Olmekeemia (1)

HUVITAVAT LISAINFOT
Kas olmekeemia mürgitab veel sündimata lapsi?
Roheline Värav kirjutab, BBC loo alusel, et parfüümides ja puhastusvahendeis leiduvad kemikaalid võivad läbida platsenta ja jõuda looteni, selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) Suurbritannia haru ja Greenpeace 'i ühisest uurimistööst. Muuhulgas jõuavad veel sündimata lapseni paljud plastikud ja kunstlik mustus.
WWF ja Greenpeace taotlevad nende ainete keelustamist esmatarbeesemeis. Mõned tervishoiueksperdid vaidlevad keskkonnakaitsjaile vastu, kinnitades, et pole kindlaid tõendeid, nagu kahjustaksid kemikaalid sündimata lapse tervist.
Uuriti 27 sündimata lapse nabanöörist ja 42 värskelt emalt võetud vereproove. Proove testiti kaheksa kemikaaligrupi, kaasaarvatud puhastusvahendeis ja mähkmeis leiduvate, osas. Üldse olid testid positiivsed 35 kemikaali osas. Mõnest nabanöörivereproovist leiti koguni 14 ja kahe ema vereproovist 17 kemikaali.
Greenpeace'i mürkainete kampaaniajuhi Helen Perivier sõnul on šokeeriv, et selliseid kemikaale leidub inimkehas igal eluperioodil, koguni veel enne sündimist ehk ajal, mil organism on kõige haavatavam. Andrew Lee WWF Suurbritannia harust lisab, et selliseid kemikaale ei tohiks mingil juhul esmatarbekaupades kasutada.
Keskkonnaorganisatsioonide uurimistöö valmis ajal, mil Euroopa Liit parasjagu vaatab ümber oma kemikaalipoliitikat. Lee kutsub uurimistulemustele tuginedes üles potentsiaalselt ohtlikke kemikaale veelgi rangemalt keelustama. WWF-i hinnangul on kõigile ohtlikele kemikaalidele olemas ohutud alternatiivid, mida tulekski kasutada.
Parfüümides ja puhastusvahendeis leiduvad kemikaalid võivad läbida platsenta ja jõuda looteni.
Muuhulgas jõuavad veel sündimata lapseni paljud plastikud ja kunstlik muskus, vahendas Roheline Värav BBCi uudist.
WWF ja Greenpeace taotlevad nende ainete keelustamist esmatarbeesemeis. Mõned tervishoiueksperdid vaidlevad keskkonnakaitsjaile vastu, kinnitades, et pole kindlaid tõendeid, nagu kahjustaksid kemikaalid sündimata lapse tervist.
Uuriti 27 sündimata lapse nabanöörist ja 42 värskelt emalt võetud vereproove. Proove testiti kaheksa kemikaaligrupi, kaasaarvatud puhastusvahendeis ja mähkmeis leiduvate, osas. Üldse olid testid positiivsed 35 kemikaali osas. Mõnest nabanöörivereproovist leiti koguni 14 ja kahe ema vereproovist 17 kemikaali.
Lastearst Andrew Shennani sõnul ei ole uurimistulemused üllatavad ning lapsevanemail otse paanikasse sattuda ei tasu. Kuid kemikaalide võimalikku kahjulikku mõju ei tohi ka Shennani meelest alahinnata.
7
SISSEJUHATUS
Keemia on teadusharu , mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Olme on eluolu, tööväline elu ja igapäevane eluring , mis tähendab igapäevasust, kodusust ja tarbimist ning sellega tegelevad inimesed kõikjal ja kogu aeg. Olmekeemia on aga keemia, mis käsitleb kõike seoses igapäeva eluga. Teisisõnu on olmekeemia keemia meie kodudes. Olmekeemia ja kõikvõimalikud keemiatööstuse tooted ümbritsevad meid tänapäeval peaaegu kõikjal.
2
KOKKUVÕTE
