Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alalisvool (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise aja vältel läbib voolutugevusel 4 mA juhi ristlõiget laeng 12 C?
  • Kui suur laeng läbib lampi?
  • Kui saag jääb puusse kinni?
  • Milline on tema võimsus?
  • Millise aja jooksul teeb see aku ära töö 1 kWh?
  • Kui tema sisetakistus on 003?
Alalisvool

Sisukord


Sisukord 1
1. Elektrivool . Voolutugevus . 2
2.Voolutugevuse sõltuvus pingest . Ohmi seadus 4
3.Takistite jada- ja rööpühendus 5
4.Takistus. Elektritakistus . 7
5.Ülijuhtivus 9
6.Alalisvoolu töö ja võimsus. Joule’i - Lenzi seadus. 10
7.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta 14
8.Elektrivool vedelikes 17
9.Elektrivool gaasides 25
  • Elektrivool. Voolutugevus.


    Elektrivool – laetud osakeste suunatud liikumine
    Elektrivool tekib, kui
  • Aines on liikumisvõimelised laetud osakesed
  • Elektrijõud
    Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu.
    Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus
    V
    oolutugevus sõltub:
  • Laengukandjate kontsentratsioonist n
  • Laengukandjate keskmisest kiirusest v
  • Juhi pikkusest ja ristlõige läbimõõdust S
    Elektrivoolu tugevuseks nimetatakse juhtme ristlõiget ühes sekundis läbinud elektrilaengu suurust.
    Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud osakeste liikumise suunda.
    Seade, millega saab mõõta voolutugevust nimetatakse ampermetriks.
  • Voolutugevuse sõltuvus pingest. Ohmi seadus


    Georg Simon Ohm (1787-1854) – sakslane kooliõpetaja.
    Märkas, et kui muuta pinge, siis muutub ka voolutugevus.
    Järeldus:
    Mida suurem on pinge, seda suurem ka voolutugevus.
    Ohmi seadus vooluringi osa kohta:
    Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline kõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega
    Voolutugevus
    I
    A – Amper
    Pinge
    U
    V – Volt
    Takistus
    R
    Ω – Oom
    Ülesanded
  • Leidke taskulambi hõõgniidi takistuse, kui pingel 3,5 V läbib hõõgniiti vool 0,26A.
  • Leidke, millise aja jooksul suudab auto käivitit toita aku, mille mahutavus on 50 A∙h. Käiviti tarbib voolu 200A.
  • Mobiiltelefoni akule on kirjutatud „1200 mA∙h“. Leida keskmine vooolutugevus telefonis, kui aku tühjeneb täielikult kahe ööpäeva jooksul.
  • Millise aja vältel läbib voolutugevusel 4 mA juhi ristlõiget laeng 12 C?
  • Takistite jada- ja rööpühendus


    Vooluring (elektriskeem, elektriahel , vooluahel ) koosneb
    • juhtmetest
    • vooluallikast (generaator, akupatarei )
    • tarvitist (lamp, mootor)
    • lüliti

    Mõõteriistad
    Ampermeeter lülitatakse vooluahelasse alati järjestikku tarvitiga.
    Voltmeeter lülitatakse vooluahelasse alati paralleelselt tarvitiga.
    Oommeetri korral kasutatakse testri sees paiknevat vooluallikat. Juht, mille takistust soovitakse mõõta, ühendatakse seda allikat ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi.
    Multimeeter on ampermeeter + voltmeeter + oommeeter !
    Jadaühendus:
    Kuna vooluahel ei hargne, siis voolutugevus kogu ahelas on ühesugune.
    Jadalülituse korral on pingelangus ahela kõikides osades erinev.
    Kogu ahela voolupinge võrdub üksikute osade pingete summaga .
    Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga.
    Rööpühendus:
    Voolutugevus jaotub mõlemasse harusse. Seega voolutugevuste summa on võrdne hargnemata osa voolutugevusega:
    Pinge nii hargnemata kui ka hargnenud osades on ühesugune:
    Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga.
  • Takistus. Elektritakistus.

