VALGUD valgu molekuid on (bio)polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aiminohappeid valkudes on 20. AMINOHAPE koosneb aluseliste omadustega aminorühmast (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühmast (-COOH), ülejäänud osad (radikaalid R)aga varieeruvad kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibr...
saadus Keemilised omadused Toatemperatuuril on püsiv ja teiste ainetega ei reageeri, kuumutades põleb ning tekib süsihappegaas C+O2=CO2 Kui hapnikku ei ole piisavalt, tekib mürgine süsinikmonooksiid 2C+O2=2CO Lihtainena on redutseerivad omadused, mistõtu kasutatatkse teda redutseerijana metallide tootmisel 2CuO+C=2Cu+CO2 Keemilised omadused Süsinik oksüdeerijana (redutseerub, st liidab elektrone) süsiniku reageerimine vesinikuga C + 2H2 CH4 Süsinik nii oksüdeerija kui redutseerijana süsiniku reageerimine süsihappegaasiga C + CO2 2 CO Tähtsamad ühendid SÜSINIKDIOKSIID ehk süsihappegaas: CO2, ei põle ega toeta põlemist, sest süsiniku oksüdatsiooniaste on maksimaalne ehk IV, kasutatakse tulekustutites; tahke süsihappegaasi ehk ,,kuiva jää" temperatuur -80ºC, kasutatakse toiduainete transportimisel ja säilitamisel. SÜSINIKOKSIID ehk vingugaas: CO, värvitu ja lõhnatu gaas, vees
Hapnik O2 Koostajad: Maret Muusikus Kristiina Kahr Kadri Kalvik Mona Sikkar Hapniku avastamine Hapniku avastas esimesena Rootsi apteeker Carl Wilhelm Scheele 1770. aastatel Briti vaimulik Joseph Priestley avaldas avastuse enne Scheele't ning talle antakse tavaliselt eelisõigus Hapniku saamine Saadakse õhust ja mitmesuguste hapnikurikaste ühendite kuumutamisel (2KMnO4=K2MnO4+MnO2+O2) Vesinik peroksiidi lagunemisel katalüsaatori juuresolekul (H2O2=2H2O+O2) Vee elektrolüüsil (2H2O= 2H2+O2) (Joonis) Fotosünteesil (6CO2 + 12H2O + footonid = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O) Hapniku keemilised omadused Soodustab ja võimaldab paljude ainete põlemist (C+O2=CO2; S+O2=SO2) Tugev oksüdeerija Metallide oksüdeerumine 4Al + 3O2 = 2Al2O3 Mittemetallide oksüdeerumine...
C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan Isomeerid (Koostamine, füüsikaliste omaduste tuletamine ja põhjendamine) Isomeeride struktuur on erinev, siis erinevad on ka nende omadused ehk omadused sõltuvad aine struktuurist. Füüsikalised omadused: 1. Sulamistemperatuur 2. Keemistemperatuur 3. Tihedus Põlemisreaktsioonid Põlemisel ained oksüdeeruvad hapniku toimel ehk tekivad OKSIIDID Lihtained 2H2 + O2 2H2O Liitained (kõik elemendid (va N) moodustavad oksiidi CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Kuidas teha põlemisreaktsiooni võrrandit? 1. Kirjutad lähteained. Hapniku valem on O2 2. Kirjutan saaduse (oksiidi) valemi. Oksiidi valemis tuleb o.a abil leida indeksid. Peast pean teadma, et C + O2 CO2 ja S + O2 SO2 3. Võrrand tuleb tasakaalustada, st iga elemendi aatomeid peab olema võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt. Lahuse ülesanne: NÄIDE
CO SÜSINIKOKSIID CaO VINGUGAAS KALTSIUMOKSIID KUSTUTAMATA LUBI · Väga mürgine · Valge sööbiv aine · Tekib mittetäielikul · Kasutatakse ehitusel HAPNIKU KASUTAMINE · Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon: O2 + 2H2 = 2H2O · Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku oma majanduslikus tegevuses. · Hapnikku kasutatakse ka meditsiinis. HAPNIK KUI LOODUSRIKKUS VAJAB KAITSET Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema. Hapnik on väga tundlik looduskeskkonna muutuste suhtes.
