mustjas tahke aine, pehme, hea 5) suhteliselt habras soojus- ja elektrijuht, st 3500°C 3) karbüün 4) fullereen Keemilised tavatingimustel teiste ainetega ei reageeri tavatingimustel teiste ainetega ei reageeri omadused C + O2 CO2 hapnikuga Si + O2 SiO2 C + Ca CaC2 (karbiid) metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid) C + 2H2 CH4 vesinikuga Si + 2H2 SiH4 (praktiliselt ei toimu) C + 2Cl2 CCl4 mittemetalliga Si + 2F2 SiF4 C + ZnO Zn + CO aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2 Ühendeid Mittemetalliühenditest tähtsaim HCN m · SiO2 · n · H2O vesiniktsüaniidhape e sinihape m=1 ; n=1 H2SiO3 (metaränihape)
elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kõik rakud saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon: O2 + 2H2 = 2H2O 3. Võrreldes gassi, diisli, bensiini ja elektri varustamis võimalusi, siis oleks vesiniku kütuse transpordi kulu palju suuremad, vesinik läheb kaduma ja võib olla ka ohtlik inimestele. Ei too veel ka loodusele head. Vesinik suudab põhimõtteliselt igast anumast välja saada, meil oleks vaja erilisi anumaid, kus teda hoida. Kahjuks selliste anumate tegemine läheb vägagi kalliks ja ikkagist pole vesiniku kadu probleem kadunud.
KEEMIA. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED PÕLEMINE o ALKAAN + HAPNIK -> SÜSIHAPPEGAAS + VESI CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O TERMILINE LAGUNEMINE o LIHTAINEKS CH4 C + 2H2 o ALKÜÜN + VESINIK C4H10 C4H6 + 2H2 (butüün) CnH2n-2 KONDENSATSIOON VEEAURUGA o SÜSINIKOKSIID/VINGUGAAS CH4 + H2O CO + 3H2 o SÜSINIKDIOKSIID/SÜSIHAPPEGAAS CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 ASENDUSREAKTSIOON HALOGEENIDEGA o NÄIDE C4H10 + 2Cl2 C4H8Cl2 + 2HCl (diklorobutaan) C arv saaduses ei muutu
Keemiaperioodid: 1)Aleksandria period-2.saj.ekr-3.saj.pKr-võeti kasutusele nimetus’keemia’, püüti metallic muuta kulaks. 2)Araabia alkeemia-7.-11.saj.-arendati edasi araabia keemikute poolt,araabia pärane eesliide al-(keemia) 3)Lääne-Euroopa alkeemia-12.16.saj.-avastati uusi aineid. 4)Praktilise keemia areng-16.-17.saj.-püüti leitud asju kasutusele võtta,praktikas. 5)Esimesed üldistused-17.-18.saj.-1671-raua reag. hapetega mood.põlemisvõimeline gaas-vesinik;vesinikku nimetatakse hüdrogeeniumiks (vee tekitamine 2H2+O2=2H2); vesinik ja helium EI reageeri,õhulaevade täitmiseks 6)Keemia kujunemine teaduseks-18.-19.saj. 7)Keemia hariduse kujunemine-19.saj. 8)Tänapäeva keemia-20.-21.saj. Keemia uurimismeetodid: 1)Füüsikalised-mass,tihedus,ruumala,elektrijuhtivus,neeldumisvõime.SAAB MÕÕTA! 2)Keemilised- 1.Süntees-saadakse uus aine; 2.Analüüs- a)Kvalitatiivne-teeb kindlaks, mis konkreetseid aineid sisaldab;mis aine?); b)Kvantitatiivne-Kui palj...
