20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE..............................................................................................................
Bangladesh 362 362 Bhutan 67 81 Hiina 30 35 India 2500 3750 Myanmar (Birma) 124 231 Nepal 93 97 KASPIA TIIGER Panthera tigris virgata väljasurnud - Varemalt Afganistan, Iraan, Hiina,Venemaa, Türkmenisan, Türgi 1970.a. INDO-HIINA TIIGER Panthera tigris corbetti 1227 1785 Kambodza 150 300
20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242
20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242
20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242
5. Rahvastik Bangladeshi rahvaarv ulatub praeguseks üle 160 miljoni inimese. (Bangladeshis on 87% moslemite kõrval 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste). Rahvaarvu poolest on see suurriik, kuna omab pingereas kaheksandat kohta. See teeb umbes 1045 inimest ruutkilomeetri kohta. Bangladeshis pole lastepiirangut nagu Hiinas ja seetõttu on iga naise kohta umbes 3 last. Suur rahvastiku iive 1,9% ning 2050 aastaks ennustatakse rahvaarvu 231 miljoni ringi jõudvat. Tema naaberriigi, India populatsioon on küll kordi suurem, aga rahva tihedus on 3 korda väiksem. Teises naaberriigis, Birmas, elab vaid 63 inimest kilomeetri kohta. Bangladeshis on kõige hõredamalt asustatud mägede ja paksude metsade piirkonnad, kus elab umbes 76 inimest ruutmiili kohta. Kõige suurem rahvastikutihedus on pealinna Dhaka ümber, kus elab üle 2800 inimese ruutmiili kohta. Sündimus on 27 -ja suremus 8 promilli
22 73 I 123 { 173 ￊ 223 ￊ 23 74 J 124 | 174 ￊ 224 ￠ 24 75 K 125 } 175 ￊ 225 ￡ 25 76 L 126 ~ 176 ￊ 226 ￢ 26 77 M 127 177 ￊ 227 ￣ 27 78 N 128 ﾀ 178 ￊ 228 ￤ 28 79 O 129 ﾁ 179 ￊ 229 ￥ 29 80 P 130 ﾂ 180 ￊ 230 ￦ 30 81 Q 131 ﾃ 181 ￊ 231 ￊ 31 82 R 132 ﾄ 182 ￊ 232 ￊ 32 83 S 133 ﾅ 183 ￊ 233 ￊ 33 ! 84 T 134 ﾆ 184 ￊ 234 ￊ 34 " 85 U 135 ﾇ 185 ￊ 235 ￊ 35 # 86 V 136 ﾈ 186 ￊ 236 ￊ 36 $ 87 W 137 ﾉ 187 ￊ 237 ￊ 37 % 88 X 138 ﾊ 188 ￊ 238 ￊ 38 & 89 Y 139 ﾋ 189 ￊ 239 ￊ 39 ' 90 Z 140 ﾌ 190 ￊ 240
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
Mis on ACTA? ACTA ehk Anti-Counterfeiting Trade Agreement, mis eesti keeles öelduna on ,,Võltsimisvastane Kaubandusleping." ACTA on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. ACTA peamine eesmärk on tõkestada piraatvara/loomingu levikut internetis. Väga paljud internetikasutajad kasutavad erinevaid failiedastusportaale, kust on võimalik enda arvutisse tõmmata nii vabavarana levikus olevat materjali kui ka materjali, mille eest inimene, kes seda kasutada tahab, tegelikult maksma peaks. Rahva arvates on ACTA taga tegelikult muusika- ja filmitööstuse hiigelkorporatsioonid, kelle taskud on niigi rahast pungil, kuid kes siiski tahavad enamat. Juba 2006. aastal hakkasid USA ja Jaapan ACTA-t välja töötama. Kanada ja Euroopa Liit liitusid läbirääkimistega 2006. aasta lõpus ja 2007. aastal. Ametlikud läbirääkimised algasid 2008. aasta juunis, kui lä...
Bilansi passiva kirjete kontod : 215 Laenukohustuse d 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustu s 227 Kogumispensio n 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulu d ja finantst ulud
C# - PROGRAMMERIMISE KEEL Programm on eeskirjade (käskude) kogum, mis määrab, milliseid operatsioone ja tegevusi peab arvuti täitma andmetega antud klassi kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Co...
21 Rostvärgid ja taldmikud 212 Betoontarindid Raudbetoon monoliit 81,73 m3 6,0 245,71 78,0 26555,5 2121 2 1,2 44 22 Vundamendid 227 Sooja- hüdroisolatsioon Vahtpolüstüreen (100 mm) 269,7 m2 0,2 6,02 2,6 2325,24 2271 5 5 23 Aluspõrand Tabel 231 1: Detaileelarve Liiv- jätk [2] ja killustikalused Killustik keldri korruse 137,4 m3 0,9 14,52 12,0 9,0 4880,44 2311 põranda alla (300 mm) 8 232 Betoontarindid Keldri põrand (150 mm) 68,79 m3 1,2 25,37 0,39 15,6 2845,15 2321 4
Kokku varad 5 410 281 4 582 684 827 597 343 531 439 272 -95 741 KOHUSTUSED Lühiajalised OMAKA PITALlaenukohustused 39 907 50 134 -10 227 - - - Võlad ja ettemaksed 2 192 090| 1 805 083 387 007 261 547 265 787 -4 240 Kokku lühiajalised kohustused 2 231 997 1 855 217 376 780 261 547 265 787 -4 240 Pikaajalised laenukohustused 45 142 93 882 -48 740 - - - Kokku kohustused 2 277 139 1 949 099 328 040 261 547 265 787 -4 240 Omakapital Kohustuslik reservkapital 16 400 16 400 0 6 000 6 000 0
Tabel 3.) Kuni ettevõtte tegevuse täieliku käivitamiseni hoitakse palk miinimumtasemel. Tabel 3. Töötajate palga arvestus Ametikoht/ Kuude Brutopal Sotsiaalmak Töötuskindlustu Tööjõukul Palgakul koorumus arv k kuus s 33% s 1,4% u kokku u kokku EUR kuus aastas Tegevjuht/ 12 700 231 10 941 11 292 omanik Massöör/1 12 400 132 6 538 6456 Juukur/1 12 450 149 6 605 7260 Kosmeetik/1 12 500 165 7 672 8064 Küünetehnik/2 12 370 122 5 497 11 928
Läänemereäärsete sadamate konteinerkäibeid Võrdluseks Eestile lähemad sadamad Sadam 2006 2005 2004 2003 2002 1 450 1 119 776 639 580 Peterburi 000 346 576 474 639 Kotka 452 401 386 552 325 730 268 592 243 803 Helsingi 416 667 459 744 500 000 471 778 456 598 Klaipda 231 548 214 307 174 241 118 366 71 589 Ventspils 200 000 5225 1044 Kaliningr 151 047 112 528 72 489 44 687 27 871 ad Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459 Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912 Gdansk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136 Turu 21 000 18 312 20 962 30 062 24 643 Stockhol
20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242
Grenoble 6. 18. Veebruar 1968 Grenoble kinnitati olümpialinnaks ROK-i 61. istungjärgul Innsbruckis 1964. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Calgary (Kanada), Lahti (Soome), Lake Placid (USA), Oslo (Norra) ja Sapporo (Jaapan). Sapporo 3. 13. Veebruar 1972 Mängudel osales 35 riiki 1006 sportlasega (neist 206 naist). Esmakordselt olid olümpial Filipiinid ja Taiwan. Innsbruck 4. 15. Veebruar 1976 Olümpiast võttis osa 37 riiki 1123 sportlasega, neist 231 naist. Esimest korda osalesid Andorra ja San Marino. Lake Placid 13. 24. Veebruar 1980 Olümpial osales 37 riiki 1072 sportlasega, neist 233 naist. Esimest korda võtsid olümpiamängudest osa Hiina ja Küpros. Eestist osales mängudel kahevõistleja Fjodor Koltsin. Sarajevo 8. 19. Veebruar 1984 Olümpiamängudel osales 49 riiki ja 1274 sportlast, nende seas 274 naist. Esmakordselt osalesid taliolümpial Costa Rica, Egiptus, Monaco, Neitsisaared, Puerto Rico ja Senegal. Calgary 13
majanduskriisi tõttu, millest pole Argentina veel täielikult taastunud. Transpordi arengule aitavad kaasa tasane maastik, paljude sõidukite ja lennukite olemasolu, teedemaksud, mis toovad riigile täiendavad tasusid ning veekogude puudumine, mis lihtsustab teede ehitust. 11.1. Transpordiliigid Sisevedude puhul kasutatakse palju pikamaa busse ja veoautoid. Bussiga reisimine ei ole väga kallis, kuid enamus teid on kõigest kaherealised. Kuna Argentinas on väga palju teid, kokku umbes 231 734 km, siis nende hooldamine on väga raske, seega on tegelikult kõigest 69 412 km kõikidest teedest kaetud kõva kattega. Bussid on väga mugavad, kiired ja neid kasutatakse rohkem kui raudteid. Raudteed on olemas, kuid vähetähtsad ning ei kasutata palju. Paljud inimesed eelistavad siiski busse, kuna need on mugavamad, odavamad ja kiiremad. Linnades eelistatakse ühistransporti isiklikele sõiduvahenditele, sest linna sees on parkimine raske ning enamasti üpris kallis
Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 1. Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised 2. Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 3. Jõurööpküliku aksioom. . Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul. 4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus ). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei mu...
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Äriõigus Referaat Koostaja: Tiia Ossipenko, Jana Versinina Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2015 Sisukord Sissehuhatus.....................................................................................................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja..................................................................................................
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 12.10.2016 1. Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered. Taevas oli Uranos, kellest sai kõige vägevam jumal. Ta võttis Maa omale naiseks, kes sünnitas talle surematuid lapsi – 12 titaani (6 meest, 6 naist). Titaan Hyperion ja ta naine Thea andsid maailmale Päikese, Koidu ja Kuu. Kõige auahnem oli noorim titaan Kronos. Uranose ja Maa lapsed olid ka kükloobid. Kükloobid valvasid vulkaane ja põhjustasid maavärinaid ning välku. Maa ja Uranose lasteks oli veel ka 3 sajakäelist hiiglast, kes põhjustasid mäge...
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk täna...
211 Liiv- ja killustikalused 2111 Killustikust padi, tihendamisega 34 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 701 212 Betoontarindid 2121 Rostvärk 72 m3 8 203,24 1,2 104 22208 23 Aluspõrandad 14457 231 Liiv-ja killustikalus 2311 Killustik koos tihendamisega, 200mm 62 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 1278 2312 Paekillustik, 200 mm 22 m3 0,4 58,9 3,9 5,2 1496 232 Betoontarindid 2321 Armeeritud betoonpõrand, 100mm. C25/30 13 m3 1 29,06 0,12 13 549
w 616 16 1112 16 0 w 624 24 1112 24 0 w 616 80 640 80 0 w 640 72 640 80 0 w 616 80 616 40 0 x 1630 49 1674 52 0 18 A = B x 1520 84 1536 87 0 16 x3 x 1515 203 1531 206 0 16 x2 x 1522 326 1538 329 0 16 x1 x 1523 445 1539 448 0 16 x0 w 1112 8 1384 8 0 w 1384 8 1384 24 0 x 1634 171 1683 174 0 20 A > B x 1633 290 1682 293 0 20 A < B w 1112 16 1376 16 0 w 1376 16 1376 152 0 w 1112 24 1368 24 0 w 1368 24 1368 272 0 x 90 176 103 179 0 20 A x 96 331 109 334 0 20 B x 30 204 46 207 0 16 x3 x 30 228 46 231 0 16 x2 x 31 251 47 254 0 16 x1 x 30 274 46 277 0 16 x0 x 30 419 46 422 0 16 x0 x 31 396 47 399 0 16 x1 x 30 373 46 376 0 16 x2 x 30 349 46 352 0 16 x3 x 822 250 932 253 1 20 F0=A cmp B x 821 274 902 277 0 20 F1=rol A x 821 297 926 300 0 20 F2=clr A, B x 822 323 923 326 0 20 F3=A nor B
1110 0,868 4340 223 21,208 20 2,9957322736 1115 0,868 4340 224 21,29133 20 2,9957322736 1120 0,868 4340 225 21,37467 20 2,9957322736 1125 0,868 4340 226 21,458 20 2,9957322736 1130 0,869 4345 227 21,54133 15 2,7080502011 1135 0,869 4345 228 21,62467 15 2,7080502011 1140 0,869 4345 229 21,708 15 2,7080502011 1145 0,87 4350 230 21,79133 10 2,302585093 1150 0,87 4350 231 21,87467 10 2,302585093 1155 0,87 4350 232 21,958 10 2,302585093 1160 0,87 4350 233 22,04133 10 2,302585093 1165 0,87 4350 234 22,12467 10 2,302585093 1170 0,87 4350 235 22,208 10 2,302585093 1175 0,87 4350 236 22,29133 10 2,302585093 1180 0,87 4350 237 22,37467 10 2,302585093 1185 0,87 4350 238 22,458 10 2,302585093 1190 0,87 4350 239 22,54133 10 2,302585093
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8 4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid.........................................................8 4.2.Õendusplaan..........................................................................................10 ...
3 6 2006-2012 2006 2012 0 0 2 8 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 0 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1. Kodutöö Exceli valemeid kasutades lahendage järgmised ülesanded. Vormindage tulemused otst Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 7. oktoober kell 23:55 NB! Kõik tulemused tuleb leida valemite abil! Valemid tabelites peavad olema kopeerita Vajadusel kasutage abilahtreid/abiveerge. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Ülesanne 1 Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (ainekood algab T-tähega) 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. Ülesanne 2 Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahva...
vundamendisoojustus VUN-10-11 187,4 m2 0,1 18,7 133,10 39,00 25673,80 640,8 172,10 vahtpolüstürooliga 5 51 2261 EPS-R, 125 mm 23 Aluspõrandad 231 Liiv- ja killustikalus 3 75,0 m3 0 0,0 788,81 5,20 59550,75 805,9 794,01 52 PÕV-11-52 2311 Fibo kergkruusast täide 9
Liftisahti ivundamendi valamine 0,63 m3 223 Metalltarindid vundamendipoldi komplekt 34 tk 225 Elementidest alusmüürid, soklid, vundamenditalad Monteeritavad soklipaneelid 23 tk Tõsted autokraanaga 23 tk 23 Aluspõrandad 231 Liiv- ja killustikalused Killustikust aluskihi ehitamine koos tihendamisega 155,3 m3 232 Betoontarindid Betoonpõrandad betoonist C20/25 pumbaga 772,9 m2 236 Sooja- ja hüdroisolatsioon Filterkangas 772,9 m2 Aurutõke 772,9 m2 vahtpolüstürool 100F 2x50mm(põrand pinnasel) paigaldusega 772,9 m2
221. 1 1 3 222. 1 1 1 1 223. 1 1 1 1 224. 1 1 10 225. 1 1 1 2 226. 227. 228. 229. 230. 231. 232. 233. 234. 235. 236. 237. 22 Kes panustavad oma raha õnnemängudele 238. 239. 240. KOKKU: 9 6 4 5 3 2 1 21 37 23
Keskmine tihedus riigiti Mitmendal kohal on Eesti asustustiheduselt? 163 Latvia 36.44 164 South Africa 35.60 165 Tanzania 35.29 166 Cameroon 32.92 167 Eritrea 32.84 168 Estonia 32.60 169 Yemen 32.09 170 Guinea 30.66 Kõige hõredamini asustatud riigid 171 Liberia 30.35 229 Botswana 2.50 230 Australia 2.47 231 Namibia 2.00 232 French Guiana 1.88 233 Mongolia 1.67 Kuidas iseloomustada rahvastiku paiknemist riigis? Rahvastiku paiknemine Soomes http://virtual.finland.fi/finfo/images/ people/popumap_b.gif Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta).
Hageja arvates pole tal vaja enam mingeid tõendeid juurde esitada, sest kostja ei suutnud millegagi tõendada, et kitarr kuulub talle. Milliseid asjaolusid peab hageja tõendama? Kas kostja peab tõendama, et vaidlusalune kitarr kuulub temale? Kumbki pool peab tõendama oma väiteid või vastuväiteid või taotlema kohtult tõendite kogumist TsMS § 230, § 236- tsiviilkohtumenetluses kehtib võrdse, võistleva tõendamiskoormuse põhimõte. TSMS § 231 tulenevalt ei ole vaja tõendada 2 asja: üldtuntud asjaolusid ning asjaolusid, mille vastupool on omaks võtnus. Seega kostja ei vabane tõendamiskoormusest, samas aga, kui hagejal ei ole esitada küllaldasi tõendeid, jääb hagi tõenäoliselt rahuldamata ja kostja tõendamiskoormise raskus väheneb. Hageja peab tõendama, et antud kitarr on tema oma-esitama ostutseki, osutama eritunnustele, mille järgi kitarri
KOOL NIMI E223 mõju kartuli säilumisele ja organoleptilistele omadustele Uurimustöö JUHENDAJA Tallinn 2013 Resümee inglise keeles An important issue that has always pestered mankind: how to preserve food products for longer duration without degrading the quality. In the current paper, the use of synthetic preservative E223, its advantages and side effects (health hazards) on pre-prepared peeled potato- products are described. A practical test to evaluate organoleptical changes in pre-prepared potatos due to air and UV light. The hypothesis: usage of correct amount of E223 prevents potatoes to react with oxygen, light and other possible elements and helps to maintain the commercial look, was absolutely correct. To conclude, maintaining the quality and looks...
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
vähemalt kolm posti.. 129. Millest lähtudes tuleb kavandata bussipeatuste asukohad- need tuleb kavandada lähtudes üldisest planeerimislahendusest, regulaarse bussiliikluse olemasolust ja need peavad olema kooskõlas jalgratta- ja jalgteede ning ülekäigukohtadega. 130. Mis tuleb ette näha bussipeatusesse- peatumistasku, ooteplatvorm ja ootekoda 131. Bussipeatuse tüübid (nimetus, skeem) 231 · Suletud tasku · Avatud tasku 10 · Peatus osaliselt sõidurajal · Peatus sõidurajal · Liivakella peatus 132. Puhkekohad- puhkekohad tuleb ette näha põhi- ja tugimaanteedel 20-50 km tagant. Puhkekoht rajatakse
75 1 313.59 0.00 0.00 12 640.34 15.07.2011 251 390.78 11 383.38 1 256.95 0.00 0.00 12 640.34 15.08.2011 240 007.40 11 440.30 1 200.04 0.00 0.00 12 640.34 15.09.2011 228 567.10 11 497.50 1 142.84 0.00 0.00 12 640.34 15.10.2011 217 069.60 11 554.99 1 085.35 0.00 0.00 12 640.34 15.11.2011 205 514.61 11 612.77 1 027.57 0.00 0.00 12 640.34 15.12.2011 193 901.84 11 670.83 969.51 0.00 0.00 12 640.34 15.01.2012 182 231.01 11 729.18 911.16 0.00 0.00 12 640.34 15.02.2012 170 501.83 11 787.83 852.51 0.00 0.00 12 640.34 15.03.2012 158 714.00 11 846.77 793.57 0.00 0.00 12 640.34 15.04.2012 146 867.23 11 906.00 734.34 0.00 0.00 12 640.34 15.05.2012 134 961.23 11 965.53 674.81 0.00 0.00 12 640.34 15.06.2012 122 995.70 12 025.36 614.98 0.00 0.00 12 640.34 15.07.2012 110 970.34 12 085.49 554.85 0.00 0.00 12 640.34 15.08
Kaaliumdisulfit E 224 Säilitusaine, antioksüdant Kaltsiumsulfit E 226 Säilitusaine, antioksüdant Kaltsiumvesiniksulfit E 227 Säilitusaine, antioksüdant Kaaliumvesiniksulfit E 228 Säilitusaine, antioksüdant Bifenüül E 230 Säilitusaine Ortofenüülfenool E 231 Säilitusaine Naatriumortofenüülfenolaat E 232 Säilitusaine Nisiin E 234 Säilitusaine Natamütsiin E 235 Säilitusaine Heksametüleentetraamiin E 239 Säilitusaine Dimetüüldikarbonaat E 242 Säilitusaine Kaaliumnitrit E 249 Säilitusaine
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
Hinnad muutuvad meil sõltuvalt tähtpäevadest ning tekkivast kasumist ja klientide sissetulekutest. Turustuskanaliteks on meil kohalik ajakirjandus ning raadioreklaamid. Hiljem, kui kasum on piisav, saab hakata kasutama ka reklaami telekanalites. Tabel 4. Müügiprognoos Teenus Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets. Juuksurid 220 225 228 231 239 257 240 237 253 227 229 254 Tabel 5. Müügikäibe prognoos Teenus Jaan. Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. I 8400 8423 8543 8522 8459 8926 8690 8433 8841 8324 8432 8836 juuksur II 8703 8756 8673 8774 8793 8882 8902 8846 8732 8635 8719 8694 juuksur
17 0 0 17 12 12218 1352 9.96 12092 12 106 8 7.02 101 14 2 0 0 2 5 20190 1835 8.33 19623 14 1 0 0 1 3 1 0 0 1 9 1 0 0 1 15 1 0 0 1 14 1 0 0 1 13 5 0 0 3 13 31 6 16.22 30 25 1 0 0 1 25 17 1 5.56 16 23 235 20 7.78 231 9 7250 836 10.33 7106 14 3 1 25 4 44 41 4 8.89 41 55 11344 1227 9.76 11225 12 23 2 8 23 28 1 0 0 1 20 11 1 8.33 11 13 22828 2931 11.38 22498 14 13565 1455 9.68 13351 10 1 0 0 1 1 69 9 11.54 68 20 253 38 13.06 245 21 321 14 4.18 322 11 1 0 0 1 15 10 3 23
katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel · tüüpjuhtude jaoks tuuakse käsiraamatutes. Praktikast on teada, et materjalide deformatsioonid ja pinged vahetult piirseisundi eel Hooke'i seadusele ei allu: Priit Põdra, 2004 231 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS Effektiivne Kui analüüsil kasutada effektiivse asemel kontsentratsioonitegur on teoreetilist kontsentratsioonitegurit,
216. Milleks on vaja üldse inertsmomente? On vaja inertsi mõõduks pöörlemisel ümber vaadeldava telje. 217. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Inertsmoment antud telje suhtes on sklaarne suurus, mis on võrdne keha (süsteemi) kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga. I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219. Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see välja ka erijuhul, kui süsteem on tasapinnaline. Ix + Iy + Iz = 2 I 0 I 0 = m ( x +y + z ) 2 2 2 Tasapinnalisel juhul: Iz = I 0 = Ix + Iy 220. Mis on keha inertsiraadius mingi telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Milline on keha inertsmoment telje suhtes inertsiraadiuse kaudu?
216. Milleks on vaja üldse inertsmomente? On vaja inertsi mõõduks pöörlemisel ümber vaadeldava telje. 217. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Inertsmoment antud telje suhtes on sklaarne suurus, mis on võrdne keha (süsteemi) kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga. I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219. Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see välja ka erijuhul, kui süsteem on tasapinnaline. Ix + Iy + Iz = 2 I 0 I 0 = m ( x +y + z ) 2 2 2 Tasapinnalisel juhul: Iz = I 0 = Ix + Iy 220. Mis on keha inertsiraadius mingi telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Milline on keha inertsmoment telje suhtes inertsiraadiuse kaudu?
5 Tegevuskulud (ü) 9 225 000 930 000 0 8 295 000 0 0 9 225 000 70003098. Maa-amet 144 231 706 143 579 706 652 000 0 0 0 144 231 706 5 Tegevuskulud 139 079 706 138 514 706 565 000 0 0 0 139 079 706 6 Muud kulud 5 152 000 5 065 000 87 000 0 0 0 5 152 000 70001254
tulu: (TuMS § 23) - 2160 eurot 2017. aastal; (TuMS § 23 lg 2) - Ühes kuus on maksuvaba tulu 2160 : 12 = 180 Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel ülalpidav isik, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu 1848 eurot iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest. (TuMS § 231 lg 1) Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks saamise aastani osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem TuMS § 231 lg-s 1 nimetatud maksuvabast tulust. (TuMS § 231 lg 2) 11 Lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi õigusaktides sätestatud
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmi...
ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. (3) Eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. (4) Müügigarantiist tulenevate õiguste teostamiseks ettenähtud kord ei tohi olla ostjale ebamõistlikult koormav. (5) Müügigarantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. § 231. Müügigarantii erisused tarbijalemüügi puhul (1) Tarbijalemüügi puhul peab müügigarantii sisaldama tarbija jaoks arusaadavalt esitatud andmeid garantii põhisisu ja sellest tulenevate õiguste kasutamise korra kohta. Muu hulgas tuleb garantiis märkida: 1) müügigarantii andja nimi ja aadress; 2) isik, kelle poole garantiist tulenevate õiguste kasutamiseks tuleb pöörduda; 3) millised õigused garantii tarbijale annab; 4) garantiist tulenevate õiguste kasutamise kord;
Aforismid 1. Parim vabatahtlik tee õnne juurde - juhul, kui te olete kaotanud rõõmsa meele - on ajada selg sirgu ja käituda ning rääkida nii, nagu oleksite juba õnnelik. 2. Kõverad teed ei vii iialgi sihile ! 3. Kõik on inimese enda teha ja ometi laseb ta kõik ainuüksi arguse pärast on nina alt mööda. 4. Imeteod pole mitte selleks, et kedagi uskuma pöörata, vaid selleks, et hukka mõista. 5. "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." - Judith Stern 6. Naer - siseorganite sörkjooks. 7. "Eile ma olin tark. Seepärast tahtsin muuta maailma. Täna olen arukas. Seepärast muudan ma iseennast." - Sri Chinmoy 8. "Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." - O. Wilde 9. "Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks." - B. Gracian 10. Targad inimesed oleks täiesti üki, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks. 11. "T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