    Juhi takistus sõltub
  • Juhi mõõtmetest
  • Juhi materjalist
  • Juhi temperatuurist
    Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega l.
    Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S.
    kus ρ on aine eritakistus .
    Takistus iseloomustab mingit keha.
    Eritakistus iseloomustab ainet.
    Eritakistuse mõõtühik on 1 Ω∙m või 1μΩ∙m.
    Juhi takistus on võrdeline juhi temperatuuriga.
    Kui temperatuur kasvab, siis kasvab ka elektroonide kiirus.
    Kõrgemal temperatuuril hakkab soojusliikumine elektronide suunatud liikumist üha rohkem segama . Metallides rohkem segab ioonide soojusliikumine!
    Ülesanded
  • Juhi ristlõiget läbib 5 s jooksul laeng 2C. Leia voolutugevus.
  • Millise aja vältel läbib voolutugevusel 4 mA juhi ristlõiget laeng 12 C?
  • Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25 A. Kui suur laeng läbib lampi?
  • Kui kaua aega võtab aku laadimine laadimisvooluga 7,5 A, et akusse salvestuks laeng 270 kC?
  • Aku pinge on 12 V, lambi takistus 5 Ω. Leia voolutugevus.
  • Kui suur takistus peaks olema elektripliidil, et teda läbiks 220-voldisel pingel 5-amprine vool?
  • Arvuta voolutugevus 300-oomise takistusega elektromagneti mähises, kui toitepinge on 12 V.
  • Arvuta nikeliintraadi pikkus 42-oomisele takistile, kui traadi ristlõikepindala on 0,15 mm2. Nikeliini eritakistus – 0,42 Ω mm2/m
  • Lambi takistus on 8 Ω, nimivool 0,25 A. Kaka sellist lampi on ühendatud jadamisi. Leia vajalik toitepinge.
  • Arvuta alumiiniumitraadi pikkus 42-oomisele takistile, kui traadi ristlõikepindala on 0,2 mm2. Alumiiniumi eritakistus – 0,028 Ω mm2/m
  • Ülijuhtivus

    Aastal 1911 avastas hollandlane Heiki Kamerlingh-Onnes, et elavhõbeda takistus langeb jahutamisel 4,1 K juures järsult nullini. Seda nähtust hakati nimetama ülijuhtivuseks.
    Ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null.
    Ülijuhi eritakistus ei ületa väärtust 10-26 Ω·m, seega juhib ülejuht elektrivoolu veel miljard miljardit korda paremini kui parim harilik juht (hõbe või vask) toatemperatuuril.
    Tina
    10,1 ·10-8Ω·m
    Elavhõbe
    94,0·10-8Ω·m
    Plii
    19,3·10-8Ω·m
    Vask
    1,6·10-8Ω·m
    Aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse toimub alati ühel kindlal ja ainult sellele ainele omasel kriitilisel temperatuuril Tk.
    Tina
    3,7 K
    Plii
    7,2 K
    Elavhõbe
    4,1 K
    Nioobium
    9,3 K
    Ülijuhtivuse rakendusi:
  • Elektromagnet, näiteks, tuumaresonants-tomograafias
  • Ülijuhtivad elektriliinid
  • Ületäpsed voltmeetrid
    Kõrgtemperatuurilised ülijuhid on metallide sulamid , nende kriitiline temperatuur võib ületada
    125K (-148Cv)
    Miks see on nii tähtis?
    Vedelik heelium – alla 20K – 1 liiter maksab mitusada krooni
    Vedelik lämmastik – 77K – 1 liiter maksab vaid mõne krooni
  • Alalisvoolu töö ja võimsus. Joule’i - Lenzi seadus.