Prootium Deuterium Tritium H D T Hapniku kasutamine Kõrge temperatuuriga leek Raketikütuse koostisosa Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel 2KMnO4 O2 + K2MnO4+MnO2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Looduses Fotosünteesil Paukgaas Vesiniku segu hapnikuga on plahvatusohtlik Paukgaas koosneb kahest ruumalaosast vesinikust ja ühes ruumalaosast hapnikust http://www.youtube.com/watch?v =wZ70gBxIrek
Prootium Deuterium Tritium H D T Hapniku kasutamine Kõrge temperatuuriga leek Raketikütuse koostisosa Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel 2KMnO4 O2 + K2MnO4+MnO2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Looduses Fotosünteesil Paukgaas Vesiniku segu hapnikuga on plahvatusohtlik Paukgaas koosneb kahest ruumalaosast vesinikust ja ühes ruumalaosast hapnikust http://www.youtube.com/watch?v =wZ70gBxIrek
Keemilised omadused · Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 Cu + H2O · Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 2NaH · 2 osa hapnikku ja 1 osa vesinikku moodustavad ohtliku paukgaasi Vesiniku saamine Tööstuslikult toodetakse vesinikku järgmiselt: veest või looduslikust gaasist: 1) Vee elektrolüüs H2O (elektrolüüs) 2H2 + O2 2) Konversioonimeetod: C + H2O CO + H2(üle 1000 ºC) 3) Loodusliku gaasi (metaani) katalüütiline konversioon veeauruga nikkelkatalüsaatori osalusel: CH4 + H2O CO + 3H2(750 870 ºC) 4) Looduslikest ja tööstuslikest gaasidest katalüütilisel töötlemisel ja sügavjahutumisel. Vesiniku saamine Laboratoorselt saadakse vesinikku: Aktiivsem metall + hape:
Mittemetallid - erineva värvusega,tahkes või gaasilises olekus(-Br),juhivad soojust ja elektrit halvasti.Tahkes olekus olevad metallid on: aatomvõrega-teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS.Reaktsioonil mittemetallidega võivad käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2 Vesinik-sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised...
0 Aine iseloomustus CH4 metaan CO vingugaas CO2 süsihappegaas 1. Süsiniku oksüdatsiooniaste selles ühendis,ioonis molekulis. 2. Kas süsiniku ühend CH4+2O2CO2+2H2O 2CO+O22CO2 CO2+O2ei toimu reageerib hapnikuga ja kui reageerib siis võrrand 3. Süsiniku ühendi M(CH4 )=12+14*1=16 M(CO)=12+16=28 M(CO2 )=12+32=44 molaarmass kergem kergem raskem Õhk =29g/mol 4. Kas süsiniku ühend Ei ole Väga mürgine Ei ole on mürgine,ohtlik 5. Aine tekkereaktsioo...
AATOMI MASS aatomi tegelik mass (väga väike) AATOMMASS - keemilise elemendi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (1/12 süsiniku aatomi massist) INTEKS näitab aatomite arvu molekulis Xn H üks vesiniku aatom H2 vesiniku molekul KOEFITSIENT tähistab molekulide (moolide) arvu kXn 2H kaks vesiniku aatomit 2H2 kaks vesiniku molekuli 7H2O seitse molekuli vett SUHTELINE MOLEKULMASS Mr liht- või liitaine molekulmass võrdub teda moodustavate elementide aatommasside summaga. Ühikuta suurus. Mr(O2)=2*16=32 MOLAARMASS M ühe mooli aine mass grammides. Ühik g/mol. Kasutatakse keemiaalastes arvutustes. Mr ja M arvväärtused on ühe ja sama ainepuhul samad, vahe seisneb vaid ühikus. M(H2SO4)=98 g/mol
Süsinik Füüsikalised omadused: Süsinikul on kolm allotroopset(nähtus, kus samal keemilisel elemendil on mitu lihtainet) teisendit: teemant, grafiit, fullereen. Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ...
Mittemetallid Mittemetallide füüsikalised omadused: · Rabedad · Halvad elektrijuhid(v.a. grafiit) · Aatomvõre või molekulvõre · Vees lahustumatud · Agregootolek toatemp: 1. gaasiline(02,N2,H2,Cl2,F2+väärisgaasid) 2. vedelad( Br2) 3. tahked(C;P;S;J2;Si) Üldised keemilised omadused: · kõik mittemet. Reageerivad met-ga · Reageerivad O2 (S+O2SO2) · Reageerivad H2 (H2+F22HF) Vesinik H:+1|1) Füs omadused: · Värvitu · Lõhnatu · Õhust 14,5 korda kergem · Keemis temp. On -253C · Vees väga vähe lahustuv · Kõige kergem (väiksema tihedusega) gaas Keemilised omadused: · H2 põleb e. Reageerib O2-ga( 2H2+O22H2O) · H2 reageerib teiste mittemet.( H2+F22HF) · H2 reageerib vähe aktiivsete met. Oksiididega. Saamine: 1. elektrolüüs (2H2O2H2+O2) 2. met+hape (2HCl+MgMgCl2+H2) 3. tööstuses saadakse Metaani abil [CH4C(tahm)+2H2] Kasutamine: · kasutati õhupa...