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
Kodused ülesanded: 1. Kui palju vett saab 70 m3 auru, mis on temperatuuril 180 o C ja rõhul 8,0 atm, kondenseerumisel? Lahendus: P = 8,0atm, T = (273+180) = 453K, V = 70m3 = 70000dm3. g 8 a tm * 7 0 0 0 0 d m 3 * 1 8 P *V *M m ol m (H 2 O ) = = = 271362g = 271 kg R *T 3 a tm * d m 0 ,0 8 2 *4 5 3 K m o l* K 2. Gaasisegu sisaldab 22% heeliumi, 18% vesinikku, 30% lämmastikku ja 30% argooni. Milline on segu koostis mahuprotsentides? ...
Leidumine lihtainena: 1. maailmaruumis 2. atmosfääri ülemistes kihtides 3. nafta puuraukudes 4. vulkaanipursetel Leidumine liitainena: 1. vees 2. maagaasis 3. naftas 4. elusorganismides Saamine laboris: Metall + Hape Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Saamine tööstuslikult: Vee elektrolüüsil 2H2O = 2H2 + O2 Vesinikku saab looduslikust gaasist... 3 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Füüsikalised omadused: 1. värvuseta 2. lõhnata 3. maitseta 4. kõige kergem 5. vees vähelahustuv, hästi lahustub pallaadiumis Keemilised omadused: 1. põleb õhus ja hapnikus veeauruks
MITTEMETALLID Mittemetallideks loetakse elemente, mille välisel elektronkihil on neli kuni 8 elektroni ning mis reageerimisel metallidega käituvad redutseerijatena. Mittemetalli raadiused on väiksemad, kui metallidel ja nad hoiavad elektrone tugevamini kinni ehk nende elektronegatiivsused on suuremad. Üldised füüsikalised omadused: · halvad elektrijuhid (va. süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõi...
CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O 2. Metall + hape 2CH3CH2OH + Ca 2CH3CH2OCa + H2 3. Kondensatsioon ehk hüdroksüülrühma sisaldavate ainete reageerimine vee eraldumisega. R-COOH + R'-OH R-COOR'(ester) + H2O 4. Reaktsioon halogeniididega (nt.HCl) R-OH + HCl R-Cl + H2O Alkoholide esindajad Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). Tänapäeval kasutatakse seda keemiatööstuses, ka süütevedelikes (lahustite tähtis koostisosa) Etanool (C2H5OH) ehk piiritus. Valmistatakse põhiliselt eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel (CH2=CH2 + H2O CH3CH2OH), sahhariidide kääritamisel (C6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2; tooraineks kartul, teravili). Seda kasutatakse farmaatsiatoodetes, kosmeetikas, alkohoolsetes jookides. Inimesega vahetult kokkupuutuv etanool peab olema valmistatud kääritamise teel.
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
Alkohol ei reageeri leelistega, kuna tekkinud alkosiidioon on väga tugev alus ehk väga tugev prootoni siduja. + - CH3CH2OH CH3CH2O- + H+ 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa + H2 CH3CH2O-Na+ + H2O CH3CH2OH + NaOH Alkoholi sool on alkoholaat. ALKOHOLIDE ESINDAJAD Metanool CH3OH on tuntud ka puupiirituse nime all, sest varem saadi teda puidu utmisel. Nüüdisajal valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. CO + 2H2 CH3OH (katalüsaator ja kõrge temperatuur) Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes (miljoneid tonne aastas), samuti ka lahustite koostisosana. Väliste omaduste poolest on metanool peaaegu eristamatult sarnane etanooliga ja see on põhjustanud hulganisti traagilisi eksitusi. 1 Etanool C2H5OH ehk etüülalkohol jääb tööstusliku toodangu mahu poolest metanoolile veidi alla,
isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. · Deuteerium 21H ehk D (raskevesinik) Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH. · Triitium 31 H ehk T (üliraske vesinik), radioaktiivne. Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum
(2) Lihtaine saamine: Räni saadakse puhtast kvartsliivast redutseerimisel magneesiumi või söega (koksiga) kõrgel temperatuuril: SiO2+2Mg2MgO+Si SiO2 + 2C 2CO + Si (kaarleekahjus 1800 ºC) Viimasel reaktsioonil võib tekkida ränikarbiid (SiC), mis reageerides ränidioksiidiga moodustub Si ja CO: 2SiC + SiO2 3Si + 2CO Väga puhast räni saadakse ränihalogeniidide (SiCl4 või SiHCl3) redutseerumisel ülipuhta vesinikuga (1200 1300 ºC): SiCl4 + 2H2 Si + 4HCl SiHCl3 + H2 Si + 3HCl (1) 4.Omadused 4.1 Keemilised omadused: 1. Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,8 2. Oksiidi tüüp: neutraalne (1) 3. Räni ei reageeri vee ega hapetega (v.a. HF), toateperatuuril reageerib leeliste ja fluoriga, kõrgemal temperatuuril teiste halogeenide, lämmastiku ja mõne metalliga (tekivad silitsiidid); vesinikuga otseselt ei reageeri. (15) hapnikuga Si + O2 SiO2
Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsiniku ahelat e. alküülradikaal on seotud ühe hapniku ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel Alkaani ühendi lõpp aan sillaga
II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine iga...
