid(katood). Anoodil: Fe+2OH Fe(OH) 2 + 2e, Fe=Fe2+ + 2e (oksüdeerija)
Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused ag...
Reageerimata jäänud lähtegaas retsirkuleeritakse Toornafta destillatsioonil saadud määrdeõlide CCl4, TCE, PCE (analoogia NH3 sünteesiga). Saadakse ca 99%-line fraktsioonid suunatakse ümberdestilleerimisele vaakumis, On identifitseeritud veelgi ohtlikumaid mürke, isegi nn metanool. CO + 2H2...........CH3OH H = - 103 kJ et eraldada kergemaid jääke (gasoils). supertoksiine, mis avaldavad kahjulikku toimet isegi (- 24,6 kcal) Protsess viiakse läbi rõhul 0,06-0,09 at. Sellega alaneb üliväikestes kontsentratsioonides. (PCDD) ja (PCDF) Uued, vase baasil väljatöötatud katalüsaatorid keemistemp. kuni 50 C-ni, et vältida termilist lagunemist
Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juuurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peetakse Antonie Lavoisier kelle olulisemad avastused on seotud põlemisreaktsiooniga ehk kus põlemine on ühinemine hapnikuga. Kaasajal on sellest välja arenenud kalorimeetrija, millega mõõdetakse toiduratsiooni kalorite määra. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained
4. Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet BaCl 2 + Na2SO4 BaSO4 + 2NaCl 5. Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks 2H2 + O2 2H2O Keemilise reaktsiooni võrrand: Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsiooni saaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu. Näide: 2H2 + O2 2H2O. Koostamise üldpõhimõtted: 1) võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral või , pöörduva reaktsiooni korral ;
(seega teraviljast) ja sakslased atsetüleenist (seega lubjakivist ja kivisöest). Na n CH2=CH-CH=CH2 (-CH2-CH=CH-CH2-)n (Lebedev 1932) Tööstuslikult toodetakse butadieeni: 1) etanooli katalüütilisel muundamisel (Lebedevi menetlus) Al2O3, ZnO 2CH3CH2OH CH2 = CH CH = CH2 + 2H2O + H2 2) butaani katalüütilisel dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel) Cr2O3 CH3 - CH2 - CH2 - CH3 CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 Kergesti polümeriseeruva omaduse tõttu on ta peamine sünteetilise kautsuki lähteaine. Buta-1,3-dieen moodustab polümeere ka koos teiste ainetega, mistõttu kasutatakse seda eriotstarbeliste kautsukisortide valmistamiseks. 7.2.2 ISOMEERIA Aatomite paigutus molekulis ja nendevahelised keemilised sidemed määravad ära aine ehituse ehk struktuuri. Seega igal ainel on olemas oma kindel struktuur, millest sõltuvad ka aine omadused. Kui
•Näiteks benseeni reageerimisel klooriga tekib alati nii klorobenseeni C6H6 + Cl2 = C6H5Cl + HCl Kui ka heksakloroheksaani C6H6 + 3Cl2 = C6H6Cl6 2. Ühinemisreaktsioon •Selle tulemusel tekib liht- või liitainetest ühend: H2 + Cl2 = 2HCl NaOH + CO2 = NaHCO3 3. Lagunemisreaktsioon •Lihtaine lagunemisreaktsiooni saadusteks on aatomid või uued lihtained Cl2 = 2Cl O3 = O2 + O •Liitaine lagunemisreaktsioonil tekivad liht- või uued liitained: 2H2O = 2H2 + O2 Ca(OH)2 = CaO + H2O 3.Asendusreaktsioon •Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 4. Vahetusreaktsioon •See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 5.Isomerisatsioonireaktsioon •Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu CH3CH2CH2CH3 → CH3CH(CH3)CH3 6