H2-na. On levinud eelkõige ühendites. H: +1| 1) 1 element perioodilisussüsteemis, paikneb I ja/või VII rühmas Molekuli valem H2; H:H H-H *On 3 isotoopi: H-prootium D-deuteerium, raskevesinik T-triitium, üliraske vesinik(radioaktiivne) *Levimus: Kosmoses levinum element ( -75% päikese massist) Maal H2O-na , orgaaniliste ainete koostiselement. *Saamine: ELKTROLÜÜS VEE ELEKTROLÜÜS 2H2O 2H2 + O2 LABORIS Zn + H2SO4 = H2 + ZnSO4 VEEGAASIST C + H2O = CO + H2 Veegaas *Hapnik asub 2 perioodis ja VI A rühmas. On 8elektroni, molaarmass on 16. õhus on hapniku 21%. Lihtainena on ta O2, võib leiduda ka O3-na, see on osoonikihina. Normaalolek on gaasiline. O: +8| 2)6) oksüdatsiooni aste II Lihtainena O2 *Omadused: Maitseta, värvuseta ja lõhnatu gaas. Õhust veidi raskem Lahustub vees (0,01g/l)(kalad!) Välk, EL säde (3O2=2O3 osoon)
Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Tähised, ühikud, valemid Aine hulk n Aine hulk väljendab osakeste arvu Aine hulga ühik on mool Üks mool = 6,02 · 1023 osakest Avogadro arv NA = 6,021· 1023 mol N n= NA kus N – osakeste arv Molaarmass M Molaarmass M on ühe mooli aineosakeste mass g Kui molaarmassi ühik on mol , siis on molaarmass arvuliselt võrdne molekulmassiga (või aatommassiga) M(H2O) = 2·1 + 16 = 18 g mol n= m M Molaarruumala Vm Molaarruumala Vm on ühe mooli aineosakeste ruumala Ühesugustes tingimustes sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad võrdse arvu molekule Normaaltingimused (nt.) t = 0oC ja p = 1 atm Gaaside molaarruumala (nt.) dm 3 Vm = 22,4 mol V V n= = Vm 22,4 Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ain...
) Vesinik · Värvuseta · Maitseta · Lõhnata · Kergeim gaas (0,08988 g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,0016g/l) · Hea soojusjuht (ligikaudu 7,2x õhust parem) · Sulamistemp. 14,1K, keemistemp. 20,28K Vesinik · Tavatingimustes ja madalal temperatuuril väheaktiivne · Halogeenidega ühinedes moodustab vesinikhalogeniide, mille vees lahustamisel saab vastavaid happeid Cl2 + H2 = 2HCl · Põleb õhus ja hapnikus 2H2 + O2 = 2H2O · Reageerib redutseerijana metallioksiididega CuO + H2 = Cu + H2O Vesinik · Laboris saadakse tavaliselt lahjendatud sool- või väävelhappe reageerimisel tsingi või rauaga Zn + H2SO4 ZnSO4 + H2 · Tööstuslikult toodetakse põhiliselt veeauru juhtimisel üle hõõguva söe C + H2O = CO + H2 · Nii laboratoorseks kui tööstuslikuks saamiseks kasutatakse tihtipeale ka vee elektrolüüsi 2H2O 2H2 + O2 Vesinik Kasutusalad:
12. Enamik hüdroksiide laguneb kuumutamisel vastava metalli oksiidiks ja veeks. 13. Hüdroksiid kuumutamisel=metalli oksiid+ vesi Cu(OH) 2 = Cu O+ H2 O 2Cr(OH)3 = Cr2O3 +3H2O Alus+hape= sool+vesi 3KOH+ H3PO4 =K3PO4 +3H2 O Cu(OH) 2 +2HCl=CuCl2 +2H2O 2HNO3 +Ca(OH)2=Ca(NO3)2+2H2O 14.Aluste (hüdroksiidide) saamine Tugev alus saadakse aluse oksiidi reageerimisel veega Ca O+ H2 O = Ca(OH) 2 või leelisele vastava aktiivse metalli reag veega Ca O+ 2H2 O= Ca(OH)+ H Nõrk alus saadakse vastava soola reag leelisega CuSO4 +NaOH=Cu(OH)2+Na2 SO4 15. pH näitab lahuse happelisust pH on väiksem kui 7- happeline pH on suurem kui7- aluseline pH =7 neutraalne
Kordamine kontrolltööks 1.Mitu mooli vesinikku H2 reageerib 5 mooli hapnikuga O2 ? (2H2 + O2 =2 H2O) vastus 10mol 2.Mitu mooli ja mitu grammi Na2SO4 tekib, kui 0,25mooli NaOH reageerib H2SO4 -ga? vastus 0,125mol; 17,75g ( 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O) 3.Mitu kmooli ja m3 hapnikku O2 reageerib 0,54 kg alumiiniumiga?(4Al + 3O2= 2Al2O3) vastus 0,015mol; 0,336m3