ALKAANID Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust ning sisaldavad sp3 süsinikku ehk tetraeedrilist süsinikku ehk nelja üksiksidemega süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks. Ahela ehituse järgi jaotatakse alkaanid: 1) tsüklit mittesisaldavad (atsüklilised) alkaanid , üldvalemiga C nH2n+2 Need jaotatakse omakorda a)hargnemata ahelaga ehk normaalalkaanid ja b)hargnenud ahelaga . 2) tsüklilised alkaanid ehk tsükloalkaanid , üldvalemiga C nH2n. Nomenklatuur on aine struktuuri ja aine nimetust siduvate reeglite kogu. 1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( C nH2n+2 -aan ) 1) CH4 metaan 2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3 4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3 5) C5H12 pentaan 6) C6H14 heksaan 7) C7H14 heptaan 8) C8H18 oktaan 9) C9H20 nonaan 10) C10H22 dekaan 2. Ts...
Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiid. 2H2SO4 +Zn = ZnSO4+ SO2 + 2H2O Konts. Väävelhape ei reageeri rauaga! RÄNI 1)Leidumine looduses:le vikult teisel kohal. 2)Füüsikalised omadused: hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. 3)Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri b) reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat c) kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl C)Tsement- lubjakivi + savi. D)Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. E)Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav
1. aineklasside definitsioonid(mis on alkaanid jne) Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi: Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsa...
Ei lagune c)aluseliste oksiididega happelisele oksiidile 6) Lagunevad kuumutamisel vesi ja 1.A rühma metallide alused. vastava happe sool. Toimub alati. happeline oksiid (ainult hapnikhapped). Saamine 1 Alati toimuvad reaktsioonid: 1) Lihtaine põlemisel: 2H2 + O2 2H2O 1) Hapnikhappeid saadakse vastavate 1) Leeliseid saadakse: a) alus + hape. b) aluseline oksiid + hape. c) happeline oksiid + 2) Liitainete põlemisel ühinevad tavaliselt kõik oksiidide reageerimisel veega: H2S + SO3 a) metalli reageerimisel veega: H2 + alus. d) a. oksiid + h. oksiid liitaine koostisse kuuluvad elemendid haphikuga. H2SO4. Veega ei reageeri SiO2
reag. veega: C2H5ONa + H2O C2H5OH+ NaOH reag. halogeenoalkaaniga: C2H5ONa+CH3Cl C2H5-O-CH3 + NaCl liitumine HCl-ga: CH2=CH-CH3+ HClCH3-CHCl-CH3 liitumine veega: CH2=CH-CH3+H2OCH3-CH(OH)-CH3 liitumine H2-ga (hüdrogeenimine): CH2=CH-CH3+H2CH3-CH2-CH3 liitumine Br2-ga: CH2=CH-CH3+Br2CH2Br-CHBr-CH3 9 Kõikide aineklasside saamisviis Oksiidide saamine · Lihtainete põlemisel. 2H2 + O2 2H2O · Liitainete põlemisel CH4 + O2 CO2 + 2H2O · Liitainete lagunemisel H2SO4 H2O + SO3 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O CaCO3 CaO + CO2 Hapete saamine · Hapnikhapped vastavate oksiidide reageerimisel veega H2O + SO3 H2SO4 · Hapnikku mittesisaldavad happed vastavate gaasiliste ainete vesilahused vesiniku reageerimisel vastava lihtainega H2 + Cl2 2HCl
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). Alkaani tunnusteks on järelliide aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne......