Igapäevast olmekeemiat ei saa täielikult vältida, küll annab selle kasutamist vähendada, näiteks teevad välismaiste pesuvahendite töö ära äädikas ja sidrun. Tänapäeval tungib kodukeemia tuppa uksest ja aknast. Keemilisi ühendeid leiab pea kõikjalt: kodumasinatest, vaipadest, mänguasjadest, rääkimata puhastusvahenditest ja kosmeetikast. Kõik kemikaalid ei ole küll tervisele ohtlikud, ent alati tasub jälgida tootel olevaid hoiatusmärke ning lugeda hoolega kasutusjuhendit.
8
OLMEKEEMIA KASUTAMINE
Olmekeemiat kasutatakse tänapäeval kõikjal kodudes. Üha rohkem on see hakanud kahjustama inimeste tervist, kuna tegu on ikkagi keemiaga. Üksteist levinumat olmekeemiavahendit on desinfitseerimisvahendid, pleegitajad, vaiba- ja aknapuhastid, riiete keemilisel puhastamisel kasutatavad ained, aerosoolid , tärpentin, õhuvärskendajad, värvieemaldajad, värvid ja lakid ning kahjuri- ja putukatõrjevahendid. Siinpool tooks aga välja sellised ained, nagu atsetoon, lakibensiin , lakk, linaõli, saapamääre, troinoi, värnits ja tärpentin.
Atsetoon ehk 2- propanoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina , näiteks küünelakieemaldajana.
Lakibensiin on alkaanidest ja vähesel määral aromaatsetest süsivesinikest koosnev nafta destillaat ja bensiini fraktsioon . Ta on orgaaniline lahusti, millega lahustatakse peamiselt lakke ja värve. Lakibensiinil on madal leekpunkt ja seda ei tohiks kasutada linaõli vedeldamiseks, sest linaõli võib iseeneslikult süttida. Iseäranis ohtlikud on linaõlised pühkimislapid, mis tuleks kas kohe põletada või lahtiselt kuivama riputada, aga mitte töökohale hunnikusse seisma unustada.
Lakk on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme. Lakk sisaldab peale kelmet moodustava aine orgaanilist lahustit ja muid komponente.
Linaõli pressitakse lina seemnetest ja kasutatakse värvide valmistamiseks, puitpindade kaitseks ning toiduks. Linaõli sisaldab tervislikke küllastamata rasvhappeid nagu linoleenhape , linoolhape ja omega3 -happed. Kuumutamisel saadakse linaõlist värnits, mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel. Õlivärvi kuivamine on aeglane keemiline protsess, kus hapniku toimel tekivad ristsidemed rasvhapete molekulide vahel ja värnitsast moodustub polümeerne kile. Kuivamise kiirendamiseks lisatakse katalüsaatorit ehk sikatiivi
Saapamääre ehk saapaviks kuulub Eesti Patendiameti jaotuse järgi klassi 04 - Tööstuslikud õlid ja rasvad ; määrdeained; tolmu absorbeerivad, niisutavad ja siduvad ained; kütteained (k.a küttepiiritus) ja valgustusained, küünlad ja tahid. Saapamäärde baasnumber 040026. Eesti Patendiameti klassifikatsiooni järgi on määratletud ühe baasnumbriga saapamääre, saapaviks, kingamääre, kingakreem. Kingakreemi ülesandeks on: kaitsta jalga niiskuse eest, säilitada kinganaha elastsust , katta kinga kriimustused ja soolarandid, puhastada jalatsit, anda harjamisel läige. Kingakreemide koostisse kuuluvad silikoonõli, vaha, loomarasv, toonimisvärvid ja orgaanilised lahustid.