Leidumine Maa peal väga levinud. 6. Iseloomusta hapnikku Levinuim keemiline element maakoores. Leidub looduses nii lihtainena kui ka väga paljude ühenditena. Üks tähtsamaid bioelemente. Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas; vees suhteliselt vähe lahustuv; keemistemperatuur -183°C. 7. Kirjuta üks reaktsioonivõrrand, milles vesinik oleks redutseerija. Oksüdatsiooniastmed elementidele peale märkida! 2H2 + O2 2H2O 8. Kirjuta üks reaktsioonivõrrand, milles hapnik oleks oksüdeerija 2H2 + O2 2H2O 9. Kirjuta üks reaktsioonivõrrand a) hapniku saamise kohta laboris 2H2O H2O + O2 b) vesiniku saamise kohta laboris Zn + H2SO4 ZnSO4 + H2 10. Kuidas saadakse vesinikku ja hapnikku tööstuses? Tööstuses saadakse hapnikku põhiliselt õhust vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel (kasutades hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust)
3 Leidumine ja saamine Kõige lihtsam alkaan - metaan (CH4) on looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamine koostisosa. Kõrvuti metaaniga sisaldavad nad etaani, propaani, butaani ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H2 → CH4 4 Tuntumad esindajad METAAN: Maagaas (70-90%) Naftagaas Soogaas Kaevandusgaas ETAAN: Metaani järel tähtsuselt teine koostisosa maagaasis PROPAAN, BUTAAN: Looduslikus gaasis Lahustununa naftas 5 Alkaanide nimetused 1
Polümeer-ained mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti üksteisega seotud väikeste Molekulide jääkidest või lõikudest.nafta- majapidamisgaas,bensiin,petroleum,diislikütus,määrdeõlid,parafiin, Bituumen.-alkaanid,destillatsioon.vettõrjuvad,lahus,mare,kütus,asphalt,kreemid.süsiniku allotroopsed Teisendid-allotroopia-keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena,alotrobid-puhas lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh Co2+h2-ch3-oh, Etanooli-c6h12o6-ch3-ch2-oh+co2 elutähtsad- sahhariidid(c,h,o),rasvad(glütserool rasvhape),valgud(aminohapete jääkidest)allotroobid koosnevad samast elemendist, kuid on erineva struktuuriga.süsiniku reaktsioon vesinikuga c+2H2-CH4(metaan), hõõguv süsi veega C+H2O- Co+H2 alcohol-OH karboksüülhape(R-COOH)saadakse alkoholide oksüdatsioo...
Oksiidi Oksiidi Hape Alus Sool Vesi metall d d alsuse happe d d Alused Ca+CO2= 2HCl+KO CaO+H2O= (oksiidi CaCO3 = Ca(OH)2 d) _ KCl+H2O _ _ _ CaO K2O Happed Ca+CO2 1)CO2+K SO2+H2O= (oksiidi = CaCO3 OH=KHC H2SO3 d) _ _ O3 _ _ N2O 2)CO2+ 2KOH= N2O5 K2CO3+H 2O Hape 2HCl+KO HCl+NaO K2CO3+ Zn+2HCl= HCl = ...
1. Karboksüülhapete (-COOH) moodustumine aldehüüdidest (-CHO): a)oksüdeerumine hapnikuga CH3-CHO + O2=CH3-COOH b)hõbepeegli reaktsioon. CH3-CHO + Ag2O=CH3-COOH + 2Ag c)oksüdeerumine vask(II)oksiidiga. CH3-CHO + 2CuO=CH3-COOH + Cu2O. 2.Estri(nagu COOH aga H asemel R) lagunemine veetoimel happelises keskkonnas karboksüülhappeks ja alkoholiks. HCOOC6H13 + HOH= HCOOH + C6H13OH. 3. Karboksüülhappe soola(nagu COOH aga H asemel Na, Li, Ca jne.) reageerimine tugevama happega. H2SO4 + CH3COONa=NaHSO4 + CH3COOH. 4. Karboksüülhapete omadused: a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2. f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O g) Hüd...