CH3 CH2 CH3 CH3 3 etüül 2,4 dimetüülheksaan II LEIDUMINE JA SAAMINE Kõige lihtsam alkaan metaan (CH 4) on kõikide looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamiseks koostisosaks. Neis sisaldub veel ka etaani, propaani, butaani jt alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H2 CH4 III FÜÜSIKALISED OMADUSED Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Nimetus Molekulmass Sulamistemp. Keeemistemp. Alküülradikaal Tsükloalkaan Metaan 16 -182,5 °C -161,6 °C Metüül Etaan 30 -182,8 -88,6 Etüül
doc.doc CH3 3 etüül 2,4 dimetüülheksaan II LEIDUMINE JA SAAMINE Kõige lihtsam alkaan metaan (CH 4) on kõikide looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamiseks koostisosaks. Neis sisaldub veel ka etaani, propaani, butaani jt alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H2 CH4 III FÜÜSIKALISED OMADUSED Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Nimetus Molekulmass Sulamistemp. Keeemistemp. Alküülradikaal Tsükloalkaan Metaan 16 -182,5 °C -161,6 °C Metüül Etaan 30 -182,8 -88,6 Etüül
Tekib äikse ajal, elektrimasinate töötamisel, päiksekiirguse toimel. Vähesel määral kasulik. Kasutatakse vee osoneerimisel: O3=O2 + O Tekkiv monohapnik hävitab baktereid. Maad ümbritsev osoonikiht kaitseb elu Maal liigse UV- kiirguse eest. Freoonid on tekitanud ohtlikke osooniauke. Hapniku saamine. Hapnikku sisaldavate ühendite lagundamisel: 1) Vesinikperoksiidi lagundamisel( katal. MnO2) 2 H2O2 = 2 H2O + O2 2) Vee elektrolüüsil: 2 H2O = katoodil 2H2 + anoodil O2 3) Kaaliumsalpeetri lagundamisel: 2 KNO3 =2 KNO2 + O2 4) Bertholle`t soola (kaaliumkloraadi) lagundamisel: 2 KClO3 = 2 KCl + 3 O2 5) Kaaliumpermanganaadi lagundamisel: 2 KMnO4 = K2MnO4 +MnO2 + O2 6) Vedela õhu fraktsioneerimisel saadakse gaasiline lämmastik (kt 0 -1960C) ja vedel hapnik (kt0 -1830C). Vesi. H2O Tähtsaim H ja O ühend. ¾ Maa pinnast kaetud veega. Vee erandlikud omadused on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest:
laengu.) Kuid elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele ei pruugi olla täielik. Aatomid omandavad osalise laengu ka siis, kui nad nihkuvad kovalentses keemilises sidemes rohkem ühe aatomi poole ja kaugenevad teisest. See aatom, mis tihedamini elektrone enda poole tõmbab, saab osalise laengu. Teine aatom, millest elektronid kaugemale on tõmmatud, saab osalise + laengu. Ka sellisel juhul on tegemist sisuliselt redoksreaktsiooniga. Keemilise evolutsiooni näidisreaktsioon: CO2 + 2H2 + valgusenergia H2CO + H2O on sisuliselt redoksreaktsioon, kus C redutseerub (tõmbab elektrone ligi), tema oksüdatsiooniaste +4 CO2-s väheneb 0-ni formaldehüüdis. H2 molekulis on elektronid jaotunud võrdselt kahe H aatomi vahel, ei ole nihkunud mitte kummagi aatomi poole. Seepärast on H 2 molekul võib kergemini loovutada elektroni, käituda elektrondoonorina (redutseerijana). CO 2 molekulis on elektronid nihkunud tugevasti elektronegatiivsema O aatomi poole
I. Oksüdatsiooniaste: 1)lihtaine o.a. = 0 2)liitaines kõigi aatomite o.a.-te summa = 0 3)A-rühmade metallidel tavaliselt püsiv o.a., mis võrdub nende rühma numbriga 4)B-rühmade metallidel o.a. tavaliselt muutuv, sagedasti esineb o.a. II 5)Mittemetallide o.a.-d muutuvad vahemikus ,,rühma nr" (maks) kuni ,,rühma nr 8" (min) 6)Hapnikul alati II, vesinikul alati I II. Anorgaaniliste ainete põhiklassid: Anorgaanilised ained Liitained ehk keemilised ühendid Lihtained Metallid Mittemetallid Oksiidid Happed Alused Soolad 2. Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlem...