    Ajam on seade, mis muundab ühe energia liiki teiseks.
    Näiteks, lamp muundab elektrienergia valguse energiasse, mootor muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks.
    Igal lambil on kirjas tema võimsus ja nimipinge , mille elektriseade arendab niisugust nimivõimsust.
    Emil Lenz (1804-1865) baltisakslane , Tartu Ülikooli üliõpilane. 1842. a.
    James Prescott Joule (1818-1889) inglise füüsik. 1841 . a.
    Joule’i-Lenzi seadus:
    Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga , juhi takistusega R ja voolu kestusega t:
    Q – soojushulk – J
    Elektrivoolu töö on laengukandjate suunatud liikumise tagamisel tehtud elektrivälja töö.
    Kütteseadmes või elektrilambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. Seejuures muutub lambi korral osa soojusest valguseks. Tehtav töö ja eralduv soojushulk on võrdsed!
    Elektrimootor eraldab soojust Q ja teeb tööd Am(pöörab mootori võlli):
    Am – mehaaniline töö – J
    Võimsus – on ajaühikus tehtud töö.
    Elektrivoolu võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis.
    Võimsuse mõõtühik on 1W ( vatt ).
    Kui on jadaühendus, siis mugavam kasutada valemit: N = I2 R (sest I=I1=I2)
    Kui rööpühendus, siis (sest U=U1=U2)
    Elektrilambi või kütteseadme nimivõimsuse ja nimipinge järgi saab alati leida seadme takistuse tööolukorras!
    Elektrienergia on elektrivoolu tekitav elektrivälja energia.
    Töö tegemine elektrivoolu poolt on elektrienergia kasutamine.
    Elektrienergia kasutamine mõõdetakse kilovatt- tundides (1kW·h).
    1kW·h = 103 W · 3600 s = 3,6 · 106 J
    Ülesanded
  • Kui pikk tükk nikroomtraati eritakistusega 1,1·10-6Ω·m ja ristlõikepindalaga
    0,1 mm2 tuleb võtta selleks, et valmistada küttekeha nimipingega 220V ja võimsusega 1kW?
  • Elektrisae mootor võimsusega 1,1 kW töötab pingel 220 V. Kui suur vool läbib tööolukorras mootori mähist takistusega 11 Ω? Kui suur on voolutugevus siis, kui saag jääb puusse kinni?
  • Korteri peakaitse ehk automaatkork lubab voolutugevust kuni 10A. Miliine on nende elektriseadmete summaarne võimsus, mida saab selles korteris üheaegselt kasutada? Eeldame, et pinge võrgus on 220V.
  • Autojuht lülitas sisse ohutuled ja kõik neli suunatule lampi hakkasid vilkuma. Milline on põlevate lampide korral voolutugevus akus, kui ühe lambi võimsus on 21 W ja pinge lampidel 12 V?
  • Ohmi seadus kogu vooluringi kohta