6 / 24 Keemilised omadused ● H2 on suhteliset väheaktiivne metall. ● Kuumutamisel reageerib paljude ainetega. ● Reageerides mitemetallidega käitub H2 redutseerijana. H2 + S = H2S H2 + Cl2 = 2HCl ( https://www.opiq.ee/kit/76/chapter/3794 ) 7 / 24 Keemilised omadused ● H2 ja O2 reageerimisel tekib saadusena vesi. 2H2 + O2 = 2H2O (https://www.opiq.ee/kit/76/chapter/3794) ● H2 reageerimisel aktiivsete metaliidega tekib hüdriid* ning H2 on oksüdeerija. H2 + 2Na = 2NaH * vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend. 8 / 24 Saamine ● Laboris: Zn reageerimisel H2SO4 või HCl-i lahusega. Zn (t) + H2SO4 => ZnSO4 + H2 (g) Zn (t) + 2HCl (l) => ZnCl2 (l) + H2 (g)
Alkohol on orgaaniline ühend, mis molekulis on kas 1 või enam vesiniku aatomit asendatud hüdroksüüdrühmaga.NT: CH3OH (metanool) Karboksüülhape süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH. NT: HCOOH (metaanhape e. Sipelghape) Metanool CH3OH (puupiiritus) vedelik,läbipaistev,põletava maitsega, Väga mürgine, lahustub vees. 2CH4 + O2 2CH3OH CO + 2H2 CH3OH Lahusti, klaasipesuvedelik,automootori kütusena Etanool CH3CH2OH = C2H5OH (piiritus) vedelik, läbipaistev, värvusetu, piirituslambi lõhnaga, lahustub vees, lahustub orgaanilisi ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e. Etüleenglükool OH-CH2-CH2-OHvärvusetu, läbipaistev, viskoosne, lahustub vees, on magusa maitsega. Mürgine pole aga on kahjulik.
immuunne enamik hapete suhtes Kõrgematel temperatuuridel reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga, lämmastikuga, fosforiga, arseeniga, süsinikuga ja enamik metallidega Keemilised omadused Toatemperatuuril reageerib ainult fluoriga Leelisega reageerimisel tekivad silikaadid ja eraldub vesinik Kõrgel temperatuuril põleb Si + O2 SiO2 Reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 Leidumine Maakoores on räni 29,5 % Räni leidub liivas, savis, vees, mudas, poris, taimedes, kus kõige rohkem on terades, juurikates Kõikjal pinnases Mineraalide koostises Kasutamine Mikrokiipide ja teiste pooljuhtelementide tootmises Päikeseenergeetikas päikesepatareides (polükristalne räni) Ehitusmaterjalid, klaas (SiO2) Silikoonid, proteesid meditsiinis Sulamite komponent
Füüsikalised omadused · Tihedus - 2330 kg/m (kuubis) · Molekulmass 28,0855 · Kõrge sulamistemperatuur - 1417 °C · Hallikas, metallse läikega (lihtainena) Keemilised omadused · Elektronstruktuur - [Ne] 3s23p2 · Elektronide arv kihis - 2, 8, 4 · Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm) · Madalal temperatuuril on passiivne · Toatemperatuuril reageerib ainult flouriga · Räni reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 · Räni põleb Si + O2 SiO2 · Hapetega ei reageeri Räni saamine · Räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element, kuid puhtal kujul teda looduses ei esine. · Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000°C elektriahjus. Vajadus looduses · Loomadel eluks vaja minev räni kogus om küll väike, aga ta on siiski bioloogias väga oluline element.
kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja ajast CH4 = 2H2 + C 4. Selgita mõisteid: hüdrofoobsed ained ja hüdrofiilsed ained. Hüdrofoobsed: ei märgu ega lahustu, ei moodusta vesiniksidemeid, puudub vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8
kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja ajast CH4 = 2H2 + C 4. Selgita mõisteid: hüdrofoobsed ained ja hüdrofiilsed ained. Hüdrofoobsed: ei märgu ega lahustu, ei moodusta vesiniksidemeid, puudub vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8
on radoon. Radoon on äärmiselt mürgine, kuid võib üliväikestes kogustes osutuda kasulikuks teatud krooniliste haiguste ravil. Reaktsiooni võrrandid Ksenooni reageerimisel plaatinaheksafluoriidiga saadakse väärisgaaside ühend. Reaktsioon vääveltetrafluoriidiga Xe(g) + PtF6 XePtF6 Väärisgaasidest on ksenooni ühendeid uuritud kõige laialdasemalt. Ksenoondifluoriid reageerib veega: 2XeF2 + 2H2 O 2Xe + 4HF + O2 Reaktsioon elavhõbedaga: 2Hg + XeF4 Xe + 2HgF Reaktsioon plaatinaga: Pt + XeF4 Xe + PtF4 Reaktsioon vääveltetrafluoriidiga: 2SF4 + XeF4 Xe + PtF6 TÄNAN KUULAMAST!