alla 1000 kg/m3. Alkoholide keemilised omadused · Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Oksüdeerumine (=>aldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Metanool · (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). · Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Metanool · On aga erakordselt mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise. 30 ml metanooli on aga surmav. · Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse. Metanool · Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali
orgaanilisteks ühenditeks. Süsiniku allotroopsed teisendid teemant ja grafiit on väga erinevate omadustega. Põhjus on süsiniku aatomite erineval paiknemisel ainete kristallides. Süsiniku keemilised omadused Põleb sõltuvalt hapniku hulgast, tekib kas vingugaas või süsihappegaas. C + O2 = CO2 või 2C + O2 = 2CO. Reageerib metallioksiididega Fe2O + 3C = 2Fe + 3CO. Reageerib vesinikuga C + 2H2 = CH4 (soogaas). Reageerib veeauruga C + H2O => CO + H2 ja nool ülesse (veegaas) 1. Reageerivad lihtainetega (tuntuim nendest hapnik, tekivad oksiidid). 2. Kõrgemal temperatuuril reageerivad väävliga. 3. Reageerivad hapetega vastavalt pingereale. 4. Metall + vesi 5. Metall + sool (soolalahus) Süsiniku toime. Radioaktiivne süsinik. Teiseks loodusliku radioaktiivsuse allikaks on kosmiline kiirgus.
Põltsamaa Ühisgümnaasium Metall: kaltsium Referaat Annika Allik 10A 11.03.2011 SISUKORD · Ülevaade kaltsiumist......................................................................3 · Leidumine.......................................................................................3 · Kaltsiumi omadused.......................................................................4 · Sisaldumine organismis.................................................................5 · Kaltsiumi ühendite kasutamine.......................................................6 · Kasutatud kirjandus........................................................................7 ÜLEVAADE KALTSIUMIST Humphry Davy oli inglise keemik, kes avastas ja eraldas kaltsiumi sulatatud leeliste elektrolüüsi te...
0 ,0 8 2 *2 7 3 K m o l* K või n(O2) = V/Vm = 3939L/22,4L/mol = 175,8mol m(O2) = n*M = 175,8mol*32g/mol = 5627g 6. 200 l autoklaavis lagundati elektrolüüsi abil 5,2 dm3 vett. Millist rõhku näitab manomeeter peale protsessi lõppemist 25 oC juures, kui autoklaavis olnud õhu hulka mitte arvestada. Lahendus: Vesi laguneb järgmise reaktsioonivõrrandi järgi: 2H2O 2H2 + O2 V(H2O) = 5,2 dm3 = 5200cm3 (H2O) = 1,00g/cm3 m(H2O) = *V = 1,00g/cm3*5200cm3 = 5200g n(H2O) =m/M = 5200g/18g/mol = 288,9mol n(H2) = 288,9mol n(O2) = 288,9mol/2 = 144,4mol V(H2+ O2) = n*Vm = (288,9mol+144,4mol)*22,4L/mol = 9706L Normaaltingimustel - P1=1atm, V1=9706dm3, T1=273K Antud tingimustel - P2=?, V2=200dm3, T2=(25+273)=298K 4