    Kõrvaljõud
    Vooluahelasse mittekuuluvas juhis pinge puudub, selleks et juhi otstel oli potentsiaalide vahe on vaja elekrienergia allikas.
    Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks.
    Kõrvaljõududeks nimetatakse vooluallikas toimivaid jõude nende mitteelektrilise päritolu tõttu.
    Töö laengu nihutamisel elektriväljas sõltub laengu suurusest . Mida suurema laenguga on tegemist, seda rohkem tööd peavad kõrvaljõud tegema tema läbiviimisel vooluahelas . Mingi kindla vooluallika iseloomustamiseks on otstarbekam kasutada tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluahelasse. Seda suurust nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.).
    Tööd, mida teevad elektrijõud ühikulise laengu nihutamisel ühest punktist teise, nimetatakse teatavasti pingeks
    Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada.
    Elektromotoorjõud ja ohmi seadus
    kõrvaljõudude töö võrdub väljaspool vooluallikat tehtavast tööst ja tööst, mis tehakse vooluallika sees,
    jagame laengu suurusega,
    emj. Võrdub välistakistusel ja sisetakistusel tekkivate pingete summaga
    kasutades Ohmi seadust ()
    Ohmi seadus kogu vooluringi kohta
    Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega
    Vooluallika tühijooks ja lühis
    Vooluallika klemmipinge on pinge välitakistusel.
    Kui vooluring koosneb ainult vooluallikast ja voltmeetrist, siis välistakistuseks on voltmeetri takistus (see on reeglina väga suur)
    Eristatakse vooluallika töö kahte piirolukorda: tühijooksul ja lühist.
    Tühijooksul on vooluallikas siis, kui seda ei kasutata. Välistakistuseks R on vooluallika klemmide vahele jääva kuiva õhu takistus. Seega, .
    Tühijooksul mõõdetakse vooluallika emj.
    Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nullile , ehk .
    Lühis:
    Heal vooluallikal on sisetakistus väga väike, seega voolutugevus on väga tugev.
    Pikaajalist lühistamisest tuleb hoiduda!!!
    Kuid just lühisvoolu mõõtmise teel saab määrata elemendi sisetakistus ja hinnata elemendi kasutamiskõlblikust.
    Ülesanded
  • Autoaku elektromotoorjõud on 12,4 V ja sisetakistus 0,02Ω. Käivitamisel langeb pinge aku klemmidel 10 voldini. Kui suurt voolu tarbib käiviti ja milline on tema võimsus?
  • Aku tekitab voolu tugevusega 10A, kusjuures tema klemmipinge on 12V. Millise aja jooksul teeb see aku ära töö 1 kW·h? Milline on selle aku elektromotoorjõud, kui tema sisetakistus on 0,03Ω?
  • Lapiku patarei klemmide külge ühendati tester . Kui tester töötas voltmeetrina, mille takistust võib lugeda lõpmata suureks, siis näitas ta 4,4V. Ampermeetrina, mille takistus oli 0,3Ω, näitas tester aga 2A. Kui suur oli patarei sisetakistus?
  • Elektrivool vedelikes

    Elektrolüüs
    Elektrivool – laetud osakeste suunatud liikumine – võib tekkida igas keskkonnas elektrivälja mõjul, kus on olemas „ vabu ” laenguid.
    Esineb elektrivool ka vedelikes ja gaasides.
    Tahketes juhtides laengukandjad – elektroonid
    Vedelikes ja gaasidesioonid
    Vesi juhib seda paremini elektrit, mida rohkem on selles lahustunud sooli.
    Hõrendatud gaas juhib elektrit paremini kui gaas hariliku rõhu juures.
    Vaatleme elektrivoolu vedelikes.
    Kui elektrivool läbib vedelikku, laguneb see keemiliselt. Video 1, 2
    Elektrolüüs – vedeliku keemiline lagunemine .
    Vedelik ise nimetatakse elektrolüüdiks
    Vee elektrolüüs
    Anoodil eraldub hapnik O2
    Katoodil eraldub vesinik 2H2
    Vaskvitrioli (CuSO4) elektrolüüs
    Voolu lahusest läbiminekul kattub katood vasega
    Anoodil eraldub hapnik
    Faraday elektrolüüsi seadus
    Avastas 1833. aastal inglise füüsik Michael Faraday (1791-1867)
    Elektroodil eraldanud aine mass m on võrdeline elektrolüüti läbiva voolu tugevusega I ja protsessi kestusega Δt:
    m = k I Δt
    kus k sõltub aine keemilistest omadustest.
    Elektrolüüsi rakendamine
    Tehnikas: keemiliselt puhta metalli saamisel
    Asjade katmisel õhukese metallikihiga (kuldamine, nikeldamine)
    Metallide tootmisel sulatatud maakidest .
    Ilusalongides juukse eemaldamiseks
    Video:
    http://blog.makezine.com/archive/2006/09/electrolysis_of_water_explodin.html i
    http://video.online.ua/3/12970.php v
    http://www.youtube.com/watch?v=B4JYsC--JGw&feature=user m r
    http://www.youtube.com/watch?v=UShluPdka9k&feature=user v
    http://www.nmsea.org/Curriculum/7_12/electrolysis/electrolysis.ht m katse
  • Elektrivool gaasides