orgaanilistes ainetes Vesinik moodustab enamuse päikse massist, universumis enam levinud keemiline element Kasutusala Kütuseelementides elektri ja soojuse saamisel Raketikütusena Metanooli ja mootorikütuse tootmisel Metallide keevitamisel keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne Saamine Laboris:Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl= ZnCl2 + H2 Tööstuses: Vee elektrolüüsil 2H2O= 2H2 + O2 Pildid Antoine Laurent Lavoisier, kes avastas vesiniku ja andis vesinikule nime. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik https://www.google.ee/search? q=vesinik&newwindow=1&biw=1680&bih=949&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=KW AFVb_3HsqN7Abzt4DADw&ved=0CAYQ_AUoAQ#imgdii=_&imgrc=S33rYUi4TIWlIM %253A%3BnIj7Efd1tqknRM%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.messergroup.com %252Fee%252Flocalimages%252FHydrogen.jpg%3Bhttp%253A%252F
FÜÜSIKALISED OMADUSED: *O2 väiksema aktiivsusega kui O3, sest O3 *Aatomiraadius metallide omadest laguneb: O2-ks ja O3-ks. väiksem,seetõttu hoiavad mitte-met. Elektrone *Tekib monohapnik, kõige aktiivsem.sa tugevamini kinni. *Hapnik reageerib liht-ja liit ainetega ja *Mit.metallid+ metall/vesinik = oksüdeerija. saaduseks on vastavate elementide oksiid. *Mitte-met. On molekulaarsed või aatomvõrega. 4FeS2+ 11O2=2Fe2O3 + 8SO2 *Mitte-met. Pole plastilised ja head elektri juhid. *Hapniku saamine: (v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageeriv...
H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesibik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 => 2NaH Segades hapnikuga moodustab väga ohtliku paukgaasi, see on väga ohtlik segu, kõige ohtlikum kui hapnikku on segus 2 osa, vesinikku 1 osa. 5. Saamine: Tööstuses: veest või looduslikust gaasist: CH4 + H2O => CO + 3H2 C + H2O => CO + H2 H2O =>(elektrolüüs) 2H2 + O2 Laboris: Aktiivsem metall + hape: Zn + Hcl => ZnCl + H2 6. Kasutamine: raketikütus, metallide redutseerimine oksiididest, amoniaagi ja paljude teiste ainete saamine, õhupallid, energeetika, kütuseelemendid. Hapnik: 1. Aatomi ehitus: 8 prootonit, 8 neutonit, 8 elektroni Eranditult alati liidab elektrone. 2. Leidumine looduses: Maal kõige levinum element (45-49%) Esineb nii ehedalt (õhus), kui ka ühenditena (puidus, mullas, liivas, vees, elusorganismides, kivimites) 3
• Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas • kõige kergem gaas • vees väga vähe lahustuv • madal kt • redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1 • molekulaarne vesinik-püsiv, atomaarne-ebapüsiv • puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc • segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik! • Vesiniku saamine a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2 b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (reageeriv metall peab reageerima happega!) • kasutatakse raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts. oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel. Halogeenid - F2, Cl2, Br2, I2 • gaasid • o.a. enamasti -1 • sublimeeruvad ehk muutuvad tahkest ainest kohe gaasiks (jood) • madala kt-ga
Fotosüntees - Bioloogia 10.02.2012 Assimilatsiooniprotsess Taime rohelise osade rakkude kloroplastides on rohelise värvusea aine klorofüll Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm Fotosünteesi protsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas Fotosünteesi kasutegur ning kiirus sõltuvad: Valguse tugevus Sõsihappegaasi kontsentratsioon õhus Taimede varustatusest vee ja mineraalainetega Taime füsioloogilisest seisundist Temperatuurist Lehe vanusest Taimeliigist 6CO2 + 12H2O =C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi valgusstaadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme Fotosüsteem II pigmenid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi 2H2= ->...
Millise OA-ga on kõige enam a) Oksüdeerunud süsinik +4 (CO2) b) Redutseerunud süsinik -4 (CH4) Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eete...
Henry Cavendish (10. oktoober 1731 24. veebruar 1810) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Avastamislugu: Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks. Keemiline sümbol: H Aatomnumber:1 Suhteline aatommass:1 Elektronide paigutus: Molekulivalem:H2 Suhteline molekulmass:2 Keemistemperatuur:253 °C Värvuseta, lõhnata, maitseta, väikese tihedusega (kergeim tuntud gaas); kergesti süttiv ja väga hea redutseerija. reageerimisel hapnikuga moodustab vee. Kui vesinik seguneb õhuga, moodustab see plahvatusliku segu, mis süttib kasvõi ühest sädemest. klaasivalmistamisel Lähteaine ammoniaagi, vesinikkloriidi ja metanooli tootmisel kütuseelementidena(Kütuseelemendid toodavad elektrit, kasutades ve...