pööratavad. Kütuseelement e. Vesinikhapnikelement: Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid; Katalüsaatoriks anoodis Ni lisand (ka Pt, Ag, CoO), katoodis Ni ja NiO lisand (ka Pt, Pd). Anoodiruumi juhitakse pidevalt vesinikku, katoodiruumi hapnikku.; Summaarne reaktsioon oleks nagu vesiniku põlemine hapnikus, aga oksüdeerumine ja redutseerumine on teineteisest eraldatud. Element töötab pidevalt kuni gaase peale antakse, E = 1.23 V. 2H2 + O2 2H2O 98. Galvaanilised: Reaktsioon kulgeb iseenesest, elektronid anoodilt katoodile. Elektrolüütilised: Vajab reaktsiooni toimumiseks välist pingeallikat. 99. Sulatatud Soolade elektrolüüs: Sulas NaCl lahuses saavad Na+ ja Cl- ioonid liikuda. Na+ ioonid liiguvad katoodile (siin - poolus, NB! Vastupidine pooluste tähistusega galvaaniahelas) ja Cl- ioonid anoodile (siin + poolus). Laengut kannavad ioonid, mitte vabad elektronid
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
Orgaanilisest keemiast kuuluvad siia oksüdeerimine, halogeenimine, polümeerimine jne… Lagunemisreaktsioon Lihtaine lagunemisreaktsiooni saadusteks on aatomid või uued lihtained Cl2 = 2Cl O3 = O 2 + O Liitaine lagunemisreaktsioonil tekivad liht- või uued liitained 2H2O = 2H2 + O2 Ca(OH)2 = CaO + H2O Mõnede ainete lagunemisreaktsioonil täheldatakse ilmekaid värvuse muutusi. Näiteks rohelise värvusega malahhiidi kuumutamisel tekib musta värvusega vaskoksiid, eraldub värvuseta süsinikdioksiid ja veeaur Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt Asendusreaktsioon
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (pro...
Kroomimine Õlitamine Metallide sulamid 28 VII Keemiliste reaktsioonide klassifikatsioon 1. ÜHINEMISreaktsioon Kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine. Tekib liht- või liitainetest ühend: Fe+S=FeS CaO + CO2= CaCO3 2. LAGUNEMISreaktsioon Ühe aine lagunemisel tekib kaks uut ainet. Tekivad liht- või uued liitained: Cu(OH)2=tCuO + H2O 2H2O= 2H2 + O2 3. ASENDUSreaktsioon Lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomid: 2HCl + Ca= CaCl2 + H2 Fe + CuSO4= FeSO4 + Cu 4. VAHETUSreaktsioon Kahe liitaine "esimesed pooled vahetavad kohad". Vahetureaktsioon toimub, kui tekib sade, gaas, vesi või nõrgem hape. Kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: 3HCl + Al(OH)3= AlCl3 + 3H2O BaCl2 + Na2SO4= BaSO4 + 2NaCl 5. NEUTRALISEERIMISreaktsioon
pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone, mida ta uuris, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nii tõestas, et põlemine on ühinemine hapnikuga. Ta demonstreeris ka hapniku rolli roostetamises ning loomade ja taimede hingamises
Mõni reaktsioon võib kiiremini toimuda valguse käes. Valgus ehk elektromagnetkiirgus on üks energia vormidest ja mis tahes kujul oleva energia juurdeandmine võib teatud tüüpi reaktsiooni kiirendada või isegi selle iseeneslikuks teha. Näiteks metaani ja kloori reaktsioon täielikus pimeduses on väga aeglane, hajutatud valgus seevastu seda reaktsiooni ja ere päikesevalgus muudab selle plahvatuslikuks: CH4 + 2Cl2 = CCl4 + 2H2. Reaktsiooni kiirust võib mõjutada kasutatav isotoop. Eriti kehtib see vesiniku kohta, sest tavalise vesiniku ja deuteeriumi aatomi mass on selgelt erinev. Keemiliste reaktsioonide kiiruse ja mehhanismidega tegeleb keemiline kineetika. Katalüüs. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu spetsiifilise lisandi, mida nimetatakse katalüsaator, reaktsioonis osalemisele. Erinevalt reagentidest katalüsaator reaktsioonitsükli jooksul taastub (regenereerub).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