juures produkti saagisega ca 75-85% tooraine ühekordsel läbiminekul kolonnist: n C4H8 ...CH2=CH - CH=CH2 + H2 15.Metanooli süntees Metanooli toodetakse CO ja H2 segust. Sünteesgaasi toodetakse CH4 reformimisel 800 C juures Ni-katalüsaatori juuresolekul : 3CH4 + CO2 + 2H2O (aur) ...4CO + 8H2 Metanooli sünteesiks komprimeeritakse gaas .Katalüsaator on Cr2O3 + ZnO. Reageerimata jäänud lähtegaas retsirkuleeritakse (analoogia NH3 sünteesiga). Saadakse ca 99%-line metanool. CO + 2H2 ..CH3OH Uued, vase baasil väljatöötatud katalüsaatorid võimaldavad reaktsiooni läbi viia madalamal temperatuuril ja rõhul. 16.Formaldehüüdi süntees Formaldehüüdi toodetakse metanooli katalüütilisel (metalloksiidid) oksüdatsioonil: CH3OH + ½ O2 ... CH2O + H2O Kulgeb ka dehüdratatsiooni reaktsioon: CH3O...CH2O + H2 17.Etanooli sünteesi variandid 1.)Etanooli tootmine fermentatiivsel 2.)Eetanooli tootmine naftatooraine baasil. Meetod on kaudne, st etüleen absorbeeriti
oksendama. Kauemaaegsel puhta hapniku sissehingamisel tekivad bronhiit ja nägemishäired. Õhust kõrgema hapnikusisaldusega hingamissegusid kasutatakse aga kopsu- või südamepuudulikkust põhjustavate haiguse korral, samuti vingumürgituse puhul, et parandada kudede hapnikuga varustatust. Kõik rakud saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon: O2 + 2H2 2H2O Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku oma majanduslikus tegevuses, eelkõige erinevate kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Meditsiinis kasutatakse hapnikku peale hingamisaparaatide ka anaeroobsete mikroorganismide poolt tekitatud haiguste raviks. Anaeroobsed mikroorganismid suudavad elada ilma hapnikuta Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija
Moolarvutus n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli,....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv NA Avogadro arv so osakeste arv 1 moolis aines NA =6,02*1023 1/mol Z elektrolüüsi elementaaraktist osalevate elektronide arv , katoodil =ioonilaeng F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K I voolutugevusAmprites Ül...
1) Aatom-nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused 2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on re...
2. etanool C2H5OH 3. propanool C3H7OH 4. butanool C4H9OH 5. pentanool C5H11OH 6. heksanool C6H13OH 7. heptanool C7H15OH 8. oktanool C8H17OH 9. nonanool C9H19OH 10. dekanool C10H21OH V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. On aga erakordselt mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise. 30 ml metanooli on aga surmav. Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse. Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lähteaine. Metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid, ravimeid,
, etc., etc. Tähtsamad alkoholid Metanool ( metüülalkohol rahvapäraselt puupiiritus) Väliselt väga sarnane etanoolile. Lõhn ja maitse on samad ja joove samasugune, kui etanoolijoove. Suhteliselt pika aja jooksul kuhjuvad organismi väga mürgised ainevahetussaadused (eeskätt metanaal) Eluohtliku mürgituse võib saada 30 g joomisel. Sage tagajärg on pimedaks jäämine. Suur häda ongi eeskätt seotud esmaabi lootusetu hilinemisega Saadakse põhiliselt vingugaasist ja vesinikust CO + 2H2 CH3OH. Põhimõtteliselt saab teda kivisöest või maagaasist. On üks arvestatavaid tuleviku vedelkütuse kandidaate naftavarude lõppemisel. Etanool "viinapiiritus" Iseloomuliku lõhnaga veega igas vahekorras segunev vedelik. Joovastava toimega Veega segunemisel esineb kontraktsioon - ruumala vähenemine. Destileerimisel ei saa veevaba piiritust vaid ~96% nn aseotroobi . Aseotroop keeb 780 ja tema tihedus on 0,800 g/cm3.
CO2 ja H2O N: Alkoholid- sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, kus üks või mitu h-aatomit asendatud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga. Üldvalem: R-OH Omadused:veesõbralikud ühendid, lahustuvad vees hästi. #ei lagune vees ioonideks, ei ole aluselisi omadusi. #põlevad hästi, andes täielikul põlemisel CO2 ja H2O Metanool CH3-OH, rahvapärane nim puupiiritus. # kõige lihtsam alkohol # saadakse:#metaani oksüdeerumisel 2CH4 + O2 2CH3OH # vingugaasi redutseerimisel CO + 2H2 CH3OH # värvitu # põletava maitsega # väga mürgine alkohol; surmav ( väikekogus- jääv pimedus, suurem kogus- surmav) # seguneb veega igas vahekorras # keemis t° +65 °C # kasutatakse : lahustina, mootori kütusena. Etanool CH3CH2OH , C2H5OH # saadakse suhkrute kääritamisel ( glükoos C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2) # iseloomuliku lõhnaga # põletava maitsega # värvitu # seguneb veega igas vahekorras # keemis t +78 C # vähem mürgine kui metanool # põhjustab
CO2 ja H2O N: Alkoholid- sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, kus üks või mitu h-aatomit asendatud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga. Üldvalem: R-OH Omadused:veesõbralikud ühendid, lahustuvad vees hästi. #ei lagune vees ioonideks, ei ole aluselisi omadusi. #põlevad hästi, andes täielikul põlemisel CO2 ja H2O Metanool CH3-OH, rahvapärane nim puupiiritus. # kõige lihtsam alkohol # saadakse:#metaani oksüdeerumisel 2CH4 + O2 → 2CH3OH # vingugaasi redutseerimisel CO + 2H2 →CH3OH # värvitu # põletava maitsega # väga mürgine alkohol; surmav ( väikekogus- jääv pimedus, suurem kogus- surmav) # seguneb veega igas vahekorras # keemis t˚ +65 ˚C # kasutatakse : lahustina, mootori kütusena. Etanool CH3CH2OH , C2H5OH # saadakse suhkrute kääritamisel ( glükoos C6H12O6→ 2CH3CH2OH + 2CO2) # iseloomuliku lõhnaga # põletava maitsega # värvitu # seguneb veega igas vahekorras # keemis t +78 C # vähem mürgine kui metanool # põhjustab
Kauemaaegsel puhta hapniku sissehingamisel tekivad bronhiit ja nägemishäired. Õhust kõrgema hapnikusisaldusega hingamissegusid kasutatakse aga kopsu- või südamepuudulikkust põhjustavate haiguse korral, samuti vingumürgituse puhul, et parandada kudede hapnikuga varustatust. Kõik rakud saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon: O2 + 2H2 ® 2H2O Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku oma majanduslikus tegevuses, eelkõige erinevate kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse erinevate metallide valmistamisel, reovete bioloogilisel puhastusel, tselluloosi valgendamisel ja klaasitootmise uutes tehnoloogiates. Meditsiinis kasutatakse hapnikku peale hingamisaparaatide
· Elektronskeem: Ge +32¦ 2)8)8)14) Germaanium saadakse peamiselt kõrvalproduktina värviliste metallide tootmisel ja fossiilkütuste kivisöe- ja pruunsöetuhast, milles germaaniumisisaldus on ühe tonni tuha kohta kuni 2%. Toore rikastatakse ja kontsenteeritakse (palju meetodeid ja etappe). Saadakse GeCl4, mida puhastatakse ülihoolikalt ning hüdrolüüsitakse ülipuhta veega, saadakse GeO2. Viimane kuivatatakse ja redutseeritakse vesinikuga (600-700kraadi): GeO2 + 2H2 = Ge + 2H2O Ge sulatatakse 1000 kraadi 1050 kraadi juures, puhastatakse tsoonsulatuse või suundkristallisatsiooniga. Saadakse ülipuhas Ge. 3 FÜÜSIKALISED OMADUSED · hõbedane või mustjashõbedane · metalse läikega · üsna habras, rabe (kergesti killunev) · ei saa olla kuuma ja külma töörõhk kuni 550 ° C · laseb läbi infrapunakiirgust · üsna vastupidav veele, õhule
Prootium Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH. Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks
Sedamööda, kuidas lähteained ammenduvad, reaktsioon aeglustub. Mõni reaktsioon võib kiiremini toimuda valguse käes. Valgus ehk elektromagnetkiirgus on üks energia vormidest ja mis tahes kujul oleva energia juurdeandmine võib teatud tüüpi reaktsiooni kiirendada või isegi selle iseeneslikuks teha. Näiteks metaani ja kloori reaktsioon täielikus pimeduses on väga aeglane, hajutatud valgus seevastu seda reaktsiooni ja ere päikesevalgus muudab selle plahvatuslikuks: CH4 + 2Cl2 = CCl4 + 2H2. Reaktsiooni kiirust võib mõjutada kasutatav isotoop. Eriti kehtib see vesiniku kohta, sest tavalise vesiniku ja deuteeriumi aatomi mass on selgelt erinev. Antud töös on vaatluse all reaktsiooni kiirus sõltuvalt ainete kokkupuutepinna suurusest. Muutumatuna hoitakse ainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. See on vajalik, et jälgida konkreetselt reaktsiooni kiiruse sõltuvust ainete kokkupuute pinna suurusest. Tööeesmärk:
ALKOHOLID · Alkohol Orgaaniline aine, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. · Üldkuju R-OH Valemid ja nimetused Nimetus Valem Metanool ehk puupiiritus CH3OH Etanool CH3CH2OH Etaandiool ehk antifriis Propaantriool ehk glütserool Saamine · Metanooli saamine o CO + 2H2 CH3OH · Etanooli saamine o Alkoholkäärimine: C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO o Naftast: CH2=CH2 + H2O CH3CH2OH Füüsikalised omadused ja kasutamine · Metanool o Värvitu, põletava maitsega o Hea lahusti keemiatööstuses o Põleb hästi mootorikütus · Etanool o Iseloomulik lõhn, põletav maitse, värvitu, veest hõredam
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust 1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elekt...
Gaaskeevitus(pildil nr 1) kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse õhukesest, 1...3 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C 2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehnilin...
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. Keem reaks-s on lähteainete mok-des sidemete katk. ja saaduste lähedal indutseerib pol mok mittepol-le dipoolmomendile, mis on 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süst.mass ei sõltu toimuv.-st mok-s uute sidemete tekk. Keem-s reak-s ei muutu aatomite arv ja seda suurem, mida kõrgem on mittepol molekuli polariseeritavus. protsessidest selles süst.s. Keem.reaks.i võrrandi kirj.l avaldub liik, kuid muut-d aatomite vahel-d keem-d sidemed, samas eral-b Dispersiooni jõud (Edisp),tek lähen-te aatomite või mok-de ekt-de seadus selles, et reak.i võrrandi mõlemal poolel peab aatomite või neeldub en-t. Erist-se mitmesug-d sideme tüüpe: kovalentne, sünkroonse liikumise tõttu. sümbolite arv <=>. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on iooniline, metalliline, koordinatiivne, ves...
oksendama. Kauemaaegsel puhta hapniku sissehingamisel tekivad bronhiit ja nägemishäired. Õhust kõrgema hapnikusisaldusega hingamissegusid kasutatakse aga kopsu- või südamepuudulikkust põhjustavate haiguse korral, samuti vingumürgituse puhul, et parandada kudede hapnikuga varustatust. Kõik rakud saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon: O2 + 2H2 = 2H2O Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku oma majanduslikus tegevuses, eelkõige erinevate kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse erinevate metallide valmistamisel, reovete bioloogilisel puhastusel, tselluloosi valgendamisel ja klaasitootmise uutes tehnoloogiates. Meditsiinis kasutatakse hapnikku peale hingamisaparaatide ka anaeroobsete
образует около 190 минералов, тетраэдрические молекулы 1.Фосфор легко окисляется кислородом: например, метафосфорную кислоту: важнейшими из которых Р4. Это очень 4P + 5O2 = 2P2O5, 4HPO3 + 12C = 4P + 2H2 + 12CO. являются апатит Ca5(PO4)3F, реакционноспособное, мягкое 4P + 3O2 = 2P2O3. фосфорит Ca3(PO4)2 и флюорит воскообразное вещество бледно- 2.Взаимодействует со многими простыми веществами CaF2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