SÜSINIK:Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi, lihtainena (grafiit, teemant). Allotroopsed teisendid: Teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid : 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO . värvuseta, ...
Millise OA-ga on kõige enam a) Oksüdeerunud süsinik +4 (CO2) b) Redutseerunud süsinik -4 (CH4) Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eete...
materjalide koostisosa. Räni ühendid vesinikuga,silaanid,on tugevad redutseerijad.Lihtsaim silaan on SiH4, mis tekib ränikloriidist LiAlH4 mõjul: SiCl4 + LiAlH4 SiH4 + LiCl +AlCl3 Füüsikalised omadused Hallika värvusega Metallse läikega Väga kõva Pooljuht Habras Keemilised omadused Kõrgel temperatuuril põleb. Si + O2 SiO2 Reageerib leelistega. Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 Hapetega ei reageeri. Rakendused Räni kasutatakse mikrokiipide ja teiste pooljuhtide tootmises.Räni on materjal,millele kujuneb kogu tänapäevane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.Kiiresti kasvavat tähtsust omavad räni rakendused päikeseenergeetikas- päikesepatareides(polükristalne räni). Ühendid Kvarts (SiO2)n (kõva, habras, kõrge st°) Värvuseta kvarts-mäekristall Lilla kvarts-ametüst
sulamis ja keemisto Vedelad alkaanid on head hüdrofoobsed lahustid, lahustavad ainult hüdrofoobseid aineid Vedelate ja gaasiliste alkaanide aurud on elusorganismidele ohtlikud ning narkootilise toimega Alkaanide keemilised omadused Põlevad CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Reageerimine halogeenidega (7A rühm, asendusreaktsioon) CH3CH3 + Cl2 CH3CH2Cl + HCl Etaan kloroetaan Termiline lagunemine CH4 1000.C C + 2H2 tahm CH4 1500.C C2H2 + 3H2 etüün Konversioon veeauruga 1:1 CH4 + H2O CO + 3H2 1:2 CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 Oksüdeerumine alkoholiks 2CH3CH3 + O2 CH3CH2OH
| OH i) CH3CH2CH2OH CH3CH=CH2 + H2O Eetrid. Ketoonid. (oon) a) CH3CH2OCH3 + HCl CH3 CH2Cl + HOCH3 a) CH3COCH3 + 4O2 3CO2 + 3H2O Küllastumata ühendid. (een, üün) b) CH3COCH3 + [o] CH3CH2COOH a) CH2=CHCH3 + HCl CH3CHClCH3 c) CH3COCH3 + H2O CH3C(OH)2CH3 b) CHCCH3 + 2H2 CH3CH2CH3 OH | c) CH2=CHCH3 + 4,5O2 3CO2 + 3H2O d) CH3COCH3 + CH3OH CH3COCH3 | d) nCH2=CH2 (CH2CH2)n CH3 Aldehüüdid. (aal) Karboksüülhapped.
Kordamisküsimused 1.Selgita mõisted. Redutseerija-loovutab elektrone. Oksüdeerija-redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. Oksüdeerumine-aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Redutseerimine-elektronide liitmisprotsess Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Aluminotermia-oksiidist vaba metalli saamine alumiiniumi- ja oksiidipulbri segu süütamise teel. Akumulaator-aku, energia salvestamise seade Karbotermia-kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Särdamine-metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul Keemiline vooluallikas-elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2.Võrrelge keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimusi. Keemiline- kuiva...
MM üldomadused-tahke, gaasiline, vedel, läige puudub, pole sepistatavad, elektrit, soojust ei juhi, liidavad, loovutavad elektrone. MM asuvad per. Süsteemis paremal ülaval diagonaali, A-rühmas. MM omadused pertabelis tugevnevad alt üles ja perioodis vasakult paremale, aktiivsem MM on Fluor. Gaasilised MM- vesinik, hapnik, lämmastik, fluor, kloor. Vedel MM- broom. Tahke MM- boor, süsinik, fosfor, seleen, tellur, astaal. Vesiniku omadused- värvuseta, lõhnata, soojust, elektrit ei juhi, plahvatus ohtlik, läige puudub, kõige kergem gaas; kasutus-kütus, vesinik pommis, suurtes masinate vesinikjahutus, osoonikihi mõõtmise tehnikas, raketitehnikas, metallide tootmine, orgaaniliste ainete tootmine, saamine tööstuses-2H2O=2H2+O2, laboris-metalli ja lahjendatud happe vahelises reaktsioonil, 2HCl+Zn=ZnCl+H2, Väärisgaasid asuvad per.tabelis VIII A-rühmas. Halogeenid asuvad VII A-rühmas, Väärisgaaside leidumine- looduses üksikaatomitena õhus, He ka ...
Vesinik Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav , sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Seega tema oksüdatsiooniaste võib olla -I, 0 või +I. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni. Vesiniku vaba ioon on aga prooton, mi...
Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas vedelik tahke. Kõige lihtsam alkaan - metaan ( CH4 ) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte : C + 2H2 CH4 Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. NAFTA: Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. omadused: Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid
Paldiski Gümnaasium ALKOHOLID Anna-Maria Belousova 10.kl Oponent: Matheus Matthiessen Paldiski 2012 Sisukord Sissejuhatus Füüsikalised omadused Keemilised omadused Metanool Etanool Etaandiool Propaantriool Ksülitool ja sorbitool Sissejuhatus Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH) Alkoholidel on järelliide ool Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades. 40° 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Füüsikalised omadused Narkootiline toime Alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga...
süsinikdioksiidHapniku vajakul tekib süsinikoksiid. Hapniku vajakul tekib süsinikoksiid A. Hapnikuga reageerimine (põlemine) süsinik on redutseerija. i. Täielik põlemine- tekib OKSIID, kus süsiniku aatomil ei ole maksimaalne osküdatsiooniaste. C + O2 C O2 Mittetäielik põlemine- tekib OKSIID, kus süsiniku aatomil ei ole maksimaalne oksüdatsiooniaste -II 2C + O2 2CIV O Vesinikuga reageermine- süsinik on oksüdeerija C + 2H2 C H4 II -II - IV I 2 Reageerimine Süsinik reageerib metallioksiididega, mille tulemusena tekib metall. C + CuO = Cu + CO2 Süsinik reageerib vesinikuga, tekib kõige lihtsam orgaaniline ühend metaan. CH4C + H2 = CH4 Süsinik tavaliselt elektrone ei loovuta ega liida, vaid moodustab teiste aatomitega ühiseid elektronpaare. See tähendab moodustab kovalentseid sidemeid.
Alkoholid, karboksüülhapped, suhkrud, rasvad, valgud 1. Mõisted 1. Alkhool- süsivesinikest tuletatud ühend, milles 1 v enam vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH-rühmaga) 2. Hüdroksüülrühm- alkhoolide tunnusrühm 3. Karboksüülrühm- 4. Karboksüülhapped- süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma- COOH 5. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karbolsüülhapete(rasvhapete) jääkidest 6. Aminohape- aminokarbolsüülhape 7. Aminorühm- 2. Alkoholide omadused: lahustuvad vees, vedelikud, põlevad, iseäralik lõhn 3. Metanool- CH3OH oksudeerumisel- 2CH4+O2=2CH3OH CO(vingugaasi) redutseerumisel- CO+2H2=CH3OH värvitu, põletav maitse, keeb 65C, mürgine, eluohtlik, veest kergem tööstuses- lahusti, mootori küte, leidub kütuses, lahustites 4. Etanool- CH3CH2OH põletav maitse, värvitu, keeb 87C, veest kergem, mür...
molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Saamine Tööstuses õhust fraktsioneerival destillatsioonil Vee elektrolüüs (lagundamine elektrivooluga) 2H2O à 2H2 + O2 Hapnikku sisaldavate ainete lagundamine Vesinikperoksiidi lagundamine 2H2O2 2H2O + O2
*lähteainete konsentratsioonist. *temperatuusrist. *varustatusest veega. *lahtede vanusest. *taime liigist ja füsioloogilisest seisundist. Fotosüntees: ->Valgusstaadium(ainult valges). ->Pimestaadium(pimedas ja valges). Valgusstaadium: Toimub kloroplastide lamellides. Vesiniku aatomid seotakse vesinikukandjaga. NADP+2H ->NADPH2 Kuna on lagunemisprotsess, siis tekib ka 6ATP'd, mida kasutatakse hiljem pimesdaadiumis glükoosi kokkupanemisel. Fotolüüs: 2H2O ->O2 + 2H2 Pimesdaadium: 6CO2 + 12NADPH2 ->C6H12O6 + H2O + 12NADP Calvini tsükkel koosneb 12'st ensümaatilisest reaktsioonis, ei toimu alati ühtemoodi, oleneb tingimustest ning saaduseks on alati glükoos. Fotosünteesi tähtsus: *vee fotooksüdatsiooni käigus eraldunud hapnik on avalik organismide hingamiseks. *Calvini tsükkli reaktsioonides saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminoh. süntees. *Ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