Troinoi on odekolonn (näovesi). Seda toodetakse Moskvas Genrih Brokari asutatud ettevõttes, mis nõukogude ajal sai nimeks Novaja Zarja. Nimetus " kolmekordne " tuleneb sellest, et odekolonnis on kasutatud sidruni-, bergamoti- ja pomerantsiõlide aroome. Troinoi ja teiste piiritust sisaldavate parfümeeriatoodete müük ja tarbimine on põhjustanud endises
3
Nõukogude Liidus ja praegusel Venemaal probleeme, sest neid tarvitatakse laialdaselt joomiseks (alkohoolse joobe saavutamiseks). Troinoi on käibel ka Eestis. Et seda turustatakse parfümeeriatootena, on kontroll selle turustamise ja tarbimise üle võrreldes alkohoolsete jookidega väga leebe .
Värnits on keedetud taimeõli (lina-, pähkli- või muu taimeõli), mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel. Kuivamise ning tahkestumise (polümeriseerumise) kiirendamiseks lisatakse värnitsale sikatiive. Värnitsast saab laki (vernis - lakk prantsuse keeles) lisades täiteks muid komponente ( vaiku ja lahustit).
Tärpentin oli tuntud juba antiikajal . Tärpentini valmistati peamiselt okaspuude vaigust (peamiselt kuusk ja mänd) utmise teel. Hiljem õpiti puidu utmisel lisaks tõrvale koguma ka lenduvat ja samuti tugevasti haisvat tärpentini-fraktsiooni. Sellel moel toodetud tärpentinil oli oksüdeerivaid omadusi, mis oli oluline õlimaalitehnika arengul. Värvipigment segati värnitsa ja tärpentiniga. Tärpentini oksüdeeriva mõju tõttu värv kuivas kiiremini. Suuremõõduline tärpentini tootmine algas koos tselluloositööstuse arenguga. Puujäätmeid ärakasutades toodeti tärepntini, mida peamiselt kasutati värvitööstuses lahusti ja vedeldajana. Tänapäeval puutärpentini kasutatakse keemiatööstuse toorainena, muu hulgas ka kosmeetikatööstuse toorainena.
4
OLMEKEEMIA SAAMINE
Olmekeemiat võib saata mitut moodi. Kuna olmekeemia on kodukeemia ehk siis kodus leiduvad keemiatooted, siis saab neid tooteid osta igal pool poodides. Näiteks saab kodutarbetepoodidest igasuguseid kemikaale, puhastusvahendeid, lakke ja muid tarbeid . Teine võimalus olmekeemia saamiseks on aga igasugused reaktsioonid keemias, mille tulemuseks ongi kindla olmekeemia aine saamine. See on märksa keerulisem, kui esimene variant ja tänu sellele saamegi osta poodidest olmekeemia tarbeid.
Siinpool tooks näite, kuidas valmistatakse olmekeemia tooteid.
Pürolüüs
Pürolüüs on orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel. Sõltuvalt temperatuurist võib metaanist saada kas väga puhast tahma ja vesinikku või siis etüüni ja vesinikku:
tº tº
CH4®C + 2H2 2CH4®C2H2 + 3H2
Puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma õhu juurdepääsuta
nimetatakse utmiseks. Viimast vaadeldakse kui pürolüüsi erisaadust. Kõrvuti koksiga (söega), mida vajab metallurgia , tekib utmisel veel mitmeid gaasilisi ja vedelaid saadusi. Viimased leiavad rakendust nii keemiatööstuses kui ka olmekeemia toodete valmistamiseks.
Atsetoon ehk propanoon ( CH3-CO-CH3 ) on väga hea lahusti. Atsetoon on üks põhiline olmekeemia aine, mida kasutatakse kodudes. Sellega saab eemaldada küünelakki ja muid lakke. Selle saamine on aga keeruline keemiline protsess. See on mürgine ja seda saadakse järgmisel viisil:
CH3CH(OH)CH3+0,5O2® CH3-CO-CH3+H2O
Atsetooni keemiline valem:
5
KASUATUD ALLIKAD
Kasutatud kirjandus:

Kirjastus ’’Valgus’’/Eneke2/1983aasta/lk. 102, 112

Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Tiiu Erelt/Eesti ÕS/1999aasta/lk. 564

Rein Ristlaan, Friedrich Teppor/Keemia meie kodudes/1964aasta/lk. 156, 44, 89
Kasutatud koduleheküljed:

http://www.minut.ee/articles/05/09/08/0928246.shtml

http://www.epl.ee/artikkel/300233

http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Kodukeemia

http://www.parnupostimees.ee/040506/esileht/tarbija/10064306.php

http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/orgaaniline1.pdf

http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/19/Acetone-structural.png/180px-Acetone-structural.png

http://paber.maaleht.ee/?page=Ehitusleht&grupp=targutalita&artikkel=552

http://www.postimees.ee/221205/lisad/kasu/186882.php

http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/keskkond/9-7-10-1.ht m
9
OLMEKEEMIA POSITIIVSED JA NEGATIIVSED OMADUSED
Olmekeemia on põhimõtteliselt igas kodus ja me kõik kasutame olmekeemia tooteid. Need tooted võivad olla küll kasulikud näiteks puhastamiseks ja teiste tööde tegemisel, aga nad võivad samas ka meie tervist kahjustada. Kuna me puutume olmekeemiaga igal pool ja kogu aeg kokku, siis on suhteliselt raske vältida nende kahjulikku mõju. Kui aga kasutada olmekeemia tooteid väheses või vajalikus koguses, võivad igasugused haigused või allergiad ära jääda. Seda tehes saab puhastamisel pind ilusti puhtaks ja tervis on ka korras. Enne toote kasutamist tuleks kindlasti lugeda pakendilt, kuidas seda kasutada ja milleks seda kasutada, et vältida igasuguseid vastuolisid ja allergiaid.
Väga palju õnnetusi juhtub just toote valel käsitsemisel. Hoiatussildid olmekeemia pakenditel, toodete keemiliste ühendite sisaldus ja hulk on küll kooskõlastatud tervisekaitseinspektsiooniga, kuid inimeste tundlikkus on erinev ja tervisekaitse kehtestatud lubatud normid ei pruugi olla kõigile ohutud. Puhastustöödel kasutatav olmekeemia võib tekitada töötaja nahale allergilist löövet või mõjuda hingamisteedele ja nägemisele. Kodukeemiavahendite (KKV) põhikomponendid on bioloogiliselt agressiivsed, sest sellel põhinevad nende puhastavad ja desinfitseerivad omadused. Kõik, mis hävitab mustust, kahjustab mingil määral ka meid.
Suure hulga kodukeemia kasutamine võib küll ruumid puhtaks teha, ent tõenäoliselt toob kaasa allergiaohu. Inimest kõikjal ümbritsevad keemilised ained ei pruugi avaldada kahjulikku mõju kohe, vaid alles aja jooksul või koguni järeltulevatel põlvedel. Seetõttu tasub enne uue keemiatoote kojutoomist mõelda, kas seda ikka on vaja. Viimastel aastatel on hakatud tõsisemalt uurima kemikaalide pikaajalist mõju. On tuvastatud, et kemikaalid põhjustavad geneetilisi muutusi, näiteks kahjustavad hormoonsüsteemi ja sigivusvõimet, aga põhjustavad ka raseduse katkemist või enneaegsest sünnitust.
Paljud inimesed arvavad, et nad ei puutu kemikaalidega kokku, kuid tegelikult on need kõikjal meie ümber. Kõik kodukeemia tooted ongi kemikaalid ning ka meid ümbritsevaid esemeid, näiteks mööblit on töödeldud keemiaga. Seega hingab ja sööb inimene enda teadmata pidevalt kemikaale sisse, samuti satuvad need nahale. Kemikaalide mõjud võivad olla otsesed või pikaajalised. Keemilistest ainetest tekkivad kohesed nähtavad mõjud on näiteks allergia, mürgitus, põletus, peavalu või uimasus.
Nagu enamiku asjadega siin maailmas, on ka keemiatööstuse toodangul positiivsete omaduste kõrval olemas ka negatiivsed küljed. Tehismaterjalist riietusesemed ja jalatsid on küll odavad, kerged ja vahel ka vastupidavamad kui looduslikust materjalist valmistatud, kuid samas ei lase nad läbi õhku ja veeauru, mistõttu inimesed ei tunne end neis mugavalt. Paljud plastmassid ja sünteetilised kiudained on kergesti süttivad ning eraldavad põledes mürgiseid gaase . Paljud keemilised ained ning pesemisvahendid põhjustavad inimestes allergiat.
Ehituses kasutatakse üha enam materjale, mis on samuti keemiatööstuse tooted. Näiteks võiks tuua polüetüleenist valmistatud torustikku veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks ning plastikust uste ja akende valmistamist . Plastmassist torustik on elastne ning sellest tulenevalt suurte temperatuurikõikumiste suhtes vastupidav. Samuti on tema plussiks kergus ja lihtne paigaldatavus. Läbipaistvat polüetüleenkilet kasutatakse põllumajanduses kasvuhoonete rajamisel. Sünteetilisi värve ja lakke kasutatakse hoonete värvimiseks, mis annab neile dekoratiivsema välimuse ning pikema eluea . Samuti kaitsevad nad metallesemeid roostetamise eest.
6
SISUKORD

Sissejuhatus 2

Olmekeemia kasutamine 3-4

Olmekeemia saamine 5

Olmekeemia positiivsed ja negatiivsed omadused 6

Huvitavat lisaonfot 7

Kokkuvõte 8

Kasutatud allikad 9