  • Vasakule Paremale
    Alalisvool #1 Alalisvool #2 Alalisvool #3 Alalisvool #4 Alalisvool #5 Alalisvool #6 Alalisvool #7 Alalisvool #8 Alalisvool #9 Alalisvool #10 Alalisvool #11 Alalisvool #12 Alalisvool #13 Alalisvool #14 Alalisvool #15 Alalisvool #16 Alalisvool #17 Alalisvool #18 Alalisvool #19 Alalisvool #20 Alalisvool #21 Alalisvool #22 Alalisvool #23 Alalisvool #24 Alalisvool #25 Alalisvool #26
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 148 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor wirx911 Õppematerjali autor
    Elektrivool.
    Voolutugevus.
    Voolutugevuse sõltuvus pingest.
    Ohmi seadus
    Takistite jada- ja rööpühendus
    Takistus.
    Elektritakistus.
    Ülijuhtivus
    Alalisvoolu töö ja võimsus.
    Joule’i - Lenzi seadus.
    Ohmi seadus kogu vooluringi kohta
    Elektrivool vedelikes
    Elektrivool gaasides

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Elekter metallides
    14
    docx

    Elekter metallides

    Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on

    Füüsika
    Alalisvool - valemid
    4
    pdf

    Alalisvool - valemid

    Valemid ­ alalisvool Valemid ­ alalisvool 1. Voolutugevuse definitsioon 1. Voolutugevuse definitsioon

    Füüsika
    Elektrivoolu spikker
    4
    docx

    Elektrivoolu spikker

    Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega.

    Füüsika
    Alalisvool
    3
    docx

    Alalisvool

    ALALISVOOL Elektrivool metallides Voolu tekkimise tingimused: Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis: metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tunta

    Füüsika
    Elektrivool-voolutugevus-elektritakistus-elektrivoolu töö ja võimsus
    31
    ppt

    Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus.

    Elektrivool Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus. Vooluallikas, vooluallika elektromotoorjõud. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, juhtide jada- ja rööpühenduse seadused, multimeeter. Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise ­ elektriväli 3. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda voolutugevus · Elektrilaeng võib mööda juhet edasi kanduda samamoodi kui vesi voolab torus · Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivoolu iseloomustab elektrivoolu

    Füüsika
    Elektrivool - alalisvool
    3
    doc

    Elektrivool - alalisvool

    laengu suurust. Elektrimahtuvuseks · C-mahtuvus[1F] q-laeng[1C] U-potentsiaalide vahe[1V] · Kahe juhi elektrimahtuvus võrdub ühe faradiga kui juhtide laengute 1C ja -1C andmisel tekib nende vahel potentsiaalide vahe 1 volt. 1F=1C/V. · Enamik levinud kondensaatoreid(koosneb kahest juhis mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriku kihiga)on plaatkondensaatorid, kus kahe paralleelse laetud plaadi vahel tekitatakse homogeenne elektriväli. ALALISVOOL · Elektrivooluks nimetatakse vabade laetud osakeste korrapärast(suunatud) liikumist. Olemasoluks peavad olema täidetud tingimused:1)juhis peavad olema vabad laengukandjad 2)juhis peab olema tekitatud elektriväli. · Alalisvooluks nimetatakse ajas muutumatu tugevusega voolu(iseloomustavaid füüsikalisi suurusi tähistatakse suurte tähtedega I,U,R) · Ohmi seadus vooluringi osa kohta: voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle

    Füüsika
    Alalisvoolu teooria
    2
    doc

    Alalisvoolu teooria

    7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I ­ voolutugevus, q ­ juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ­ ajavahemik, U ­ pinge, R ­ takistus, r ­ vooluallika sisetakistus, N ­ võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: q

    Füüsika
    Alalisvool
    2
    doc

    Alalisvool

    7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I ­ voolutugevus, q ­ juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ­ ajavahemik, U ­ pinge, R ­ takistus, r ­ vooluallika sisetakistus, N ­ võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget: q

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    aivekivilo profiilipilt
    aivekivilo: See oli küll nüüd raha raiskamine...
    18:42 29-05-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun